Kriminaalasi nr 1-11-4462 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06.aprillil 2011.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti

§ 209lg 2 p 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus J.I süüdistatakse selles, et tema 2009.a veebruarist kuni 04.märtsini 2009.a. pettis V.T. välja 2850 krooni (182 eurot 15 senti) sellega, et lõi kannatanus internetiportaali Asta.ee tööpakkumise kuulutuse e-meiliaadressilt work_england@inbox.lv meili- ja telefoninumbril +XXX telefonisuhtluse teel pettekujutelma selles, et ta tegeleb Inglismaale kanavabrikusse ja vabrikusse, mis tegeleb puuviljade pakkimisega, tööjõu värbamisega, mille tulemusena eksimusse sattunud V.T. kandis 03.märtsil 2009.a. J.I AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr XXX Inglismaale puuvilja pakkimisvabrikusse tööle saamiseks lennupileti maksumuse 2400 eesti krooni ja vahendustasu 450 eesti krooni. Kelmusega tekitas J.I kannatanu V.T. 2850 krooni (182 eurot 15 senti) varalist kahju. Sellega pani J.I toime

§ 209

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekukutuse loomise teel, kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 209 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes

§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime tahtlikku uut kuritegu. J.I on nõus tsiviilhagi 182 eurot 15 senti väljamõistmisega kannatanu V.T. (arvelduskonto number XXX AS Swedbank) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.I tuleb süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitas J.I kannatanu V.T. 2850 krooni (182 eurot 15 senti) varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 182 eurot 15 senti väljamõistmiseks kuriteo toimepannud isikult. J.I-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.I

§ 209lg 2 p 4 j är gi ja mõista karistuseks üks

§ 73alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui J.I kolme

§ 78lg 1 alusel hakata J.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista J.I-lt tsiviilhagi ükssada kaheksakümmend kaks