Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Anu Toluk Prokurör Süüdistatav R.M , isikukood xxx, ei tööta, elukoh txxxxxxxx xxxxx, karistatud 10.04.2007 Viru Maakohtu poolt
järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kahtlustatavana kinnipeetud 15.01-14.05.2008, kokku 4 kuud Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Resolutsioon Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 313, § 315 lg 4, § 318 lg 1, lg 3 p 2, § 319, OTSUSTAS: R.M 15.01.2008 episoodis
R.M süüdi tunnistada
R.M süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 9(üheksa) kuud.
lg1 alusel, lugedes
lg 1 järgi mõistetud karistuse kaetuks
MS § 238 lg 2 alusel, vähendades karistust 1/3 võrra, mis on 3 kuud, on R.M-i ärakandmisele kuuluv vangistus 6(kuus) kuud.
lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse- 5 kuud vangistust- võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 11(üksteist) kuud. R.M süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel, vähendades karistust 1/3 võrra, mis on 1 kuu, on R.M-i ärakandmisele kuuluv vangistus 2(kaks) kuud.
lg 1 kohaldamisega, lugedes R.M-ile käesoleva kohtuotsusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega kaetuks talle
MS § 238 lg 2 kohaldamisega) mõistetud karistuse, on R.M-i karistuseks vangistus 11(üksteist) kuud.
lg 1 kohaldamisega, arvates R.M-i karistusaja hulka eelvangistuse 15.01.-14.05.2008, kokku 4(neli) kuud, on R.M-i ärakandmisele kuuluv vangistus 7(seitse) kuud. Karistuse kandmise algust arvestada R.M-ile vangistuse kandmisele asumisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - tühistada R.M-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 kohaldamisega mõista R.M-ile
järgi lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1(üks) aasta. Lisakaristuse tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt
lg 1, laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kannatanute O E AS, OÜ ja S OÜ tsiviilhagid rahuldada täielikult TsMS § 440 lg 1 alusel. Välja mõista R.M-ilt : 33684 krooni O E AS, asukoht xxxxxxx xxxxxxx, kasuks; 12 669 krooni S OÜ, asukoht xxxxxxxx xxxxxxxxkasuks ning 3690 krooni R OÜ, asukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx, kasuks. Välja mõista R.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha, 111,20 krooni toimiku paljundamise kulu, 7538,30 krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja 1829 krooni kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool ei nõustu kohtuotsusega, on tal õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsiooni prokuratuur. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik. 1.Süüdistus. 1.1.R.M , olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Ida Politseiprefektuuri poolt 01.02.2006 trahviga 10200 krooni, karistusandmed ei ole kustunud, juhtis 30.03.2007 kella 00.48 ajal Ida-Virus Jõhvis Rakvere 40 juures sõiduautot BMW 520 reg nr xxx xxx alkoholijoobes. 1.2.R.M, olles 10.04.2007 Viru Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
järgi vangistusega 5 kuud katseajaga 18 kuud, lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 3 kuuks, 15.01.2008 kella 01.00 ajal Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu mnt 4. kilomeetril juhtis sõidukit IVEKO TURBO DAILY reg nr xxx xxx alkoholijoobes. Sellega R.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest so kuriteo
järgi 1.3.R.M 15.01.2008 kell 00.50 ronis üle Jõhvis Tartu mnt 14 asuva ABC Ehitus kaupluse aia, läks kaupluse territooriumil seisnud sõiduki IVEKO TURBO DAILY reg nr xxx xxx juurde, avas ukse, pani auto autos olnud võtmetega käima ja sõitis territooriumilt välja läbi kinnise värava, millega kahjustas väravat ja autot. Seejärel sõitis mööda Tartu maanteed, kus ei tulnud toime juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetus. Värava kahjustamisega tekitas kahju summas 8791 krooni ja auto kahjustamisega summas 24 893 krooni. Sellega R.M pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise so kuriteo
lg 1järgi 1.4.R.M 01.10.2007 sai Jõhvis R T internetipanga paroolid, öeldes R T, et soovib teha pangas ülekannet, kuid kuna tema enda pangaarvet ei saa kasutada, siis vaja teise isiku arvet. Peale seda, kui R.M oli R T saanud tema internetipanga paroolid, võttis ta R T nimele kaks sms laenu. 01.10.2007 kell 17.51 võttis R.M xxxxxxxxx sms-laenu R T nimele summas 3000 krooni, millele lisandus laenu väljastamise tasu 690 krooni. 01.10.2007 kell 17.52 võttis R.M sms laenu R T nimele xxxxxxxxxxst summas 3000 krooni, millest kuulub koos intressi, viivise ja leppetrahviga tagasimaksmisele 12669 krooni. SMSlaenude võtmiseks R. T nimele tal R. T nõusolekut ei olnud. 01.01.2007 kandis R.M R. T Hansapanga arvele laekunud smslaenusummad R. T saadud pangaparoolidega T M Hansapanga arvele, olles eelnevalt selgitanud T. M et ootab raha laekumist, kuid kuna tal enda kontoga probleemid, siis vaja kasutada teise isiku kontot. Peale raha laekumist T. M arvele, võttis T. M R.M-i palvel raha Jõhvis kaupluses Selver asuva pangaautomaadi kaudu välja ja andis üle R.M-ile Sel moel pani R.M toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel s o kuriteo
2.Tõendid. 2.1.Süüdistus
R.M tunnistas end süüdi selles, et ta 30.03.2007 ja 15.01.2008 süüdistuses kirjeldatud aegadel ja kohas juhtis mootorsõidukeid, olles alkoholijoobe seisundis ja varem samasuguse teo eest karistatud: 30.03.2007 sõitis ta öösel Jõhvist koju, sest muud võimalust ei olnud. 15.01.2008 ärandas joobnuna auto ja sõitis sellega. Kahetseb. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (kd.2 tl 8) tõendab, et 30.03.2007 kell 00.53 Jõhvis Rakvere tn 35 juures indikaatorvahendiga Lion 500 nr 1310A391 tuvastati R.M alkoholijoove 0,90 mg/l, millega ta nõustus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd 2 tl 9) tõendab, et 30.03.2007 kell 00.52 kõrvaldati BMW nr xxx xxx juhtimiselt R.M, kel tuli suust alkoholilõhna alkoholi. Tunnistaja L B ütlused (kd 2 tl 5) kinnitavad R.M 30.03.2007 Jõhvis alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamist ja tema kõrvaldamist sõiduauto BMW juhtimiselt kuni kainenemiseni. Ida Politseiprefektuuri otsus 01.02.2006 väärteoasjas nr2440,06,000688 (kd 2 tl 13) tõendab, et R.M 30.03.2007 oli isik, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud otsus jõustus 02.03.2006 (kd 2 tl 12). Selle otsusega karistatud teo toimepanemisest 15.01.2006 kuni 30.03.2007 ei olnud möödunud
R.M pani talle inkrimineeritud teo toime otsese tahtlusega. Ida Politseiprefektuuri 01.02.2006 otsusega Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud R.M-i poolt 30.03.2007 Jõhvis Rakvere tn 35 juures sõiduauto BMW nr xxx xxx juhtimine alkoholijoobes 0,90 mg/l on õigesti kvalifitseeritud
19.01.2008 koostati R.M-ile väärteoprotokoll AB 948997 selle kohta, et ta 15.01.2008 kell 00.50 Jõhvi-Tartu mnt 4. kilomeetril, liikudes Tartu suunas, rikkus ta LE § 76 p 1, § 107, juhtis madelautot IVECO Turbo Daily nr xxx xxx , mille omanik on AS xxxxxxxx xxxxxxxx , olles alkoholijoobes, ning sõites vastassuunavööndisse, põrkus kokku teise autoga (kd 1 tl 82). 15.01.2008 koostatud liiklusõnnetuse akt kinnitab sama (kd 1 tl 8384). Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt 15.01.2008 kell 01.10 R.M, kes juhtis autot Iveco nr xxx xxxx , Jõhvi – Tartu mnt 4.kilomeetril tehti kindlaks alkoholijoove 0,98 mg/l (kd 1 tl 89). R.M oli 10.04.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusega karistatud
järgi 5kuulise vangistusega, mis
Seega oli ta isik, keda on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ( kd 1 tl 48-50). Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Vastavalt
Viru Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsusega
järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud R.M-i poolt 15.01.2008 Jõhvi-Tartu mnt 4.kilomeetril madelauto Iveco nr xxx xxx juhtimine alkoholijoobes 0,98 mg/l on õigesti kvalifitseeritud
2.2.Süüdistus
R.M tunnistas end süüdi ja seletas, et ta ei mäleta midagi juhtunust, sest oli purjus. Tunnistaja E R (R) ütlustega on tõendatud, et tema oli ööl vastu 15.01.2008 valvuriks ABC Ehitus objektil. Kell 00.45 märkas ta seal liikumas paljast meest ja kutsus välja patrullauto. Selleks ajaks, kui ekipaaž tuli, oli mees veoauto käima pannud ja sõitis sellega läbi suletud väravate minema (kd 1 tl 16-17). Tunnistaja I K ütlused (kd 1 tl 21-23) kinnitavad, et ABC Ehtitus laoplatsile jõudnud ekipaaž- tema koos paarimehega –nägid autot Iveco väravaid maha sõites lahkumas. Nad teatasid politseile ja asusid autot Tartu-Jõhvi maanteel jälitama. Pöördel Ahtme maanteele kaldus see vastassuunavööndisse ja põrkus kokku BMW-ga. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga(kd 1 tl2-4) on tõendatud, et 15.01.2008 Jõhvi-Taru mnt 14 asuva kaupluse ABC Ehitus laoplats on piiratud traatvõrguga Tartu põik III poolt värav kinni, deformeerunud, vasakul väravapoolel puudub võrk ja külgmine põikpuu. Puitalusel on meeste mustad botased, aluspüksid ja püksid. Liiklusõnnetuse skeem ja sellele lisatud fotod näitavad, et liiklusõnnetuses osales valge kabiini ja kollase tentiga veoauto Iveco xxx xx , mis kandis ABC Ehituse logo ja sõiduauto BMW nr xxx xxx (kd 1 tl 29-31). Kannatanu V S ütluste kohaselt kuulub veoauto Uveco nr xxx xxx kauplusele ABC Ehitus. See ärandati 15.01.
2.3.Süüdistus
R.M tunnistas end
Ta andis ütlusi, et ta 01.10.2007 pöördus tuttava R T poole ja palus avada pangaarve, anda pangakaart ja paroolid temale. Ta seletas kannatanule, et Soomest kantakse üle palgaraha, kuid ta arve on kinni pandud. Kui kannatanu nõustus, siis sõidutas tema Jõhvi, kus Hansapangas R T vormistas endale arve. Kaardi ja parooli andis T tema kätte. Samal päeval vormistas ta R T nimel SMSLaen OÜ-ga ja Raha 24OÜga kummagagi 3000-kroonised laenulepingud. Saadud raha kandis ta üle T M arvele, kes selle välja võttis ja temale andis. R T ta ei öelnud, et pangaarve avamise ja kaartide ning paroolide saamise järel võtab tema nimel laenu. Laenulepingute järgi saadud raha ei andnud ta R T. Käesoleva ajani ei ole ta laenust ega intressist midagi tagasi maksnud, kuigi kavatses seda teha. Ta tunnistab tsiviilhagisid ja on nõus neid hüvitama täielikult. Kannatanu R T kinnitas, et R.M-i palvel avas ta Hansapangas arve ja andis kaardi ning parooli R.M-ile, kes ütles, et talle saadetakse raha. Seda, et R.M oli võtnud laenud, sai ta teada, kui laenu tagasi nõuti. Siis tegi ta avalduse politseile. Temalt ei ole laenu tagasi nõutud. Varalist kahju ei ole. Kohtueelse menetluse käigus andis R T ütlusi, mis täielikult vastavad süüdistuse sisule(kd 3 tl 12-14). Kannatanute – xxxxx ja xxxxxxx- esindajad kinnitasid, et R T nimel võetud laenud on tasumata. xxxxxxxxx-le tekitatud kahju 12.699 krooni ning xxxxxxxxx-le tekitatud kahju 3690 krooni, mis on täielikult hüvitamata, tuleb süüdlaselt välja mõista. Tunnistaja T M ütluste kohaselt (kd 3 tl 15-16) kanti tema arvele 01.10. 2007 5995 krooni, mille R.M palus välja võtta. 01.10.2007 võttis ta välja 5000 krooni ja 03.10. 2008975 krooni. Selle raha ja lisaks 20 krooni andis R.M-ile. xxxxxxxxxxxx hagiavalduse (kd 3 tl 37-51) kohaselt on hüvitamata kahju 12.669 krooni ja xxxxxxxxxxxx hagiavalduse kohaselt (kd 3 tl 52) on hüvitamata 3690 krooni. Nende tõenditega on tõendatud süüdistusaktis R.M-ile
lg 1 järgi süüks arvatud tegude toimepanemine ja kahju tekitamine süüdistuses nimetatud ulatuses. Tegu on toime pandud tema poolt kavatsetult. Selle õigusvastasust ega R.M-i süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.M-i tegu on õigesti kvalifitseeritud
3.Tsiviilhagid. xxxxxxxxxxxxx, kes on xxxxxxxxxxõigusjärglane, esitas tsiviilhagi 33684 krooni, xxxxxxxxxx esitas tsiviilhagi 3690 krooni ja xxxxxxxxx esitas tsiviilhagi 12 669 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tõendatud on R.M-i süü nii xxxxxxxxxxxx kuulunud veoauto omavolilise kasutamisega kahju 33.684 krooni tekitamises( piirdeaia ja väravate lõhkumine ning auto vigastamine) kui xxxxxxxxx 12.669 krooni ja xxxxxxxxxxx krooni kahju tekitamises. Süüdistatav võttis kohtuistungil õigeks kõik kannatanute tsiviilhagid täies mahus, mis on protokollitud. TsMS § 440 lg 1sätestab: Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses ning mõistab R.M-ilt välja xxxxxxxxx kasuks 33684 krooni, xxxxxxxxxxxxxx kasuks 3690 krooni ja xxxxxxxxxxx kasuks 12 669 krooni. 4.Karistuse mõistmine. 4.1.R.M tuleb
MS § 199 lg 1 p 5 alusel, sest kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks on isiku suhtes samas süüdistuses jõustunud kohtulahend: Karistusregistri õiendi (kd 3 tl 36) kohaselt on R.M Ida Politseiprefektuuri 06.02.2008 otsusega nr 244008000910012 karistatud
lg 1 kohaldamisega rahatrahviga 4680 krooni LS § 74-19 lg 1, § 74-17 lg 1 järgi väärtegude eest, mis on toime pandud 15.01.
, § 75 järgi määrati Viru Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsusega
Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades seda, et Viru Maakohtu 10.04.2008 kohtuotsusega R.M-i vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei takistanud R.M-i toime panemast mitut uut kuritegus, leiab kohus, et tema suhtes ei ole karistuse eesmärkide täimine võimalik
lg 1, § 209 lg 1, § 424 sanktsiooni kergema karistusliigi- rahalise karistusekohaldamisega. Seepärast peab kohus vajalikuks mõista talle karistuseks vangistus. 4.3.Arvestades süüdlase kahetsust, tuleb karistuseks mõista lühiajaline vangistus järgnevalt:
lg 1 järgi - vangistus 6 kuud,
lg 1 järgi- vangistus 9 kuud,
järgi (30.03.2007 episoodis) - vangistus 3 kuud.
lg1 alusel, lugedes
lg 1 järgi mõistetud karistuse kaetuks
MS § 238 lg 2 alusel, vähendades karistust 1/3 võrra, on ärakandmisele kuuluv vangistus 6 kuud.
lg 2 alusel, suurendades karistust Viru Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistuse- 5 kuud- võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 11 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel, vähendades
järgi 30.03.2007 episoodis mõistetud vangistust 3 kuud 1/3 võrra, mis on 1 kuu, on selle kuriteo eest ärakandmisele kuuluv vangistus 2 kuud.
lg 1 kohaldamisega, lugedes R.M-ile
järgi mõistetud karistuse 2 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega 11 kuud vangistust, mõista R.M-ile lõplikuks karistuseks vangistus 11 kuud.
lg 1 kohaldamisega, arvates R.M-i karistusaja hulka eelvangistuse 15.01.14.05.2008, kokku 4 kuud, on R.M-i ärakandmisele kuuluv vangistus 7 kuud. 4.4.R.M-i kaitsja leidis, et süüdlasele mõistetav vangistus tuleks
alusel asendada üldkasuliku tööga, sest toimepandud kuriteod ei ole rasked, süüdlane kahetseb ja on nõus hüvitama tekitatud kahjud täielikult. Kohtuistungil R.M andis nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohus ei pea põhjendatuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isikule, kes katseajal pani toime mitu varavastast kuritegu, tekitades erinevatele isikutele varalist kahju ega ole hakanud seda kannatanutele hüvitama. Korduvad karistused LS § 74-19 ja
Seepärast ei pea kohus põhjendatuks tema vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. 4.5.R.M on korduvalt toime pannud süütegusid, mis seisnevad mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes: Ida Politseiprefektuuri otsusega 01.02.2006 LS § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 10.200 krooni ja lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks ning 06.02.2008 otsusega LS § 74-17 lg 1, § 74-19 lg 1 järgi
Viru Maakohtu 10.04.2007 kohtuotsusega karistati teda
järgi 5-kuulise vangistusega, mida
,§ 75 alusel ei pööratud täitmisele,
lg 1 alusel mõisteti lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. See näitab, et lühiajalised lisakaristused ei ole R.M-i mõjutanud lõpetama ohtlike liiklussüütegude toimepanemist. Selleks, et paremini kaitsta teisi liiklejaid, tuleb R.M-ile mõista
lg 1 kohaldamisega lisakaristuseks
Vastavalt
lg 1, laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale (7 kuud vangistust) ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 5.Menetluskulud KrMS § 180 alusel tuleb R.M-ilt välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 7538,30 krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja 1829 krooni kohtumenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel 111,20 krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 6525 krooni sundraha. Kohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.