Obsah (6)

§ 113§ 117§ 121§ 64§ 68§ 318

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2008.a, Narva linn Kriminaalasja number 1-08-2644 (07233001742) Kohtu koosseis Koh

§ 113

ja § 121 järgi üldmenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav B.N elukoht: XXX, isikukood: XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, pensionär töövõimetusega 50%, varasem karistatus puudub. Tõkend – vahistamine alates 01.09.2007.a. Kaitsja Galina Tšelnokova Juhindudes KrMS § 311-313 RESOLUTSIOON Tunnistada B.N süüdi ja karistada: -

§ 117

järgi vangistusega 3 (kolmeks) aastaks; -

§ 121järgi vangistusega 6 (kuueks) kuuks.

Vastavalt

§ 64

lg 1 kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel mõista liitkaristus 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 karistusaja hulka arvata eelvangistus alates 01.09.2007.a kuni 02.11.2008.a, s.o 1 aasta 2 kuud 1 päev, ja ärakandmisele lõplikult kuulub vangistus 1 aasta 9 kuud 29 päeva. Karistusaeg arvestada alates

1. novembrist 2008.a, tõkend vahistamisena jätta muutmata. 2 Mõista B.N-ilt välja riigituludesse kohtukulud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud abi eest 6938,40 (kuus tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 40 senti ja kohtus 9558 (üheksa tuhat viissada viiskümmend kaheksa) krooni; kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eest 45337,50 (nelikümmend viis kolmsada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti, kaitsjale asja materjalidest koopiate tegemise eest 139,30 (sada kolmkümmend üheksa) krooni 30 senti, sundraha teise raskusastme kuriteo eest summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Kohtukulud ja sundraha võib tasuda vabatahtlikult 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise momendist, märkides maksedokumendis, et tegu on kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja number ja isiku nimi, kes maksab kohtukulusid või sundraha, või selle isiku nimi, kelle eest need makstakse. Kohtuotsus suunatakse täitmiseks kohtutäituri poole 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumise momendist, kui süüdlane ei tasunud riiginõudeid tähtajaks, mis oli määratud vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada kaebust või apellatsiooni 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kohustuslikult kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul päevast, mis järgneb kohtuotsuse kuulutamise päevale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon: Käesolevas asjas B.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 01.09.2007.a ajavahemikus 14.00-16.00, olles joobeseisundis korteris aadressil: XXX, tegutsedes armukadedusest oma abikaasa J.Tš. tapmise eesmärgil, lõi J.Tš. noaga rinna piirkonda, tekitades tungiva torke-lõikehaava südame vigastusega, s.o eluohtliku vigastuse, mille tõttu kannatanu suri kohapeal. Oma tegudega pani B.N toime teise inimese tapmise, s.t

§ 113ettenähtud kuriteo.

Taas tema, 01.09.2007.a ajavahemikus kelle 14-st kuni kella 16-ni, olles joobeseisundis korteris aadressil: XXX, tegutsedes armukadeduse ajendil, lõi P.S. noaga, tekitades haava parema õla ja kaenlaaluse piirkonnas. Oma tegudega pani B.N toime teise inimese tervise kahjustamise, s.t

§ 121ettenähtud kuriteo.

Menetlus kohtus: Süüdistatav B.N ei tunnistanud süüd

§ 113

järgi, arvates, et naise surma toimus ettevaatamatuse tõttu,

§ 121järgi tunnistas osaliselt, arvates, et lõi S.

seoses kaitsega, üteldes kohtule, et S. tuli tema juurde

1. septembril 2007.a pärast kella 12.00 ja pakkus võtta 3 napsu. Nad kolmekesi jõid puskari ära, mille ostsid turult, kuriteo momendiks jõid vist pudeli ära. S. käis puskarit ostmas, jõime kodus köögis. Naine oli väga purjus. Poeg oli kodus toas, mängis arvutit. Pärast läks ära, ei joonud nendega. Ta jäi köögi laua taha magama, kui aga magas end natukene välja, niimoodi magas umbes tund aega ja oli juba normaalses seisundis, astus tuppa, ja nägi seal naist S. diivanil. Nad tegelesid diivanil seksiga. S. ei olnud pükse jalas, kuidas oli naine riides, et vaadanud. Ta tuli diivani juurde ja S. lõi teda rusikaga. Ta tungis S. kallale ja too lõi teda rusikaga silma. Tema läks kööki ja võttis väikese noa, millega kooris kartulid, käepide rohelist värvi, väike nuga, tera umbes 5 cm, käepide plastikust. Tema tahtis kriimustada S., ega tahtnud kedagi tappa. Kui tema tuli köögist tuppa, nad istusid teineteise kõrval 20-40 cm kaugusel, naine istus paremat kätt, S. temalt vasakul. Tema sihtis noaga S., tahtis kriimustada tema kätt. Tema ei näinud, et sattus noaga naisesse, oli nagu unes. Tema läks kööki ja seal tungis temale kallale rusikatega S., seetõttu tema haavas talle käe, mis oli edasi, tema ei mäleta, sealhulgas kuidas tema käis naabrite juures ja kuhu kadus nuga. Tema töötas vahetuses, ja kui tuli koju, naine oli alati joobeseisundis. Tema ei töötanud praktiliselt terve elu. Poeg rääkis talle, et jutustab isale S. suhetest. See vestlus oli kaks kuud enne kuritegu. S. ütles talle, et tal ei olnud mitte midagi naisega ja nende vahel olid normaalsed suhted. Tema oli naaber ja varem ei olnud mitte mingeid konflikte S., naine ütles aga talle, et neil S. mitte midagi ei olnud. Kaitsja taotluse järgi ütluste kontrollimiseks olid avaldatud B.N-i ütlused toimikulehelt 35 tema sõnadest Tema püüdis luua S. noaga vasakusse õlga, kuid too vingerdas kuidagi ennast eest ära, tema lõi mööda ja kukkus oma naisele ega näinud, et tabasin ta noaga, naine jäi aga lamama. Kannatanu S. ütles kohtus, et
2. septembril 2007.a tema otsustas minna B.N-i juurde, et too helistas õepojale või minna tema juurde. Nad olid kained. L.Tš. helistas õepojale, keegi ei vastanud. Tema läks koju ja ütles, et tuleb tagasi kell
3. Kodus kallas endale terve klaas viina ning tarvitas lõuna ajal, pärast aga läks B.N-i juurde, kõik olid kained. Tema juuresolekul tuli B.N-i juurde naaber M. korterist nr XXX, tema oli juba purjus, kuid mõistis, ja M. palus neil vabastada kelder. Tema aitas tassida külmkapp ja M. andis külmkapi eest 2 pudelit viina. Nad jõid viina kolmekesi B.N-i ja tema naisega, pärast seda jäi ta magama ega mäleta, kuidas läks laua tagant. Ärkas põrandal ja nägi, et B.N põlvitab tema kohal noaga käes. Kui tema seisis tema kohal noaga, tema ütles talle „Vovik, mis sinuga on“. Pärast mäletab, et läks lifti juurde ja nägi endal verd. Enam ei mäleta mitte midagi, sealhulgas kas käis ta köögis, tulin teadvusele ainult liftis. Tema ei teadnud isegi, et B.N tappis oma naise, sai sellest teada hiljem. Tol päeval nende vahel ei olnud mitte mingeid konflikte, tema ei saa seletada, kust on B.N sinilaik. Kui ta nägi teda enda kohal noaga, siis ei näinud mitte midagi näol. Isikulikult temal ei olnud puskarit kaasas, tolleks ajaks oli ta aga purjus. Käesoleva ajani ei saa aru, miks B.N lõi teda noaga. Vigastus tuli õla alla. Süüdistatavale ei ole materiaalseid pretensioone. Varem B.N ütles tema naisele sellest, et tema tegelevad tema naisega millegagi, kuid pärast aga B.N kohtas teda ja palus temalt vabandust, üteldes, et teda laimas poeg S.Tš.. Vestlus oli ammu enne neid sündmusi. Tema hakkas tulema B.N-i juurde ainult siis, kui too tuli töölt. Tema ei joonud alkoholi B.N-i naisega. Kannatanu R. ütles kohtus, et vanemad elasid nagu tavaline perekond. Mitte mingeid suuri konflikte ei olnud. Tema ei elanud nendega, nägi üks kord S. vanemate korteris, seejuures ema oli kaine, S. aga nägi teda ja kohe lahkus. Oli selline tunne, et Jõhvis isa töötamise ajal käis S. ema juures. Sellest, et S. oli kahekesi emaga, rääkis vend. Tema rääkis talle, et S. käib ema juures. Vend elab vanematega ja tema jutustas on kahtlustest, et S. ei käi korteris ema juures lihtsalt nii. Tema ei saa mitte midagi jutustada
4. septembri 2007.a sündmustest, sai 4 sellest teada aga ainult
5. septembril. Temal oli šokk ning tema ei mäleta midagi, millest rääkis talle vend. Tal ei ole materiaalseid pretensioone mitte kellelegi. Kaitsja taotlusel ütluste kontrollimiseks olid avaldatud J. R. ütlused toimikulehel 86 sõnadelt „mul ei ole teada, kas tema isa oli tema ema peale kellegi pärast armukade. Tema juuresolekul ei olnud sellist, isa aga ei rääkinud temaga sellest“, millised tunnistaja hindas täiendustena kohtus antud ütlustele. Tunnistaja M. ütles kohtus, et J.Tš. surma fakti ei saa seletada, kuna ei olnud selle juures. B.N-ile ei olnud kaebusi naabrite poolt. Tema oli olnud nendega ühes kambas.
6. septembril 2007.a koputas B.N tema korteriuksele pärast lõunat, enne lõunat tema nägi S. ja B.N. Üks korteriomanik palus vabastada kelder, seal seisid tema asjad. Tema koputas B.N-i uksele ja palus vabastada selle naise kelder. B.N oli normaalses seisundis, korteris oli veel S.. B.N ütles, et kui on vaja vabastada, siis vabastame. Nad vabastasid keldrit kolmekesi, tema palus S. külmkappi ja too andis talle. Tema küsis S., kui palju maksab külmkapp, too ütles talle, et 2 pudelit viina. Tema andis S. kaks pudelit viina. See oli enne lõunat. Pärast seda tema neid ei näinud. Pärast lõunat jooksis tema juurde B.N ja palus anda marlisedet. Tema läks tema korterisse, kus nägi, et toolil istub S. veres. Tema sidus haava kinni ja saatis liftini. Kannatanut Tš. nägi vilksamisi, et tema lamas diivani peal. S. oli šokis ning ei ütelnud talle mitte midagi. Tema liikus normaalselt. Kui ta juhtis S. lifti juurde, too ütles talle „loll“, kelle kohta tema rääkis, tema ei saanud aru. Süüdistatav oli samuti normaalses seisundis, võib-olla joobnud. B.N ei rääkinud talle midagi sellest, mis neil juhtus, tema aga ei küsinud midagi. Pärast umbes 40 minuti pärast B.N koputas tema uksele jälle ja palus kutsuda kiirabi. S. tema ei rääkinud pärast seda, miks kõik see juhtus. Tunnistaja A. tš. ütles kohtus, et temal olid normaalsed suhted vanematega. Vanemad tarvitasid mõnikord alkoholi, kuid ei kuritarvitanud neid. Tol päeval –
7. septembril 2007.a, tema tuli kell 12.00 koju vanaema juurest, kodus valitses täielik kord. Tema tuli koju, kus olid ema ja isa. Ema vaatas telerit, isa oli köögis. Nad olid kained. Kodus oli umbes 10 minutit, pärast läks jalutama. Koju tuli tagasi kella 5 paiku õhtul ja nagin palju verd koridoris ja köögis. Ema lamas toas voodi peal, isa aga seisis koridoris ja tal on vigastatud nägu. Isa ei saanud mitte millestki aru, mida tegi ja pesi põrandaid. Tema läks kohe tuppa ema juurde, kes lamas voodi peal, silmad olid kinni. Tema vaatas, et tema ei hinga ja kutsus kiirabi. Tal oli kittel seljas ja tema lamas selili, tema hakkas tegema südamemassaaži ega näinud haavasid. Tema nägi ainult siis, kui arstid vaatasid teda üle. Isa ütles, et siin oli S. ja nemad koos emaga tegid midagi. Varem tema nägi ema S. koos, kui tuli koju. See oli üksik juhtum, kui tema nägi ema ja S. kahekesi nende korteris ja tema mõistis, et võib-olla nende vahel on mingi side. Isale ei seletanud midagi, et mitte rikkuda tema tuju ära, fakt ise jutustas talle sellest juhtumist. Tunnistaja S. ütles kohtus, et tema ei suhelnud B.N-i perega, tema mees aga suhtles nendega. Tema arvab, et neid ühendas ainult alkoholi tarvitamine. Mees hakkas rohkem jooma, ning laupäeval enne B.N-i juurde minekut tema jõi,
8. septembril 2007.a läks pärast kella 11.00 B.N-i juurde, et saada teada palgast, koju tuli pärast kella 16.00 kolme noahaavaga. Kui tema kohtas teda ja võttis tema seljast särgi, siis sai näha haavad, millest oli šokis. Kui tema väljus liftist, siis rääkis „mille eest sina mind niimoodi?“, tema kaotas teadvuse tumbal, tema andis talle nuuskpiirituse ja tema pilk oli nagu tühjusesse. Alguses tema ei rääkinud talle midagi, pärast aga ütles, et „B.N seisis tema kohal noaga“, pärast seda tema läks B.N-i korterisse, kust väljas nende poeg ja ütles, et neid ei tohi jätta 5 üksinda mitte hetkekski ja et emal on halb olla. Tema ise ei näinud surnut, vaid märkas, et diivani juures seisis B.N. 2006.aastal, kui B.N oli purjus, tema ütles talle, et tema mees magab tema naisega. Tema vastas talle, et temal alkoholi tarvitamise tõttu „sõitis katus“ ja et lahendaksid oma probleeme ise. Tema ei uskunud, et neil oli intiimne seos, kuna tema mees ei austa purjus naisi. Pärast kuu pärast kaine B.N tuli ja hakkas paluma andestust, et valetas. Asitõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega B.N-i korteris kangelaste 10b-47, kus on fikseeritud korteri sisustus antud maja esimesel korrusel, köögis vere jälgede olemasolu, samuti aga parema palja jala jäljerida veriste plekkidega korterist lifti juurde ja jätkub
9. korrusel korteri nr 89 poole. Toas voodi peal J.Tš. laip, kellel on vasaku piimanäärme all 2 cm pikkune noahaav. Laibal on jalas rohelist värvi aluspüksid, õlgadel on poolekslõigatud sportsärk ja kleit, särgil on vasakul 2.5 cm pikkune sisselõige, mis langeb haava asukohaga kehal, need on määrdunud verega (1.k, tl 5-17); - täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega B.N-i korteris, milles on fikseeritud köögilaua sahtlis kuue erineva noa avastamine, mis olid võetud ära koos reklaambukletiga, millel lamasid noad (
10. k, tl 50-53); - kohtuarstliku eksperdi arvamus, et J. Tš. surma põhjuseks sai üks rindkere vasakusse poolde tungiv torke-lõikehaav südame vigastusega koos järgneva südametamponaadi tekkega (südame kokkusurumisega südamepaunaõõnde voolanud verest). Haav oli tekitatud elupuhuselt ühe löögiga, võib-olla, et ekspertiisile esitatud noaga nr 1, ja haava tekitamise momendil oli noaselg suunatud veidi ülespoole ja paremale, aga lõikeserv allapoole ja vasakule, mida tõestavad vastastiku paiknevad slaavi P-tähe kujuline ja terav haavanurk. Rindkeresse tungiv haav siseorganite vigastusega elavatel isikutel tekitab eluohtlikku tervisekahjustust eluks ohtlikkuse tunnusel tekitamise momendil, antud juhul tõi endaga kaasa surmlõpu (1.k, tl 64-74); - Patsiendi P.S. 01.09.2007.a kaardi koopia kell 17.55 oli tehtus ülevaatus, mille käigus oli fikseeritud parema õla esipinna haav ja teine haav kaenlaaluse vasakus osas, joobeseisund, loobus hospitaliseerimisest (
11. k, tl 103); - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt, mille kokkuvõtte alusel B.N ei esine psüühikahäireid, mis saaksid takistada oma tegude keelatusest arusaamist ja oma käitumise juhtimist. B.N oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime on joobeseisundile iseloomulikud tunnused. Mitte mingeid vastunäidustusi protsessuaaltoimingutel osalemiseks ja karistuse kandmiseks ei ole, avalduv kohanemishäire ei piira tema võimet oma tegude tähendusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks (1.k, tl 132-139). Kohtu arvamus: Kuulanud kannatanud, tunnistajad, süüdistatava ära, uurinud kriminaalasja materjalid, kohus arvab, et süüdistatava B.N-i teod vastavad

§ 117ettenähtud kuriteo tunnustele.

Faktiliselt mitte keegi protsessiosalistest, peale süüdistatava, ei saanud seletada tagamõtte suunitlust J. Tš. surma tekitamiseks. Nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungi ajal ütles B.N oma tegude ettevaatamatusest oma naise surma tekitamise suhtes ja ütles, et see on seotud sellega, et ta ei saanud jääda püsti kannatanu S. õlga noaga soovitava löögi ajal. See 6 süüdistatava väide langeb haavakanali suunaga kokku, nimelt aga vasakult paremale, s.o vasakult poolt, kus istus kannatanu S.. Arvestades B.N-i järgnevat käitumist S. abi osutamisel võib teha järelduse, et süüdistatav ei tajunud oma naise surma tekitamist, püüdis aga kergendada kannatanu S. kannatused. Süüdistava poole põhjendused, et löök oli tekitatud eluliselt tähtsasse organisse ja üsna tugevalt ei saa olla ühetähenduslikuks argumendiks süüdlase tagamõtte kindlakstegemisel, kuna tagamõtte suunitlus tehakse kindlaks tegude kogumi ja süüdistatava käitumisega tagajärgede suhtes, käesolevas asjas aga keegi osalistest ei saanud süüdistatava väiteid ümber lükata tema tegude iseloomu järgi, mis olid suunatud kannatanu S. suhtes. Kohus arvab, et süüdistatava tegude kvalifikatsioon

§ 121järgi seoses kannatanu S.

füüsilise vägivalla tekitamisega on antud õigesti, kuna süüdistatav ise ei vaidle kannatanule noahaavade tekitamisele vastu, tema põhjendused, et antud teod olid tekitatud S. kaitsega, on tema väidetega vastuolus, et S. kallaletungimise põhjuseks oli viha, mis tekkis S. tema naisega seksiga tegemise taustal. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo tagajärge ja nagu isik ohtlikkust ühiskonnale süüdistatava alkoholisõltuvuse taustal, seetõttu karistuse liik määratakse nii kuriteo ühiskondliku ohtlikkuse astme järgi kui ka süüdistatava isiku järgi, ja võib vastata kuriteo sanktsioonile

§ 117järgi. Süüdistatava B.N-i vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohtu poolt ei tuvastatud. Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 teise raskusastme kuriteo eest tuleb süüdimõistvalt välja mõista kõik kohtukulud ja sundraha. Kohus teeb kohtuotsust ülaltoodu alusel ja, juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311-313. Eesistuja Rahvakohtunikud Tõlk on hoiatatud vastutusest

§ 318ja 321 järgi.

A. KOVALENKO R. POPOVA A. SEMJONOVA