Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus 07. augustil 2009.a. Narva Otsuse tegemise aeg ja koht kriminaalasja on arutatud 06.10.2008.a., 2122.01.2009.a., 25.05.2009.a.,

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8; § 200 lg. 2 p.4, 8; § 114 p. 1, 4, 5 ja § 275 järgi üldmenetluses Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav: K.Z Elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu, varem kohtulikult karistatud 6 korral, viimati Narva Linnakohtu poolt 18.06.1999.a. § 140 lg. 2 p.1, 3, 4; § 141 lg. 2 p. 1 järgi 7 aastat vabadusekaotust Kuriteo kvalifikatsioon

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8,

§ 200lg.

2 p. 4, 8;

§ 114

p. 1, 4, 5 ja

§ 275Tõkend – vahi alla võtmine, alates 22.12.2006.a.

Kaitsja Tatjana Massalina 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.Z

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8, § 200 lg. 2 p. 4, 8, § 275 järgi ja mõista talle karistuseks: -

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8 järgi 1 (üks) aasta vangistust; -

§ 200lg.

2 p.4, 8 järgi 6 (kuus) aastat vangistust; -

§ 275järgi 1 (üks) kuu vangistust.

K.Z

§ 114p.1, 4, 5 järgi õigeks mõista.

Kohaldada

64 lg. 1 ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2005.a. kuni 18.02.2005.a., kokku 3 päeva, alates 18.02 kuni 19.02.2005.a. – kokku 2 päeva, ja 06.09 kuni 26.10.2005.a. – kokku 1 kuu 21 päeva vangistust – kokku 1 kuu 26 päeva, ning mõista K.Z-ile ärakandmiseks 5 (viis) aastat 10 kuud 4 päeva vangistust. Tõkend – vahi alla võtmine – jätta muutmata. Karistuse kandmise aega hakata arvestama alates 22.detsember 2006.a. Välja mõista K.Z-ilt riigituludesse sundraha 10 875 krooni, menetluskulud: - kaitsjate poolt kohtueeluurimisel osutatud õigusabi eest 15 076,86 krooni; - kriminaalasja toimiku materjalide koopiate eest 408.80 krooni; - ekspertiisi läbiviimise eest 36 693 krooni, kokku menetluskulud summas 54 178,66 krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB Pank või arvele nr. 221023778606 Hansapank (Swedpank), viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendile, kas tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid või sundraha maksva isiku nimi, või selle isiku nimi, kelle eest makstakse. Kviitung riigi nõude tasumise kohta tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole tasunud riigi nõuet vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtajaks. Edasikaebamise kord KrMS § 319 lg. 1 alusel kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, siis ta peab oma soovist teatama Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kirjalikult (või faksi teel) seitsme päeva jooksul 2 alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest, s.t.
2. augustil 2009.a. ning mitte hiljem kui 13.augustil 2009.a. KrMS § 315 lg. 8 alusel kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga võib tutvuda kohtukantseleis viieteistkümne päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates, s.t. alates
3. august 2009.a. (
4. august 2009.a., 15 päeva kuni
5. august 2009.a.). KrMS § 319 lg. 2 alusel apellatsioon esitatakse Narva kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevale järgnevast päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.t. alates
6. augustil 2009.a. KrMS § 319 lg. 3 alusel vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistuse sisu K.Z süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud varguse, avaliku varguse ja röövimise eest,
7. jaanuaril 2005.a. kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: XXX, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, rebis A S käest viimasele kuuluvad korterivõtmed ja kasutades neid, varastas A. S korterist mobiiltelefoni №kia 3310, maksumusega 1287 krooni ja raha summas 25 krooni. K.Z-i tahtlikud teod on kvalifitseeritud kui avalik vargus, sissetungimisega, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.t.

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8 ettenähtud kuriteo. Tema, olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud röövimise eest, 15.02.2005.a., kella 17.00 paiku, olles alkoholijoobes, bastionil, mis asub Tuleviku tänaval Narvas, tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil m tõukas O S , tekitades tallejalavigastuse, ja rebis ta käest koti maksumusega 500 krooni, milles oli raha: 100 USA dollarit (1 204 krooni), 6 000 krooni, 12 000 rubla (5 160 krooni), mobiiltelefon maksumusega 1 500 krooni, kosmeetika maksumusega 1 000 krooni, võtmed maksumusega 430 krooni. Kui S eest astus välja tema elukaaslane A D , lõi K.Z D pudeliga näkku, tekitades näovigastuse. K.Z-i tahtlikud teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine, vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kes on varem toime pannud röövimise, s.t.

§ 200lg.

2 p. 4, 8 ettenähtud kuriteo. Tema, olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud tahtliku tapmise eest, 03.09.2005.a., ajavahemikul 19 kuni 22, olles alkoholijoobes, võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis A R tahte vastaselt tema korterisse aadressil: XXX, kus tegutsedes tapmise eesmärgil, olles teadlik, et tekitab R erilisi kannatusi, lõi talle noaga hulgalised

§ 114p. 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo.

Tema, 06.09.2005.a., kella 17.30 paiku, olles alkoholijoobes, XXX viiendas trepikojas, aga ka teel Narva politseiosakonda ja alkoholiekspertiisi teostamise ajal solvas politseitöötajaid A T ja D K ebatsensuursete sõnadega. K.Z-i teod on kvalifitseeritud kui võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t.

§ 275ettenähtud kuriteo.

Kohtuliku uurimise käik Kohtuistungil süüdistatav K.Z süüdi ennast talle esitatud süüdistuses ei tunnistanud, ning keeldus ütluste andmisest, selgitades, et toetab oma kohtueeluurimisel antud ütlusi. Kuid seejärel nõustus andma ütlusi selle kohta, et ta ei tunnista oma süüd S telefoni varguses. Ta ei eita, et

1. jaanuaril viibis G külas, seal viibis ka S . S oli purjus, ta saatis S koju ja tuli G juurde tagasi. Mõne minuti pärast tuli S ja ütles, et ta telefon on kadunud. S sõnade kohaselt kadus tal telefon ära juba
2. jaanuaril. S ei pöördunud koheselt politseisse telefoni varguse tõttu, väidetavalt operatiivtöötajate palvel. D ja S episoodide järgi ta samuti oma süüd ei tunnista, ning annab ütlusi, et 2005.a. veebruaris oli ta kaine kodus. Taksoga tulid D ja S . S oli tugevalt purjus. Nad sõitsid S juurde. Hakkasid alkoholi tarvitama. Hiljem D hakkas S rahakotti ära kiskuma. Ta küsis, miks ta niimoodi teeb. Hiljem läksid poodi, kus ostsid 2 pudelit viina ja läksid bastionile. Bastionil ta ei kasutanud ei S ega D suhtes mingit vägivalda, lööke ei tekitanud, midagi ära ei võtnud. R tapmise episoodi kohta andis ütlusi, et
3. septembril ta tõi R raha – võla umbes 150-180 krooni. See oli umbes kella 14-15 paiku. Ei viibinud seal kaua aega, R oli hea meel, kui ta tema juures käis. 03.09.2005.a. viibis ta R korteris ajavahemikul kella 21.10- 21.
4. Ta tuli koos V . R korterisse sisenes ta üksi. Uks oli lahti. Ta tuli sisse ja nägi, et kõik on üleni verega koos. Läks telefoni otsima. R juurde tuppa ta ei sisenenud, läks ainult kööki ja tuppa, otsis telefoni. Ta teadis, et tal on telefon Motorola, kuid ta ei leidnud seda. Ta mõtles, et R võttis telefoni. Ta väljus sealt kahvatu näoga, oli šokiseisundis. V U küsis tema käest, miks ta nii kahvatu on. Ta ütles – seal on mõrv. V ütles, et vahele jäi, kuna seal on laip. Ta teadis, et korterisse jäid tema sõrmejäljed, ta leitakse üles, jõi ennast täis ja läks magama. Nägi R korteris nuga, ta vedeles kogu aeg seal, R tõi selle noa haltuuralt. Politseitöötajate solvamise suhtes süüd ei tunnista. Politseil ei olnud alust panna ta käed raudu. Kohtuistungil on üle kuulatud kannatanud: A T , kes andis ütlusi, et nägi süüdistatavat kinnipidamise hetkel, kui ta sõitis väljakutse peale aadressile XXX, kus süüdistatav pani toime mõrva. Nad said väljakutse selle kohta, et süüdistatav rikud korda. Läksid üles Tallinna mnt. 32 maja trepimademele. Neile avas ukse naisterahvas ja ütles, et K.Z rikkus tema rahu. Nad palusid K.Z üles tulla. Too hakkas haarama neist kinni, välja end rabelema, sõimama neid ebatsensuursete sõnadega. Siis nad panid ta käed raudu, panid ta autosse ja toimetasid K.Z-i ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise ajal sõimas K.Z ikka veel neid. Seda võivad kinnitada meditsiinitöötajad. Aadressil XXX, korteri numbrit ei mäleta, lebas naisterahva surnukeha, vägivallatunnustega, kuna oli palju verd. 4 D K , kes andis ütlusi, et tunneb süüdistatavat, kuna tema ja T sõitsid väljakutse peale aadressile Tallinna mnt.
5. Oli väljakutse, et meesterahvas – süüdistatav lõhub korteri ukse taga. Nad tulid kohale. Meesterahvas istus trepi peal. Ta oli alkoholijoobes. Nad küsisid tema andmeid, süüdistatav andis valeandmed. Palusime tal püsti tõusta, too hakkas sõimama nende aadressil ebatsensuursete sõnadega. Püüdis nende eest ära joosta. Süüdistatav tõukas ta eemale ja hakkas ära jooksma. Ta paarimees süüdistatava kinni. Siis K.Z hakkas jalgadega taguma. K.Z-i joobeaste oli alla keskmise. Väänasid K.Z käed seljataha ja panid käed raudu. S R , kes andis ütlusi, et tapetud naine on tema ema. Ema andis venna sõpradele võlgu, kuna nad pidevalt küsisid tema käest raha. Ta andis raha võlgu väheste summadena, et nad ta rahule jätaksid, ei lärmaks ja ei tüütaks. Korter, milles elas tema ema, oli kahetoaline. Ühes toas elas vend – V R , teises elas ema. Tema vend ei olnud agressiivne. Ema võis rahulikult lükata ta ukselt ära, ning too lahkus ka rahulikult. Ema ostis Ivangorodist alkoholi, tal oli kaasa nende isikute nimekiri, kes olid talle raha võlgu. Emal olid korteris väärisesemed – kuldkett ristiga, raha. Emal oli telefon. Selle oma telefoni andis ta emale. Ema kott oli tühi, seal võis olla kõige rohkem 100 krooni. ta teab, et ema küsis vennalt, miks ta sõber K.Z ei tagasta laenatud raha. Ta andis tavaliselt 100 või 200 krooni, vaevalt ta andis talle suuremat summat. Tema vend ütles ema suhtes, et ta ei ole seda teinud, s.t. ei ole ema tapnud. Vend rääkis, et seda tegi K.Z. K.Z ähvardas tema tenda. Vend läks hommikul välja, tuli tagasi hilisõhtul, ning avastas ema surnukeha. Hakkas helistama naabritele, seal elab lapsega abielupaar, hakkas kutsuma naabrinaist – medõde. Kohe kutsuti välja politsei. Tema ema suri hulgaliste noahaavade tõttu. Korteris oli mitu nuga, sealhulgas suur pruun puidust käepidemega nuga, veel oli nuga salativärvi käepidemega. Ning oli väike punase käepidemega nuga, ning mitu rauast lauanuga. Varem ei ole ema suhtes vend – V R , vägivalda kasutanud. Ta nägi juba ammu venna toas musta plastikust käepidemega nuga, millel oli tera laiem kui käepide. See ei olnud ema nuga, kust see nuga sinna sai, ta ei tea. Samuti nägi ta ema toas võlgnike, venna joomakaaslaste, nimekirja. Seal olid kirjas nimed G , Kostja ja veel mingid nimed. Politsei nad rääkisid noast, kuid ta ei mäleta, kas ta käis noa äratundmisel või mitte. Materiaalseid pretensioone asjas tal ei ole. Kannatanu O S , kes andis ütlusi, et ta tunneb süüdistatavat, see on tema abikaasa, A D , tuttav. Tol päeval olid nad V S külas Puškini 23 tänaval. S korterisse tulid: tema, D ja Tutanov, lihtsalt külla, juttu ajama ja alkoholi jooma. See oli 2005.a. talve lõpus. Kell oli umbes 16.
6. Nad istusid S juures, seejärel läksid nad Junonu poodi, mis asub Puškini tänaval 12-korruselise hoone taga. Sealt ostsid viina, limonaadi, ning läksid üles bastionile. Viina ostis poest tema oma raha eest. ta oli keskmises joobes. Seal bastionil K.Z tõukas teda, ta ei kukkunud, kuid väänas jala välja, ning too kiskus tal koti käest ära. K.Z-i tõuke tõttu vigastas ta parema jala. Jalaluu valutas. Tema kaitseks astus koheselt välja D , siis K.Z lõi A D kaitse pudeliga vastu nägu. Sellest löögist on abikaasa põsk ja huul lõhki rebitud. sai näovigastused. Tema kotis olid võtmed, kallis kosmeetika, raha, juhiload. Raha oli 4000-5000 krooni, 12 000 rubla ja dollarid. Samuti oli seal halli värvi telefon Alcatel, maksis umbes 1000 krooni. rublad olid suurtes kupüürides. Peale D löömist K.Z jooksis minema. Mööda sõitis politseiauto. Nad selgitasid politseinikele juhtunut, ning nad viidi traumapunkti. Politseinikud nägid nende vigastusi. Õhtul nad tulid K.Z-i juurde koju, kodus oli tema ema, ning K.Z rääkis hiljem juhtunu kohta, et nii kukkus välja. raha ta ei andnudki neile tagasi, temalt ei ole midagi võtta. Seetõttu materiaalseid pretensioone K.Z-ile tal ei ole. 5 Ta leiab, et kaupluses Junona andis tema alkoholi ostmiseks raha. Ta avas oma koti K.Z-i juuresolekul. Kotis oli suur rahasumma, sest ta unustas nad välja võtta ja koju jätta.konflikt D ja K.Z-i vahel toimus sellest, et too tõukas teda ja võttis temalt musta värvi koti ära. Kannatanu A D , andis ütlusi, et tunneb süüdistatavat. Suhted olid normaalseid, praegu ei ole mingeid suhteid. Juhtunu kohta, 2005.a. veebruaris pöördus tema abikaasa – S , politseisse. See oli umbes neli aastat tagasi, talvel. Nad tulid taksoga Tumanovile järgi. Sõitsid koos sõbra – S , juurde koos S ja K.Z-iga. S on surnud. Ta elas aadressil Puškini
7. Seal nad kõik koos tarvitasid alkoholi. Seejärel I S jäi korterisse, kuid nemad kolmekesi läksid 12-korruselise maja juures asuvasse kauplusse Junona ning ostsid sealt veel pudeli viina. Läksid bastionile ja jõid seal viina. Viktor seisis temast vasakul pool, abikaasa seisis kõrval. K.Z rebis abikaasal koti käest. Tõukas teda. Tõukest väänas abikaasa jala ära, ta lonkas. Ta astus abikaasa eest välja. Hiljem kuulis ta pudeli laksatust. Keeras ümbes, ning K.Z lõi teda pudeliga vastu nägu. Ta ei tea, mis too teda lõi. Tal oli nägu verine. Ta kukkus lumme. Ta ei tahtnud politseisse pöörduda, tahtis ise K.Z-iga arved klaarida. Abikaasa kotis oli kosmeetika, telefon, võtmed ja raha. Mille pärast K.Z tõukas tema abikaasat, ta ei tea. Kui K.Z on kaine, ta on normaalne. Pretensioone temale näovigastuste tekitamise eest K.Z-ile ei ole. Koti, raha, kosmeetika ja telefoni suhtes materiaalseid pretensioone K.Z-ile ei ole. Nad annavad K.Z-ile kõik andeks. Kotis oleva raha summa kohta ta ei mäleta täpselt, kuid seal oli umbes 7000-5000 krooni, rublades oli ma mingi summa. R tapmise suhtes ta ei ole midagi kuulnud. Midagi konkreetset öelda ei saa. R käest ei ole ta kunagi midagi ostnud. Need ütlused, mida ta andis kohtueeluurimisel, võib-olla ta andiski selliseid ütlusi. Siis oli kõik värskelt meeles. Kohtuistungil on avaldatud kannatanu A S (kd. 2, tl. 188, 190-192) ütlused, kes andis ütlusi kohtueeluurimisel, et tal oli tumesinise korpusega telefon №kia
8. 06.01.2005.a. läksid naabritele – N , külla. Seal oli neil külas K.Z, perekonnanimi võib olla vale. Kui ta hakkas korterist ära minema, siis Viktor võttis tema käest võtmed ära ning läks tema korterisse. Ta hoidis oma võtmeid käes ning Viktor kiskus tal need käest. Kui tema ja G jõudsid tema korteri juurde, siis Viktor jooksis tema korterist välja ja läks N korterisse, pani end riidesse ja läks kohe minema. Ta vaatas korteri üle ja avastas et tema telefon on kadunud. Telefon oli kapi peal laadimas. Laadija oli kapi peale jäetud. Samuti suures toas laua pealt kadus 25 kroonine rahatäht. Ta sai aru, et kõik selle võttis ära Viktor. Ta rääkis sellest N – G ja N , ning nad ütlesid, et Viktor toob talle telefoni tagasi. Ta ei pöördunud politseisse, ootas, et ta toob telefoni talle tagasi. 12-13 veebruaril nägi ta N juures Viktorit, hakkas nõudma telefoni, too ütles, et toob talle selle asemel teise telefoni, kuid ta ei toonud. Tema korterisse tungis Viktor sisse ilma tema teadmata, kui too jooksis välja, siis ta karjus talle järele – „anna telefon tagasi“, kuid too jooksis minema ning tema karjetele ei reageerinud. Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad: R D , kes andis ütlusi, et ta ei tunne süüdistatavat. Poja – A D , on tal pingelised suhted. Poeg on invaliid, tal on halb nägemine. Ta elab abikaasaga ning nad elatuvad pensionist. Pojal vigastuste olemasolu kohta ta ei oska midagi öelda, kuulis ainult seda, et neilt võeti kott ära. Poeg rääkis, et talvel O Sa tõugati ja temalt võeti ära kott. Kotis oli raha. Ta teab, et pojal oli nägu arme täis, kuid millal need armis tekkisid, ta ei oska öelda. L S , kes andis ütlusi, et ta nägi süüdistatavat V R viiel korral. Nende vahel ei ole mingeid suhteid. Sündmuse päeval K.Z tuli rattaga kella 10-11 paiku ja küsis V R kohta. K.Z oli joobes, kuid normaalses olekus. R oli neil jutuajamine, too ütles talle, et jõi A D 6 alkoholi, siis tuli koju ja nägi ema põrandal lamamas. Arvab, et V R on vaikne alkohoolik, kes ei ole võimeline tapma. T S , kes andis ütlusi, et ta ei tunne süüdistatavat. O S on tema tütar. Tütar elab koos Andrei D . Nad elavad koos viis aastat. Tütar käib tööl, abikaasa saab pensioni. D on kergemeelsed sõbrad. Teda tõmbab nende poole, ning tütart koos temaga. tütrel tekkis raha, kui Andrei müüs korteri ära ja neile tagastati võlg. Nad sõitsid sõbra juurde. Ta teab, et hiljem K.Z tõukas O ning lõi A pudeliga. Tütrel oli mobiiltelefon, see kadus ära, nagu ka kõik teised asjad, mis olid kotis. Tütar rääkis et teda tõugati ja võeti ära kott. Kehavigastuste kohta rääkis tütar, et K.Z-i tõukest ta väänas jala välja. Tütar rääkis nende sündmuste kohta kolm päeva peale juhtumit. G N , kes andis ütlusi, et tunneb süüdistatavat, ta on tema abikaasapoolne sugulane. Ta tunneb A S , nad olid naabrid. Nendel korterid olid kõrvuti. K.Z oli tal külas. Tal oli pudel alkoholijooki. Tema juurde tuli S , nad istusid ja jõid alkoholi. Hiljem läks S koos K.Z-iga ära. K.Z tuli peaaegu kohe nende juurde tagasi. Ta oli S juures mõni sekund ainult. Siis jooksis kohale S , kes teatas, et laadija oli pistikupesas, kuid telefon on tema korterist kadunud. Ta ise ei teadnud, kes tema telefoni ära varastas. K.Z aga ütles, et tema käes ei ole midagi. S oli tol hetkel kõvasti joobes, kui K.Z tuli S juurest, siis tal ei olnud midagi kaasas. Ta kompas K.Z-i läbi, tal ei olnud midagi. Peale seda K.Z pani end riidesse ja läks minema. D U , kes andis ütlusi, et tunneb süüdistatavat. See on tema kasuisa. Ta on nõus andma asjas ütlusi. 03.09.2005.a. vaatas ta kodus jalgpalli. Käis jalgpallimängu ülekanne Tallinnast. Edasi ta teatas, et ta keeldub ütluste andmisest, kui süüdistatava lähedane sugulane. I Z , kes andis ütlusi, et ta ei tuune süüdistatavat. R ta tunneb kui naabrit. R poeg tuli nende juurde kella poole ühe paiku öösel. Ta ütles, et ta ema tapeti. Ta oli joobes, kuid mitte kõvasti. Tal oli seljas spordikostüüm ja sussid. Tol õhtul nad tulid abikaasaga vanemate juurest. See oli vist puhkepäev, kella 19 paiku õhtul. Abikaasa osutas verele, mis tuli korterist nr. XXX. Jäljed viisid alla trepile. Korteris pidevalt tarvitati alkoholi. Seal käisid mingid arvete klaarimised. R käis suvilas, kauples millegagi. Vist valmistas samagonni. R ema kartis pisut oma ema. Küsis pidevalt raha. Oli kuulda, kuidas nad rääkisid kõrgendatud toonidel. R poeg oli tasane, ei skandaalitsenud, vaikne alkohoolik. Ei ole kuulnud, et ta oleks kunagi karjunud oma ema peale. Poja elu üle otsustas tema ema – R . J Z , kes andis ütlusi, et ta ei tunne süüdistatavat. Nende naaber – R poeg, pöördus hilja õhtul nende poole ja palus kutsuda välja politsei seoses tema ema surmaga. Nad tulid just külast ja ta avastas verejäljed. Jäljed olid botastelt jäänud punast värvi. Jäljed viisid trepist üles. R elas koos pojaga. Ta vedas pidevalt sõpru enda juurde. Kuid ta oli tasane, kahjutu. Tihti tarvitas alkoholi. On olnud skandaale R ja tema poja vahel. Skandaalide puhul R lukustas end oma toas. Kui R meie juurde tuli, siis ta oli sussides. Z M , kes andis ütlusi, et ta on A S lihane õde. A suri kolm aastat tagasi. Umbes neli aastat tagasi toimus õega jutuajamine. Õde rääkis, et oli naabrite juures, kes elavad temaga ühel trepimademel. Läks naabrite juurest koju, meesterahvas sisenes koos temaga tema korterisse, ning tal kadus telefon ära. Õde viibis õe korteri vastas asuvas korteris. Korteri omanik on G Õde, A S , lubas rääkida telefoni suhtes selle inimesega, kes sisenes tema korterisse ning kes varastas õe telefoni ära. Õde rääkis, et see meesterahvas sisenes kiiresti tema juurde korterisse ja lahkus. Raha kadumisest sai õde hiljem teada. Nad kirjutasid nädala pärast avalduse politseisse. Ta uskus oma õde, sest õde küll tarvitas alkoholi, kuid ei valetanud. Mälulünkasid õel ei olnud. Naabritega olid tal normaalsed suhted, ta käis nende juures teed joomas. Ütlused, mida ta andis kohtueeluurimisel, on õiged. A S , kes andis ütlusi, et ta ei tunne süüdistatavat. Asja kohta ei ole tal midagi öelda. Ütlused, mida ta andis kohtueeluurimisel on õiged selles, et ta 03.09.2005.a. hilisõhtul tuli aadressil 7 XXX, ning hakkas trepist üles minema korterisse nr.
9. Kell oli umbes 23.15 – 23.
10. Tee peal kohtas naabrit korterist nr. XXX J I . Too seisis oma korteri juures koeraga. Kui ta möödus teisest korrusest, siis nägi korteri nr. XXX juures V R . Ta kas tegi ukse lahti või pani ust kinni. Ta oli kõvasti purjus. Kui ta möödus ülemisest trepisüvikust, nägi ta läbi avatud nr. XXX korteri ukse põrandal koridoris suurt vereloiku. V oli seljas tume spordikostüüm. A N , kes andis ütlusi, et ta on K.Z-i kauge sugulane. Ta soovib anda ütlusi asjas. Neli aastat tagasi naabrinaine A S , kes oli neil külas, palus K.Z juhatada ta korterisse. Enne seda ta istus ta neil külas ja jõi alkoholi. Korterivõtmed olid S nööri otsas, K.Z juhatas tädi Š – S , korterisse, tuli tagasi, pani end riidesse ja lahkus. Koheselt peale K.Z-i lahkumist tuli nende juurde A S ja hakkas karjuma, et K.Z võttis temalt ära telefoni ja 25 krooni. Ta ütles, et K.Z jooksis ta juurde tuppa, võttis telefoni ja raha, ning jooksis välja. Nad hakkasid talle rääkima, et seda ei saanud juhtuda, et K.Z omade käest ei saa varastada. Kuid too jäi oma nõudmise juurde. Ta teab, et tema vanemad käisid järgmisel päeval K.Z-i juures ja palusid tagastada S telefon, kuid too ütles, et ta ei ole telefoni võtnud. V U , kes andis ütlusi, et K.Z on tema elukaaslane. Päeval, mil oli K.Z kinni peeti, oli K.Z kodus, vaatas tema pojaga jalgpalliülekannet umbes kella 21.00-ni. Hiljem K.Z lahkus. Ta lahkus kainena. Järgmisel päeval ta tuli purupurjus, hakkas riidlema A ning too kutsus välja politsei, kes pidas K.Z-i kinni. Kui tema juurde tuli läbiotsimisele, siis selgus, et tema korterist kadus nuga. Toimus objekti äratundmine, ta ütles, et äratundmiseks esitatud nuga on tema noaga sarnane. See oli tavaline nuga, musta käepidemega. Kui täpselt kinnitada seda ei saa. Praegu on see nuga vanas korteris aadressil XXX, kus elavad juba teised inimesed. Ta leidis selle kadunud noa tööriistade hulgas. Kui ta peale K.Z-i kinnipidamist tuli ta koju, öeldi talle, et A kutsus K.Z-ile politsei. See ei juhtunud tema juuresolekul. Tunnistaja ütles, et toob noa kohtusse.
11. mail 2009.a. U teatas kohtuistungil, et ta ei leidnud tollest korterist nuga, sest seal elavad juba teised inimesed, kes hoolitsevad A eest. I D , kes andis ütlusi, et tunneb A D , kui inimest, kellel oli ta külas, ning kellaga koos nad käisid kalal, jõid alkoholi. Ta andis D võlgu 1500 USA dollarit, hiljem andis too talle raha tagasi. Kinnitab oma uurimisel antud ütlusi selle kohta, et 2005.a. jaanuaris-veebruaris oli ta V S külas. Seal ta jõi alkoholi ja jäi purjus magama. Kes veel oli S külas, ta ei oska öelda. D äratas ta üles ja palus luba võtta temalt 25 krooni. Ta andis A rahakoti, too võttis vist 25 krooni ja andis rahakoti tagasi. Kui ta end välja magas, siis peale tema ja V ei olnud korteris kedagi. Mingeid konflikte S korteris viibimise ajal ei olnud. A , O konflikti kohta ta ei tea midagi, samuti ta ei tea, kas neil kadus raha ära või mitte. Kohtuistungil on avaldatud surnud tunnistajate, V R ja V S ütlused: V R (kd. 1, t.lk. 35-38 ja kd. 2, t.lk. 26-29), kes andis ütlusi, et 03.09.2005.a. hommikul ta lahkus oma korterist N juurde. Tema ema, R , oli kodus. Ema tavaliselt kella 9 paiku hommikul sõitis suvilasse ja tuli tagasi kella 17-18 paiku õhtul. N mingit skandaali ei olnud. N juurest tuli ta koju, kuid ema veel ei olnud kodus. Keskpäeva paiku A D kutsus ta välja. Nad läksid viina ostma, ostsid viina ja istusid majahoovis. Pärast ta tuli koju, avas oma võtmega korteri ukse ja avastas oma ema põrandal maas, oli palju verd. Ühed korterivõtmed on tema, ühed ema käes, ja veel ühed õe S R käes. Ta avastas ema oma toaukse juures põrandal. Ema lamas selja peale, riietatud. Tema ümber oli palju verd, ümberringi oli kõik määrdunud ja äratallatud. Ta ei pannud tähele, kas tema juures oli nuga või mitte. Ta läks naabrite, Z juurde korterisse nr. XXX ja ütles neile ema surmast. Palus helistada. Ta teadis, et ema toas on mobiiltelefon, ta läks sinna, kuid telefon osutus blokeerituks. Algul ta läks korterist minema, ta oli šokis, hiljem tuli tuppa. Ta istus oma toas ja ootas politseid. Telefon oli tema toas. Ta ei oska öelda, kas Z sisenesid tema korterisse või mitte. Korterist nr. XXX 8 naabrinaise L sõnadest sai teada, et kui ta vabastati arestimajast, siis 03.09.2005.a. K.Z küsis ema järgi. Kui ta ei mäleta, kas Ljudmilla rääkis mis kella ajal see oli, või mitte. Ema tundis hästi K.Z, sest too ostis tema käest alkoholi ja sigarette. Ta tundis D ka, kuid mitte nii hästi. Tal ei ole jalgratast, ta ei ole kuhugi rattaga sõitnud 02 või
12. septembril. Tema ema ei saanud omas korteris koos K.Z-iga alkoholi juua, ta võis temaga rääkida, kuid mitte alkoholi juua. K.Z ja D praktiliselt ei suhelnud teineteisega, sest ta teab, et K.Z peksis ükskord D läbi. Millega seoses see oli, ta ei tea. Ta avaldab, et ta ei ole tapnud oma ema – A R . Mingit nuga tal ei ole, ta ei kanna nuga kaasa. Kodus on noad, kõik noad on köögis. Hiljem ta nägi korteris nuga, millega tõenäoliselt oli tapetud tema ema. Kuid temal ei ole sellist nuga olnud. Kust see nuga sinna sai, ta ei tea. N ta samuti ei ole sellist nuga näinud. Tema ema müüs viina, mida ta tõi Ivangorodist. Ta müüs ainult oma tuttavatele ning ta müüs korteris. Tema juurde korterisse võidi sisse tulla ja osta ema käest viina järgmised isikud: A N XXXst korterist, K.Z hüüdnimega „Turan“ (ta võis osta, võtta võlgu, ning ema sõnade järgi ta oli emale võlgu 150-180 krooni). Ema sõnade järgi K.Z tuli ta juurde kena naisterahvaga, võttis tema käest viina võlgu. Ise ta ei ole K.Z-iga sellest rääkinud. Veel olid emal järgmised isikud: K T , G S , N G . Emal ei olnud kellegagi vihavaenu ega konflikte. Samuti kuulis ta kas K.Z-ilt või A D , et mingil ajal oli K.Z D läbi peksnud. Seoses millega, millal ja kus see toimus, ta ei mäleta. V S , (kd. 2, t.lk. 108-111), kes andis ütlusi, et tunneb T , A D ja O . Nad on käinud külas. Kas nad olid tema juures kodus 15.02.2005.a., ta ei mäleta. Keegi ei ole tema korteris kellegi rahakotist midagi välja võtnud. Arvab, et D ei ole suurt rahasummat, D aitab materiaalselt tema ema, kes elab Venemaal. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll, plaan, fototabel R korterist asukohaga XXX, kus on esikus avastatud R surnukeha hulgaliste noahaavadega, toas nr. 1 kušetil on avastatud pruuni värvi kuivanud vedeliku jälgedega nuga (kd. 1 t.lk. 1-4, 7-22); - R korterist, asukohaga XXX, äravõetud asitõendite vaatlusprotokoll - pruun, veretaoliste jälgedega kööginuga, mille tera on laiusega 44,5 mm, ajaleht „Narvskaja Gazeta“, põrandaplaadid, tühi „Ekstra“ viina pudel, A. R riided, kahjustatud ning pruuni värvi veretaoliste plekkidega; - asitõendite vaatlusprotokoll – musta värvi saapad, helerohelised püksid, must spordijope, mustad spordipüksid, Adidas botased (kd. 1, t.lk. 155-163); - läbiotsimise protokoll, V T , K.Z-i ema korteris asukohaga XXX (kd. 1, t.lk. 134136), mille käigus T andis välja K.Z-i riided, mis tal olid seljas 03.09.2005.a. – mustad saapad puhastamise jälgedega, heledad püksid, mis K.Z jättis ööl vastu 04 septembrit 2005.a. peale riiete vahetamist; - 07.09.2005.a. V U poolt noa äratundmise protokoll (t.lk. 146-147, 149-150), mille käigus U tundis nr. 2 all ära noa, mis on analoogne selle noaga, mis kadus tema korterist umbes kolm nädalat tagasi. Antud nuga on täielikult sarnane musta värvi kolme neediga plastikust käepideme, noatera vormi ja suuruse ja üldpikkuse järgi. Kas see on seesama nuga või mitte, ei oska öelda. Kuid tal oli täpselt samasugune, ning see kadus ära. №al ei ole erilisi tundemärke, ta ei olnud verega koos. Tunti ära keskel, number kahe all olev nuga; - A R surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi akt (kd. 1 t.lk. 71-81), millega tuvastati, et kannatanule on tekitatud hulgalised

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8 ettenähtud kuriteo koosseis. Seetõttu kohus leiab, et K.Z-i teod kannatanu Soju telefoni ja 25 krooni omastamises on kvalifitseeritud

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8 järgi õigesti. Süüdistatava süü 15.02.2005.a. O S ja A D röövkallaletungi toimepanemises on tõendatud asjas mõlema kannatanu ütlustega, kes tolsamal päeval pöördusid politseisse ja arstiabi järele. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanute ütlusi, kuna nende ütlused on kooskõlas nii teineteisega, kui ka teiste kohtulikul uurimisel kogutud ja avaldatud tõenditega kogumis, ja nimelt: A D kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, Narva Linnahaigla tõendiga O S kohta, kohtus avaldatud tunnistaja V R ütlustega, samuti tunnistajate – R D ütlustega, kes teab, et talvel oli S tõugatud ja ära võetud kott, milles oli raha ja T S ütlustega, kes andis ütlusi selle kohta, et tütre – O sõnade kohaselt ta teab, et K.Z tõukas tütart, võttis temalt ära tema koti, ning lõi A pudeliga. Tütrel olid kotis mobiiltelefon ja muud asjad. Tõukest tütar väänas jala välja. Sellest rääkis tütart talle kolme päeva pärast peale märgitud sündmusi. Peale selle, kannatatud O. S ja A. D kinnitasid oma ütlusi ka vastastamistel süüdistatavaga. Kannatanu D teatas, et kui K.Z oleks O koti tagasi andnud, siis tal ei oleks olnud K.Z-ile mingeid pretensioone. Kohus leiab, et asjas ei ole tuvastatud põhjuseid, mille pärast oleks olnud kannatanutel kasulik süüdistatavat laimata. O S kuriteo toimepanemise hetkel mobiiltelefoni, ning vähemalt 100 USA dollari olemasolu kinnitab oma ütlustes tunnistaja T S . Peale selle, kannatanud kohtuistungil avaldasid, et neil ei ole K.Z-ile materiaalseid pretensioone, nad loobuvad haginõuetest ning kehaliste vigastuste tekitamises suhtes täies ulatuses. Kohus leiab, et süüdistatava K.Z-i ütlused nimetatud sündmuse asjaolude kohta ei ole põhjendatud, nad on vastuolus teiste asjas olevate tõenditega. See puudutab süüdistatava ütlusi selle kohta, et konflikt D bastionil toimus raha pärast, mille too olevat väidetavalt S korteris tunnistaja I D taskust välja tõmmanud. Need süüdistatava ütlused on ümber lükatud nii D enda ütlustega, kui ka kohtus avaldatud tunnistaja V S ütlustega. Ei vasta faktilistele asjaoludele ka süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanute saabumise hetkel tema koju, peale seda, kui ta läks neist lahku bastionil, D näol ei olnud mingeid kehalisi vigastusi. D näol kehaliste vigastuste olemasolu märkisid oma ütlustes politseitöötajad – D K ja A T , kelle poole kannatanud pöördusid vahetult peale tema ja O S 11 juhtunut, ning kes andsid ütlusi, et nende poole 15.02.2005.a. peale kella 17.00 pöördunud D ja S olid adekvaatsed, nende näol ja riietel oli näha vigastusi (verd, marrastusi). Selliste asjaolude puhul, kui süüdistatava ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ei ole alust lugeda, et neil eelistus teiste tõendite kogumi ees ja et nad on rohkem usaldusväärsed. Seetõttu antud episoodis kohus võtab aluseks kannatanute O. S , A. D ja tunnistajate R. D , T. S , I. D ja V. S ütlused. Süüdistatava poolt kannatanu S vara äravõtmisel, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, kasutas tema ja kannatanu D suhtes vägivalda, kellele seejuures lõi pudeliga vastu nägu. Need K.Z-i teod on kvalifitseeritud

§ 200lg.

2 p. 4, 8 järgi õigesti, kui röövimine, relvana kasutatava muu esemega, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 06.09.2005.a. politseitöötajate solvamise fakti kohta, süüdistatav praktiliselt ei eita seda, kuid selgitab, et see oli vastuseks nende poolt tekitatud löökidele. Nagu toimiku materjalidest nähtub, kannatanutel – politseitöötajatel A T ja D K olid seaduslikud alused süüdistatava toimetamiseks meditsiinilisele tuvastamisele, ning seejärel politseisse, kuna ta viibis avalikus kohas – elamu trepikojas, alkoholijoobe seisundis, ning oma käitumisega rikkus ühe elaniku rahu, tagudes korteri uksele. Meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli K.Z keskmises alkoholijoobes. Kannatanute ütlustest tuleneb, et K.Z mõistis, et tema ees seisavad politseitöötajad, ning vaatamata sellele haaras kätega nende vormiriietusest ja väljendas ebatsensuursete sõnadega sõimu nende aadressil. Keegi ei löönud kedagi. Kohtuliku uurimisega ei ole seda tuvastatud. Arvestades seda, et mingeid objektiivseid andmeid, mis tuvastaksid löökide tekitamist K.Z-i kinnipidamisel, toimikus ei ole, on tema ütlused selles osas paljasõnalised ning ei saa olla tema poolt toimepandud

§ 275kvalifitseeritud tegude õigustuseks.

Kohus leiab, et K.Z-i teod selles episoodis, mis iseloomustusid ebatsensuurselt politseitöötaid, on kvalifitseeritud

§ 275

järgi õigesti, kui võimuesindajate – politseitöötajate solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Kohtuliku uurimise käigus ei ole asja arutamisel hangitud usaldusväärseid tõendeid K.Z-i osaluse kohta R tapmises 03.09.2005.a. Trassoloogia ekspertiisi aktiga, süüdistatava enda kohtus antud ütlustega on tuvastatud ainult see, et K.Z viibis kannatanu korteris 03.09.2005.a. Seejuures K.Z, kes kohtueeluurimisel ei tunnistanud nimetatud fakti, kohtuistungil on piisavalt loogiliselt selgitatud, miks ta andis varem teistsuguseid ütlusi. Tunnistaja U – K.Z-i elukaaslane, kes on varem ära tundnud sündmuskohalt äravõetud noa, andis kohtus ütlusi, et hiljem leidis ta oma korteris noa üles. Samal ajal kohus märgib, et U poolt nimetatud noa äratundmine kohtueeluurimisel ei kandnud kategoorilist iseloomu. Olles kohtueeluurimisel ülekuulatud viimasena, K.Z esitas versiooni R juurde tulemise kohta, mida ei olnud võimalik kontrollida varem asjas ülekuulatud tunnistaja U kohtusaalis viibimise tõttu. Kuna otseseid K.Z-i süütõendeid R tapmises ei ole hangitud, arvestades seda, et kõik kahtlustused asjas tõlgendatakse süüdistatava kasuks, ning täiendavaid tõendeid käesoleval ajal koguda ei ole võimalik, kuulub K.Z

§ 114p. 1, 4, 5 järgi õigeksmõistmisele.

12 Uuritud tõendite alusel kohus jõudis järeldusele, et süüdistatava süü on täielikult tõendatud ning tema teod on kvalifitseeritud

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 8, § 200 lg. 2 p. 4, 8, § 275 järgi õigesti. Kohtu järeldused karistuse kohta.

§ 56kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohus, juhindudes

§ 56

, arvestab kohtualuse süü astet, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 32

alusel isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. K.Z on süüvõimeline isik, kohtu poolt ei ole tuvastatud tema vastutust välistavaid asjaolusid süütegude toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav K.Z on varem korduvalt (kuuel korral) kohtulikult karistatud, tal ei ole kodakondsust. K.Z-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57, § 58 mõttes ei ole kohtu poolt tuvastatud.

Kohus leiab, et süüdlane K.Z kohtueeluurimise ajal ja kohtuliku uurimise ajal ei ole näidanud kahetsust oma tegude suhtes, ei ole väljendanud oma tegude suhtes negatiivset suhtumist. Kõige selle alusel kohus leiab, et arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, ainukeseks võimaluseks mõjutada teda on ainult reaalne vangistus keskmises määras raskeima teo koosseisu järgi –

§ 200lg.

2 p. 4,

1. Teiste karistuse määrade kohaldamisega K.Z-i suhtes karistuse eesmärki saavutada ei ole võimalik. Seoses sellega, et K.Z on varem korduvalt kohtulikult karistatud, jätkab raskete kuritegude toimepanemist, kohus ei tuvastanud, et ta soovib lõpetada edaspidi kuritegude toimepanemist, seetõttu leiab, et on vajalik kohaldada süüdistatava suhtes karistuse keskmises määras reaalse vangistuse näol. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-
2. Eesistuja Aleksei Lavrovski Rahvakohtunikud Marina Dubovskaja Tõlk on hoiatatud vastutusest

§ 318

ja § 321 järgi Tiiu Karelaid 13