Obsah (11)

§ 424§ 356§ 200§ 214§ 201§ 199§ 64§ 65§ 74§ 75§ 56

Ärakiri Kohtuasi nr 1-06-5661 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12. 01. 2010 Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp, Sekretär Aile Siil Prokurör Kalmer Kask Kaitsjate Lembit Nirgi ja Anti Aasmaa osavõt

§ 424

järgi 3 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga, tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 356

lg1 järgi UVE VALKENKLAU isikukood 37810292778, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus: emakeel: eesti keel, kohtu poolt karistatud 1) 22.03.1996 Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 17.10.1997 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel rahatrahviga 440.- kr; 3) 04.06.

1. Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel rahatrahviga
2. kr; 4) 05.08.1998 Põlva Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1 alusel arestiga 15 päeva; 5) 10.04.2001 Järva Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1; § 139 lg 2 p 2 alusel vabadusekaotusega 8 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 6) 05.11.2001 Tartu Maakohtu poolt KrK § 155 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotusega 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. 7) 27.09.
3. Tartu Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat;

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Uve Valkenklaule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati Uve Valkenklaule mõistetud karistust 05.11.2001.

a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 9 kuud vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust. 17.10.2007 Tartu Maakohtu määruse alusel vabastatud vangistuse (Tartu MK 27.09.2005 otsusega mõistetud karistus 4a 1k vangistust) kandmiselt enne tähtaja lõppemist tingimisi katseajaga ärakandmata karistuse ulatuses so kuni 12.02.2009. süüdistuses

§ 356

lg1 järgi OÜ GAMMATEX Süüdistuses

§ 356lg3 järgi.

2 RESOLUTSIOON J.V süüdi tunnistada

§ 356

lg1 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile.

§ 75

alusel määrata J.V katseajaks kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ning kohustada teda katseajal järgima

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 12.01.
6. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- J.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. UVE VALKENKLAU süüdi tunnistada

§ 356lg1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses s.o.

summas 5000.00 krooni riigituludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. OÜ GAMMATEX suhtes menetlus

§ 356lg 3 järgi lõpetada. Kr

MS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja J.V-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 149.00 krooni; määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 14068.80 krooni sundraha 6525.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-06-5661 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Uve Valkenklault menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 149.00 krooni; määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 19766.40 krooni sundraha 6525.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele 2 3 märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-06-5661 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. OÜ Gammatex kohtukulu jätta riigi kanda. Välja mõista J.V-lt ja Uve Valkenklault solidaarvastutuse korras kannatanu Keskkonnainspektsiooni kasuks keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks 493389,00 (nelisada üheksakümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa,00) krooni. (Rahandusministeeriumi a/a nr 10 2200 3480 0017 SEB, viitenumber 2800049463). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Rakvere Advokaadibüroo kasuks 19766.40 sh käibemaks 20%) krooni vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatav Uve Valkenklau kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks 14068.80 (neliteist tuhat kuuskümmend kaheksa, 80 sh käibemaks 20%) krooni advokaat A. Aasmaa poolt J.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks 14068.80 (neliteist tuhat kuuskümmend kaheksa, 80 sh käibemaks 20%) krooni advokaat A. Aasmaa poolt OÜ Gammatex kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 19.01.
3. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
4. 02
5. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so hiljemalt 18.02.
6. I Süüdistuse sisu OÜ Gammatexi (äriregistrikood 10636265) süüdistatakse sellest, et tema juriidilise isikuna, mis on äriregistrisse kantud 17.01.2000 ja mille põhitegevusaladeks on muuhulgas metsa ülestöötamine, töötlemine ja ost-müük. Läbi juhatuse ainuliikme ja osaniku J.V, koos metsaomaniku E T volitatud esindaja Uve Valkenklauga, ajavahemikul 14.01.2003 kuni 01.11-2004 xxxx maaüksusel teostas ja lasi teostada vahendlikku täideviimist kasutades ebaseaduslikku metsaraiet metsamajandamise kava skeemi järgi eraldustel 6,10,19,21,23 ja
7. Kasutades raieõiguse tõestamiseks
8. jaanuaril 2003 registreerimiseks esitatud metsateatist nr. 00003 ja
9. jaanuaril 2005 registreeritud metsateatist nr
10. millel on ära toodud lubatud raie liik, raie pindala eraldusel ning kavandatud raie maht ja olles enne raie algust koos Uve Valkenklauga märgistanud ära metsas kavandatavad raielangid, tellis J.V töövõtulepinguid kirjalikult vormistamata tuttavate kaudu suusõnalise lepingu alusel harvesteri ja OÜ Hansaringi saemehed, kellele näitas koos U.Valkenklauga ette töökohad ja kinnistul raiet lubavad dokumendid. Uve J.V samal ajal, olles metsaomaniku volitatud esindaja, jälgides tööde käiku langil, omades raieõigust kinnitavat 3 4 dokumentatsiooni, valvates väljaveetud materjali laoplatsil ja väljastades autojuhtidele veoselehti raie toimumise käieus, lasi teostada ebaseaduslikku raiet, luues raie teostajatele teadmise, et Xxxx maaüksusel teostatakse seaduslikku raiet. Kogu ebaseadusliku raie tulemusena saadud metsamaterjal realiseeriti OÜ Gammatex nimel. OÜ Gammatex, läbi oma juhatuse liikme J.V, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära raie kohad, raie liigi ja ulatuse, lasi teostada Xxxx maaüksusel ebaseaduslikku raiet järgmiselt: eraldusel 6, kus oli lubatud raiuda 68 tm, lõigati tegelikult 205 tm, s.o. 136 tm lubatust rohkem; eraldusel 10, kus raie ei olnud lubatud, lõigati 26 tm, s.o. 26 tm lubatust rohkem: eraldusel 19, kus oli lubatud raiuda 180 tm, lõigati tegelikult 539 tm, s.o. 360 tm lubatust rohkem; eraldusel 21, kus oli lubatud raiuda 15,2 tm, lõigati tegelikult 50,8 tm, s.o. 35,6 tm lubatust rohkem, eraldusel 23, kus oli lubatud raiuda 57 tm, lõigati tegelikult 121 tm, s.o. 63 tm lubatust rohkem; eraldusel 25, kus lubatud oli raiuda 46,4 tm, lõigati tegelikult 257,9 tm, s.o. 211,4 tm lubatust rohkem. Eraldustel 6,10,19 ja 23 kasvasid harvendusraieealised puistud. Metsaseaduse § 17 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 "Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätete kohaselt on vastavate takseerkirjeldustega puistutes lubatud vaid harvendusraie tegemine kindlates kogustes täiuse ja rinnaspindala alammääradeni. Eraldustel 6,10,19 ja 23 lageraie tegemisega ja metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg 4 ja § 17 lg 2 ning Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätteid. Eraldustel 21 ja 25 lageraiete tegemisega turberaieealises puistus, kus esimese raievõttega on välja raiutud rohkem kui 30 % kasvava metsa tagavarast, antud juhul kogu kasvav mets, ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist, millega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg.4; § 14 lg.41 ning Keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr. 40 „ Metsakaitse eeskiri" punkti 3 alapunkti 1 sätteid. Et Xxxx maaüksuse metsas eraldustel 6,10,19,21,23 ja 25 tehtud raietega ei ole kinnipeetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist ning mets on raiutud hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad, on nimetatud eraldustel tehtud raietega tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 508 914.- krooni. Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahjude arvestamise määrad p 2 ja 8 sätted. Seega OÜ Gammatex, juriidilise isikuna, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale, pani toime

§ 356lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.V süüdistatakse selles, et tema, OÜ Gammatex juhatuse ainuliikme ja osanikuna, koos metsaomaniku E T volitatud esindaja Uve Valkenklauga organiseeris ajavahemikul 14.01.2003 kuni 01.11.2004 xxxx maaüksusel Korraldatavaid ebaseaduslikke raieid. Kasutades Xxxx maaüksuse omaniku, E T volitatud esindaja Uve Valkenklau poolt Keskkonnateenistusele esitatud ja 14.jaanuaril 2003 registreeritud metsateatist nr.00003 ja

1. jaanuaril 2003.a. registreeritud metsateatist nr. 00006, millel on ära toodud lubatud raiete liigid, raie pindala eraldusel ja kavandatud raie maht, lasi vahendliku täideviijana teostada ebaseaduslikku metsaraiet metsamajandamise kava skeemi järgi eraldustel 6,10,19,21,23 ja
2. Vaatamata sellele, et metsateatistega lubatud raiemahuks oli 1594 tm, allkirjastasid Uve Valkenklau E T esindajana ja J.V OÜ Gammatex esindajana metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr.l, mille kohaselt J.V võtab üleandjalt vastu 2000 tm kasvava metsana ja olles eelnevalt koos märgistanud ära raielangid, tellis J.V töövõtulepinguid kirjalikult vormistamata tuttavate kaudu suusõnalise lepingu alusel harvesteri ja OÜ Hansaringi saemehed, kellele näitas koos Uve Valkenklauga metsas ette 4 5 töökoha ja kinnistul raiet lubavad dokumendid. Peale seda Uve Valkenklau, jälgides tööde käiku langil, omades raieõigust kinnitavat dokumentatsiooni, valvates väljaveetud metsamaterjali laoplatsil ja väljastades autojuhtidele veoselehti raie toimumise käigus, lasi teostada ebaseaduslikku raiet, luues raie teostajatele teadmise, et Xxxx maaüksusel teostatakse seaduslikku raiet. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära raie kohad, raie liigi ja raie ulatuse, lasi J.V teostada Xxxx maaüksusel ebaseaduslikku raiet järgmiselt: eraldusel 6, kus oli lubatud raiuda 68 tm, lõigati tegelikult 205 tm, s.o. 136 tm lubatust rohkem; eraldusel 10, kus raie ei olnud lubatud, lõigati 26 tm, s.o. 26 tm lubatust rohkem; eraldusel 19, kus oli lubatud raiuda 180 tm, lõigati tegelikult 539 tm, s.o. 360 tm lubatust rohkem; eraldusel 21, kus oli lubatud raiuda 15,2 tm, lõigati tegelikult 50,8 tm, s.o. 35,6 tm lubatust rohkem, eraldusel 23, kus oli lubatud raiuda 57 tm. lõigati tegelikult 121 tm, s.o. 63 tm lubatust rohkem; eraldusel 25, kus lubatud oli raiuda 46,4 tm, lõigati tegelikult 257,9 tm, s.o. 211,4 tm lubatust rohkem. Eraldustel 6,10,19 ja 23 kasvasid harvendusraieealised puistud. Metsaseaduse § 17 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 "Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätete kohaselt on vastavate takseerkirjeldustega puistutes lubatud vaid harvendusraie tegemine kindlates kogustes täiuse ja rinnaspindala alammääradeni. Eraldustel 6,10,19 ja 23 lageraie tegemisega ja metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg 4 ja § 17 lg 2 ning Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätteid. Eraldustel 21 ja 25 lageraiete tegemisega turberaie ealises puistus, kus esimese raievõttega on välja raiutud rohkem kui 30 % kasvava metsa tagavarast, antud juhul kogu kasvav mets, ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist, on rikutud Metsaseaduse § 13 lg.4; § 14 lg.41 ning Keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr. 40 „ Metsakaitse eeskiri" punkti 3 alapunkti 1 sätteid. Et Xxxx maaüksuse metsas eraldustel 6,10,19,21.23 ja 25 tehtud raietega ei ole kinnipeetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist ning mets on raiutud hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad, on nimetatud eraldustel tehtud raietega tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 508 914.- krooni. Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahjude arvestamise määrad p 2 ja 8 sätted. Seega J.V , lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada puude ebaseaduslikku raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale, pani toime

§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Uve Valkenklaud süüdistatakse selles, et tema, koos OÜ Gammatex juhatuse ainuliikme ja osaniku J.V-ga, organiseeris ajavahemikul 14.01.2003 kuni 01.11.2004 Xxxx maaüksusel ebaseaduslikke raieid. Kasutades Xxxx maaüksuse omaniku, oma elukaaslase, E T volitatud esindajana raieõiguse tõestamiseks Keskkonnateenistuses 14.jaanuaril 2003 registreeritud metsateatist nr.00003 ja

1. jaanuaril 2003.a. registreeritud metsateatist nr. 00006, millel on ära toodud lubatud raiete liigid, raie pindala eraldusel ja kavandatud raie maht, lasi vahendliku täideviijana teostada ebaseaduslikku metsaraiet metsamajandamise kava skeemi järgi eraldustel 6,10,19,21,23 ja
2. Vaatamata sellele, et metsateatistega lubatud raiemahuks oli 1594 tm, allkirjastasid Uve Valkenklau E T esindajana ja J.V OÜ Gammatex esindajana metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu akti nr 1, mille kohaselt J.V võtab üleandjalt vastu 2000 tm kasvava metsana ja olles eelnevalt koos märgistanud ära raielangid, tellis J.V töövõtulepinguid kirjalikult vormistamata tuttavate kaudu suusõnalise lepingu alusel harvesteri ja OÜ Hansaringi saemehed, kellele näitas koos 5 6 Uve Valkenklauga metsas ette töökoha ja kinnistul raiet lubavad dokumendid. Peale seda Uve Valkenklau, jälgides tööde käiku langil, omades raieõigust kinnitavat dokumentatsiooni, valvates väljaveetud metsamaterjali laoplatsil ja väljastades autojuhtidele veoselehti raie toimumise käigus, lasi teostada ebaseaduslikku raiet, luues raie teostajatele teadmise, et Xxxx maaüksusel teostatakse seaduslikku raiet. Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära raie kohad, raie liigi ja raie ulatuse, lasi Uve Valkenklau teostada Xxxx maaüksusel ebaseaduslikku raiet järgmiselt: eraldusel 6, kus oli lubatud raiuda 68 tm, lõigati tegelikult 205 tm, s.o. 136 tm lubatust rohkem; eraldusel 10, kus raie ei olnud lubatud, lõigati 26 tm, s.o. 26 tm lubatust rohkem; eraldusel 19, kus oli lubatud raiuda 180 tm. lõigati tegelikult 539 tm, s.o. 360 tm lubatust rohkem; eraldusel 21, kus oli lubatud raiuda 15,2 tm, lõigati tegelikult 50,8 tm, s.o. 35,6 tm lubatust rohkem, eraldusel 23, kus oli lubatud raiuda 57 tm, lõigati tegelikult 121 tm. s.o. 63 tm lubatust rohkem; eraldusel 25, kus lubatud oli raiuda 46,4 tm, lõigati tegelikult 257,9 tm, s.o. 211,4 tm lubatust rohkem. Eraldustel 6,10,19 ja 23 kasvasid harvendusraieealised puistud. Metsaseaduse § 17 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 "Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätete kohaselt on vastavate takseerkirjeldustega puistutes lubatud vaid harvendusraie tegemine kindlates kogustes täiuse ja rinnaspindala alammääradeni. Eraldustel 6,10,19 ja 23 lageraie tegemisega ja metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud Metsaseaduse § 13 lg 4 ja § 17 lg 2 ning Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr.39 Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad" sätteid. Eraldustel 21 ja 25 lageraiete tegemisega turberaie ealises puistus, kus esimese raievõttega on välja raiutud rohkem kui 30 % kasvava metsa tagavarast, antud juhul kogu kasvav mets, ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist, on rikutud Metsaseaduse § 13 lg.4; § 14 lg.41 ning Keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr. 40 „ Metsakaitse eeskiri" punkti 3 alapunkti 1 sätteid. Et Xxxx maaüksuse metsas eraldustel 6,10,19,21,23 ja 25 tehtud raietega ei ole kinnipeetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist ning mets on raiutud hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad, on nimetatud eraldustel tehtud raietega tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 508 914.- krooni. Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahjude arvestamise määrad p 2 ja 8 sätted. Seega Uve Valkenklau, lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada puude ebaseaduslikku raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale, pani toime

§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas OÜ GAMMATEX suhtes tuleb menetlus süüdistuses

§ 356lg 3 järgi lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 4 alusel kuna juriidiline isik on lõppenud, 18.07.2008.a. on OÜ Gammatex äriregistrist kustutatud. Esitatud süüdistuses J.V ja U.Valkenklau ennast süüdi ei tunnista. J.V kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli OÜ Gammatex ainus juhatuse liige ja osanik, osaühing tegeles metsamaterjali müügi ja saematerjali töötlemisega. Ta tunneb U.Valkenklaud juba aastaid, on viimase vahendusel ostnud kinnistuid, ka Xxxx kinnistust kuulis Valkenklault, kes tahtis kinnistut osta, teda ennast huvitas kinnistul oleva metsamaterjal, ta kandis OÜ Gammatex arvelt 590000 krooni endisele omanikule OÜ-le Metsahektar kui Valkenklau kinnistu ostis, kinnistu kanti Valkenklau elukaaslase E T nimele. 6 7 Metsakorralduskava alusel tegi ta arvutuse mille kohaselt kinnistult pidi saama lõigata 2000 tm metsamaterjali. Väidab, et ostis T V vahendusel metsamaterjali. Metsatöödeks palkas raiebrigaadi eesotsas brigadir Sega, viimasele näitas koos Valkenklauga metsa ette, palkas ka harvesteri ja väljavedajad läbi J Ji. Algul tehti lageraie ja teed, seejärel tegid saemehed harvendusraiet. Ka harvesterijuhile näitas metsa ette koos Valkenklauga, raietööd tehti vastavalt Valkenklau poolt registreeritud metsateatistele ja tema poolt ettenäidatule, Valkenklau oli ise metsas jälgis töid ja andis autojuhtidele veoselehed, informeeris teda 2-3 korda päevas telefoni teel. Veo tellis tema AS-st Lemex, Valkenklau tellis veo ka AS-st Söödra Eesti, lepingud ostjatega vormistas tema, raha laekus OÜ-le Gammatex, ta ei mäleta kui palju raha laekus, väidab, et kinnistu ostmiseks tehtud kulutused sai tagasi, Valkenklaule maksis vist 100 krooni ööpäevas, kindlustas talle transpordi ja haagiselamu, Valkenklaule jäi ka kinnistu. Väidab, et harvester töötas jaanuaris 2003, veebruaris töötasid saemehed seejärel toimus vedu, paberipuid turustati veel ka mais. Kinnistu raiejärgsest käekäigust ja omanikuvahetusest pole ta teadlik. Ta väidab, et metsateatises märgitud koguse ületamine selgus tööde käigus, kuid mingit üleraiet pole, et üleraie on vaid metsateede arvelt raiutu ja see on lubatud. Ta leiab, et raie seaduslikkuse eest pidi vastutama omanik või selle esindaja Valkenklau ning harvesterijuht ja saemehed kellel oli antud metsateatiste koopiad. Väidab, et töid käisid kontrollimas ka Keskkonnainspektsiooni inimesed ja pretensioone polnud. U.Valkenklau kohtus antud ütlustest nähtub, et koostöö J.V-ga Xxxx maaüksusel algas tema ettepanekul, ta tegutses vahendajana, J.V oli huvitatud kinnistu ostmisest aga ei saanud seda võlgade tõttu oma ettevõttele osta, J.V ettepanekul vormistatigi kinnistu tema elukaaslase E.T nimele, viimane tegi temale volituse kinnistuga seotud toimingute tegemiseks, koos J.V-ga uuris metsamajandamise kava ja pidas läbirääkimisi kinnistu ostuks, raha ostmisel tasus J.V, tema pidi saama 5 % ja töötasu, tegelikult sai lõpuks u 30000 krooni ja 10000 krooni töötasu. Peale raiet müüs ta kinnistu edasi, raha müügist – 100000 krooni- andis J.V-le. Tema käis vormistamas metsateatisi, J.V organiseeris lõikajate brigaadi, harvesteri ja väljaveo, näitas lõikajatele metsa ette ja andis kätte metsateatiste koopiad. Tööde ajal elas ta mõne kuu metsas J.V toodud haagises ja oli valvuriks, tema käes olid ka dokumendid, J.V käis metsas 2-4 päeva tagant. Enne raiet märgistas koos J.V-ga lagereie kohad punavalgete lintidega. Hiljem andis ta autojuhtidele J.V-lt saadud veoselehti ja sõitis nendega vahel ka kaasa. Väidab, et pidas ka koguste üle arvestust aga ebaseaduslikkust ei kahtlustanud, veoselehtede ja autole mahtuva koguse alusel arvab, et metsamaterjali oli 2700-2800 tm, arvab, et teede arvelt raiutu lisandub teatises märgitule. Väidab, et 2000 tm oli J.V poolt välja arvestatud ja see andis J.V-le kindlust mida ta oma raha eest saab. Kinnistusosakonna väljavõttest nähtub, et E T oli Xxxx kinnistu omanikuks 23.12.200207.04.2003 Metsamaterjali ülandmise-vastuvõtmise Aktist nr. 1 nähtub, et see on koostatud 20.01.2003.a., metsamaterjali võõrandajaks on märgitud E T ja Uve Valkenklau, metsamaterjali omandajaks on märgitud OÜ Gammatex ja J.V, märgitakse, et metsamaterjal on pärit Xxxx kinnistult, sortimendiks on märgitud “kasvav mets”, mõõtühikuks “tm”, koguseks “2000”, hinnaks “250 kr”, summaks “500000 kr”. Veel on aktis märgitud, et metsamaterjali vastuvõtja on 16.12.2002. tasunud ettemaksu AS-le Metsahektar Kontrollaktist nr 12 nähtub, et see on koostatud keskkonnainspektor T.Türbsali poolt 07.02.2003 Xxxx maaüksuse kohta, aktis märgitakse, et kontrollimise hetkel töötas eraldusel 30 saemeeste brigaad OÜ-st Hansaring brigadir T Lu juhtimisel. 7 8 Objekti kontrollimise protokollist nr 230 nähtub, et see on koostatud keskkonnainspektor T.Türbsali poolt 01.11.2004 Xxxx maaüksusel paikneva raiekoha ülevaatuse kohta. Fikseeriti, et maaüksusel on tehtud raiet 1999.a. ja 2003.a. Märgitakse, et 1999.a. on tehtud lageraiet muuhulgas eraldusel 25 ida otsast 100 m riba ulatuses. Aktis fikseeriti muu hulgas, et 2003.a. alguses tehtud raie ajal on lageraiet teostatud muu hulgas eraldustel 6, 19, 21, 25, 10 ning harvendusraiet on teostatud muu hulgas eraldusel 23. Metsateatisest nr.00003 nähtub, et see on registreeritud 14.01.2003., maaüksuseks on Xxxx, omanikuks E T, omaniku volitatud esindajaks Uve Valkenklau, kavandatateks töödeks on ereldisel 1 (pindala 0,5

1. ha)lageraie 60 tm; eraldisel 2 (pindala 3,5
2. ha)harvendusraie 48 tm; ereldisel 3 (pindala 0,6
3. ha)lageraie 118 tm; eraldisel 4 (pindala 0,2
4. ha)lageraie 50 tm; eraldisel 5 (pindala 0,4
5. ha)harvendusraie 7 tm; eraldisel 6 (pindala 0,6
6. ha)harvendusraie 38 tm; eraldisel 7 (pindala 0,9
7. ha)harvendusraie 34 tm; eraldisel 8 (pindala 0,3
8. ha)harvendusraie 12 tm; eraldisel 9 (pindala 2,0
9. ha)harvendusraie 87 tm; eraldisel 17 (pindala 1,4
10. ha)harvendusraie 24 tm; eraldisel 20 (pindala 0,6
11. ha)lageraie 95 tm; eraldisel 27 (pindala 1,1
12. ha)harvendusraie 35 tm; eraldisel 30 (pindala 1,3
13. ha)harvendusraie 50 tm; eraldisel 31 (pindala 1,0
14. ha)harvendusraie 51 tm; eraldisel 32 (pindala 0,7
15. ha)harvendusraie 20 tm; Metsateatisest nr.00006 nähtub, et see on registreeritud 24.01.2003., maaüksuseks on Xxxx, omanikuks E T, omaniku volitatud esindajaks Uve Valkenklau, kavandatateks töödeks on ereldisel 11 (pindala 0,5
16. ha)lageraie 235 tm; eraldisel 16 (pindala 1,5
17. ha)lageraie 100 tm; ereldisel 25 (pindala 1,9
18. ha)lageraie 530 tm; Arvetest, veoselehtedest ja metsamaterjali üleandmise –vastuvõtmise aktidest nähtub, et OÜ Gammatex esindaja J.V on realiseerinu AS-le Södra Eesti ja AS-le Lemeks metsamaterjali kokku 2889,97 tm, metsamaterjali veo lähtekohaks on nimetatud Xxxx maaüksus, omanikuna on märgitud E.T, omaniku esindajana U.Valkenklau. Keskkonnainspektsiooni 18.01.2005.a. avaldusest nähtub, et 2003.a., mil Xxxx maaüksuse omanikuks oli E T on maaüksusel teostatud ebaseaduslik raie kusjuures eraldustel 6, 10, 19, 21, 23, ja 25 on raiega tekitatud keskkonnale kahju 508 914.00 krooni, palutakse algatada kriminaalmenetlus. Avaldust motiveeritakse järgnevalt: 8 9 Avalduses märgitakse veel, et 1999.a. tehti raiet muuhulgas ka eraldusel 25 1,1 ha alal, kuid selle raiega keskkonnale kahju ei tekitatud. Märgitakse, et 2003.a.teostati raiet ka eraldustel 21 ja 25 kus raiuti kogu kasvav mets, ei peetud kinni lubatud raievanusest ja raieviisist (turberaie) ning tekitati keskkonnale kahju 116 889.00 krooni. Keskkonnainspektsiooni 23.01.2007 kirjast nähtub järgnev: 9 10 Tsiviilhageja esindaja U.Luhti kohtus antud ütlustest nähtub, et esialgne kahju on arvestatud 2005.aastal, 2005 ja 2003 aastal kehtisid aga erinevad metsaseadused, 2003.a. olid Kaaresaare maaüksuse eraldused milledel kahju tekitati harvendusraieealised ning lubatud oli harvendusraie, vastavalt sel ajal lubatud kogustele ja kahju arvestamise määradele arvestati kahju suuruseks 560 302,50 krooni. 2005.aastast jõustunud metsaseaduse järgi oleks eraldustel 21 ja 25 olnud lubatud turberaie ja lubatud kogused oleks olnud seega suuremad kui harvendusraie puhul ja kahju kindlaksmääramisel on sellega arvestatud. 1.01.2007.a. jõustunud metsaseadusega on aga turberaied sellistes kuusikutes välistatud ja seetõttu on tehtud uued kahjuarvutused jällegi harvendusraiet arvestades. Ta esitas ka lõpliku kahjuarvestuse ja esitas Keskkonnainspektsiooni nimel tsiviilhagi keskkonnale tehtud kahju hüvitamiseks summas 493389,00 krooni. Arvestatud on kohtualustele soodsaimat regulatsiooni raie tegemisest kuni tänaseni kehtinud erinevate metsaseaduste järgi lubatud raieliikide, lubatavate raiekoguste ja kahju arvestamise määrade osas eralduste lõikes. Lubatust rohkem ehk ebaseaduslikult on Xxxx maaüksusel raiutud 806 tm kasvavat metsa. Ebaseadusliku raie mahuna ei ole arvestanud seda kasvava metsa kogust, 10 11 mis ületas metsateatistes märgitut, vaid raieid, mille tegemisel ei peetud kinni lubatud raieviisidest, millega rikuti metsaõigusnorme ja millega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju. U.Luhti ütlustest nähtub, et väljaveoteede arvel raiutu ei lisandu lubatud raie mahule, metsateatises märgitud kogust ühegi raieliigi puhul ületada ei tohi. Xxxx maaüksusel puudus vajadus raiuda väljaveo teid kuna eelmine omanik oli need 1999.a. tehtud raie ajal juba sisse raiunud. Väljaveoteede raiega ei saa üleraiet õigustada ka seetõttu, et valdavalt oli kahju tekitatud lageraiega mille puhul teid raiuda pole vaja. Ta väidab, et Xxxx maaüksusel teostati raiet ebaseaduslikult ka selles mõttes, et polnud sõlmitus raieõiguse võõrandamise lepingut. 20.01.2003.a. akti ei saa lugeda lugeda seaduslikuks dokumendiks kuna selline vorm oli kasutatav metsamaterjali võõrandamise korral, antud juhul on aga nimetatud tehing tehtud kasvava metsaga. Tunnistaja Taavi Saare, keskkonnateenistuse töötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ei mäleta täpselt Xxxx maaüksusega seonduvat asjaajamist, tunnistab, et 2003.a. jaanuaris Xxxx maaüksuse metsateatised on registreeritud tema poolt Valkenklau tellimisel, et raieliigi määramisel lähtus metsamajandamise kavast, et harvendusraie mahtu määrates on lubatud mahu sees ka metsaveoteedelt raiutav kogus ja seda selgitatakse ka raieõigust taotlevatele isikutele. Tunnistaja Timo Türbsali, Keskkonnainspektsiooni töötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et kais Xxxx maaüksusel 2003.a. algul, seal töötasid saemehed, rikkumisi ei suutnud tuvastada, tunnistab, et jäi kontrollimisega jänni, ei suutnud maaeraldusi paika panna, jäid kahtlused, et on lõigatud lubatust rohkem ja seetõttu läks uuesti Xxxx kinnistule 2004.a ja teist korda 2004. aastal, mil tuvastaski üleraie, varem ei saanud tagasi minna tehnikavahendite puudumise tõttu, mõlema kontrollimise kohta vormistas kontrollaktid, hiljem ka tekitatud kahju arvestamise dokumendid. Tunnistaja G Se kohtus antud ütlustest nähtub, et oli OÜ Hansaring juhatuse liige, et J.V tellimisel töötas tema brigaad 2003.a. veebruaris Xxxx maaüksusel suulise kokkuleppe alusel, J.V andis talle metsateatise, ei mäleta mitu teatist oli, koos J.V-ga vaadati üle piirid, ei mäleta kui kaua lõigati ja millised olid kogused, tegid lageraiet ja hooldusraiet, samal ajal töötas ka harvester , mis oli alustanud enne neid, ta tellis metsa välja vedama T L. Väidab, et tal oli olemas veendumus, et J.V oli õigus metsas tegutseda, ei mäleta mille põhjal selles veendus, väidab, et teadlikult piire ei ületatud ja üleraiet ei tehtud, teab, et metsas vagunis elas omaniku esindaja, kuid temaga ta ei suhelnud, E.T ja U.Valkenklaud te ei tea. Tunnistaja T Lu kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas OÜ Hansaring saemeeste brigadirina 2003.a Kadrina vallas, brigaadis olid veel O, T, S, tegid harvendusraiet ja ka lageraiet, töötasid kolmel eraldisel, ta ei tea kelle mets see oli, talle näidati küll dokumente aga nimed olid võõrad, Valkenklaud ja J.V ei tunne, piirid näitas ette Se, kes andis ka metsateatise ühe eksemplari tema kätte, ta ei mäleta raiutus koguseid ja tööks kulunud aega, Se käis aegajalt metsas ja kontrollis tehtut, tema arvates nad midagi valesti ei teinud, kohal käisid ka keskkonnainspektsiooni esindajad, kes samuti midagi ebaseaduslikku ei avastanud, väidab, et metsas vagunis elas metsa omanik, kuid omavahel nad ei suhelnud. Tunnistajate Ü T, T O ja S S ütlustest nähtub, et töötasid Xxxx maaüksusel Se alluvuses, kes näitas ka mingeid pabereid, üksikasju nad ei mäleta. Tunnistaja J Ji kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on OÜ Baurex juhataja, et 2003.a. tegi Baurexi harvester J.V tellimisel tööd kahel raielangil- Tartumaal ja Lääne-Virumaal Tapa lähedal, vahendajaks oli keegi AS-st Lemex, Virumaal käis koos J.V-ga ka metsas, koos võrreldi metsa metsateatisega, arvab, et J.V andis metsateatise harvesterijuhi kätte, ta ei mäleta, et selle objektiga oleks probleeme olnud, ta ei mäleta koguseid ja kõiki üksikasju , esitab kolm arvet J.V poolt temale tööde eest tasumise 11 12 kohta 1000 tm, 500 tm ja 425 tm kohta aga ta pole kindel millised neist arvetest puudutavad Xxxx maaüksusel tehtud tööd. Tunnistaja T L kohtus antud ütlustest nähtub, et käis OÜ Hansaring omaniku G.Se tellimisel Kadrina lähedal traktoriga metsa välja vedamas, Sega oli tal pikaajaline koostööleping ja sellele objektile eraldi lepingut ei sõlmitud, Selt oli töö tellinud J.V, kes ka metsas ringi liikus, samal ajal laenutas ta J.V-le ka vagunelamut mida sellel raielangil kasutati. Väidab, et tema ajas tööasju Sega, Valkenklaud ei tunne, ei mäleta kui kaua vedu kestis. Tunnistaja E T, U.Valkenklau elukaaslase kohtus antud ütlustest nähtub, et kinnistu vormistati tema nimele Valkenklau ettepanekul kuna Valkenklaul enda ja J.V olid mingid probleemid ja nende nimele ei saanud seda vormistada, Valkenklau eesmärgiks oli vahendajana raha teenida, kinnistu ostu finantseeris J.V, kinnistu müüdi edasi sama aasta suvel ja osa müügist saadud rahast anti J.V-le. Ta väidab, et kirjutas mõnedele paberitele alla, tegi volituse J.V-le kes koos Valkenklauga asju ajasid, väidab, et metsas ei käinud raiutavaid koguseid ei tea, et Valkenklau omas teadmisi metsamaterjalide arvestamise alal ja elas raie tegemise ajal metsas, vaatas kuidas raiet tehakse ja valvas materjali, ta sai J.V-lt 3000 tuhat krooni, arvab, et Valkenklau sai rohkem. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu kohtualuste tegevuses tõendamist leidnud. See, et raie Xxxx maaüksusel korraldasid J.V ja U.Valkenklau on tõendatud kohtualuste endi ütlustega, samuti Keskkonnainspektsiooni kontrollaktidega ja raie vahetute teostajate ütlustega. Kohtualuste tegevuse ebaseaduslikkus ja selle tegevuse olulise kahju põhjustamine on üksikasjalikult tõendatud tsiviilhageja esindaja ütluste ja keskkonnainspektsiooni kahjuarvestustega, metsateatiste ja metsamajandamise kava takseerkirjeldustega. Oma seotust 2003.a. Xxxx maaüksusel tehtud raiega on kohtualused tunnistanud. Nad tunnistavad, et U.Valkenklau tegi J.V-le ettepaneku Xxxx maaüksuse ostmiseks, et U.Valkenlau registreeris metsateatised, märgistas koos J.V-ga raielangid, oli raie tegemise ajal metsas, väljastas veoselehti ja pidas koguste üle arvestust, vaatamata kirjaliku volikirja tuvastamatusele tegutses U.Valkenklau E.T esindajana. Kohtualused tunnistavad ka seda, et J.V finantseeris kinnistu ostmist, otsis raie tegelikud teostajad, andis neile tööülesanded, maksis tasu ja realiseeris metsamaterjali. Tõendatud on, et J.V ja U.Valkenklau vormistasid juba 20.01.2003. s.o. veel enne teise metsateatise registreerimist akti 2000 tm metsamaterjali üleandmise kohta, millest nähtub, et algusest peale ei tundnud J.V ega ka U.Valkenklau huvi tegelikult lubatavate raiekoguste vastu. Tegutsedes omaniku esindajana ja raie organiseerijatena lasus neil kohustus järgida metsaõigusnorme, metsamajandamise kava ja metsateatistes lubatud raiekoguseid. Vaatamata sellele, et mõlemad kohtualused olid kursis metsateatistes lubatud kogustega ja ka tegeliku olukorraga maaüksusel ei arvestanud nad raie kavandamisel metsateatistega ega ka asjaoluga, et 1998.a. metsamajandamise kava koostamise järgselt oli eelnev omanik maaüksusel suure osa lubatavatest raietest juba teostanud. Maaeraldustest millistel kohtualused keskkonnale kahju tekitanud raie korraldasid oli metsateatiste kohaselt lubatud raiet teha vaid eraldustel 6 ja 25 ja seda oluliselt väiksemas mahus kui tegelikult raiuti. Eraldusi 10, 19, 23, ja 21 polnud metsateatistel üldse märgitud, neil eraldustel raie korraldamine ja lubatud raieliigist ja -mahust mittekinnipidamine viitab jällegi sellele, et kohtualused teadlikult eirasid metsaõigusnorme ja tegutsesid vaid omakasu silmas pidades olles teadlikud oma tegevuse ebaseaduslikkuses. Kohtualuste ennastõigustavad väited üleraie õigustamisel väljaveoteedega on kohatud, tuvastatud on, et väljaveoteed raius eelmine omanik, pelegi tehti valdavalt lageraiet mille puhul pole põhjust rääkida väljaveoteedest. Kohtualustele on esitatud süüdistus kuriteo vahendlikus täideviimises. Vahendlik täideviimine eeldab, et teo faktilisi toimepanijaid kasutatakse ära, nad viiakse eksitusse või kasutatakse ära nende eksitus. Kohtu arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis viitaksid kohtualuste poolt 12 13 teo faktiliste toimepanijate- OÜ Hansaring töötajate ja J Ji OÜ-st Baurex ärakasutamisele. J.V aga ka OÜ Hansaring töötajad ning J.J kinitavad, et nende käsutuses olid metsateatised ning seega pidid nad aru saama, et teevad raiet eraldistel mida metsateatises pole märgitud ja teevad raiet suuremas koguses kui metsateatistes märgitud. Puuduvad tõendid selle kohta, et töö faktilistele tegijatele oleks esitatud võltsitud dokumente raie seaduslikkuse kohta. Dokumente raie seaduslikkuse kohta oleks aga raie faktilised teostajad pidanud kontrollima. Eelnevast järeldab kohus, et J.V ja U.Valkenklau tegevus tuleb ümber hinnata kaastäideviimiseks koos raie faktiliste teostajatega. Kõigi nende teopanus oli oluline ja ka kausaalne süüteo toimepanemise suhtes. Selline ümberhindamine on kohtu arvates kooskõlas Riigikohtu lahendis 3-1-1-108-06 esitatud seisukohtadega. Õiguslikke tagajärgi raie faktiliste täideviijate osas ei kaasne kuna süütegu on nende osas aegunud. Kohtumenetluse käigus on tsiviilhageja esindaja lähtuvalt muutunud seadusandlusest vähendanud esialgset kahjunõuet ja sellest tulenevalt on muutunud ka kohtualustele esitatav süüdistuse maht. Esialgse kahjusumma 508 914.00 krooni on vähenenud 493 389.00 kroonile. Kohus leiab, et sellised muudatused on võimalik teha kohtualustele uut süüdistust esitamata. Antud juhul pole tegemist kaitseõiguse rikkumisega, esitatud süüdistuste kvalifikatsioon pole muutunud, esitatud tsiviilhagi on vähenenud, sisuline etteheide kohtualustele on jäänud endiseks- ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ja lubatud raieviisist, mets on raiutud hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Vaatamata muutunud metsaseadustele on nimetatud tegevus olnud jätkuvalt karistatav alates raie tegemise ajast käesoleva ajani. Tegemist pole mingil moel üllatusliku olukorraga kohtualuste jaoks kuna uutest seadustest tulenevad muudatused etteheidetes kohtualustele on kohtuistungitel põhjalikult käsitlemist leidnud. Arvestatud on kohtualustele soodsaimat regulatsiooni raie tegemisest kuni tänaseni kehtinud erinevate metsaseaduste järgi lubatud raieliikide, lubatavate raiekoguste ja kahju arvestamise määrade osas eralduste lõikes. On leidnud tõendamist, et mõlemad kohtualused olid metsateatiste, metsamajandamise kava ja maaüksuse tundmise läbi teadlikud lubatud raieviisidest ja raiekogustest. Oma varasema tegevuse tõttu (J.V metsamaterjaliga tegeleva osaühingu osanik ja juhataja, U.Valkenklau korduvalt varemgi maaüksusi müügiks vahendanud, J.V-ga koostööd teinud ja korduvalt ebaseadusliku raie eest kohtu all olnud isikuna) pidid nad olema ja olid kursis metsaraiet reguleeriva seadusandlusega. Vaatamata sellele organiseerisid nad Xxxx maaüksusel lubatud raieliike ja -koguseid eirates ebaseadusliku raie millega tekitasid keskkonnale olulise kahju. Eeltoodu viitab sellele, et mõlemad kohtualused said aru oma tegevuse lubamatusest ja vähemalt möönsid oma tegevusega keskkonnale olulise kahju tekitamist ning panid seega kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Tõendamist on leidnud J.V aktiivsem ja suurema kasu saamisele suunatud tegevus võrreldes U.Valkenklauga, kuid see ei muuda olematuks nende ühist kasusaamisele suunatud kooskõlastatud tegevust alates sobiva maaüksuse leidmisest ja omandamisest kuni metsamaterjali realiseerimiseni ja maaüksuse edasimüügini vahetult peale ebaseadusliku raie tegemist. Kohtualuste tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuste osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuste karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et mõlemad kohtualused panid kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. 13 14 Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud palju aega. Arvestades J.V aktiivsemat panust kuriteo toimepanemisel ei pea kohus võimalikuks tema puhul karistuse eesmärkide saavutamist rahalise karistusega ning teda tuleb karistada sanktsiooni minimaalmäära lähedase vangistusega tingimisi. U.Valkenklau väiksemat teopanust arvestades leiab kohus, et teda tuleb karistada sanktsiooni minimaalmäära lähedase rahalise karistusega. IV Tsiviilhagid Kohus nõustub Keskkonnainspektsiooni põhjendustega Xxxx maaüksusel keskkonnale tekitatud kahju ja selle suuruse kohta. Metsaseaduse § 67 lg 1 alusel kuulub keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju riigile hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. Kahjuna defineeritakse § 67 lg 2 muuhulgas ka see, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või -liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud. Metsaseadus § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil- või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Eelnevat arvestades rahuldab kohus käesoleva süüdimõistva otsusega Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi ja mõistab välja J.V-lt ja U.Valkenklault keskkonnale tekitatud kahju solidaarvastutuse korras. J.V-lt tsiviilhagi väljamõistmist ei mõjuta 07.06.2005 Tartu Maakohtu kohtuotsusega väljakuulutatud üksikisiku pankrot kuna Tartu Maakohtu 22.10.2008 kohtumäärusega on pankrotimenetlus lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. IV Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb J.V-lt ja U.Valkenklault mõista välja menetluskulu. KrMS § 183 alusel tuleb jätta OÜ Gammatexi menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 12.jaanuari 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-06-5661 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-06-5661 vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt J.V-le osutatud õigusabi eest ringkonnakohtu menetluses 2290 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend) krooni. 14 15 Välja mõista J.V-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2290 krooni riigituludesse. J.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, 1-06-5661, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 29.10.2010 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2010. a kohtuotsus osas, milles jäeti J.V-le mõistmata liitkaristus

§ 65

lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 160 (ükssada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt J.V-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 10.12.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4, 6:
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. jaanuari 2010 otsus osaliselt, see on

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse mõistmata jätmise osas.

2.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita J.V-le Tartu Maakohtu 30.

jaanuari 2008 otsusega

§ 424järgi mõistetud kolme-kuuline vangistus ja Viru Maakohtu 12.

jaanuari 2010 otsusega

§ 356

lg 1 järgi mõistetud kolme-kuuline vangistus üksikkaristuse suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. 3. Liitkaristusest on J.V Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2008 otsusega

§ 424järgi mõistetud kolme-kuulise vangistuse osas lõplikult vabastatud.

4. Liitkaristuse ülejäänud osa 2 kuud vangistust jätta J.V suhtes

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 18 kuud.

5. Kohustada J.V selle katseaja kestel täitma

§-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

1. Katseaja alguseks lugeda
2. detsember
4. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskuludena tasu adv Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest 5508 krooni riigi kanda. 15 16 Riigikohtu 02.05.2011 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsus J.V kriminaalasjas

§ 356lg 1 järgi J.V-lt sundraha väljamõistmise osas.

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsus samas kriminaalasjas osas, milles jäeti tühistamata Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus J.V-lt sundraha väljamõistmise kohta, samuti osas, millega loeti J.V-le

§ 74lg-te 1 ja 3 järgi määratud katseaja alguseks 10.

detsember

2. Lugeda J.V-le Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega määratud katseaja alguseks
5. jaanuar
7. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. Jätta läbi vaatamata kaitsja taotlus Tartu Ringkonnakohtu
10. mai
11. a otsusega J.V-lt väljamõistetud kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks.
12. Määrata kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt J.V-le osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa makstava tasu suuruseks 172,58 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks 28,76 eurot (kakskümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend kuus senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Kohtuotsus jõustus
13. mail
14. a. Riigikohtu kohtuotsusega. №oremreferent Lea Herne 16