järgi elukoht: XXX XXX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eeset karistatud 6 korral. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.V
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (üks sada) päevamäära, s.o 5000.00 (viis tuhat kuussada) krooni riigituludesse.
1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o. 16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni.
alusel määrata, et rahaline karistus 4850 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 5 kuu vältel igakuiselt vähemalt 970 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni Tõkend ,elukohast lahkumise keeld tühistada ,kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. Välja mõista K.V-lt tsiviilhagi 580.00krooni E.N. kasuks. Välja mõista K.V-lt menetluskulud sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni (kaheksateist krooni ja kakskümmend senti),kaitsjatasu 495.60krooni millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon K.V süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi 15.06.2008.a. kella 24 paiku Tartus, T. tänava 84 maja hoovis, isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus kasutas E.N. suhtes solvavaid väljendeid ning haaras E.N.`t ühe käega kõrist, pigistades E.N. kõri. E.N. kõri pigistamise käigus riivas K.V E.N. kaelas olnud kuldketti koos kuldristiga, kuldketi väärtus 300 krooni, kuldristi väärtus 280, mille tagajärjel kuldkett läks katki, kukkus maha ning läks kaduma. Kuldketi rebimisega tekitati E.N. varalist kahju kokku summas 580 krooni. Oma tegevusega põhjustas K.V E.N.`le füüsilist valu. 15.06.2008.a. kella 24 paiku Tartus, T. tänava 84 maja hoovis tõukas T.P., mille tagajärjel T.P. kukkus ning kukkumise tagajärjel vigastas oma vasaku jalga, ning kukkumise tõttu saadud löögist tundis T.P. füüsilist valu. Oma tegevusega põhjustas K.V T.P.`ile füüsilist valu ja vasaku labajala põrutuse. Sellega pani K.V toime
teise inimese valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. 2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus E.N. on tekitatud füüsiline ja varaline kahju, tsiviilhagi on esitatud E.N. poolt summas 580 krooni; T.P. on tekitatud füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb kohtult tunnistada K.V süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100(ühesaja) päevamäära ulatuses. Kuna K.V maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni, tuleb
2 päevamääraks pidada 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 (viis tuhat) krooni.
1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o. 16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni.
alusel määrata, et rahaline karistus 4850 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 5 kuu vältel igakuiselt vähemalt 970 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. K.V poolt , kannatanu E.N. varalise kahju kokku summas 580 krooni ja füüsilise valu tekitamises on tõendatud E.N. ütlustega ,E.N. 26.06.2008.a. tehtud isikute äratundmiseprotokolliga ,millest nähtub ,et ta tunneb ära fotolt teda 15.06.2008 kaelast pigistanud isiku Eike K.V (tl. 7-12); Urmas Kivitar poolt 17.06.2008.a. antud ütlused (tl. 26-27); K.V poolt kannatanu T.P. füüsilise valu ja vasaku labajala põrutuse tekitamises on tõendatud T.P. ütlustega ,T.P. 17.06.2008.a. tehtud isiku äratundmine , millest nähtub ,et ta tunneb ära fotolt teda 15.06.2008 rünnanud ja pikali lükanud isiku Eike K.V(tl. 17-19) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud traumakaardi nr. 10132 koopia (tl. 20-22); A.P. poolt 17.06.2008.a. antud ütlused (tl. 23-25); A.T. poolt 20.06.2008.a. antud ütlused (tl. 28-29); Patrullilehe koopia 15.06.2008.a. sündmuste kohta (tl. 32-34. K.V poolt 16.06.2008.a. antud ütlused (tl. 37-39). K.V poolt 16.06.2008.a. antud ütlustest (tl. 37-39) nähtub ,et ta tunnistas 15.06.2008 kella 16.00 paiku Tartu ,T. 84-82 vahelisel hoovil Urmase nimelise mehe naisega sõnavahtust ja džempri kaelusest kinnivõtmist. Samuti hiljem ühe naisterahva oma vennast eemale lükkamist.Lükkamise tagajärjel see naisterahvas kukkus.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et asja materjalide põhjal on täielikult tõendamist leidnud, et K.V tekkinud sõnavahetuse käigus kasutas E.N. suhtes solvavaid 3 väljendeid ning haaras E.N.t ühe käega kõrist, pigistades E.N. kõri ,millega põhjustas E.N.`le füüsilist valu Samuti E.N. kõri pigistamise käigus riivas E.N. kaelas olnud kuldketti koos kuldristiga, mille tagajärjel kuldkett läks katki, kukkus maha ning läks kaduma. Kuldketi rebimisega tekitati E.N. varalist kahju kokku summas 580 krooni. Oma tegevusega põhjustas K.V samuti T.P. füüsilist valu ja vasaku labajala põrutuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged, tegu on õigesti kvalifitseeritud
järgi ning K.V tuleb süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.V on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Tema käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rangeima karistuse, s.o vangistuse, kohaldamine. Kuna K.V ei ole varem kuritegusid toime pannud, tuleb teda karistada rahalise karistusega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et on põhjendatud mõista K.V-le karistuseks
§-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses. K.V maksustatava tulu kohta esitatud andmetest nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on alla 50.00 krooni.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.00 krooni. Kohus on seisukohal, et K.V rahalise karistuse mõistmisel tuleb
lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50.00 krooni ja rahaliseks karistuseks määrata seega 5000.00 krooni.
1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o. 16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni
Välja mõista tsiviilhagi K.V-lt E.N. kasuks summas 580 krooni 4 K.V-lt kuulub välja mõistmisele menetlus kulud riigituludesse so sundraha ,kaitsjatasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole . Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.