(3)aastat vangistust. Tunnistada K.R süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. 1

(10)1-08-4240 KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista kolm

(3)aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.11.2008.a kuni 05.12.2008.a s.o 1 kuu 5 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui K.R ei pane kolme

(3)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – vahistamine tühistada ja vabastada K.R kohtusaalist vahi alt. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.R-ilt I R kasuks 524 326 krooni, O V ja J V kokku 448 043 krooni, A H 332 136 krooni, A F 647 258 krooni, N L 156 847 eesti krooni. Välja mõista K.R-ilt tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa

(2348)krooni ja 20 senti.

(10)1-08-4240 tooma Rootsi Kuningriigist Eestisse AS Pärnu. Kui I. R avaldas kahtlust, et nii odav hind ei ole reaalne, väitis K.R , et bussi turuhinnast odavam hind on tingitud asjaolust, et bussipark ostab korraga 10-12 bussi, nende hulgas ka Neoplan bussi. Seega on tegemist hulgihinnaga ja seetõttu odavam hind. Seepeale nõustus I R Neoplan bussi, 1996.a väljalaskeaastaga, hinnaga 56000 eurot, ostma. K.R lubas suuliselt I R bussi üle anda hiljemalt 2004.a detsembri lõpuks. Seoses Vene Föderatsioonis kehtiva seadusega, millega kehtestati üle 7-aastastele bussidele suurem tollimaks ning mille alusel konkreetse bussi tollimaks oleks olnud 14 000 USD, lubas K.R I R korraldada bussi tollivormistus odavamalt tuttavate kaudu. Peale kohtumist sõitis K.R Eestisse, I. R hakkas müüma oma bussi, et uuema ostmiseks raha saada. K.R helistas nädala-kahe jooksul ja nõudis I. R bussi eest 10 % ettemaksu, milline summa pidi K.R-i sõnade järgi jääma Pärnu direktori A K seifi hoiule. I R ütles, et ta ei saa enne ettemaksu tasuda, kui ta oma bussi müüdud saab. I R müüs bussi 16.11.2004.a ja saatis kohe ettemaksu - 211 000 rubla - 2004.a novembri lõpus, täpselt tuvastamata kuupäeval, vastavalt telefonilisele kokkuleppele K.R-iga Moskva Tallinn rongi vagunisaatjaga, kelle nime I R ei mäleta, kuid kelle nime ja rongi vaguninumbri ütles talle telefoni teel eelnevalt K.R . Sularaha 211 000 rubla kättesaamist kinnitas K.R I. R telefoni teel järgmisel päeval. Umbes nädal pärast raha saamist helistas K.R uuesti I R ja ütles, et bussipargi direktor koos peainseneriga sõidavad nädala pärast Rootsi ning I Rpeab saatma kogu raha bussi eest, öeldes, et „krediiti keegi tööd tegema ei hakka“. I R, uskudes K.R-i väiteid, saatis pooleteise nädala jooksul, 2004.a detsembrikuus, täpselt tuvastamata kuupäevadel, veel kolmel korral sularahas Moskva - Tallinn rongi vagunisaatjatega vastavalt 600 000 rubla ja 689 000 rubla, milliste summade kättesaamist K.R kinnitas I. R telefoni teel. Vagunisaatjate nimesid, kelle kaudu I. R K.R-ile raha saatis teisel ja neljandal korral, Igor Rogov ei mäleta. Kolmandal korral saatis I. R K.R-ile raha tsellofaani pakendatult ja isoleerpaelaga kinnitatud pakendis Tallinn-Moskva rongi brigadiri V Al kaudu, mida viimane aga eitab, kuna vagunisaatjatel on selline tegevus keelatud. Iga kord teatas eelnevalt I R vagunisaatja nime ja rongi vaguni numbri K.R telefoni teel, samuti kinnitas kõigil neljal korral telefonitsi vagunisaatjatega saadetud raha kättesaamist. 2004.a detsembris tahtis I. R koos bussijuht V M Eestisse bussile järgi tulla. K.R helistas I. R ja ütles, et bussi jaoks tuleb saata veel 4000 eurot rongiga. Kuna aega oli vähe, helistas I. R naisele, kes pani raha valmis ja 16.12.2004.a saatis I. R K.R-ile nõutud 4000 eurot, mille kättesaamist viimane telefonis kinnitas. Oma tegevusega lõi K.R teadlikult I R ebaõige ettekujutuse, et I R saab raha maksmise korral osta AS-st Pärnu 1996.a väljalaskeaastaga Neoplan bussi hinnaga 56000 Eurot. K.R ei korraldanud, vastupidiselt I. Ro väidetule, Neoplan bussi ostmist AS Pärnu kaudu, sest tegelikkuses AS Pärnu ei soetanud ega ka plaaninud soetada 2004.a novembris-detsembris Rootsist suuremat partiid autobusse. AS Pärnu esindaja A K sõnul ei ole nende firmal juba aastaid Neoplani busse, nad kasutavad ainult Volvo ja Scania autobusse. Sellest oli teadlik ka K.R, kes tegeles pikema aja jooksul autobusside vahendamisega Venemaale, sh vahendas ka AS Pärnu autobusse. K.R ei andnud Ig R saadud raha üle bussi soetamiseks AS Pärnu direktorile A K, vaid jättis raha endale ja kulutas oma tarbeks. Sellega tekitas K.R varalise kasu saamise eesmärgil I R tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusel andis I R K.R-ile sularahas kokku 1 500 000 rubla ja 4000 Eurot s.o 694 016 krooni s.o suures ulatuses varalist kahju (suur ulatus KarS RakS § 8 p 2 kohaselt on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt, mis 2004.a oli 248 000 krooni, 2005.a 269 000 krooni). Peale raha saamist 2004.a detsembris teatas K.R telefonitsi I. R, et kuna on loodusstiihia, praamid ei käi, tehing viiakse üle uude aastasse. 11.-13.01.2005.a sõitis I. R uuesti Eestisse ja kuulis K.R-ilt, et lubatud Neoplan bussi tollivormistuse eest tuleb maksta rohkem 4000 eurot kui kokku lepitud. I. R loobus bussi ostmisest ja nõudis raha K.R-ilt tagasi. K.R lubas raha tagastada kuid pakkus samas I. R uuesti sinist autobussi Volvo B12, mis kuulus AS-le Pärnu. I. R nägi autobussi Tallinnas seismas, talle 3

(10)1-08-4240 buss meeldis ja ta oli nõus selle 56 000 euroga ostma. I. R lahkus peale seda Eestist. I. R juuresolekul tegi K.R näo, nagu ta helistas AS Pärnu ATP direktorile A. K ja uuris kas buss on müüa. Seejärel teatas K.R I. R, et kõik on korras, buss on müüa. 2005.a märtsiks selgus, et AS Pärnu ATP seda bussi enne sügist ei müü. AS Pärnu ATP otsusest kuulsid I. R ja K.R A K isiklikult AS Pärnu kontoris Pärnus Mere tn .märtsi 2005.a paiku. Seepeale nõudis I. R uuesti K.R-ilt oma raha tagasi. K.R ei tagastanud raha vaid väitis, et raha on Neoplani eest Rootsi saadetud, kuid ei mäleta, kelle nimele. I. R rahustamiseks kirjutas K.R 12.03.2005.a I. R võlakirja milles kinnitas bussi Neoplan 116 eest raha kättesaamist I. R. /1 kd tl 102, 104/. I R on kelmusega tekitatud 44356 euro ehk 694 016 krooni suurune varaline kahju s.o suures ulatuses KarS RakS § 8 p 2 mõttes. K.R tagastas I. Rogovile 28.10.2005.a 1000 USA dollarit, 04.11.2005.a 6000 USA dollarit ja 20.-29.11.2005.a 5000 Eurot. Tagastamata on 524 326 Eesti krooni (s.o 33 511 Eurot). /1 kd tl 131/. Kannatanu I. R esitas kriminaalasjas tsiviilhagi 33 511 Euro ehk 524 326 krooni suuruses summas. 2004.a oktoobrikuus kohtus K.R Venemaal, Moskvas, I hotelli juures asuvas kohvikus Venemaa kodanike O V ja J V, kes tegelesid reisijate veo ja turismiga, ning pakkus neile müügiks AS-le Pärnu (hilisem AS GB) kuuluvat autobussi Volvo B12 registreerimisnumbriga xxx xxx, väljalaskeaastaga 1996, näidates neile nimetatud autobussi fotosid ning nimetades bussi hinnaks 57000 eurot, mis vastas 74 000 USA dollarile. Kohtumise juures viibisid ka O P ja M P. K.R tegi ettepaneku teostada bussi ost järgmiselt: müüa varem soetatud autobuss, arvestada et O. V ja J. V olid laenanud 2003.a K.R-ile 12 000 USA dollarit tütre korteri ostuks ja lisada puuduolev summa. O V ja J V olid bussi ostmisest K.R-ilt , kes esitles end Pärnu juhtivtöötajana, 57000 euroga huvitatud. K.R lubas ostjatele s.o JV ja O V, bussi üle anda Venemaal, võimalik et Pihkvas, 2005.a mai lõpul või juuni algul.Peale kohtumist helistas K.R O. V pidevalt, kiirustades viimast vana bussi maha müüma ja veendes neid bussi eest ettemaksu tasuma. O. V ja J. V leidsid vanale bussile ostja 2005.a aprillikuus. 13.-15.04.2005.a sõitsid O. V ja J. V Eestisse. Pärnus Laine tn asuvas hotellis Laine said nad kokku K.R-iga ja andsid viimasele üle bussi eest osamaksuna 27000 USA dollarit s.o 326 562 eesti krooni. 2005.a maikuus helistas K.R O V Venemaale ja palus kiiresti saata 3500 USA dollarit W U kaudu selleks, et hakata ette valmistama bussi dokumente. O V saatis K.R-ile W U kaudu 19.05.2005.a 1500 USA dollarit, 20.05.2005.a 2000 USA dollarit ning 01.06.2005.a 2000 USA dollarit, millised summad maksti H.S-ile välja Eestis Krediidipanga Idakeskuse kontoris Punane tänav, Tallinn. 03.06.2005.a sõitsid O. V ja J. V uuesti Eestisse. Nad soovisid näha ostetavat autobussi. O. V ja J. V kohtusid K.R-iga tema elukohas J.Vja J. V K.R-ile üle viimase osamaksu bussi eest 29500 USA dollarit. Kokku tasusid O. V ja J. V K.R-ile bussi eest 62 000 USA dollarit ehk 771 305 krooni. Puuduolev raha s.o 12000 USA dollarit oli K.R saanud varem, 2003.aastal O.V ja J. laenuks tütrele korteri ostmiseks. Koos laenatud summaga moodustas K.R-ile üle antud rahasumma 74 000 USA dollarit ehk bussi maksumuse. Kohtumisel nõudis K.R O. V ja J. V lisaks eelnimetatud summadele täiendavalt tollivormistuseks 22000 USA dollarit, mille tasumise vajalikkuse kohta ta varem O. V ja J. V midagi rääkinud ei olnud. Seepeale Olga V ja J V teatasid K.R-ile bussi ostust loobumisest ning nõudsid bussi eest üle antud raha tagastamist, mille peale K.R vastas, et ta on bussi eest raha selle “peremeestele” ära maksnud ning tagasi seda saada ei ole võimalik, kuid lubas korraldada tollimaksu tasumise selliselt, et O. V ja J. V tasuvad tollimaksu summas 12000 USA dollarit S. Rõtkovile tagantjärele ühe aasta jooksul. Oma tegevusega lõi K.R teadlikult O V ja J V ebaõige ettekujutuse, et ta töötab AS-s Pärn u kommertsdirektorimänedžerina, tegelikkuses K.R AS-ga Pärnu töösuhteid ei omanud. K.R lõi teadlikult kannatanutele ebaõige ettekujutuse, et O. V ja J. V saavad osta autobussi Volvo B 12 (1996.a) hinnaga 57000 Eurot, milline hind oli antud tüüpi ja väljalaskeaasta busside turuhinnast madalam. K.R ei korraldanud bussi ostmist, sest tegelikkuses oli AS-s Pärnu vastu võetud otsus autobussi Volvo B12 4

(10)1-08-4240 registreerimisnumbriga 426ATN üldse mitte enne sügist müüa ning K.R oli sellest otsusest teadlik 2005.a märtsikuust alates, mil ta koos R AS-s Pärnu ATP nimetatud otsusest kuulis. Nimetatud Volvo autobuss oli 2004.a lõpus müügil 1,2 miljoni krooni eest internetis Balti Bussi Grupi lehel, kuid võeti seoses otsusega bussi mitte müüa 2004.a lõpus – 2005.a alguses müügilt maha. Samuti ei kavatsenud AS Pärnu ATP müüa nimetatud bussi hinnaga alla 1-1,2 miljoni krooni ning K.R oli ka antud asjaolust teadlik. K.R ei andnud O. V ja J. V bussi eest saadud raha üle bussi omanikule AS-le Pärnu vaid omastas selle, jättes raha endale ja kulutades selle oma tarbeks. Sellega tekitas S. R O V ja J V tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusel O.V ja J.V andsid K.R-ile sularahas üle 62000 USA dollarit ehk 771 305 eesti krooni s.o suures ulatuses KarS RakS § 8 p 2 mõttes. Juri Vanini pealekäimise tõttu korraldas K.R O. V ja J. V 2005.a juunikuus Eestis viibimise ajal AS Pärnu territooriumil Pärnus Mere tutvumise autobussiga Volvo B12 reg märgiga xxx xxx. Nad rääkisid bussijuhiga ja tegid proovisõidu. K.R ei lubanud neil bussijuhile ostusoovist rääkida, kuna siis pidavat nad bussil tagavaraosasid eemaldama. O. V ja J. V võtsid K.R-i juttu kuulda. Bussi ülevaatamisel selgus, et bussiklaasil oli mõra sees, mis oleks tulnud enne müüki ära vahetada. K.R lubas ostjatele, et klaas vahetatakse ära ning ta toob bussi 2005.a juulikuus Pihkvasse. O. V ja J. V, uskudes R. K.R-i lubadusi, lahkusid 12.06.2005.a Eestist ja ootasid K.R-i koos autobussiga 2005.a juulikuus Venemaal Pihkva linnas hotellis O. Kolmandal ootamise päeval tuli K.R hotelli, kohtus O. V ja J. V ja näitas neile 2500 eurot, mis pidi olema nende bussi tollivormistuse raha. Seejärel K.R kadus. Telefoni teel vastas K.R O. V, et piiril on probleemid ja ta sõidab bussiga bussiparki tagasi. O. V ja J. V otsustasid koguda Volvo bussi kohta rohkem informatsiooni ja pöördusid Pihkvas Tallinn-Pihkva liinil sõitva bussijuhi poole ja näitasid sinise autobussi Volvo fotosid. Bussijuht kinnitas neile järgmisel päeval, et nimetatud buss sõidab Eestis liinidel, ta nägi bussi Tallinna bussijaamas ja bussi esiklaas on vahetamata. 12.-21.08.2005.a sõitsid O. V ja J. V uuesti Eestisse. Nad kohtusid O. P abil K.R-iga , kes jagas neile uusi lubadusi ja küsis tollivormistuse jaoks raha 12 000 USA dollarit. Raha O. Vja J. V S. R ei andnud. Kohtumisel salvestasid O. V ja J. V oma vestlused K.R-iga . 22.12.2005.a kannatanuna ülekuulamisel andis O. V kassetid politseile välja. K.R tagastas O. V ja J. V W U kaudu 28.09.2005.a 1000 USA dollarit. 19.10.22.10.2005.a sõitis O. V üksi Eestisse ja pöördus Pärnus advokaat V. K poole advokaadibüroost Rüütli. Advokaat kutsus K.R-i büroosse, kus viimane tunnistas võlgnevust O. V ja J. Ve ja kirjutas samas 20.10.2005.a dateeritud võlakirja 74 000 USA dollarile kohustusega tagastada summa 1.detsembriks 2005.a. 21.10.2005.a saatis K.R O. V W U kaudu 1000 USA dollarit; 27.10.2005.a 5000 USA dollarit. Peale advokaadi juures käiku pöördus O. V AS Pärnu direktori As K poole, kes selgitas et K.R ei ole kunagi Pärnu töötanud, autobussi Volvo B12 nr xxx xxx ei ole müüa kavatsetud 74 000 USA dollari eest. O. V sai teatavaks, et K.R oli saanud ettemaksu sama autobussi eest ka I R. 09.-11.11.2005.a sõitis O. Vl Eestisse ja kohtus Tallinnas K.R-iga . Kohtumisel tagastas K.R O Vl 11 590 USA dollarit. 15.11.2005.a sai O. V K.R-ile võlgu olnud JS käest K.R-i võla katteks 170 000 Venemaa rubla, mille kohta O. V koostas kirjaliku kinnituse. /1 kd tl 40/. Kannatanud O. Vl ja J. V esitasid tsiviilhagi 888 000 krooni (74 000 USA dollarit) suuruses summas.2005.a jaanuarikuus pakkus K.R Venemaa kodanikule A H (AK), elukohaga Vene Föderatsioon, K telefoni teel müügiks väidetavalt AS-s Pärnu müüki minevat autobussi Setra 215HD (väljalaskeaastaga 1987 või 1989.a) hinnaga 27000 USA dollarit. A. H tundis K.R-i 2000.aastast, kui K.R tutvustas ennast talle AS Pärnu mänedžerina ja müüs talle bussi Neoplan 116.A. H ütles K.R-ile , et tal ei ole võimalik koheselt bussi eest tasuda. Seepeale lubas K.R kokku leppida AS Pärnu ATP direktoriga, et buss müüdaks A. H krediiti, mille too pidanuks tasuma kahe kuu jooksul. AH nõustus sellistel tingimustel autobuss Setra soetamisega. Alates 2005.a veebruarikuust nõudis K.R , et A H saadaks talle bussi eest ettemaksu 3500 Eurot, kuna ostab Euroliinidele 5

(10)1-08-4240 uued bussid ja vanad müüakse maha. K.R kirjeldas autobussi, mis pidi olema valget värvi, rohelise triibuga. K.R ütles A. H telefoni teel isegi autobussi VIN-koodi. A. H jäi K.R-i uskuma, et ettemaksu tasudes on tal võimalik soetada Pärnu ATP-st autobuss Setra ning ta saatis Western Unioni kaudu K.R-ile 17.03.2005.a 4320 USA dollarit, mis maksti K.R-ile välja Krediidipanga Pärnu kontoris. 2005.a maikuus helistas K.R uuesti ja ütles, et raha tuleb juurde saata. A. H saatiski K.R-ile Western Unioni kaudu 12.05.2005.a 2880 USA dollarit, mis maksti K.R-ile välja Krediidipanga Pärnu kontorist, kokku seega 7200 USA dollarit s.o 85 761 krooni. Pärast raha kättesaamist ei vastanud K.R A. H telefonikõnedele ning alles 2005.a juulikuus teatas ta A.H, et kõik on korras, ta maksis raha ettemaksuna bussi eest ära ja lubas A. H bussi üle anda Moskvas. A. H sõitiski Moskvasse ja ootas K.R-i Moskvas hotellis kaks nädalat, kuid K.R ei ilmunud välja ja telefoni vastu ei võtnud. Kui A. H lõpuks K.R-iga ühendust sai, ütles viimane, et on probleemid ja buss tuuakse otse Krasnodari. Ka Krasnodari K.R ei ilmunud ega andnud üle ka autobussi.Oma tegevusega lõi K.R teadlikult A H ebaõige ettekujutuse, et A.H on võimalik osta AS-st Pärnu autobussi Setra (1987.a või 1989.a väljalaskeaastaga) hinnaga 27000 USA dollarit, kuna tegelikult AS-l Pärnu ei olnud selleks ajaks, juba mitu aastat, ühtegi Setra-tüüpi autobussi. K.R oli antud asjaolust teadlik, mistõttu ei olnud sellise tehingu sõlmimine võimalik, maksetingimustest sõltumata. Samuti ei olnud K.R AS-ga Pärnu mingit kokkulepet busside krediiti müümise kohta. Kelmusega tekitas K.R A. H 7200 USA dollari s.o85 761 krooni suuruse varalise kahju. Seejärel ei saanud A. Hromõh K.R-iga ühendust 2 kuud. K.R telefonikõnedele ei vastanud, tagasi ei helistanud. Kui A. H lõpuks K.R-i kätte sai, ütles viimane, et kõik on korras, lubas saata A. H kutse, tulgu A. H Eestisse ja võtku buss kaasa. 20.09.2005.a läks K.R Eestisse saabunud A. He vastu ja viis ta mööda Tallinna bussifirmasid busse vaatama. Kui A. H küsis, mis sai Pärnus müügis olnud Setrast, vastas K.R , et Pärnus on kõik Setrad juba maha müüdud ning viis A. H OÜ-sse H. K.R lubas suuliselt, et organiseerib autobussi müügi A H OÜ-st H hinnaga 13000 Eurot, ainult raha on vaja kohe maksta. A. Hromõhile meeldis OÜ-s H üks autobuss Setra 215 HD, mis pidi minema enne müüki turismireisile Hispaaniasse, kuid buss pidi enne A. H viisa lõppemist Eestisse tagasi jõudma. A H andis peale bussi väljavalimist 20.09.2005.a K.R-ile Tallinnas hotellis Msularahas üle 3000 USA dollarit, samuti lasi oma abikaasal L H saata K.R-i nimele Western Unioni kaudu 22.09.2005.a 5000 USA dollarit, mis maksti K.R-ile välja Kredidipanga Pärnu kontoris Rüütli 47 Pärnu ja 26.09.2005.a 2500 USA dollarit, mis maksti K.R-ile välja Krediidipanga Idakeskuse kontoris Punane tn Tallinnas. Saadud rahasummast maksis K.R koos A H ajavahemikus 20.22.september 2005.a OÜ H juhatuse liikme R T kätte bussi eest käsiraha 3000 USA dollarit.30.09.2005.a läks K.R Tallinnas Al H juurde hotelli ja viis ta OÜ-sse H. Kohapeal näitas K.R A. H hoopis teist autobussi Setra, seletades, et algselt väljavalitud buss ei jõua enne A. H viisa lõppemist välisreisilt tagasi. Kuna teise autobussi väljanägemine oli halvem, ei nõustunud A. H seda ostma. Seepeale lubas K.R ise maksta esialgu väljavalitud autobussi eest ehk viia müügitehing lõpule ja toimetada autobuss A. H Venemaale, Petserisse. A. H sõitiski 30.09.2005.a Petserisse bussi saabumist ootama. Mõne aja möödudes helistas K.R talle Petserisse ja ütles, et bussi käigukast läks katki ning tuleb oodata, kuni see remonditakse. A. H ootas Petseris hotellis 11 päeva. Lõpuks sõitis A. H ära koju Krasnodari. Uuesti K.R-iga ühendust võttes lubas viimane A. H kutse saata, et bussile Eestisse järele tulla. 01.11.2005.a sõitis A. H uuesti Eestisse bussi ära tooma. Ta andis K.R-ile bussi eest üle veel 3300 USA dollarit. Nad läksid koos firmasse Hepato, kus selgus, et kuna bussi remonditi, tõusis selle hind 6000 euro võrra. A. H laskis L H saata Venemaalt, Krasnodarist, Western Unioni kaudu K.R-i nimele 02.11.2005.a 5000 USA dollarit ja 03.11.2005.a 2000 USA dollarit, mis maksti K.R-ile välja Eestis Krediidipanga kaudu. Kokku andis A.H autobussi Setra 215 HD ostmiseks K.R-ile üle 25 000 USA dollarit. 03.11.2005.a andsid OÜ H töökojas Tallinnas Kadaka tee A H ja K.R Setra autobussi eest OÜ 6

(10)1-08-4240 H juhatuse liikme U P kätte 12000 USA dollarit. A. H ei teadnud, et selle summa andis U. P K.R-ile tagasi, kuna see summa oli 8000 USA dollari võrra väiksem bussi eest juurdetasumisele kuuluvast summast. K.R ei tasunud bussi eest kokkulepitud summat OÜ-le H täies ulatuses, kuigi ta oli vajaliku summa AHi käest enda kätte juba saanud ja lubanud A. H bussi ostu lõpule viia. Samuti lubas K.R OÜ H juhatuse liikmele U P A. H kuuldes, et toob bussi eest puuduoleva summa, kuid ei teinud seda. Raha tagasisaamisest OÜ-st Hepato jättis K.R A. H teavitamata. A. H ütles K.R , et kuna OÜ H juhatuse liikmetest, R T, sõitis vahepeal Saksamaale, ei ole autobussi võimalik müüa. A. H pidi viisa lõppemise tõttu Eestist lahkuma. Enne ärasõitu, 28.11.2005.a, võttis A. H K.R-ilt allkirja raha 28 000 USA dollari kättesaamise kohta autobussi Setra 215 HD eest. A. H lahkus Eestist 30.11.2005.a. Kodus Krasnodaris helistas A. H OÜ-sse H ja kuulis, et K.R oli bussi eest makstud raha firmast tagasi küsinud, sellest teda informeerimata. K.R jättis bussi müügi AH organiseerimata ja talle bussi ostmiseks üle antud raha summas 25000 USA dollarit A H tagastamata, vaid pööras A. H kuuluva raha oma kasuks, kulutades selle ära. Raha oma kasuks pööramise varjamiseks lõi K.R A. H ebaõige ettekujutuse sellest, et ta on OÜ-le H maksnud autobussi Setra 215 HD eest 28000 USA dollarit, kinnitades seda A.H antud võlakirjas 28.novembril 2005.a. OÜ H esindaja R T tagastas A H makstud käsirahast 2006.a jaanuaris 2500 USA dollarit. Omastamisega tekitas K.R A. H 17 800 USA dollari ehk 230 520 eesti krooni suuruse varalise kahju. A. H esitas kokku kelmuse ja vargusega tekitatud kahju osas tsiviilhagi 25 500 USA dollari ehk 332 136 krooni suuruses summas. /1 kd tl 182184/.2005.a kevadest kuni 2005.a oktoobrikuuni helistas K.R korduvalt Venemaa kodanikule A F ja pakkus müüa Eestis olevaid autobusse Neoplan (1991. ja 1993.a väljalase) 22000 ja 23000 euro eest. A F, kes tegeles Venemaal turismireiside ja reisijateveoga, tundis K.R-i 2002.aastast. Ta oli K.R-i kaudu aastate jooksul soetanud autobusse nii AS-st Pärnu ja AS-st Li. A F teadis K.R-i AS Pärnu töötajana, kuna viimane esitles ennast nii ja käitus AS-s Pärnu omainimesena. Kuna varasematel kordadel sujus busside ost viperusteta ja ta oli müünud ühe bussi maha, soostus A F ostma 1991.aasta Neoplan autobussi. K.R pakkus seepeale müüa autobusse Neoplan 1991.a ja 1993.a väljalaskeaastaga hinnaga 22 000 – 23 000 eurot. Samuti nõudis K.R A F bussi eest ettemaksu tasumist. K.R-i tungiva nõudmise peale saata bussi ettemaksuks 2500 Eurot, saatiski A F vahetult enne Eestisse tulekut, 20.10.2005.a Western Unioni kaudu Eestisse K.R-i nimele 1600 USA dollarit, mille K.R Krediidipanga Pärnu kontorist kätte sai. 25.10.2005.a sõitis AF koos kahe bussijuhi N B ja A K Eestisse. K.R näitas neile Tallinnas, Betooni asuvas E bussipargis tol hetkel remondis seisvat autobussi Neoplan 116, mille hind K.R-i sõnade järgi oli 24500 Eurot ning väljalaskeaasta 1991.a. N. B ja A. K vaatasid nimetatud bussi üle ja soovitasid A. F selle osta, vaatamata sellele, et buss oli remondis, tal ei töötanud kütusepump ja konditsioneer oli maha võetud. K.R ei lubanud A. F rääkida bussifirmast kellegagi bussi hinnast väites, et ta on kõigiga läbi rääkinud ja bussi müügist teades ei hakata seda remontima. Peale Tallinnas busside vaatamist sõitsid A. F, N. B ja A. K Pärnusse. Järgmisel päeval sõitsid nad koos K.R-iga OÜ-sse L, asukohaga Mäe Lavassaare alevik Pärnumaa. Kohapeal nägid nad autobussi Drogmüller Mercedes, mis neile meeldis ja mille nad soovisid osta. Järgmisel päeval otsustasid A. F, N. B ja A. K sõita veelkord Tallinna, et enne raha üleandmist autobussi Neoplan üle vaadata. K.R sõitis nendega kaasa. K.R hoiatas neid, et kellegagi ei tohi rääkida bussi hindadest. A. F kuulis ühelt mehelt, kelle kohta K.R ütles, et see on Hugo isa, et buss müüakse peale katkise konditsioneeri paigaldamist. Peale bussi vaatamist sõitsid nad Pärnusse tagasi. Järgmisel päeval tuli K.R A. F juurde hotelli Sõprus, Eha Pärnus ja küsis bussi Neoplan eest ettemaksu 7000 eurot. Samuti küsis K.R 2600 USA dollarit bussi müügi kiire organiseerimise eest. Olles viidud K.R-i poolt eksitusse, et Tallinnas näidatud autobuss on müügis hinnaga 24500 eurot, andis A F K.R-ile hotelli Sõprus numbritoas 27.10.2005.a üle 11000 Eurot ettemaksuna 7

(10)1-08-4240 bussi eest ja 2600 USA dollarit bussi müügi kiireks organiseerimiseks. Samal päeval sõitsid A. F ja K.R OÜ-sse L, et tasuda autobussi Drogmüller Mercedes eest. Teel veenis K.R A F OÜ-st L ostetava autobussi Drogmüller Mercedes eest mitte tasuma kogu bussi hinda s.o 39 000 eurot koheselt, vaid andma K.R-i kätte hoiule 4000 eurot, mille K.R kohustus vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele üle andma OÜ-le L pärast bussile tehtavat pisiremonti. Bussil oli vaja parandada akna avamismehhanism, mõned värviparandused teha ja klaaspakett puhastada. Eksitusse viimise eesmärgil lubas K.R A F, et tasub temale üle antud 4000 Eurot pärast bussi remonti OÜ-le L ning siis vormistatakse bussi ostu-müügileping. A F tasuski S L kohapeal 35 000 eurot ja leppis viimasega kokku, et ülejäänud summa maksab K.R peale remondi lõppu. A F andis K.R-ile 4000 eurot. K.R kirjutas saadud summa kohta A. F võlakirja kuid ei kavatsenudki raha OÜ-le L üle anda, vaid jättis raha endale ning bussi ostu A. F jaoks korraldamata. Kui autobuss Drgomüller oli korda tehtud, lubas K.R korduvalt telefoni teel S. L ära tuua tema kätte jäetud 4000 eurot kuid ei teinud seda. 28.10.2005.a pidi A. F tagasi Venemaale sõitma. K.R lubas A. F koos bussijuhtidega rongile viia. Nad sõitsid 28.10.2005.a Tallinnasse. K.R veenis A F temale üle andma puuduoleva rahasumma Neoplan bussi eest s.o 10000 eurot ja 8400 USA dollarit, lubades selle raha eest välja osta AS-le S kuuluva autobussi Neoplan 116 peale bussile tehtava remondi lõppemist, kuna vastasel juhul võib bussi remondi lõppemisel osta keegi teine. A. F tahtis raha anda K.R-i naisele. K.R helistas oma naisele ja ütles A. F, et ta on Tallinnas tütre korteris. K.R viis A. F Tallinna Sõstra tütre A T korterisse, kuid L R seal ei olnud. Kuna rongile jõudmisega oli kiire, andis A. F sealsamas 10 000 eurot ja 8400 USA dollerit K.R-ile üle. K.R ei kavatsenudki bussi ostu A. F jaoks korraldada ega raha tagastada. Eksitusse viimise eesmärgil näitas K.R A. F ning tema bussijuhtidele A. K ja N. B Tallinnas AS-le S kuulunud autobussi Neoplan 116, nimetades selle hinnaks 24500 eurot ja väljalaskeaastaks 1991.a, kuid selle bussi tegelik väljalaskeaasta oli 1993.a ning müügihind oleks olnud 45000-50000 Eurot, mistõttu A. F antud rahaga seda bussi osta ei oleks saanudki. Sellega lõi K.R A. F bussi ostmise asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusel A. F andis K.R-ile üle autobussi Neoplan 116 ostmiseks 21 000 eurot ja 12 600 USA dollarit. K.R kirjutas saadud summa kohta A. F võlakirja. /1 kd tl 192/.K.R pettis A F välja sularahana 25 000 eurot ja 12 600 USA dollarit s.o 553 648 (491 062 + 62 586) krooni s.o suures ulatuses KarS RakS § 8 p 2 mõttes. /1 kd tl 223/. Kannatanu A. F esindaja V. S esitas tsiviilhagi 647 258 krooni (ehk 41 384 eurot) nõudes. /2 kd tl 224-227/.10.11.2005.a õhtul sõitis K.R S ja K L elukohta Mäe tn Lavassaare alevikus Pärnu maakonnas. Temaga oli kaasas A H (A K), kes jäi L elukohas välja ootama. K.R teadis, et A F tasus 27.10.2005.a S L autobussi Mercedes Benz Drogmüller eest ettemaksuna 35 000 eurot ja jättis 4000 eurot K.R-i kätte tasumiseks peale bussil pisiremondi tegemist. K.R nõudis SL, et viimane annaks A F poolt 27.10.2005.a S L autobussi Mercedes Benz Drogmüller eest tasutud 35 000 eurost 10 000 eurot temale koheselt üle. S ja KL eksitusse viimise eesmärgil väitis K.R , et nimetatud summat on kiiresti vaja A F ostetava Neoplan bussi eest tasumiseks kuna buss tuli remondist välja ja see on tarvis kohe välja osta. Sellise korralduse olevat talle andnud A Fo. K.R lubas raha tagastada järgmisel teisipäeval. Kui S ja K L soovisid helistada A F, et raha üleandmise korraldust kontrollida, palus K.R seda mitte teha, et teda mitte ebamugavasse olukorda asetada, ning S L, olles teadlik, et A F kavatseb osta Tallinnast veel ühte autobussi, uskus K.R-i väiteid ja andis K.R-ile üle A F kuuluvad 10 000 eurot so 156 466 eesti krooni. Autosse tagasi tulles näitas K.R A. K saadud 10 000 eurot öeldes viimasele, et ta on selle raha teeninud protsentidena kolme autobussi müügi pealt. K.R ja A H sõitsid samal õhtul Tallinnasse, kus K.R andis S L saadud raha O V võla katteks. Sellega lõi K.R S L teadlikult ebaõige ettekujutuse, et K.R-ile üle antavat raha kasutatakse vastavalt A. F korraldusele A F bussi ostmiseks, mille tulemusel S Ltegi varakäsutuse ja 8

(10)1-08-4240 andis K.R-ile üle A. F kuuluva sularaha 10 000 eurot. Tegelikult ei palunud A. F K.R-i L käest raha võtta ega teadnudki K.R-i sellisest käitumisest. K.R ei kavatsenud raha A. Fo bussi ostmiseks kasutada vaid tasus selle asemel S. L saadud raha eest oma võlgu O V, kes oli juba pöördunud Eestis advokaadi poole S. R võla kättesaamiseks ja võla maksmist samal ajal Tallinnas ootas. Kelmusega tekitas K.R A F 10 000 euro ehk 156 466 krooni suuruse varalise kahju. Nimetatud summa tasus A F teistkordselt S L 21.02.2006.a et viia autobussi Mercedes Benz Drogmüller ostumüügitehing lõpule.2005.a oktoobris-novembris, kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, pakkus K.R telefoni teel Venemaa kodanikule N L, elukohaga Vene Föderatsioon, Dzeržinsk, müügiks autobussi Setra 215, 1993.a väljalaskeaastaga, valget värvi, nimetades bussi hinnaks 27 000 eurot. N L tundis K.R-i mitmeid aastaid, olles ka varem K.R-i vahendusel autobusse soetanud. K.R helistas 2005.a novembrikuus korduvalt N L, veendes viimast, et bussi ostmisega on kiire, kuna bussi hind on soodne ja selle võib muidu osta keegi teine. K.R-i nõudmisele saata kiiresti bussi eest käsiraha, et bussi teistele ei müüdaks, saatis N. Levin K.R-ile oma äripartneri O.V kaudu Eestisse 170 000 rubla (s.o 78 733 eesti krooni) ning Western Unioni kaudu K.R-i nimele 15.11.2005.a 3000 USA dollarit (s.o 38 027 eesti krooni) ja 16.11.2005.a 2850 USA dollarit (s.o 40 087 eesti krooni), mille K.R Krediidipanga Pärnu kontori kaudu kätte sai.N Leksitusse viimise eesmärgil näitas K.R Eestis viibinud N. L firma Tril-Tur bussijuhtidele N B ja A K, viimaste arupärimisele N. L müüdava bussi kohta, 25.10.2005.a E bussipargis lukustatult seisvat autobussi Setra. N. B ja A. K jäid K.R-i uskuma, et nimetatud buss on müüa ja on mõeldud N. L vaatasid bussi väljast üle ja andsid N. L telefoni teel soovituse neile ettenäidatud buss osta. Kohtueelse menetlusega tuvastati, et tegelikult tasus K.R N L saadud 170000 rublaga oma võlgnevust O Vees, kellele nimetatud summa toimetas edasi J S nimeline isik. K.R kinnitas O V, et J. S olevat temale s.o K.R-ile võlgu ning lubas O. V jätta J. S kaudu saadetud raha endale võla katteks. N. L müügiks pakutud konkreetset autobussi ei õnnestunud kohtueelse uurimisega kindlaks teha. Sellega lõi K.R N L teadliku Eestist buss, mille tulemusel N. L saatis K.R-ile 170 000 rubla ja 5850 USA dollarit. Tegelikult K.R ei kavatsenud N. L bussi müüa vaid kavatses N. L saadud rahaga tasuda oma võlgu. K.R tekitas kelmusega NL156 847 Eesti krooni ehk 10 024 euro suuruse varalise kahju, milles Nikolai Levin esitas tsiviilhagi. /1 kd tl 239-240/. Kohtumenetluse poolte põhjendused maakohtus Prokurör taotles K.R-i süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1, 2; järgi ning karistada teda kolme

(3)aastase vangistusega. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kuue

(6)kuulise vangistusega KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.11.2008.a kuni 05.12.2008.a s.o 1 kuu 5 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui K.R ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.R-ilt I R kasuks 524 326 krooni. O V ja J V 448 043 eesti krooni. A H 332 136 krooni, AF 647 258 krooni, N L 156 847 eesti krooni Tõkend – vahistamine tühistada ja vabastada K.R kohtusaalis vahi alt. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Maakohtu seisukoht 9

(10)1-08-4240 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav K.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 2; § 201 lg 1järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatava vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tõkend – vahistamine tühistada ja vabastada K.R kohtusaalist vahi alt. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista K.R-ilt I R kasuks 524 326 krooni, O V ja J V kokku 448 043 krooni, A H 332 136 krooni, A F 647 258 krooni, N L 156 847 eesti krooni. Välja mõista K.R-ilt tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa

(2348)krooni ja 20 senti.