S § 423 lg 1 järgse kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 2 (kaks ) aastast vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena T.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud 2(kahe) aastast vangistust T.D-le täielikult täitmisele kui T.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: Elab kohtu määratud alalises elukohas; Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.1 alusel mõista välja T.D-lt riigieelarvesse menetluskuluna 8080 (kaheksa tuhat kaheksakümmend)krooni .
2 alusel välja mõista T.D-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus 2 Kuriteo asjaolud ja süüdistus: T.D süüdistatakse selles, et tema juhtides 09.03.2008.a kella 19.12 ajal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 127 kilomeetril suunaga Tartust Kohtla-Järve poole talle kuuluvat sõiduautot BMW 320 reg nr XXX XXX, sõitis ettevaatamatusest ristmikul teelt välja kraavi. Selle tegevusega rikkus T.D ettevaatamatusest Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Liikluseeskirja rikkumise tõttu teelt väljasõiduga põhjustas T.D auto tagaistmel paremal pool istunud T.V. otliku tervisekahjustuse: pea kinnine tömbi trauma koljulae ja põhimikuluude murdude, peaajupõrutuse ning difuusse ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga, põrutushaavad, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja pehmete kudede turse pea piirkonnas. Antud vigastuste tüsistustena tekkis peaajuturse ning vigastuste tagajärjel T.V. suri. Vadim T.D sai avarii tagajärjel vasaku käe III sõrme kesklüli kildmurru ja vasaku jalalaba põrutuse. Sellega pani T.D toime mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, so KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Vadim T.D avaldas, et jätab karistuse kohtu otsustada. T.D vastu ta tsiviilhagi esitada ei soovi. Vastavalt
§-le 306 lg 1 p 14 tuleb T.D-lt sisse nõuda ekspertiisitasu 7785.(seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend viis) krooni keeruka kohtuarstliku ekspertiisi eest koos kohtukeemiliste uuringutega, mis teostati T.V. surma põhjuste uurimiseks (tl 13-19). Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kokku lepitud karistuse liik ja määr: KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena T.D-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui T.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: Elab kohtu määratud alalises elukohas; Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus 3 Tartu Maakohtu 11.11.2008 kell 14.30 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses tunnistas T.D end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg. 1 järgi ning jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör Jüri Vissak jäi kohtuistungil prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör selgitas põhjalikult karistuse kohaldamise otstarbekust ning rõhutas ,e t süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ka seadusandaja näeb ette võimaluse karistada sellise teo eest rahalise karistusega. Valitud karistuse vastab süüteole. Kaitsja adv. Aivar Hint jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas selle otstarbekust ning seda, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud ning kokkuleppes väljendatud karistus on vastav teole. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava T.D vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus nõustub karistuse kohaldamisel prokuröri ja kaitsja põhjendustega. Seega tuleb süüdistatav T.D süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg. 1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt
2 mõistab kohus süüdimõistetult välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni.
õigusabikulu. Menetluskuludena on kohtuistungiks esitatud - ekspertiisikulu 7785 krooni(tl 19), kaitsjatasu 295, 2 krooni , kokku 8080 krooni. Peet Teidearu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.