← Eesti

1-08-13499\2

Obsah (7)§ 248§ 423§ 126§ 318§ 319§ 180§ 175

Kriminaalasi nr 1-08-13499 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 15.oktoober 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13499 Kohtunik Heli

§ 248lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.R Kar

S § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele, s.o 1 aasta 2 kuu vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui R.R ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata R.R eelvangistuses viibitud aeg alates 02.08.2008.a karistusaja hulka ning 4 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 02.08.2008.a. 2 KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. R.R suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Välja mõista R.R-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 6525.- krooni sundraha, • 2725 krooni 80 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 35,40,48,61-62), • 147 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.R, 1-08-13499, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.R, 1-08-13499, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav R.R kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. ASITÕENDID – mobiiltelefon koos kõnekaardiga, millised on tagastatud R.R-ile (lk 30,51 all p 5), jätta kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel süüdistatav R.R omandusse.

Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile ja vahistatu suhtes teadmiseks vangistuasutusele. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 318

lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 15.10.2008.a sõlmitud kokkuleppes R.R süüdistatakse selles, et tema, olles grupis koos kahe eeluurimise käigus tuvastamata isikuga varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadavalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse selliselt, et seni tuvastamata isikud helistasid 02.08.2008 Tartus M.F. ’le ja avaldasid talle valeandmeid selle kohta, et tema lapselaps A.J. on teinud avarii Venemaal №vgorodis ning nõudsid 50000 dollarit kannatanule kahju hüvitamise eesmärgil. M.F. teatas, et 2 3 tal on ainult 25 000 krooni misjärel tuli 02.08.2008 R.R rahale järgi aadressile Tartu M. 12-5, kus M.F. pidi andma R.R-ile , kes esines kannatanu venna I.L. nimel üle 25 000 krooni tema lapselapse poolt avariiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna M.F. sai aru, et tegemist on pettusega ja raha R.R-ile üle ei andnud. R.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse katse, olles grupis koos kahe eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadavalt ebaõige ettekujutuse teel pani toime kelmuse selliselt, et seni tuvastamata isikud helistasid 02.08.2008 Tartus A.I. ’ile ja avaldasid talle valeandmeid selle kohta, et tema poeg V.S. peksis Venemaal Sankt-Peterburis läbi isiku ning nõudsid 5000 eurot kannatanule kahju hüvitamise eesmärgil. A.I. teatas, et tal on ainult 10 000 krooni misjärel tuli 02.08.2008 kella 13.00 paiku R.R rahale järgi aadressile Tartu M. 3-30, kus A.I. pidi andma R.R-ile , kes esines kannatanu venna Viktori nimel üle 10 000 krooni tema poja poolt peksmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.I. sai aru, et tegemist on pettusega ja raha üle ei andnud ning politsei pidas R.R kuriteopaigas kinni. Sellega R.R pani toime KarS § 25 lg 1,2 ja § 209 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo, s.o. isikute grupi poolt varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Karistus 15.10.2008.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 25 lg 1,2 - § 209 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1aasta ja 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust osaliselt, s.o. 1 aasta ja 2 kuu osas täitmisele, kui R.R ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et 4 kuud vangistust tuleb ära kanda kohe, seejuures arvestada karistuse kandmise algusaega alates R.R kinnipidamisest käesoleva kriminaalasja raames, s.o. alates 02.augustist 2008.a. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav R.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista süüdistatavale karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4), 3 4 - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2).

Kaitsja taotles süüdistatava kanda jäetavate menetluskulude vähendamist

§ 180lg 3 alusel.

Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav ei ole töövõimetu, tal on olemas võimalus soovi korral töötamiseks ning siis saadud sissetulekust kohtuotsuse täitmise käigus menetluskulud hüvitada, ning selline tegevus ei takista süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, vaid töötamine on hoopis resotsialiseerumist soodustavaks, siis ei ole menetluskulude vähendamine põhjendatud. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 2725 krooni 80 senti (lk 35,40,48,61-62). Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav R.R kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.