Nr.1-09-5412 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 09. veebruaril 2010.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Natali Mark juuresolekul prokurör Alar Häidber

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

Kohtuotsus jõustus 23.04.2009.a. 22.06.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega suurendati karistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 9 päeva vangisust. Kohtumäärus jõustus 10.07.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2009.a. ja lõpeb 12.07.2010.a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 1/2 karistusajast 08.12.2009.a., õigus vabanemiseks elektroonilise valve alla tekkis 04.11.2009.a. H.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 07.03.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7;

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 aastat ja 1 kuu tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 12.07.2007.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 263p 1 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, 25 000 krooni; 3) 25.10.2007.a.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 4) 24.09.2008.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 320lg 1 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, 25 000 krooni.

Väärteokorras on teda karistatud 6-l korral. Tartu Vanglast H.P kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav korduvalt avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammides, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei ole saanud osaleda - on sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ootejärjekorras. Vanglast vabanedes on väidetavalt töökoha võimalus olemas Põltsamaal Eesti Postis. Vabanemisjärgselt läheb elama ema juurde aadressil xxx. Vanglas olles toetasid majanduslikult ema ja tüdruksõber. Vabaduses on töötanud ametlikult ning mitteametlikult peamiselt ehitustöödel, kuid on olnud ka töötuse perioode. Kinnipeetav on saanud alkoholiravi. Tartu Vangla andmetel on 12.10.2009 seisuga rahalisi nõudeid kokku 68 557.40 krooni. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku H.P vabastada vangistusest elektroonilise valve alla. Kinnipeetav kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Tema lähivõrgustiku moodustavad töökad ja seaduskuulekad isikud. H.P elukoht aadressil xxx vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Samuti on kinnipeetava ema Evi H.P andnud 26.10.2009.a. kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressil xxx. H.P avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused. Kuna tema suhtes on saabunud tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks ka ilma elektroonilise järelevalveta, siis H.P avaldas, et sooviks vabaneda ennetähtaegselt ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. Samas oli ta valmis vabanema ka elektroonilise valve tingimustel. H.P sõnul asub ta vabanedes elama oma ema juurde. On mitmeid töökoha võimalusi, mida tema jaoks on uuritud, mille kohta aga tööandjad eelnevalt garantiid anda ei soovinud. Tal on lähedased suhtes oma tüdruksõbraga, kes teda ootab.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et H.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus olemas. Formaalseks aluseks on

§ 76

lg 1 p 2 järgi see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. Kuna süüdimõistetul täitus 08.12.2009.a. pool karistusajast, siis vaatab kohus karistusest vabastamise läbi

§ 76lg 1 p 2 alusel.

H.P on alates 2005.a. korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegu, mille eest karistust kannab, on toime pandud katseajal Positiivsena tuleb märkida, et H.P on olemas lähedased isikud perekonna näol, kes teda toetavad. Samuti on tal olemas kindel elukoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne tugi. Tal olemas üsna reaalne võimalus vabaduses leida kindel töö. Nii Tartu Vangla kui kriminaalhooldusametnik on kinnipeetavat iseloomustanud positiivselt. Vanglas temaga probleeme olnud ei ole ning isik on olnud huvitatud erinevatest sotsiaalprogrammidest, mida aga vangla talle ei ole saanud võimaldada. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt on H.P varasemalt olnud probleeme kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisega. Vaatamata sellele leiab ametnik, et isik tuleks ennetähtaegselt vanglast vabastada ning et ta sobib käitumiskontrollile. Tal on olemas formaalsed eeldused vabaduses õiguskuulekalt hakkamasaamiseks. Kohus on seisukohal, et H.P, kellel on karistuse kandmise lõpuni jäänud aega vähem kui aasta ja kes kannab oma esimest reaalset vangistust, tagab kriminaalhooldusnõuete täitmine ja hooldaja juures registreerimas käimine vajaliku toe hakkamasaamiseks. Tema poolt kohtuistungil avaldatust võib teha järeldused, et isik on teinud järeldused talle mõistetud ja käesolevaks ajaks kantud karistusest. Tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annavad tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. H.P-le on põhjendatud katseajaks määrata lisakohustused. Üheks lisakohustuseks oleks mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume katseaja jooksul kuna kinnipeetaval on varasemalt esinenud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Teiseks lisakohustuseks kohustus asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest. Tööl käimine aitab kinnipeetaval oma aega sisustada ja majanduslikku elujärge parandada ning täita rahalisi kohustusi. Kuna H.P sõnul on osa kuritegudest toime pandud koos kaasosalistega, on mõistlik piirata ja hoida kontrolli all tema suhtlemine varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna viimane kuritegu oli ta toime pannud oma lähedaste suhtes ning temalt on välja mõistetud tekitatud kahju üsnagi suures ulatuses, siis on põhjendatud panna talle kohustus hüvitada oma vanavanematele nimetatud kahju katseaja jooksul. Juhindudes

§ 75lg 2 p 2, 4 ja § 76, Kr

MS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Vabastada H.P (IK xxx) talle Tartu Maakohtu 16.04.2009. a. otsusega ja 22.06.2009.a. määrusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata H.P-le katseaeg pikkusega üks

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.P-le katseajaks

§ 75lg 2 p 2, 4 alusel lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle hiljemalt ühe