) §263 p.1 (karistus 1 kuu vangistust), §199 lg.2 p.4, 7 (karistus 3 kuud vangistust), §149 (karistus 6 kuud vangistust), §334 lg.2 p.1 (karistus 2 aastat vangistust), §328 lg.1 - §25 lg.2 (karistus 6 kuud vangistust) järgi.
alusel mõistetud üksikkaristusest kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti V.J-ile liitkaristuseks vangistus 2 aastat,
lg.2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 25.10.2007 otsusega mõistetud ärakandmata osa 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg.7 alusel asendati V.J-ile Tartu Maakohtu 18.02.2008 otsusega määratud tegemata üldkasulik töö 1 kuu vangistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti V.J-ile 2 aastat 3 kuud vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Vanglas kinnipeetav ei tööta, kuid osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetav väärtustab kindla töökoha olemasolu võimalusena oma elus muutuda ja olukorda parandada. Kinnipeetav tunnistab oma süüd täielikult, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetaval on püüdlus loobuda kuritegelikust käitumisest ja soov ennast muuta, elada seaduskuulekalt, töötada, omandada keskharidus. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, probleeme oskab kirjeldada ja nende lahendamisel näeb alternatiive. Kinnipeetav mõistab, et edaspidi tuleb vahetada sõpruskonda, loobuda alkoholist ja ise vastutada oma tegude eest. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvamuse kohaselt leiab ametnik, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: nõrk sotsiaalne võrgustik – kinnipeetaval puudub vanemate tugi; vähene haridus ja tööoskus – praeguse haridustasemega on kutseoskuse omandamine keeruline ja vajalike tööoskuste puudumise tõttu töökoha leidmine raskendatud; alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamine – kinnipeetavat on 18 korda karistatud Alkoholiseaduse §71 rikkumise eest. Kinnipeetav kavatseb vabanemisel asuda elama ema ja kasuisa juurde, kuid ema peab seda ebareaalseks, kuna poeg ei allu ema ja kasuisa korraldustele. Kinnipeetava ema ja viimase elukaaslane tarvitavad alkoholi. Kinnipeetava isa korteris on viibinud alkoholijoobes ja kriminogeense taustaga isikud, ka kinnipeetava isal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei ole vanglas piisavalt veenvalt tegutsenud, et alustada seaduskuulekat elu vabaduses. Kuigi ta on avaldanud soovi vabaduses uuesti õppima asuda, ei ole ta vanglas ühtegi päeva koolis käinud. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal. Maakohtu istung Kinnipeetav V.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas, et asub elama ema ja kasuisa juurde ja kui sinna ei saa, siis isa juurde. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavat ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toime pandud kuritegude eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et V.J ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Kuigi tegemist on noore inimesega, et ole varasemalt talle mõistetud karistused oma eesmärki täitnud ning kriminaalhooldus tema puhul ei ole õnnestunud, kuna katseajal käitumiskontrolli nõuete täitmise ajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades ta käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta sel korral katseaja läbida nõuetekohaselt. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, soovib ta vabanemise korral asuda elama oma ema ja kasuisa juurde. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub aga, et kinnipeetava ema peab seda võimatuks, kuna kinnipeetav ei allu tema korraldustele ega ole ka kunagi emale öelnud, et soovib tema juurde elama asuda. Kriminaalhooldusametnik ei pea võimalikuks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral kinnipeetava elamaasumise ka isa juurde, kuna isa kuritarvitab alkoholi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub, kinnipeetava seletuste kohaselt soovib ta asuda edasi õppima 8-ndasse klassi. Maakohus leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja eluks vajalike vahendite puudumisel on reaalne oht, et kinnipeetav hakkab toime panema uusi kuritegusid. Arvestades seda, et kinnipeetaval puuduvad kindel elu- ja töökoht, toetav lähedaste sotsiaalvõrgustik, igasugune legaalne sissetulek ning asjaolu, et ta soovib tagasi minna elama samasse keskkonda, kus ta elas kuritegude toimepanemise ajal, leiab maakohus, et käesoleval ajal on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ennatlik ja põhjendamatu. 3 Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle poolt osutatud õigusabi tasu 372 krooni tuleb välja mõista kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 02. 03.2010 №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud / Liivi Õun 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.