lg 2 p 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav G.I elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, Tartu Maakohtu 08.01.2010. a kohtuotsusega vabastatud
alusel karistusest ja allutatud 1 aastaks käitumiskontrollile, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Eve Laine Alaealise seaduslik esindaja Tiia G.I RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.I
lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
alusel asendada G.I-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus 60 (kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga, mis
1 Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.I kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.I-le karistuseks 1 kuu vangistust.
alusel asendada G.I-le mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.I süüdi tunnistada
Kannatanu K.L. on esitanud tsiviilhagi summas 9,59 eurot. Tsiviilhagi on hüvitatud 02.04.2011. a. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu 3 arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 95,88 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 188 võib kohus panna alaealise süüdistatava menetluskulude hüvitamise kohustuse tema vanemale. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hüvitada G.I emal Tiia G.I, kuna süüdistataval endal selleks rahalised vahendid puuduvad. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Tiia G.I on lapsega kodus, neljaliikmelise pere ainsaks ülalpidajaks on isa. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Tiia G.I-le üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Vähendatud menetluskulude tasumiseks vabalt valitud maksegraafiku alusel tuleb Tiia G.I maksevõimet arvestades anda aega neli kuud. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.