Rainer Amur Tõkend U.T elukohtxxx; isikukood: XXX; kodakondsus- EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: pensionär; varem kriminaalkorras karistamata Elukohast lahkumise keeld alates 20.07.2009.a. Kaitsja Owe Ladva Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.T
järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel U.T-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui U.T 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 01.veebruar 2010.a.
9 kuuks ära mootorsõiduki U.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista U.T-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „U.T, 1-09-19190 , sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. U.T süüdistatakse selles, et tema 02.07.2009. a. kella 14:40 ajal juhtis Maardus Ringi tänaval Ringi 11 maja juurest Ringi 9 maja suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega U.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. pani toime
Kohtulik uurimine Kohtuistungil süüdistatav U.T end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning väitis, et oli küll purjus ja istus oma autos, kuid ainult selleks, et oodata tütart, kes pidi ta arsti juurde viima ning eitas auto juhtimist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TI seletas, et oma kodus Maardus Ringi t 11 IV korruse aknast välja vaadates nägi kuidas Ringi tänavat pidi maja nr 11 ja nr 9 vahel bordoo värvi auto nagu ise sõitis, nagu roolis polekski kedagi või on roolis olijal halb hakanud; auto sõitis esmalt tema nägemisulatuses umbes 100 m paremal pool tee ääres ja siis sõitis üle tee vasakule poole tee äärde, kus sõitis kokku sinna pargitud autoga - džiibiga. Pargitud auto liikus kokkupõrkest edasi murule ning siis mõlemad autod peatusid. Tunnistaja seletas, et helistas kiirabisse, kuna arvas, et inimesel oli ilmselt paha, kiirabist paluti helistada politseisse. Helistas politseisse, enne kui politsei jõudis , tulid kaks noormeest , bordoo värvi autost kedagi ei väljunud, noormehed koputasid auto aknale, siis liikus punane auto natukene 2 tagasi ja noormehed lükkasid murule sõitnud džiibi teele tagasi. Kinnitas, et oli kogu aeg kuni politsei saabumiseni ,umbes 15 minutit päras, akna juures ning nägi hästi kõike toimuvat. Kui politsei oli juba saabunud punase auto juurde, kutsuti ta politsei poolt õue, õues bordoopunase auto juures nägi, et mees oli roolis, kuid täpsemalt ei vaadanud, tema istus politseiautosse ja kirjutas seletuse nähtu kohta, niikaua kui tema politseiauto juures oli, bordoopunasest autost juht välja ei tulnud. Kinnitas, et see juhtus 2009.a. suvisel ajal kella 14 paiku. Tunnistaja Roland M seletas kohtuistungil , et patrullis olles on süüdistatava U.T-ga paaril korral kohtunud. 02.07.2009.a. umbes kella 15 paiku tuli politseiosakonda väljakutse Ringi tänavale, kuna seal sõidab väga aeglaselt üks punane auto ja on kahtlus, et juhil võib olla terviseprobleem. Karjääri tänavalt osakonnast jõudsid Ringi tänavale umbes 2 minutiga, maja nr 9 juures seisis punane auto VW ja autos istus mees, kelles tunneb ära süüdistatava. Mees oli roolis, parem käsi oli roolil ja teine käsi oli oma jalgade vahel, kohe oli näha, et isik oli joobes. Seletas, et nende korraldusele autost väljuda, mees ei allunud, dokumendina esitas passi. VW parempoolne esiosa oli katki, umbes 4 meetri kaugusel seisis džiip ja tekkis kahtlus, et VW vigastus võib olla tekkinud kokkupõrkest džiibiga, fotografeeris VW vigastused. Teisi isikuid sündmuskohal ei olnud, džiibi omanikega ei õnnestunud ühendust saada , korrapidajalt saadud telefoninumbril võttis ühendust tunnistajaga, kes oli politseisse helistanud ja kutsus ta sündmuskohale ning tunnistajalt võeti politseiautos seletus. Seletas, et VW istunud mehel , kelleks dokumendi järgi oli Valeri U.T, olid tavalised joobetunnused – segane kõne, tegevus aeglane ja tugev alkoholilõhn suust ning ka autos, alkomeetriga tuvastati mehe joove osakonnas, kuna seal on statsionaarne täppisalkomeeter, oma joobe kohta ei öelnud U.T midagi, kogu aeg ainult ähvardas , et tal on keegi kõrgel ametikohal tuttav , kellega ta kohe ühendust võtab. Süüdistatav U.T seletas kohtuistungil, et läks sel päeval umbes kella 10 paiku sõbra juurde Ringi 11, laenas raha, käis poes ja läks siis sõbra juurde, kus koos sõbraga jõi alkoholi, otseselt ei söönud, kuid midagi peale hammustada oli ikka. Peale seda läks koju ja siis hakkas tal väga halb. Helistas tütrele, et tütar ta haiglasse viiks ja tütar lubas tulla nii ruttu kui saab ja käskis tal minna õue autosse ootama, kuna muidu ei saa teda äkki pärast 5.korruselt alla aidata. Seletas, et auto ei olnud pargitud mitte maja ette, vaid tänavale , kus on peatumise koht, tütar pidi talle järele tulema ja haiglasse viima oma autoga. Selgitas, et tema auto VW on vana ja selle pamper on väga madal, mistõttu võis halva tee tõttu pamper ka ise lahti tulla. Autosse ta alkoholi kaasa ei võtnud, kuid seda võis autos olla, kuna poeg sõitis tihti autoga. Ei osanud selgitada oma tervise seisundit, kuid tundis, et tal on väga halb, ei mäleta, mis tal seljas oli, istus autosse juhi kohale, kuna kõrvalistuja poolt on käepide katki, autoga ei sõitnud, ei oleks saanudki, kuna käed ei töötanud; on veendunud, et otsasõitu ei olnud ja auto pamper tuli lahti vanadusest, mingeid noormehi tema ei näinud, mäletab kui politsei tuli ja kui teda osakonda viidi, vahepealset aega ei mäleta, kuna oli väga palav ilm võis ta vahepeal teadvuse kaotada, alles politseiosakonnas tundis ennast normaalselt, kuna seal oli jahe. Kinnitas, et tunnistaja I ei tea ega tea kus tunnistaja elab, džiibi omanik elab temaga ühes trepikojas ja ei ole temaga ühendust võtnud. Politseiosakonnas tuvastati suure aparaadiga joobeks 1,27 või 1,17 , täpselt ei tea. Kohus uuris kriminaalasjas kogutud alljärgnevaid tõendeid : Tõendusliku alkomeetri testi (t.l. 5) kohaselt 02.07.2009.a. kell 16.35 tuvastati isikul (ik.XXX) alkoholijoove lõpliku lugemiga 1,37 mg/l (laiendmääratlus 0,12 mg/l ) . Asitõendi vaatlusprotokollis (t.l. 38,39) on CD-plaadilt nr 200907021409 kõnesalvestise tekst, kus tunnistaja T I helistab politseisse teatades, et bordoopunane auto sõitis kuidagi omatahtsi ja kaldus vasakule poole, sööstis džiibile otsa ja keegi autost välja ei tule, midagi on juhiga juhtunud. 3 Ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fototabelitelt (t.l. 43-49) nähtub Maardus Ringi tänaval majade nr 11 ja 9 asetsemine ning tunnistaja I selgitus toimunu kohta. Sündmuskohal tehtud uurimiseksperimendi protokollist ja fototabelitelt (t.l. 56-60) nähtub, et 27.10.2009.a. teostatud uurimiseksperimendi käigus tuvastati, et sõiduauto Volkswagen Passat , reg. nr XXX Ringi 11 maja poolt suunaga Ringi 9 maja poole omal jõul ei liikunud. Tunnistaja M poolt 02.07.2009.a. sündmuskohal tehtud fotolt (t.l. 55) nähtub, et sõiduauto VW Passat, reg.nr XXX esipamper oli parempoolsest nurgast muljutud ja rippus ning parempoolse esitule klaas on katki. Sõiduauto VW Passat, reg.nr. XXX tehniliste andmete väljatrükist (t.l. 18) nähtub, et tegemist on registris oleva U.T-le kuuluva sõidukiga. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.l. 2-4) nähtub, et 02.07.2009.a. kell 14.50 peeti Maardus Ringi t 9 maja juures kinni U.T kahtlustatavana
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja tunnistajad, uurides kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et U.T poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav U.T oma seletuses kinnitas, et 02.juulil 2009.a. kella 10 paiku läks kodust naabermajja sõbra juurde, sõbralt laenatud raha eest ostis alkoholi ja jõi seda koos sõbraga ning pärast läks koju. Kuigi U.T kinnitas, et liikus jalgsi ja kui kodus halb hakkas, läks istus oma autosse selleks, et tütart oodata , kes ta haiglasse viib, on kohus seisukohal, et U.T väide on vastuolus tunnistajate I ja M ütlustega. Tunnistaja I, kes juhuslikult vaatas välja oma korteri aknast, nägi Ringi t 11 maja poolt Ringi t 9 maja suunas ebakindlalt liikuvat autot , mis kaldus vasakule tee poolele ja põrkas vastu seal pargitud džiipi ning seejärel seisma jäi, juhti autos tunnistaja ei näinud. Tunnistaja M seletuse kohaselt oli Ringi tänaval seisvas autos VW juhi kohal ilmsete joobetunnustega U.T , kes keeldus autost välja tulemast, ähvardas neid kõrgel ametikohal olevale tuttavale helistamisega, joobe tuvastamise osas vastuväiteid ei esitanud. Samuti kinnitas tunnistaja I, et ei lahkunud peale politseisse helistamist kordagi akna juurest ja nägi politsei saabumist ning ebakindlalt teel liikunud auto oli kogu aeg tema nägemisulatuses. Seega on kohtu hinnangul välistatud võimalus , et auto, mida tunnistaja nägi Ringi tänaval ebakindlalt sõitmas ja tee ääres seisvale džiibile otsa sõitmas, saanuks olla mõni muu auto. Nii tunnistajad I ja M kui ka süüdistatav on väitnud , et enne 02.07.2009.a. sündmust ei olnud nad üksteist näinud. . Kriminaalmenetluses on tunnistaja kohustatud andma tõeseid ütlusi ning ta on teadlik teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest , mistõttu puudub kohtul alus kahelda tunnistajate ütluste tõesuses. Süüdistatav kriminaalmenetluses on aga menetlusosaline, kellel puudub tõe rääkimise ja ennast süüstavate ütluste andmise kohustus. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus, ei ole muude tõenditega kinnitust leidnud süüdistatav U.T väide, et ta ainult istus oma autos selleks, et koos tütrega haiglasse minna. Küll on aga antud väite tõesuses kohtu arvates alust kahelda, kuna U.T kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.l.2-4) nähtuvalt oli kinnipeetul seljas ainult särk (T-särk), arvestades süüdistatava poolt väidetut, et ta tundis ennast väga halvasti ja peale tütrele helistamist läks ta oma 5.korrusel asuvast korterist välja, maja kõrvale pargitud autosse istuma ja haiglasse sõitmiseks tütre saabumist ootama, siis on vähe tõenäoline ja ebausutav , et ta ei pööranud tähelepanu sellele, et tal ei olnud riideid seljas ning soovis alasti haiglasse viimist. Kõike eelnevat arvestades on kohus veendunud, et süüdistatav U.T on valinud aktiivse kaitsetaktika ja asunud oma süüd eitama. Samuti peab kohus võimalikuks, et kuna U.T tuvastati Maardu Politseiosakonnas 02.07.2009.a. kell 16.35 , s.o. ca 2 tundi 4 peale juhtunut, alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga 1,37 mg/liitri kohta, mis on käsitletav raske joobena, ei ole U.T ise võimeline juhtunut mäletama. Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele , et U.T juhtis joobeseisundis mootorsõidukit . Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad, sest vahetult kohtuistungil kuulati üle tunnistajad ning nende antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad edasi juhtunu üksikasju. Karistuse mõistmine
kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.T puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et U.T süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U.T on varem kriminaalkorras karistamata, on pensionär. Tema poolt on toimepandud II astme liiklussüütegu, mis on käesoleval ajal ühiskonnas väga levinud ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist süüteoga, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige. U.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd , karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.T tuleb karistada vangistusega .
Kuigi U.T ei olnud enne 02.07.2009.a. kuritegusid toime pannud , on teda 5 kuud varem analoogse süüteo eest väärteomenetluses karistatud rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, mis kohtu arvates on U.T suhtumist iseloomustavaks asjaoluks ja kinnituseks sellest , et U.T ei teinud endale toimunust vajalikke järeldusi ja ei muutnud oma suhtumist liiklusnõuete täitmisse. U.T puhul peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmise määra. on U.T puhul on tegemist eaka inimesega , kelle puhul kohtu hinnangul võib mõistetud vangistuse jätta tingimuslikult kohaldamata, kuna võimalus muuta tema suhtumist liiklusnõuete täitmisse on tõenäolisem kui tal kogu määratud katseaja kestel arvestada ees ootava vangistusega. Kohus leiab, et U.T suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 9 kuuks, kuna taoline lisakaristus takistab U.T osalemist liikluses sõidukijuhina talle tingimisi kohaldatud karistuse katseaja esimeses veerandis. U.T puhul on tegemist isikuga, kes purjuspäi autorooli istudes seadis ohtu nii enda kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik U.T liiklusest kõrvaldamine talle tingimuslikult kohaldatud karistuse katseajal. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.