Obsah (4)

§ 148§ 15§ 27§ 53

1-05-26 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 05-26 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liik

§ 148-1 lg.2 ja lg.10 järgi õigeks AS-i Adonis Baltic Group poolt 16.

veebruaril 2001.a.,

1. märtsil 2001.a. ja
2. aprillil 2001.a. maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise süüdistuses. Saama kohtuotsusega S.E ja S.L tunnistati

§ 148-1 lg.2 ja lg.

10 järgi süüdi AS-i Adonis Baltic Timber Group ( edaspidi AS ABTG ) poolt 25.juunil 2002, 7.oktoobril 2002.a. maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude parandatud käibedeklaratsioonides ning

1. ja
2. juunil 2002.a. esitatud 2001.a. jaanuari, veebruari , märtsi kuude kohta esitatud parandatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. S.E ja R.-L. S.L kumbagi karistati 2 a. pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg.1 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 a. pikkuse katseajaga. S.E-lt ja R-L. S.L-ilt solidaarselt mõisteti välja Eesti Vabariigi kasuks deklareerimata tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 senti ning intresse 6 648 907 kr. ja 80 senti. Õigusabikulude katteks mõisteti Eesti Vabariigilt välja S.E kasuks 200 000 kr. ja R.-L. S.L kasuks 200 000 kr. S.E ja R.-L. S.L tunnistati süüdi selles, et nad, olles käibemaksukohustuslaseks registreeritud AS-i ABTG juhatuse liikmetena Äriseadustiku § 306 lg.1 p.4 alusel vastutavad äriühingu juhtimise, esindamise, raamatupidamise korraldamise ja selle õigsuse eest ning Maksuseaduse § 12 lg.1 alusel vastutavad äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilimise, maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest ning Maksuseaduse § 10 p. 1, 2, 3, 4 järgi vastutavad ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibemaksudeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest, tahtlikult ja vahendlikult esitasid maksuhaldusile parandatud maksudeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga saada riigilt tagasi näiliselt enammakstud käibemaksu. 25.juunil 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a. jaanuari kuu kohta parandatud käibemaksudeklaratsiooni, mille
3. real näidati soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 4 822 730 kr., mida on lubatud maha arvata ning sama deklaratsiooni
4. real näidati enammakstud käibemaksuna 3 260 841 kr. suurune summa, mis sisaldas fiktiivsete metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse arvete põhjal deklareeritud enammakstud käibemaksu, mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust.
5. juunil 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a.märtsi kuu kohta parandatud käibemaksudeklaratsioon, mille
6. real näidati soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna 7 324 459 kr. ja
7. real oli näidatud enammakstud käibemaksuna 5 397 848 kr. suurune summa, mis sisaldas fiktiivsete metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise arvete põhjal arvutatud enammakstud käibemaksu summat, mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust.
8. oktoobril 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a. veebruari kuu kohta parandatud käibemaksudeklaratsioon, mille
9. real oli näidatud soetamisele tasumisele kuuluva käibemaksuna 4 444 845 kr. suurune summa ja
10. real oli enammakstud käibemaksuna 3 305 672 kr. suurune summa, mis sisaldas fiktiivsete metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse arvete põhjal deklareeritud enammakstud käibemaksu, mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust. Maakohtu hinnangul moodustas AS-i ABTG poolt näiliste tehingute kohta koostatud fiktiivsete dokumentide alusel arvutatud ja 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude kohta maksuhaldurile deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastussumma, mille tagastamist AS-le ABTG süüdistatavad alusetult taotlesid, kokku 6 103 185 kr. ja 90 senti. AS-i ABTG poolt kõigis parandatud käibemaksudeklaratsioonides ebaõigesti deklareeritud käibemaksutagastused olid maksuhalduri otsustega peatatud ning süüdlaste tahtest sõltumata jäi kahjulik tagajärg saabumata. Maakohus kvalifitseeris selle I. Madre ja R.-L. S.L teo kuriteokatsena toimepanemise ajal kehtinud

§ 15lg.

2 ja § 148 -1 lg. 2 ja 10 järgi. Samuti esitasid S.E ja R.- L. S.L tahtlikult ja vahendlikult maksuhaldurile valeandmeid AS-i ABTG tulu - ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja neilt tasumisele kuuluva tulumaksu, mida tulnuks arvutada AS-le ABTG näiliselt raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise eest esitatud fiktiivsete arvete põhjal, kuna arvetel märgitud äriühingud tegelikult AS-le ABTG raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise kompleksteenust ega transporditeenust ei osutanud. 20.juunil 2001.a. AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari kuu tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 10 891 579 kr. ja 20 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluv 3 826 771 kr. suurune summa. 25.juunil 2001.a. AS - i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. veebruari kuu tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 17 722 589 kr. ja 31 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluva 6 226 855 kr. ja 70 sendi suurune summa. 25. juunil 2002.a. AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. märtsi kuu tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 24 195 381 kr. ja 20 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluva 8 501 079 kr. ja 88 sendi suurune summa. Tulumaksuseaduse § 51 lg.1; § 54 lg. 2 ja lg.4 nõudeid rikkudes jätsid S.E ja R.-L. S.L, ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini 2001.a. AS-i ABTG ettevõtlusega mitteseotud 52 809 549 kr. suuruselt kulult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 18 554 706 kr. ja 58 sendi suuruses summas. Maakohus kvalifitseeris selle S.E ja R.-L. S.L süüteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 148-1 lg.2 ja 10 järgi.

I. Madrele ja L.-R. S.L-ile oli esitatud süüdistus veel selles, et nende korraldamisel ja juhtimisel koostati ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini 2001.a. AS-i ABTG raamatupidamises tegelikule majandustegevusele mittevastavaid ( fiktiivseid ) dokumente: arveid, lepinguid, kinnistamisotsuseid, metsateatiseid äriühingutelt Anticipo Group OÜ, Arhimero OÜ, Armeidos OÜ, Franscorp OÜ, Jesterbi OÜ, Saaremer OÜ, Deposiit OÜ, Selirand OÜ, Skywalker OÜ, Daloc OÜ, Edgerton Puidugrupp OÜ, Seder Group AS, Seiperkond OÜ, Teneprof OÜ, Tolesar OÜ raieõiguse omandamise ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse ning transporditeenuse saamise kohta käibemaksukohuslastena registreeritud äriühingutelt. Samuti süüdistati S.E ja R.-L. S.L selles, et nad

1. veebruaril,
2. märtsil ja
3. aprillil 2001.a. esitasid tahtlikult ja vahendlikult maksuhaldurile valeandmeid AS-i ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibemaksudeklaratsioonides, mis olid koostatud nende juhtimisel ja korraldamisel valmistatud ebaõigete dokumentide alusel. Harju Maakohtu
4. novembri 2009.a. otsusega mõisteti S.E ja R.- L. S.L eelnimetatud süüdistuse osas õigeks. Maakohtu hinnangul pole tõendatud S.E ja R.-L. S.L-ile esitatud süüdistus osas, mille järgi AS-i ABTG poolt metsamaterjali saamiseks sooritatud tehingud AS-iga ABTG ja OÜ-ga Entesar Transport ( Hinnosaare kinnistu Lääne- Virumaal, Väike - Maarja vald) , OÜga Tolesar ( Ületee kinnistu, Harjumaa Kuusalu vald; Uudismaa kinnistu Lääne -Virumaal, Vinni vald; Tammemetsa kinnistu Lääne-Virumaa, Tamsalu vald) , OÜ-ga Teneprof ( Kurestiku-Joa kinnistu Lääne- Virumaa, Rägavere vald ), OÜ-ga Egerton Puidugrupp ja OÜga Lesteka ( Kiesa. Reinu, Siili, Tislari, Vana-Altru kinnistud ) Franscorp OÜ-ga( puidu immutamine ) olid näilised ning metsamaterjali ja teenuse saamist kajastavad dokumendid fiktiivsed. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Prokuröri apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust osas, milles maakohtu hinnangul polnud tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L süü tegelikkusele mittevastavate dokumentide koostamise ning ABTG raamatupidamisele esitamise juhtimises ja korraldamises ning maksuhaldurile valeandmete esitamises käibemaksudeklaratsioonides 4 349 522 kr. ulatuses ning tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides 1 055 962 kr. ja 42 sendi ulatuses Entesar Transport OÜ-ga, Tolesar OÜ-ga, Lesteka OÜ-ga, Franscorp OÜ-ga, Teneprof OÜ-ga, Egerton Puidugrupp, Franscorp OÜ-ga sooritatud tehingute kohta. Samuti ei nõustu prokurör süüdistatavate S.E ja R.- L. S.L õigeks mõistmisega 16.veebruaril,
5. märtsil ja
6. aprillil 2001.a. maksuhaldurile ebaõigete andmete deklareerimises 2001.a. jaanuari , veebruari ja märtsi kuude kohta esitatud käibemaksudeklaratsioonides. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga AS-i ABTG poolt teistelt äriühingutelt metsa ülestöötamise kompleketeenuse ja transpordi teenuste saamise kohta järgnevalt loetletud kinnistustelt metsamaterjali hankimiseks: Hinnosaare kinnistul OÜ Entesar Transport ja OÜ Franscorp poolt põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
7. aprilli 2005.a. otsuse kohaselt olid tehingud Aare Loorin ja OÜ Franscorp vahel fiktiivsed ning OÜ Franscorp ja OÜ Entesar Transport olid varifirma, kellel majandustegevus puudus. Seega kumbki äriühing ei saanud AS-le ABTG arvetel näidatud kaupa müüa ega teenust osutada. Uudismaa ja Tamme kinnistustel OÜ Tolesar poolt põhjusel, et mõlemal kinnistul metsalangetamise kohta pole Keskkonnateenistusele nõutavaid dokumente esitatud. Paljude AS-i ABTG raamatupidamises näidatud kinnistute puhul pole metsa ülestöötamise kohta dokumente Keskkonnateenistusele esitatud või on need oluliselt erinevad. Apellandi hinnangul on Uudismaa ja Tamme kinnistuid puudutavad dokumendid võltsitud, sest vähemalt ühel arvel näidatud teenust ei olnud võimalik osutada - Uudismaa kinnistul ei olnud männimetsa. OÜ Tolesar puhul on tõendatud, et AS-i ABTG poolt Paju ja Uue Laupa kinnistute raieõiguse ja teenuse soetamist tõendavad dokumendi on võltsitud. Dokumentide põhjal on OÜ Tolesar ja AS ABTG sooritanud ebamõistikke tehinguid, kus OÜ-lt Tolesar metsatöötlemise ja transporditeenust ostnud AS ABTG on osa raiutud ja lattu veetud metsamaterjalist osa paberipuuna OÜ-le Tolesar tagasi müünud. Otstarbekam olnuks OÜ-l Tolesar metsamaterjal langil selekteerida, mitte edasi - tagasi transportida ja veokulusid kanda. Kohtuotsuses pole võetud seisukohta, kas OÜ Tolesar oli varifirma või reaalselt tegutsev äriühing. OÜ Tolesar pole sotsiaal- ja tulumaksu deklareerinud ega tasunud ning majandusaasta aruandeid esitanud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. aprilli 2005.a. otsuses avaldatud seisukohta, et tegemist on varifirmaga, pole kummutatud. Kurestiku - Joa kinnistul OÜ Teneprof poolt põhjusel, et metsalangetamise kohta pole Keskkonnateenistusele metsateadist esitatud. AS-is ABTG olev metsateadis on võltsitud. Kurestiku - Joa kinnistul on toimunud ebaseaduslik metsaraie. Vaatamata juhatuse liikme A. V. ( V. ) ütlustele äriühingu reaalse majandustegevuse kohta, näitavad muud tõendid , et äriühing oli varifirma, mis ei asunud äriregistris näidatud aadressil, ei esitanud majandusaruandeid, kontole laekunud summad võeti välja sularahas. Apellandi hinnangul on tunnistaja A. V. ütlused ebausaldusväärsed, kuna ta kirjeldas täpselt tehinguid AS-iga ABTG, kuid muud äritegevust meenutada ei suutnud. 2001.a. juulis OÜ-u Teneprof juhatuse liikmeks vormistatud A. V. ütluste kohaselt ei tunne ta äriühingu majandustegevust. OÜ Lesteka ja tema alltöövõtjate - AS Sumros Grupp, OÜ Edgerton Puidugrupp, Karmonde Kaubandus OÜ, Rallston OÜ, OÜ Archimero, №via Trade OÜ, Monika OP AS, Seiperkond OÜ - poolt põhjusel, et puuduvad dokumendid, millest nähtuks, kes konkreetsel kinnistul ASi ABTG poolt omandatud raieõiguse alusel metsa ülestöötamise või transporditeenust osutas. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt osutas OÜ Lesteka transporditeenust, kuid alltöövõtjate esitatud arvetel on näidatud metsa ülestöötamise kompleksteenus kui transpordi teenus. Vastuolulised on tunnistaja ütlused kinnistute saamise, metsatöötehnika olemasolu ja tehtud tööde kontrollimise kohta. Alltöövõtjad on arveid esitanud 24,78 milj. krooni eest ja OÜ Lesteka on AS-le ABTG esitanud arveid 24, 908 milj. kr. eest. Apellandi hinnangul näitab nende summade väike erinevus seda, et OÜ Lesteka üksnes vahendas metsa ülestöötamise kompleksteenust ja transporditeenust ega osutanud ise transporditeenust. OÜ Edgerton Puidugrupp poolt väidetavalt Kiesa - Reinu, Siili, Tislari, Tuisu, Vana-Altru kinnistutele raieõiguse soetamise ja AS-le ABTG võõrandamise puhul pole tõenäoline, et OÜ Lesteka juhuslikult osutus AS ABTG tellimuse täitjaks kinnistutel, mille raieõigus oli AS-le ABTG võõrandatud. Asjaolu, et Keskkonnateenistuses ei ole metsateatist Siili kinnistu raietööde kohta, tõendab AS-i ABTG käes olnud metsateatise võltsitust. Kinnistu omaniku ja V. J. sõnul võõrandati raieõigus 170 000 kr. eest, kuid AS-i ABTG dokumentide järgi maksti vaid 7800 kr. Tislari kinnistu puhul erinevad Keskkonnateenistuses ja AS-s ABTG olnud metsateatised kuupäevade ja raie mahtude osas. Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt korraldas tema oma äriühingu Wuild-Dick kaudu raitud metsa äravedu Tislari kinnistult. Seega OÜ Edgerton Puidugrupp seda teenust osutanud ei ole. AS ABTG ostis kokku valmis palki, mitte raieõigust ja metsa ülestöötamise teenust. Tuisu kinnistu puhul on jäänud tähelepanuta, et võltsitud olid nii Aavo Uusi ja OÜ Edgerton Puidugrupi vaheline raieõiguse võõrandamise leping kui metsateatis. Vana- Altru kinnistu puhul pole arvestatud, et Keskkonnateenistuse andmetel raiuti kinnistul 2000.a. metsa 136 tm. 2001.a. raiet ei toimunud ja OÜ Edgerton Puidugrupp ei saanud sellel kinnistul 495 tm. metsa ülestöötamise kompleksteenust osutada. Apellandi väitel pole usutav, et OÜ Edgerton Puidugrupp juhuslikult sõlmib lepinguid võltsitud dokumentide alusel või ekslikult esitab arveid teenuste kohta, mida pole osutatud. OÜ Egerton Puidugrupp varifirmaks olemise staatust kinnitavad tehingute fiktiivsus, käibe puudumine ja juhatuse liikme variisikuks olemine. T. T. ütlused äriühingu tundmatutele isikutele rendile andmise kohta on ebausutavad. Kinnistutega seotud tehingutes on OÜ-u Edgerton Puidugrupp esindajaks T. T.. Samas on kohus jätnud tähelepanuta eksperdiarvamuse, mille kohaselt võib allkirja kirjutajaks olla muu isik. Mitmel juhul on tuvastatud ka tehingu teise poole allkirja võltsitus. Apellandi hinnangul pole T. T. ütlused rentniku olemasolu kohta usutavad, sest esinevad kõik varifirmale omased tunnused: äriühing pole kättesaadav äriregistris näidatud aadressil, juhatuse liikmed pole kursis ettevõtte äritegevusega, arveldusarvetele kantud summad võetakse välja sularahas ja majandustegevusega kaasnevaid ülekandeid ei tehta. Süüdistus ei pea tõendama igat kinnistut puudutavate tehingute või arvete asjaolusid, vaid oluline on tõendada, et OÜ Lesteka poolt esitatud arvetel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ning et OÜ-u Lesteka ja AS-i ABTG juhtkonnad oli sellest asjaolust teadlikud. Samuti puudus vajadus tõendada, kes igal üksikul juhul tegelikult metsa langetas ja puidu lattu transportis. Oluline on, et seda ei teinud arvetel näidatud äriühingud. Seiperkond OÜ puhul kattub äriühingu allahankija OÜ-u Alenaris arvetel näidatud teenuste maksumus Seiperkond OÜ poolt AS-le ABTG esitatud arvetel näidatud summadega. OÜ Alenarise arvete asumisele AS-i ABTG dokumentide hulgas ning Seiperkond OÜ ja Alenarise tehingute kohta arvestuse pidamisel AS-s ABTG pole muud mõistlikku põhjendust kui tahe näidata OÜ-t Alenaris teenust osutanud allhankijana. Tegelikult OÜ-l Alenaris majandustegevus puudus. Seiperkond OÜ varifirma staatust kinnitavad asjaolu, et tema pangakontole on üldse tehtud kaks makset - AS-lt ABTG ja Lesteka OÜ- lt, mis kanti edasi AS-ga ABTG seotud isikute kontrolli all olnud äriühingu AS-i PJR Metsahaldus kontole. Seiperkond OÜ juhatuse liikme V. P. ütlused pole usaldusväärsed, sest talle ei meenunud äriühingu tegevusvaldkonda ega sooritatud tehinguid, kuid ta teadis isikute nimesid kellega majandustegevuse raames suhtles. Samuti pole juhuslik, et AS-i ABTG tellimuse täitmiseks pakkus Lesteka OÜ allhanget Seiperkond OÜ-le, kes oli mitmete kinnistute raieõiguse võõrandanud AS-le ABTG. OÜ Arhimero poolt Peebu kinnistu raieõiguse AS-le ABTG võõrandamise ja OÜ-le Lesteka allhanke korras metsa ülestöötamise puhul on apellandi hinnangul tegemist fiktiivsete tehingutega, sest pole tõenäoline ega usutav, et AS-i ABTG tellimuse täitmiseks pakub OÜ Lesteka allahanke korras töö OÜ-le Arhimero, kes võõrandas Peebu kinnistu raieõiguse AS-le ABTG. Asjaolude analüüsi põhjal saab järeldada, et OÜ Arhimero müüs AS-le ABTG valmis palki, mida aga püütakse näidata raieõiguse müümise ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse osutamisena. OÜ-u Arhimero esindajate Ü. L. ja J. B. ütluste kohaselt ei mäleta nad tehinguid AS-ga ABTG ega OÜ-ga Lesteka . Tehinguid kajastavad dokumendid on tavapärased. Kuigi OÜ-l Arhimero oli vajalik tehnika, võõrandati vahel raieõigus, sest ise kõike teha ei jõutud. Samas on ebaloogiline ja ebamõistlik, et tehinguosaliste poolt ülevaadatud langilt raiutud ja AS-le ABTG müüdud 200 tm-st puidust osteti 141 tm. metsamaterjali paberipuuna tagasi. Veider on asjaolu, et OÜ Arhimero võõrandas raieõiguse otse AS-le ABTG, kuid metsa ületöötamise kompleksteenust osteti OÜ Lesteka vahendusel. Arusaamatu oli vajadus paljude lepingute sõlmimiseks kui OÜ Arhimero reaalselt metsa langetas ja AS-i ABTG lattu transportis. AS ABTG on raieõiguse võõrandamise lepingu OÜ-ga Arhimero kui ka metsa ülestöötamise kompleksteenuse lepingu OÜ-ga Lesteka sõlminud 19.veebruaril 2001.a. Tehingute fiktiivsust tõendab tõik, et mõlemad lepingud leiti AS-i ABTG arvutist, kus need ilmselt koostati. OÜ Karmonde Kaubandus ja OÜ №via Trade puhul oli tegemist varifirmadega, kes tegelikult arvetel näidatud teenuseid ei osutanud. Varifirmale iseloomulikult on äriühingud tasunud kõikide äritegevusega kaasnevate kulutuste eest sularahas ning arveldusarvele laekunud summad sularahana välja võetud. Nende rahasummade edasine kulg on teadmata. Eksperdiarvamuse kohaselt pole OÜ №via Trade arvetel olevad allkirjad kirjutatud juhatuse liikme R. V. poolt ning neist dokumentidest ei nähtu, kus ja millal arvetel näidatud teenuseid osutati. Apellandi hinnangul polnud AS-i ABTG ja OÜ Lesteka partneritel OÜ-l Karmonde Kaubandus ja OÜ-l №via Trade reaalset majandustegevust. OÜ Rallston ise tegelikkuses OÜ-le Lesteka ja viimase kaudu AS-le ABTG teenust ei osutanud, vaid väidetavalt vahendas OÜ-lt Sandernet tellitud teenust. OÜ-t Rallston ja OÜ-t Sandernet juhtis S. S.. OÜ Sandernet juhatuse liikme I. H. näol oli tegemist variisikuga. OÜ Rallston poolt esitanud 2001.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonil on juhatuse liikme S. S. allkiri võltsitud ning see esitati Maksu - ja Tolliametile
9. mail 2001.a., s.o. ajal kui kontrolliti AS-i ABTG tehinguid. I. H. ütluste kohaselt polnud OÜ-l Sandernet endal metsa ülestöötamise võimekust ja selleks tööks vajalik tehnika renditi. OÜ Sandernet pangakontole saabunud raha kanti üle OÜ Steedal ja OÜ Clarendon kontodele ning võeti sularahas välja. OÜ-l Lesteka, alltöövõtjatel OÜ-l Rallston ja OÜ-l Sandernet ega OÜ-l Steedal ja OÜ-l Clarendon polnud tegelikku võimekust arvetel näidatud metsa ülestöötamise teenuse osutamiseks. Seega ei saa OÜ-u Rallston poolt OÜ-le Lesteka esitatud arved kajastada tegelikku metsa ületöötamise ja transporditeenuse osutamist ning on fiktiivsed. AS-i Monika OP juhi O. P. ütlused alltöövõtu korras osutatud teenuse eest OÜ-le Lesteka esitatud arvete äriühingu raamatupidamises kui maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonis kajastamise kohta pole usaldusväärsed, sest AS-i Monika OP 2001.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonis väidetud arved ei kajastu. Suuremahuliste tehingute maksudeklaratsioonis kajastamata jätmine tõendab üheselt, et neid teenuseid deklareeritaval perioodil ei osutatud. Süüdistatava S.E arvutist leitud dokument näitab, et ükskõik milliseid arveid on AS Monika 2001.a. märtsi kuu kohta AS-ile ABTG esitanud, on neid süüdistatava S.E korraldusel hiljem muudetud. Tähelepanuväärne on see, et väidetavalt saadud teenuse eest esitatud arveid pole muutnud OÜ Lesteka, vaid seda tehti AS-is ABTG. Usutav pole toitlusteenusega tegeleva äriühingu poolt metsa ülestöötamise kompleksteenuses ja transpordi teenuse osutamine. Apellant on veendunud, et algselt olid AS-le ABTG arved esitatud teadmata perioodil ning teadmata teenuste või kaupade eest ning mingil põhjusel asendati need hiljem teiste arvetega, näitamaks AS-i Monika OP poolt metsa ülestöötamise teenuse osutamist OÜ-le Lesteka. AS-i Sumros Grupp ja OÜ Lesteka vaheliste tehingute puhul pole apellandi hinnangul AS-i Sumros Gruppi reaalse majandustegevuse kõrval välistatud ka fiktiivsete arvete vormistamine. Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et Põlvamaal, Valgjärve vallas asunud Söödi kinnistul AS-i Sumros Grupp poolt metsa ülestöötamise ja transporditeenuse kohta AS-le ABTG esitatud arved olid fiktiivsed. Võttes arvesse, et OÜ Lesteka teiste allhankijate puhul esineb teenuse kohta fiktiivsete arvete koostamise kahtlus, on põhjendatud kahtlus, et ka AS-i Sumros Grupp nimelt OÜ-le Lesteka esitatud arve tõde ei kajasta. Kokkuvõttes pole ükski OÜ Lesteka allhankijatest tegelikult arvetel märgitud teenuseid osutanud. Sõlmiti lepinguid ja koostati arveid ilma tegeliku majandustegevuseta. Seega ei ole ka AS ABTG metsa ületöötamise kompleksteenust ja transporditeenust OÜ-lt Lesteka soetanud ning tegemist oli näiliste tehingutega. AS-i ABTG initsiatiivil OÜ Lesteka nimel dokumentide koostamist näitab OÜ-t Lesteka ja tema kliente käsitlevate dokumentide äravõtmine AS-i ABTG arvutitest. AS ABTG on korraldanud enda kliendi ( OÜ Lesteka ) ja kolmandate isikute arvete koostamist, pidanud nende üle arvestust ja kontrollinud arvete tasumist. Süüdistatava R.-L. S.L töölaualt leitud trükis pealkirjaga „Konsultatsioon
11. 2002“ näitab, et AS-i ABTG juhtkond organiseeris revisjoni ja käibemaksu tagastamise peatamisega seoses vajaminevate dokumentide fabritseerimist. Järgnevalt apellant esitab väljavõtteid eelnimetatud trükisest pealkirjaga „ Konsultatsioon 6 3 2002 „ ning asub seisukohale, et tõendatud on OÜ Lesteka nimel vormistatud arvete näilikkus ja süüdistatavate poolt maksuhaldurile AS-i ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuu käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamine 10 452 708 kr. suuruses summas ning tahtlikult valeandmete esitamine samade kuude tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides kokku 19 610 669 kr. suuruses summas. Apellandi väitel on kohus prokuröri osundatud asjaolusid ükshaaval hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et tõendatud pole süüdistatavate I. Madre ja R.-L. S.L otsene tahtlus esitada 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu kohta esitatud esmastes käibedeklaratsioonides ebaõigeid andmeid. Samas kinnitavad kohtumenetluses uuritud tõendid kogumis, et süüdistatavatel oli juba enne 2001.a. mai kuud tahtlus valeandmete esitamise teel käibemaksu tagastusnõuet suurendada.. Selleks et maksupettust toime panna, ei pidanud süüdistatavad varifirmade esindajatega suhtlema. Samas on tõendatud, et süüdistatavad suhtlesid metsamaterjali tegelike tarnijategaV. K., T. R., J. K., R. O. - kellega teostatud tehingud varjati varifirmade nimele vormistatud fiktiivsete dokumentidega. Süüdistatavad on suhelnud OÜ Lesteka esindajatega, kelle nimel samuti vormistati fiktiivseid dokumente. Apellandi hinnangul saab R. O., A. L., S. K. ütluste põhjal järeldada, et ajal, kui pakkumine turul ületas nõudmise, sai AS ABTG maksta teistest metsamaterjali kokkuostjatest kõrgemat hinda seetõttu, et palgi ostu- müügi tehingud, millele käibemaksu lisada ei saanud, vormistati varifirmade nimel raieõiguse müügi ja metsa ülestöötamise kompleksteenusena. Nende teenuste saamise eest esitatud arvetele lisati käibemaks, mida kavatseti riigilt tagasi küsida. AS-i ABTG juhtkond soovis turueelise saavutada maksupettuse abil ja seeläbi suuremat tulu teenida. Seda tõendavad süüdistatava S.E poolt 2001.a. veebruaris süüdistatavale R.- L. S.L-ile ning sama aasta veebruaris ja märtsis J. R. hinnakujunduse kohta saadetud e-kirjad. Usutav ei ole, et äriühingu juhid annavad ostujuhile hinnakujunduse alal piiramatu tegevusvabaduse. Kui see ka nii oli, pidi J. R. metsamaterjali lõpliku kokkuostuhinna süüdistatavatega kooskõlastama. J. R. toetab versiooni, mille kohaselt tuli idee palgi ostu-müügitehingu asemel rakendada raieõiguse võõrandamise või metsa ülestöötamise ja transporditeenuste ostmise tehingud süüdistatavatelt S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt. Võimalik, et algidee pärines mõnelt tarnijalt, kuid mõte rakendada seda kõigi tarnijate osas sai pärineda AS-i ABTG juhtkonnalt. Vastupidist saaks väita siis, kui võltsitud oleks vaid väike osa AS ABTG tehingute kohta käivatest dokumentidest. Kohtumenetluses uuritud tõendid viitavad sellele, et lisaks võltsitud dokumentides näidatud kaupade ja teenuste müüjatele ja kauba päritolule on vale ka tehingu sisu. Peale käibemaksuseaduse muudatust, muudeti palgi soetamise viisi ainult dokumentides. Seda kinnitab fakt, et AS-i ABTG dokumentide seas ei olnud veoselehti lattu saabunud puidu kohta ja olemas olnud veoselehed olid võltsitud. Süüdistaja on korduvalt rõhutanud, et maksupettuse eesmärgiks oli turul konkurentsieelise saavutamine kõrgema kokkuostuhinna pakkumise teel. Süüdistatavate kasu oleks tulnud äriühingu üldise kasumi arvelt ja varifirmade arvele makstud raha ei pidanudki süüdistatavate kätte jõudma, vaid sellest maksti kõrgemat kokkuostuhinda valmis palgi tegelikele tarnijatele. Teenuse osutamise arvetele oli võimalik lisada käibemaksu ja sellel viisil suurendada AS-i ABTG sisendkäibemaksu, mida hiljem riigilt tagasi küsida. Kasumi saamisest olid eelkõige huvitatud süüdistatavatest äriühingu omanikud ja juhtkond, mitte lepingulised töötajad. AS-ile ABTG näiliselt raieõiguse võõrandanud ja metsa ületöötamise kompleksteenust või transporditeenust osutanud varifirmade esindajatena käisid AS-i ABTG kontoris dokumente vormistamas isikud, kellel polnud ettekujutust esindatavatest firmadest ega sooritatud tehingutest. Allkirjastatavad dokumendid olid AS-i ABTG kontoris ettevalmistatud või täideti need AS-i ABTG töötajate juhtnööride järgi. Ladude juhatajate K. T. ja J. L. ütluste kohaselt oli AS-i ABTG töötajatel paremini teada lattu tulnud palgi kogus ja selle kohta vajaminevate fiktiivsete dokumentide hulk. Variisikuteks olnud tunnistajate ütluste järgi suhtlesid nad AS-is ABTG enam J. R. ja S. K.ga. Süüdistatavad ise variisikutega kokku puutuda ei tahtnud, sest see loonuks hulga süüstavaid tõendeid ning ilmselt käinud neile ka ülejõu. Süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L kuriteole kaasaaitamise või dokumentide võltsimise kahtlustuses on J. R.., J. T. ja R. O. suhtes kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Eluliselt pole usutav, et J. R..l oli AS-i ABTG miljonitesse ulatuva käibega hangete alal piiramatu ning kontrollimatu otsustus - ja tegevusvabadus. Tunnistaja A. D. ütluste kohaselt jälgis ta J. R. tegevust, mis tundus talle ebakorrektne ning ta rääkis sellest süüdistatavale S.E-le. Sellele ei järgnenud J. R. tegevuse kontrolli ega töösuhte lõpetamist usalduse kaotamise motiivil, vaid üleviimine teisele tööle. Ainus seletus J. R. tööle jätmisele on see, et AS-i ABTG juhtkond teadis algusest peale milliseid tehingud J. R. tegelikult teeb. Süüdistatava S.E kui teiste AS-i ABTG töötajate ütluste kohaselt ei käinud enamikel lankidel ükski AS-i ABTG töötaja. Kontrolli puudumist kinnitab ka see, et paljudel kinnistutel, millele raieõigus või metsa ülestöötamise teenus soetati, metsa ei kasvanud või oli see varem maharaiutud või oli väidetava raieteenuse ostmise järel mets jätkuvalt langil kasvamas. Arvestades pedantsust, millega muidu AS-s ABTG dokumente vormistati, kinnitab asjade selline käik äriühingu juhtkonna teadlikkust, et raieõiguse või metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse tegelikku soetamist ei toimu, vaid jätkus valmis palgi ostmine. Vastasel juhul oleks mõistlik juht palganud nii palju töötajaid kui oleks vaja soetatava kauba olemasolu kontrollimiseks enne tehingu sooritamist. Süüdistatavate ja AS-i ABTG töötajate töölaudadelt ja arvutitest leitud dokumentides ja erinevates tabelites näidatud varifirmadega seostatud isikud on ilmselt tegelikud puidu tarnijad, kellel varifirmadega mingit side ei olnud. Seega süüdistatavad teadsid, et tegemist on firmadega, keda ei esinda seaduslikud esindajad, vaid kolmandad isikud. Süüdistatava R.L. S.L märkmiku sissekannetest nähtuvalt on ta ise nende isikutega tihedalt suhelnud. Süüdistatav R.-L. S.L on oma arvutis loonud mitmeid AS-iga ABTG sõlmitud lepinguid ja neid ka alla kirjutanud, mis tõendab tema kokkupuudet hanketegevusega ja kummutab AS-i ABTG töötajate ütlused selles, et äriühingu juhatuse liikmed igapäevaste üksikküsimustega kokku ei puutunud. Piirivalveameti andmed selle kohta, et süüdistatav R.-L. S.L viibis 2001.a. algul Lätis vaid 5 korral ja pikima kestvusega 1 päev, lükkavad ümber süüdistatava R.-L. S.L ja AS-i ABTG töötajate ütlused, nagu tegelenuks süüdistatav R.-L. S.L valdavalt Lätis asuva tütarfirmaga. Süüdistatava S.E poolt 2001.a. veebruaris ja märtsis e-mailidega saadetud kalkulatsioonid ostetava metsamaterjali hinnakujunduse kohta tõendavad, et metsamaterjali kokkuostuhinna väljatöötamine oli tema ülesanne. Süüdistataval S.E oli ülevaade kogu äriühingu majanduslikust olukorrast ja ta teadis, milliste vahendite arvel konkurentidest kõrgemat metsamaterjali kokkuostuhinda pakkuda. Saades 2001.a. aprilli algul teavet jaanuari ja veebruari kuu kohta deklareeritud andmete õigsuse kohta tekkinud kahtlusest, pidanuks süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L näitama üles suuremat hoolsuskohustust märtsi kuu deklaratsioonis esitatavate andmete kontrollimisel.
12. -
13. aprillini 2001.a. on AS-i ABTG arvutites loodud hulgaliselt süüdistustes kajastatud tehingutega seonduvaid dokumente, mis tõendab, et enne
14. aprillil 2001.a. märtsi kuu kohta käibedeklaratsiooni esitamist oli süüdistatavatele teada raamatupidamises fiktiivsete dokumentide olemasolu või rahalisi liikumisi kajastavate dokumentide defitsiit. Kuidas muidu seletada suures koguses dokumentide fabritseerimist 2001.aprilli kuu keskel. Asjaolu, et süüdistatavatele S.E-le ja R.-L. S.L-ile pole süüdistuses ette heidetud valeandmete esitamist
15. mail 2001.a. esitatud käibedeklaratsioonis, ei välista see nimetatud dokumendi tõenduslikku tähendust. Kuna tegemist on jätkuva kuriteoga, tõendab see dokument ühtse eesmärgi olemasolu kaudu etteheidetava kuriteo toimepanemist. Apellant nõustub, et süüdistatava S.E arvutis olnud paljud dokumendid võivad olla mitte loodud süüdistatava enda poolt või tema teadmisel. Samas pole kahtlust, et arvuti n.n.“ töölaual“ salvestatud dokumendid - korraldus AS Monika OP arve muutmiseks ja asendamiseks ning „memorandumi“ täitmiseks antud juhis - kinnitavad, et süüdistatav S.E oli teadlik valeandmete kajastamisest deklaratsioonides. Muude dokumentide puhul tuleks hinnata, kes äriühingus tegutsenud isikutest oli pädev andma vastavaid korraldusi või sõlmima tehinguid või kelle huvides oli koostada arvutites leitud dokumente. Tavapraktika seisukohalt on absurdne olukord, et äriühing võimaldab kontoris asuvatele arvutitele juurdepääsu kõigile töötajatele, klientidele või muudele kõrvalistele isikutele. Äriühingutel on olemas ärisaladused ning dokumendid võivad sisaldada delikaatseid isikuandmeid. Apellandi veendumuse kohaselt on tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt teadvalt valeandmete esitamine AS-i ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude käibedeklaratsioonides, eesmärgiga suurendada alusetut käibemaksu tagastusnõuet. Süüdistatavad omasid põhjalikku ülevaadet äriühingus toimuvast ja tegelesid ettevõtte igapäevase juhtimisega. Olles juba 2001.a. algusest teadlikud, et raamatupidamise dokumentides kajastatuid tehinguid reaalselt pole toiminud, ei takistanud nad fiktiivsete tehingute arvesse võtmist 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu maksudeklaratsioonide koostamisel. Maksupettusest kasusaajateks oli äriühing, selle omanikud ja juhtkond- süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L. Ühegi teise isiku huvi maksupettuse toimepanemiseks ei nähtu. Apellatsiooni rahuldamisega suureneb süüdistatavate süü, mistõttu tuleb mõista rangem karistus ja rahuldada tsiviilhagi kogu ulatuses. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu
16. novembri 2009.a., otsuse õigeksmõistvas osas tühistamist ja uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Mõista süüdi S.E ja S.L

§ 148–1 lg.2 ja 10 järgi AS ABTG 2001.a.

jaanuari, veebruari, märtsi kuude käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise katses, eesmärgiga alusetult suurendada käibemaksu tagastusnõuet kokku 10 452 707 kr. suuruses summas. Maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamises AS ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 19 610 669 kr. suurune summa. Mõista süüdistatavatele karistuseks 2 a. ja 6 kuu pikkune vangistus, millest 6 kuud kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud osas jäetakse vangistus täitmisele pööramata juhul, kui nad ei pane 5 a. jooksul toime uut süütegu. Vastavalt KarS § 49 (

§ 27

) kohaldada lisakaristusena keeld töötada 3 aastat juhtivatel ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel. Rahuldada Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, s.o. ettevõtlusega mitteseotud kuludelt deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas 19 610 669 kr. ning intresse 7 007 893 kr. Kaitsjate apellatsiooni kohaselt on maakohus tõendeid vääralt hinnanud ja rikkunud menetlusnorme. Kaitsjate esitatud tõendid on jäetud tähelepanuta ning nendega mittearvestamist pole kohus põhjendanud. Asjas pole vaidlust, et tehingute sisuks olnud raieõiguse soetamise, metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse lõppprodukti ( metsamaterjali ) sai AS ABTG kätte ja metsamaterjal jõudis AS-i ABTG ladudesse. Viimases sõnas osundas I. Maidre, et hankijatega sõlmitud lepingute järgi võidi kasutada asendusraielanke. Seega polnud oluline, millisel konkreetsel langil hankija metsaraiet tegi, vaid see, et AS ABTG sai metsamaterjali kätte, mis aga metsa raiumata poleks saanud tekkida. Kohtuotsuses ei põhjendata, miks loetakse raieteenuste arved fiktiivseks olukorras, kui ühel langil raiet ei tehtud või tehti väiksemas mahus, kuid tehingu tegelik maht täideti metsalangetamisega teisel kinnistul. I. Maidre selgituse kohaselt moodustab AS-i ABTG teenuste mahust 50% ( s.h., ka väljamaksetes ja käibemaksust ) metsamaterjali transportimise teenus. Palkide AS-i ABTG sadamalattu ja sealt laevale saamiseks oli transporditeenus igal juhul vajalik, sõltumata sellest millisel kinnistul metsa langetati, kas metsa raiuti metsateatise alusel seaduslikult või varastati, kas kompleksteenuse arve sisaldas transporditeenust. Seega ei saa metsateatiste, raieõiguse võõrandamise lepingute ja raiemahtude õigsuse kahtluse alla seadmisega iseenesest lugeda fiktiivseks arveid transporditeenuse osas. Arvete fiktiivsust transporditeenuse osas pole tõendatud ja kohtuotsuses asjakohased põhjendused puuduvad. Palgi tegelik olemasolu kinnitab metsa raiumise fakti ja palgi sadamasse jõudmine transportimise fakti. Enamus palgi hankijaid kinnitasid ka kohtus, et metsamaterjali ülestöötamise ja transportimise eest esitatud arved ei ole fiktiivsed. Olukorras, kus arvetel näidatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja veoteenuse produkt saadi reaalselt kätte, ei olnud maksuhalduri üldsõnalised ja ebatäpsed signaalid hankijate poolt esitatud arvetega seotud kahtlustuse osas süüdistatavatele piisavalt informatiivsed, et valikuliselt lugeda mingid arved täielikult või osaliselt fiktiivseks ja teha parandusi maksudeklaratsioonides. Mõistes S.E ja R.-L. S.L süüdi deklaratsioonide parandamata jätmises, pole kohus põhjendanud, mille alusel pidanuks süüdistatavad lugema arved transporditeenuse osas fiktiivseteks. Metsateatis, selle olemasolu või puudumine ja allkirja võltsitus ei tõenda raieteenuse eest esitatud arve fiktiivsust. AS ABTG ei olnud metsateadise esitajaks ega nõudnud seadus selle AS-le ABTG esitamist ja kontrollimist. Samuti pole selge, kuidas metsateatisega seotud probleemid takistasid kinnistul metsa raiumist või tõendavad raieteenuse arve fiktiivsust. Kohus on kolmandate isikute vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingute võltsituks või fiktiivsuseks tunnistamise puhul teinud vastupidiseid järeldusi AS-i ABTG ja tema hankija vahel sõlmitud metsa ülestöötamise ja transpordi lepingu või arve fiktiivsuse kohta. Näiteks Aare Loori ja OÜ Franscorpi vahelise raieõiguse võõrandamise fiktiivsuse põhjal pole kohus järeldanud, et fiktiivne on AS-i ABTG ja OÜ Entesar Transport vaheline metsa ülestöötamise leping. Vello kinnistu puhul on kohus asunud seisukohale, et kuna V. K. OÜ-le Franscorp kasvavat metsa ei võõrandanud, ei toimunud OÜ Entesar Transpordi poolt metsa ülestöötamist ja AS ABTG pole kinnistul raieõigust omandanud ega metsa ülestöötamise teenust saanud. Kui kohus ei põhjenda, miks sarnastel tingimustel sooritatud tehinguid ühel juhul loetakse fiktiivseteks ja teisel juhul mitte, siis süüdistatavatel puudus identsete tehingute puhul nii põhjus kui informatsioon osade arvete fiktiivseks tunnistamiseks ja maksudeklaratsioonide parandamiseks. Kohus on tähelepanuta jätnud mitmete hankijate esindajate – tunnistajate R. O., J. R.., R. S., J. T., P. K. – ütlused, milles nad kinnitasid, et dokumente võltsiti, tehti üleraiet ja raiuti seal, kus polnud luba ( asendusraieõigust kasutades ), millest süüdistatavad S.E ja R.-L- S.L polnud teadlikud. Uuritud tõendid kinnitavad tehingute reaalset toimumist, s.t. AS-i ABTG tellimusel tegelikult metsa raiuti ja transporditi ning teenuse eest esitatud arved polnud fiktiivsed. Deklaratsioonide parandamine pole vaadeldav valeandmete esitamisena. AS-i ABTG poolt 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuu kohta esitatud käibemaksu parandusdeklaratsioonides on tehtud „ kosmeetilisi“ parandusi, millega vähendati sisendkäibemaksu summasid: jaanuari kuu deklaratsioonis 5751 kr. võrra, veebruari kuu deklaratsioonis 4197 kr. võrra ja märtsi kuu deklaratsiooni 18025 kr. võrra. Süüdistuses pole märgitud, et käibemaksudeklaratsioonide parandused oleksid seotud süüdistatavatele etteheidetud tehingutest tulenevate käibemaksusummadega. Vastupidine peaks olema prokuröri poolt tõendatud. Käibemaksu parandusdeklaratsioonide käsitlemine valeandmete esitamisena pole õige, sest siis tuleks valeandmete esitamisena käsitleda arvutusvea tõttu parandusdeklaratsiooni esitamist. Apellantide hinnangul tähendab süüdimõistmine parandusdeklaratsioonide esitamises, sisuliselt süüdimõistmist deklaratsioonide parandamata jätmises. Sellise süüdistuse esitamine pole aga võimalik vastava kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude kohta esitati parandatud käibemaksudeklaratsioonid pärast seda, kui süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L olid 11. aprillil 2002.a. maksukuriteos kahtlustatavatena kinni peetud. Põhiseaduse § 22 lg. 3 sätestatud põhimõttega on vastuolus kohtuotsuses sisalduv etteheide, mille järgi pidanuks kahtlustatavad AS-i ABTG raamatupidamisest kõrvaldama fiktiivsed dokumendid ja mitte nõudma parandatud käibemaksudeklaratsioonide alusel enammakstud käibemaksu tagasi. Kahtlustatavana võib isik hoiduda igasugusest tegevusest, mis puudutab tema tegude tuvastamist või nende tagajärgede kõrvaldamist. Kuni 30. juunini 2002.a. kehtinud maksukorralduse seaduses maksudeklaratsioonide parandamise regulatsioon puudus. 1. juulist 2002.a. kehtestatud maksukorralduse seaduse § 89 lg.1 sätestab, et kui maksukohuslane enne maksusumma määramise aegumist avastab, et deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem tasumisele kuuluvast summast, teavitab ta viivitamatult maksuhaldurit kirjalikult. Tegemist on maksukohuslase kaasaaitamiskohustusega, millega ei saa sisustada

§ 148-1 lg.2 või Kar

S § 386 lg.1 või KarS § 389-1 lg.1 sätestatud kuriteokoosseise. Kuni 30.juunini 2002.a. ja ka hiljem kehtinud

§ 148-1 lg.2 ; Kar

S § 386 lg.1 ja KarS § 389-1 lg.1 dispositsioonides ei sätestatud karistust paranduste mittetegemise eest. Maksusüüteona võib olla karistatavad nii tegevus kui tegevusetus. Tegevusetusdeliktiga on tegemist siis, kui isik jätab mingid andmed esitamata, kuid karistatav ei ole paranduste hilisem tegemine või tegemata jätmine. Maakohus on süüdistusaktist väljudes mõistnud S.E ja R.-L. S.L süüdi tegevusetuses, s.o. käibemaksu parandusdeklaratsioonides vajalike paranduste tegemata jätmises, pärast seda, kui nad said fiktiivsetel dokumentidel põhinevatest valeandmetest teada. Süüdistusakti järgi aga süüdistatakse kohtualuseid aktiivses tegevuses- fiktiivsete dokumentide koostamise juhtimises ja korraldamises ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, suurema summa enammakstud käibemaksu riigilt tagasisaamise eesmärgil ( KarS § 389-2 koosseis ). Käibemaksudeklaratsioonides tehtud parandustega ei esitatud tagastamistaotlusi, sest samal ajal käisid kohtuvaidlused enammakstud summa tagastamise peatamise otsuse üle. Deklaratsioonide parandused tehakse reeglina raamatupidajate initsiatiivil, ilma äriühingu juhtide sekkumiseta, sageli ka teadmiseta. Käesoleval juhul on täielikult uurimata, miks parandusdeklaratsioonid tehti ja kas nende esitamiseks mingisuguseid korraldusi anti. Parandusdeklaratsioonide esitamises süüdimõistmisega on tekkinud ebaselgus kuriteo toimepanemise aja osas, mis on kuriteo aegumise seisukohalt oluline asjaolu. Kui parandusdeklaratsioonides esitatud valeandmed ei puuduta süüdistuses märgitud tehingutelt arvutatud sisendkäibemaksu summat, siis on isikud süüdi mõistetud deklaratsioonide parandamata jätmises hetkest, kui nad said fiktiivsetest tehingutest teada. Seega puudub selgus kuriteo toimepanemise ajas. Arusaamatu ja kogutud tõenditega vastuolus on kohtu seisukoht, nagu pidanuks süüdistatavad maksuhalduri informatsiooni põhjal järeldama, et tegemist oli valeandmetega. Ühegi käibemaksu tagastamise peatamise otsuse alusel ei saanud süüdistatavad võtta seisukohta mingi konkreetse dokumendi võltsituse kohta. Maksutagastuse peatamise otsus on ajutine meede tegelike asjaolude väljaselgitamiseks ega sisalda maksuhalduri lõpplikku hinnangut. Oluline on , et enammakstud käibemaksu tagastamise otsustest suurem osa tühistati maksuhalduri või kohtute poolt. Lühikese ajavahemiku jooksul

1. ja
2. mail 2001.a. maksuhalduri enda poolt käibemaksu tagastamisotsuste tühistamine ei saanud süüdistatavatele luua selgust dokumentide võltsituse osas, vaid segadust süvendada. 30 ja
3. mail 2001.a. tehti uued käibemaksu enammakse tagastamise peatamise otsused, millede puhul ei olnud vaidlust tehingute üle, vaid maksukorralduse seaduse § 10 lg.4 p.3 tõlgendamise üle.
4. juunil 2001.a. tehtud käibemaksu enammakse tagastamise peatamise otsuse tühistamise kohta
5. augusti 2001.a.tehtud otsuse järgi polnud selge, milliste firmade osas on TJIMA-l tekkinud kahtlus. Kui maksuhaldur ise tunnistas ebaselgust, ei olnud äriühingu juhtidena süüdistatavatel mingit võimalust teha põhjendatud järeldusi dokumentide võltsituse kohta ja vastu võtta äriühingule selget kahjulikku otsust, mis suurendanuks äriühingu maksukoormust. Riigikohtu
6. aprilli 2003.a. otsuses nr. 3-3-1-19-03 on selgitatud, et maksusumma tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärasest kahtlusest. Maksuametil peab olema andmeid, mis viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõigete tagastamistaotluste esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksuamet pole vaidlustatud otsuses ( 7.augusti 2001.a. tagastamise peatamise otsus) ega kohtumenetluses selliseid andmeid esitanud. Asjaolust, et AS-i ABTG lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Selgus maksuhalduri enda seisukohtade osas saabus alles 2004.a. maksuotsustega nr.12-5/3 ja 12-5/48 , millega AS ABTG ei nõustunud ja vaidlustas need kohtus. Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli 2005.a. otsus kinnitas AS ABT juhtidele, et maksuhalduri kõik seisukohad pole õiged. Käesolevas asjas otsuse teinud kohus nõustus ringkonnakohtu otsusega ja leidis, et tehingud, mida maksuhaldur luges fiktiivseteks, olid tegelikult toimunud ja sisendkäibemaksu oli ebaõigesti deklareeritud 4 349 522 kr.võrra vähem süüdistuses märgitud 10 452 7089 kr. suurusest summast. Seega pidanuks süüdistatavad käibemaksudeklaratsioone parandama 4 349 522 kr. ulatuses, kuid pole selge, mille alusel süüdistatavad pidanuks 2001 .a. või 2002.a. sellise otsuse tegema. Süüdistatavatel ei olnud võimalik lähtuda maksuhalduri kahtlustustest, sest suures osas olid need põhjendamatud. Nad ei teadnud samuti, kuidas kohus otsustab. Maksuhalduri väärate seisukohtade alusel maksudeklaratsioone parandama asudes oleks nad äriühingule kahju tekitanud. Nõustuda eri saa kohtu seisukohaga , nagu oleks süüdistatavad
8. aprillil 2001.a. maksuhalduri poolt tehtud käibemaksu tagastamise peatamise otsusest saanud teada paljude lepingute ja arvete fiktiivsusest. Maksudeklaratsiooni parandamiseks on vajalikud konkreetsed arvnäitajad, kuid süüdistatavatel polnud maksuhalduri otsuse põhjal mingit selgust, millised arved või tehingud on fiktiivsed. Kõigi maksuhalduri poolt nimetatud äriühingutega seotud dokumentide eemaldamine raamatupidamisest olnuks vale, sest ka käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse järgi pole kõigi tehingute ja arvete fiktiivsus tõendatud. Kohus on vääralt tuvastanud kohtualuste tegudes kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse.

§ 148-1 lg.2; Kar

S §-de 389-1 ja § 389-2 koosseisude subjektiivseks tunnuseks on tahtlus, mis aga ei saa tekkida tagantjärele siis, kui isikud on kuriteos kahtlustatavad. Seetõttu pidanuks süüdistatavatel olema selge arusaam tehingute ja arvete fiktiivsusest juba 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibemaksudeklaratsioonide esitamisel. Kohus aga on leidnud, et pole usaldusväärselt tõendatud, et S.E ja R.-L. S.L olid 2001.a. jaanuaris, veebruaris ja märtsi teadlikud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise dokumentide võltsitusest, varifirmade kasutamisest ja metsamaterjali hankimisega seonduvate tehingute ja arvete fiktiivsusest. Süüdistus tugines eeldusele, et süüdistatavad korraldasid ja juhtisid fiktiivsete dokumentide koostamist ja AS-i ABTG raamatupidamisele üle andmist, s.t. tegutsesid algusest peale kavatsetusega, teadsid ja soovisid tagajärje saabumist. Kui kohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selles, et süüdistatavad juba 2001.a. jaanuaris, veebruaris ja märtsis olid tehingute näilisusest ja dokumentide võltsitusest või fiktiivsusest teadlikud, tulnuks nad esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus on süüdistatavate tahtluse ebaõigesti sidunud maksuhaldurilt teabe saamisega tehingute kohta pärast nende sooritamist. Maksuhalduri signaal, mis alati pole tõene, ei pea esile kutsuma teadlikkust juba toimunud tehingu fiktiivsuse kohta. Tunnistaja S. K. ütlustega on tõendatud, et maksuhaldurilt küsiti nõu, kas maksuhalduri abistamiseks tuleks jätta hankijatele arved tasumata. Maksuhaldurit esindav ametnik abi ei vajanud ja soovitas äriühingul arved tasuda. Kohus on asunud seisukohale, et süüdistatavad said tehingute ja teenuste kohta käivate dokumentide võltsitusest aru siis, kui

1. aprillil 2001.a.saabus maksuhalduri
2. aprilli 2001.a. otsus jaanuari kuu deklaratsiooni järgi käibemaksu tagasimakse peatamise kohta. Käibemaksu tagasimaksmise peatamise otsus iseenesest ei kõnele dokumentide võltsitusest. Maksumenetlus, selle toimingud või haldusakt ei tähenda, et isikutel tekib arusaam mingite dokumentide ebaõigsusest. Samuti ei teki sellest parandusdeklaratsioonide esitamise kohustus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et riigi maksunõude AS-i ABTG vastu tuvastas Maksu- ja Tolliamet 2001.a. jaanuari ja veebruari kuude osas
3. veebruari 2002.a. maksuotsusega nr.125/3 ning märtsi kuu osas
4. aprillil 2004.a. Nimetatud haldusaktid jõustusid Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli 2004.a. otsusega, mis jõustus 31.augustil 2005.a. ja millega maksuhalduri 9.veebruari 2004.a. otsus osaliselt tühistati. Tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide esitamise osas on hulk tõendeid jäetud vahetult uurimata, tõendeid on vääralt hinnatud ning kõiki olulisi asjaolusid ei ole välja selgitatud. Kohtuotsuse põhiosast nähtub, et 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid esitati
6. ja
7. juunil 2001.a. Tulumaksuseaduse § 54 lg.2 järgi tulnuks deklaratsioonid esitada järgneva kalendrikuu
8. kuupäevaks ning kuna AS-i ABTG töötavate inimeste töötasu väljamaksed tuli teha igakuuliselt, siis polnud ilmselt tegu maksuhaldurile esmakordselt esitatud deklaratsioonidega. Seda kinnitab asjaolu, et 30.aprillil 2001.a. tegi maksuhaldur eelpoolmärgitud enammakstud ( käibemaksu ) maksusumma tagastamise peatamise otsusele lisaks enammakstud maksusumma tagastamise otsuse nr.TLN1531/
9. Selle otsuse punkt 2 järgi arvestatakse enammakstud käibemaks 20487 kr. ulatuses kinnipeetud tulumaksu katteks ja 30622 kr. ulatuses sotsiaalmaksu katteks. Nende kannete tegemise kuupäevaks on
10. märts 2001.a., mis oli 2001.a. veebruari kuu kohta tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. Neid summasid oli võimalik arvutada ainult 2001.a. veebruari kuu jooksul töötajatele tehtud väljamaksete põhjal ning maksuhaldurile said nad teatavaks deklaratsiooni esitamisega 2001.a. märtsi kuul. 2001.a. märtsi kuus tehtud väljamaksetelt tulu - ja sotsiaalmaksu kinnipidamine ja õigeaegne tasumine
11. aprilliks 2001.a. nähtub AS-i ABTG pangakonto väljavõttest. Seega sai
12. juunil ja
13. juunil 2001.a. esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid olla ainult parandusdeklaratsioonid. Tulu-ja sotsiaalmaksu parandusdeklaratsioonidega aga valeandmeid esitada ei saanud ja puudub selgus kuriteo toimepanemise aja osas. Sarnaselt käibemaksu deklareerimisega ei olnud süüdistatavatel võimalik asuda seisukohale, et tegemist on valeandmete esitamisega. Taoliste väljamaksete ettevõtlusega mitteseotud kuludena mittedeklareerimise etteheitmiseks pidanuks see kohustus olema süüdistatavatele selge. Mitte ühestki maksuhalduri poolt AS-le ABTG saadetud dokumendist seda ei teadvustata ning sellised vaidlused jõudsid Riigikohtus lahenduseni alles 2003.a. Tulumaksu küsimus tõusetus alles 2003.a., kui maksuhaldur 29.januari 2001.a. kontrollaktis nr.12-3/114 küsis AS-i ABTG arvamust tulumaksuga maksustamise kohta. Kogu kohtueelse menetluse jooksul pole pööratud tähelepanu tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide esitamise ajale. Kohtuotsuse pole samuti märgitud tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide esitamise aega ega viidatud nende deklaratsioonide või väljatrükkide asukohale toimikumaterjalide hulgas. Kohtuistungil
14. ja
15. juunil 2001.a. esitatud tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioone ei uuritud, mis on KrMS § 15 lg.1 rikkumiseks, kuna kohtuotsus tugineb tõenditel, mida kohtulikul arutamisel vahetult ei uuritud. Kohtuotsus on käibemaksu ja tulumaksusummade vähenemise osas vastuoluline. Kohtuotsuse järgi on ebaõigesti deklareeritud käibemaksu summaks 6 103 186 kr., mis on süüdistuses esitatud summast 4 349 522 kr. võrra väiksem, samas on kohus ebaõigesti deklareeritud tulumaksu summat vähendanud 18 554 707 kr.-le, mis on vaid 1 055 962 kr. võrra väiksem süüdistuse järgsest 19 610 669 kr. suurusest summast. Apellandi hinnangul ei saa sellised proportsioonid olla õiged, sest kohtuotsuses näidatud käibemaksu summa vähendamisel 4 349 522 kr. võrra pidanuks tulumaksu summa vähenema 10 018 268 kr. võrra. Selline tulumaksu vähenemiste suur erinevus eeldaks, et AS-l ABTG oli tasumata arveid 25 502 108 kr. ulatuses, mis aga pole reaalne, sest majandusaasta aruande järgi oli AS ABTG 31.detsembri 2001.a. seisuga hankijatele võlgu vaid 12 900 355 kr., mille hulka võisid kuuluda ja tõenäoliselt kuulusid võlgnevused tehingute järgi, mis sooritati pärast 2001.a. märtsi kuud. Seega 2001.a. juunis ( tulu-ja sotsiaalmaksu deklareerimise ajal ) AS-i ABTG võlgnevus väiksem ning tulumaksu arvutus kohtuotsuses ei saa olla õige. Tsiviilhagiga seoses on kohus ebaõigesti käsitlenud 39 576 692 kr. suurust AS ABTG bilansimahtu äriühingu varana, varade mahuna. Bilansimaht on kas aktiva või passiva summa, mis ei anna ülevaadet äriühingu varade mahus ja väärtusest. Äriühingu varalist seisu iseloomustab netovara, mis saadakse, lahutades bilansi aktiva üldsummast passivas näidatud kohustuste üldsumma. Netovara näitab, kui suur on äriühingu varade hulk ilma kohustusteta, mida kohus aga AS-i ABTG puhul tuvastanud ei ole. AS ABTG 2001.a. majandusaruande järgi oli äriühingu omakapitali suuruseks 8 870 209 kr., mis oli oluliselt väiksem rahuldatud tsiviilhagi summast. Võttes arvesse, et bilansi aktiva poolel sisaldus 10 246 719 kr. suurune käibemaksu tagastus, siis on selge, et omakapital oli negatiivne ning maksukohustus ei saanud selle tekkimise ajal olla sissenõutav. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-60-07 on asutud seisukohale, et kui äriühing ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult suuteline seda täitma, siis ei saa rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustusega tekitatud kahjust, kuna see riigi maksulaekumist ei mõjuta. Seega on AS-si ABTG vastu maksuhalduri poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamine välistatud. Kahjuks saab lugeda intressisummat, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. Kohus on maksuhalduri poolt maksuvõla tekkimise teada saamise hetkeks lugenud AS-le ABTG maksuotsuste tegemise aja -
16. veebruari ja 8 .aprilli 2004.a.. See seisukoht on vastuolus kohtu järeldusega selles, et süüdistatavatele pidi valeandmete esitamine teada olema, kui saadi informatsiooni maksuhaldurilt ja juba parandusdeklaratsioonide esitamisel, see aga tähendab, et süüdistatavatele oli maksuvõlg teada varem kui maksuhaldurile. Apellandid taotleva Harju Maakohtu otsuse tühistamist: S.E ja R.-L. S.L

§ 148

-1 lg.2 ja 10 järgi süütunnistamise ning neile mõistetud karistuste osas; S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 18 554 706 kr. ja 58 sendi deklareerimata tulumaksu ning 6 648 907 kr. ja 80 sendi intressi väljamõistmise osas; S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt kummaltki 10 875 kr. sundraha ning S.E-lt 14 602 kr. ja 50 sendi kaitsjatasu ja R.- L. S.L-ilt 12 000 kr. kaitsjatasu väljamõistmise osas; Eesti Vabariigilt S.E ja R.-L. S.L kummagi kasuks 200 000 kr. ulatuses õigusabitasu välja mõistmata jätmise osas; uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista S.E ja R.-L. S.L esitatud süüdistuses õigeks ning mõista Eesti Vabariigilt välja nende kasuks kõik õigusabikulud. Kaitsjate kirjalikus vastuväites prokuröri apellatsioonile leitakse, et erinevalt kritiseeritavast maakohtu otsusest, puuduvad prokuröri apellatsioonis viited konkreetsetele tõenditele, millel prokuröri apellatsiooni väited tuginevad. Hinnosaare kinnistuga , OÜ-ga Entesar Transport ja OÜ-ga Franscorp seonduvalt on ebaõige apellandi väide, nagu oleks kohus leidnud ( otsuse lk.52-53 ), et tegemist oli varifirmadega. Kohus on otsuses vaid kirjeldanud maksuhalduri arvamust nendes firmades variisikute kasutamise kohta. Kohus pole teinud järeldust, et OÜ Entesar Transport ja OÜ Franscop olid varifirmad ja reaalselt ei tegutsenud. Kohtutoimikus on konkreetsed tõendid - äriühingutele esitatud arved, esindajate A. K., E. T. ja raamatupidajate M. M., M. L. kohtus antud ütlused - arvete õigsuse ja reaalse äritegevuse kohta. Kohtus avaldatud asitõendid ( kaust nr.4 järgneb lehekülgede loetelu ). Maksuhalduri ja Ringkonnakohtu otsuse varasemad seisukohad, kus kohus tunnistajaid üle ei kuulatud, ei saa kaaluda üles kohtus vahetult uuritud ja omavahel kooskõlas olevaid tõendeid. Nende tõendite pinnalt kohus käesolevas asjas ei saanudki järeldada, et tegemist oli varifirmadega. Prokurör on tunnistanud, et puit AS-i ABTG saabus, puudub vaidlus ka selles, et väidetavalt mitte tegutsenud äriühingutelt ostetud teenuste viljad tegelikult kätte saadi. Prokuröri apellatsioonis tehakse põhjendamatuid oletusi, nagu toimunuks AS-i ABTG ja OÜ Tolesar tehingute puhul palgikoguste mõttetu edasi - tagasi vedu. Tegelikult veeti puitu alati ja igal juhul ühes suunas - metsast sadamaladudesse. Selliselt liikus ka paberipuu mida AS-s ABTG ise ei vajanud ja sadamalaost laevadesse viisid selle puidu juba teised eksportijad. Asjaoludele mittevastav on prokuröri arutelu, mille kohaselt on ebatõenäoline, et AS-i ABTG juhtkond oleks pidanud palkama täiendavad töötajad metsa ülevaatamiseks enne raieõiguse või metsa ülestöötamise teenuse ostmist. Metsa ülevaatajateks olid J. K. ja J. N., kes ka kohtus ütlusi andsid. Apellatsioonis on prokurör J. N. olemasolu unustanud. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et AS ABTG ei tasunud hankijatele arveid enne kui metsamaterjal oli kätte saadud ja sadamaladudes ülemõõdetud. Sama selgitasid AS-i ABTG büroojuhataja S. K. kui ülekuulatud hankijate esindajad. Kaitsjate hinnangul põhineb prokuröri apellatsioon oletustel, ekslikel arutluskäikudel ja järeldustel, mida kohus otsuses teinud ei ole ning seetõttu ei anna apellatsioon alust Harju Maakohtu otsuse muutmiseks osas, millega S.E ja R.-L. S.L õigeks mõisteti. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et maakohus on kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt kindlaks tehtud faktiliste asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt alates 2001.a. veebruarist kuni 25.juunini 2002.a. ( inc. ) toimepandud teod oli nende toimepanemise ajal karistatavad

§ 15

lg.2 ja § 148-1 lg-te 2 ja 10 järgi maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamise katsena, kui see toimus tahtlikult ja selle tulemusena võis maksudena laekumata jääda 1 miljon krooni või enam. Ringkonnakohtu seisukohalt ei lange

§ 15lg.2 ja § 148-1 lg-te 2 ja 10 toimealasse 7.

oktoobril 2002.a. parandatud käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine 2001.a. veebruari kuu kohta, kuna 1.septembrist 2002.a. kuni

1. märtsini 2007.a. oli maksudeklaratsioonis tahtlik valeandmete esitamine, mille tagajärjel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, karistatav KarS § 386 lg.1 järgi, mis hiljem kehtivuse kaotas.
2. märtsist 2007.a. on maksupettus, mis seisneb maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamises eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, karistatav KarS § 389 -2 järgi ja maksuhaldurile valeandmete esitamine maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks suures ulatuses karistatav KarS § 389-1 järgi. Seega on süüdistatavatele S.E-le ja R.- L. S.L-ile süüks arvatud teod ka kehtiva õiguse järgi jätkuvalt karistatavad. Maakohtu otsuse põhiosas ( lk. 83- 84 ) on süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt maksuhaldurile parandatud käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine õigesti hinnatud kuriteokatsena, sest Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ( edaspidi TJIM ) otsuste tõttu - AS-i ABTG poolt enammakstud käibemaksu tagastuste peatamise kohta - jäi süüteokoosseisu kohane kahjulik tagajärg saabumata.

§ 148

-1 lg.2 ja 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu subjektiivse tunnuse moodustas tahtlus, mille puhul isik saab aru oma tegevuse tähendusest, näeb ette saabuvat tagajärje ja soovib seda või teadlikult möönab selle saabumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et usaldusväärselt pole tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L tahtlus maksuhaldurile 2001.a. 16.veebruaril,

1. märtsil ja
2. aprillil AS ABTG käibemaksu deklaratsioonides valeandmeid esitada. Ringkonnakohtu selline veendumus põhineb asjaolul, et 2001.a. jaanuari maksustamiseperioodi osas AS-i ABTG tagastusnõude täitmine peatati esmalt TJIM
3. aprilli 2001.a. otsusega nr. 294, mis tühistati maksuhalduri
4. mai 2001.a. otsusega nr. 315 ja mis omakorda maksuhalduri poolt tühistati
5. mai 2001.a. otsusega nr.
6. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tegi maksuhaldur
7. mail 2001.a. veel uue otsuse nr. 440 ( II kd., tl. 11-12, 13-61 ). AS ABTG 2001.a. veebruari ja märtsi kuude maksustamisperioodide tagastusnõuete peatamiste kohta langetas TJIM
8. mail 2001.a. otsuse nr.446 ja
9. augustil 2001.a. otsuse nr.689 ning
10. mail 2003.a. otsuse nr.
11. Lõplik õigusselgus 2001.a. jaanuari ja veebruari kuude maksustamisperioodidel AS-i ABTG käibemaksu tagastamisnõuete peatamise kohta TJIM tehtud otsuste nr.440, 446 osas saabus Tallinna Ringkonnakohtu
12. jaanuari 2004.a. otsusega, mis jõustus Riigikohtu määruse nr.71-3-50-04 tegemisega
13. aprillil 2004.a. TJIM otsuse nr. 689 AS ABTG poolt 2001.a. märtsi kuul deklareeritud käibemaksu tagastuse peatamise kohta, tühistas Tallinna Halduskohus
14. novembri 2001.a. otsusega ja see kohtulahend jõustus Riigikohtu
15. aprilli 2004.a. otsusega nr. 3-3-1-19-
16. TJIM otsus nr. 1521 AS ABTG 2001.a. märtsi kuu tagastusnõude peatamise kohta jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu
17. septembri 2003.a. otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelpoolmärgitud asjaolude pinnalt tõsikindlalt järeldada vaid seda, et AS-i ABTG juhtidest süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L said alles 2001.a. mai kuus TJIM poolt tehtud käibemaksu tagastusnõuete peatamise otsustest aru maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides esitatud andmete kahtluse alla seadmisest. Õigusselgus maksuhalduri otsuste ja neis kirjeldatud tehingute kohta antud hinnangute osas saabus aastaid hiljem - aastatel 2003 ja 2004.a. tehtud kohtulahenditega - ning selle teadmisega ei saa tagantjärele sisustada süüdistatavate teadmist ja arusaamist äriühingu raamatupidamise tehinguid kajastavate dokumentide ebaõigsusest ja käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile ebaõigete andmete esitamises 2001.a. veebruari, märtsi ja aprilli kuudel. Vastupidisele järeldusele ei vii ka maakohtu otsuses ( lk.65-71 ) esitatud ja analüüsitud muud tõendid või prokuröri apellatsioonis loetletud faktilistele asjaoludele antud hinnangud. Prokuröri apellatsioonis osundatud süüdistatava S.E poolt elektronposti teel äriühingu töötajatega peetud kirjavahetus hinnakujunduse küsimuses iseenesest ei tõenda, et 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude käibemaksudeklaratsioonide maksuhaldurile esmaesitamise ajal oli süüdistatavatele tõsikindlalt teada sisendkäibemaksu tagastuse aluseks olevate andmete ebaõige deklareerimine. Äritegevuses on kaupade või teenuste sisseostu ja müügihinna küsimused ettevõtte tulemuslikkuse seisukohalt tähtsad ning äriühingu juhi tähelepanu ja koostöö ettevõtte töötajatega neis küsimustes pole ebatavaline. Asja arutamisel on maakohus õigesti tõlgendanud kõrvaldamata kahtluse süüdistatavate kasuks. Samuti pole prokuröri ja kaitsjate apellatsioonide alusel kriminaalasja arutamisel selgunud olulisi faktilisi asjaolusid, mis oleks jäänud maakohtu tähelepanuta. Tegelikele asjaoludele ei vasta kaitsjate apellatsiooni väited selles, et käibemaksu tagastuse peatamise kohta tehtud maksuhalduri ( TJIM ) otsuste vähese informatiivsuse tõttu polnud süüdistatavatel võimalik aru saada maksuhalduri kahtlustusest AS-i ABTG poolt valeandmete deklareerimisest. TJIM otsused käibemaksu tagastuste peatamiste kohta sisaldavad loetelusid tehingutest, nende hinnast ja osapooltest, faktiliste asjaolude kirjeldusi, mille tõttu maksuhalduril on kahtlus tehingute tegeliku sisu, neid kajastavate dokumentide ja deklareeritud andmete õigsuse osas. Käibemaksu tagastuse peatamise otsustes viidatakse maksuhalduri poolt AS-s ABTG eelnevalt läbiviidud revisjonidele äriühingu raamatupidamise kontrollimiseks. Esimene kontrollakt nr. 31-13/124 2001.a. jaanuari kuu maksustamisperioodil AS-i ABTG poolt deklareeritud andmete võimaliku ebaõigsuse kohta koostati
18. märtsil 2001.a. AS-i ABTG raamatupidamises kajastatud majandustegevuse tegelikkusele vastavuse suhtes tekkinud kahtluste tõttu ( revideerimisel kontrollitud dokumentides näidatud kinnitustel tegeliku metsaraie mittetoimumise faktide ilmnemine ) algatati TJIM poolt uus revisjon, millest
19. aprillil 2001.a. AS-le ABTG kirjalikult teatati ettekirjutusega nr. 31-07/
21. mail 2001.a. teavitas TJIM AS-le ABTG ettekirjutusega nr. 31-07 / 13334 revisjoni läbiviimsest 2001.a. märtsi kuu kohta deklareeritud käibemaksu õiguse osas tekkinud kahtluse tõttu. Ringkonnakohus on veendunud, et äriühingu juhtidena süüdistatavad S.E ja R.- L. S.L teadsid revisjonide läbiviimisest ja neile oli arusaadav millised tehingud ja nendega seotud dokumentatsioonis kajastatud andmete ning deklareeritud andmete õigsuse oli maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt osundatud tunnistaja M. R. ütlustest, kes TJIM töötajana osales 2001.a. märtsi kuus AS-is ABTG läbiviidud revisjonis, nähtub, et revisjon viidi läbi äriühingu raamatupidamise poolt esitatud dokumentide alusel ja nende järgi olid AS-i ABTG maksud korras. Tunnistaja M. R. ütlus aga ei tõenda, et revidendile esitatud raamatupidamisdokumentides kajastatud tehingud AS-i ABTG tegelikus majandustegevuses aset leidsid. Hilisem revisjon ( revisjoniakt 30.detsembrist 2003.a. nr.4.2.- 03/2180 III kd. tl. 204-359) on teinud kindlaks majandustegevuse kohta raamatupidamise aluseks võetud dokumentide fiktiivsuse ja maksukohustuse ebaõige kajastamise. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsiooniga selles, et kohtueelsel menetlusel ja kohtuliku arutamise käigus pole kindlaks tehtud AS ABTG poolt sisseostetud ja eksporditud puidu teistsugust kogust, kui kajastati maksustamisperioodil sooritatud tehingute kohta esitatud dokumentides ja nende maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides. Seetõttu pole võimalik ümber lükata kaitsjate apellatsiooni väidet, mille kohaselt langetati metsa ja transporditi puitu AS ABTG ladudesse sellises koguses, nagu need kajastusid metsamaterjali hankedokumentide põhjal, ehk nagu väljendatakse apellatsioonis – metsamaterjali hanketehingute produkt palgina saadi kätte. Ringkonnakohtu hinnangul on see kaitsjate väide iseenesest loogilises kooskõlas kohtumenetluses tõendatud asjaoluga, et tarnitud metsamaterjal mõõdeti üle AS ABTG laos ning selle puidukoguse järgi koostati metsamaterjali hanke kohta dokumentatsioon ja arved, mille järgi müüjale tasuti. Maakohtu otsuses on konkreetsete kinnistute ja väidetavalt metsa ülestöötamise kompleksteenust osutanud äriühingute kaupa analüüsitud AS-iga ABTG sooritatud tehingute seonduvaid faktilisi asjaolusid, mille põhjal maakohus luges tõendatuks, et metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse soetamise lepingutes ja arvetes osundatud äriühingud ei olnud AS ABTG tegelikud tehingupartnerid, vaid varifirmad, kellel sageli polnud metsa ülestöötamise või transporditeenuse osutamise reaalset võimekust. Paljud AS-le ABTG metsa müünud isikud ei olnud ettevõtjad ning nendega sooritatud tehingute vormistamine varifirmade nimel metsa ülestöötamise kompleksteenusena võimaldas soetatud metsamaterjali hinnale lisada käibemaksu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle järeldusega ja ei pea siinjuures vajalikuks selle järelduse aluseks olnud kirjalike ja isikuliste tõendite analüüsi kordamist. Kohtumenetluse pooled möönavad, et AS-iga ABTG soetatud raieõiguse, metsa ülestöötamise kompleksteenuse lepingute järgi võidi tegelikult langetada kasvavat metsa muudel n.n. asenduslankidel ja teistsuguses mahus kui kajastati AS-i ABTG raamatupidamisele esitatud dokumentides. See asjaolu kinnitab ringkonnakohtu veendumust, et mitte kõik AS-i ABTG raamatupidamisele vorminõuete kohaselt esitatud dokumendid ei kajastanud neil näidatud tehingu tegelikku sisu , teenuse soetamise tegelikku kohta ja mahtu, teenuse vahetut osutajat. Kaitsjate apellatsiooni väide puidu AS-i ABTG ladudesse transportimise kohta koostatud kõigi lepingute ja arvete vaieldamatu õiguses kohta pole tõene. Olukorras, kus puudub vaidlus selles, et AS-i ABTG tellimusel võidi kasvavat metsa raiuda asenduslankidel ja mahtudes, mis võis mitte kattuda konkreetsel kinnistule ostetud raieõiguse või metsa ülestöötamise kompleksteenuse lepinguga, on ilmne, et ka transporditeenuse leping või arve ei saanud vastata metsa väljaveo kohale ja mahule. Seonduvalt kaitsjate apellatsiooni väidetega metsamaterjali transporditeenuse osas on ringkonnakohus seisukohal, et metsamaterjali AS-i ABTG ladudesse ei transportinud metsa ületöötamise kompleksteenust osutanud äriühingud, vaid nende varjus tegutsenud muud isikud, kelleni jõudis varifirmade kontodele kantud raha koos käibemaksuga. Kuna asjas puuduvad teenust tegelikult osutanud isikute raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid käibemaksukohuslust või nende poolt käibemaksu tasumist, siis pole AS-il ABTG alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Metsa ülestöötamise kompleksteenus, nagu ka valmis palgi ostu-müügitehing võib sisaldada kokkulepet ostjale tema laos metsamaterjali üleandmise kohta. Seda järeldust toetab kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolu, et varifirmadeks osutunud äriühingutel metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja puidu soetamise kohta on fiktiivsed dokumendid koostatud AS-is ABTG kasutatud arvutites ja äriühingu töötajate poolt tagantjärele - vastavalt lattu saabunud palgikogusele ja sortimendile. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige kaitsjate apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus sarnastel tingimustel metsamaterjali tarnimisega AS-le ABTG sooritatud tehinguid ühel juhul lugenud fiktiivseteks ja teisel juhul mitte. Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt on Hinnosaare, Ületee, Uudismaa, Tammemetsa, Kurestiku-Joa kinnistutel tegelik metsalangetamine ja äravedu aset leidnud ja kuna puuduvad tõendid, mis välistaksid neil kinnistustel AS-i ABTG tarneks metsa ülestöötamise OÜ Teneprof, Entesar Transport OÜ, Tolesar OÜ poolt, siis luges maakohus tehingud dokumenteeritu kohaselt asetleidnuks. Sama põhjendusega luges maakohus õigeks OÜ Lesteka ja tema allhankijate - AS Sumros Grupp, OÜ Edgerton Puidugrupp, Karmode Kaubandus OÜ, Rallston OÜ, OÜ Archimero, №via Trade OÜ, Monika OP AS, Seiperkond OÜ - poolt Kiesa- Reinu, Siili, Tislari, Tuisu, Vana - Altru kinnistustel metsa ülestöötamise kompleksteenuse osutamise AS-le ABTG. Lisaks tuvastas maakohus , et OÜ Lesteka mitmed allhankijad olid 2001.a. maksustamisperioodil maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides tehingute käivet kajastanud. Ebaõige on süüdistatavate ja kaitsjate väide, nagu oleks maakohus kohtus uuritud tõendite kogumis hindamisel jätnud tähelepanuta tunnistaja R. O. ütlused. Maakohtu vaidlustatud otsuses lehekülje nr. 69 alt eelviimases lõigus on käsitletud tunnistaja R. O. ütlusi tõenduseseme seisukohalt olulise asjaolu kindlakstegemises. Kohtuotsuses kohtu põhjenduste esitamine ei eelda kohtuistungi protokolli kantud tunnistaja ütluste tsiteerimist. Seonduvalt OÜ-tega Miilkivi ja Jesterbi on maakohus tunnistajate R. P., J. T., R. M. ( M.) kattuvate ütluste põhjal õigesti järeldanud, et OÜ Miilkivi ja OÜ Jesterbi olid varifirmad, millede varjus tunnistaja R. O. korraldas AS-le ABTG tarnitava puidu kohta raieõiguse loovutamise, metsa ülestöötamise kompleketeenuse kohaste fiktiivsete dokumentide koostamist, maksuametile deklaratsioonide esitamist, arveldusi ja sularaha väljavõtmist. Tunnistaja R. O. ütlustest nähtub samuti, et OÜ Miilkivi ega OÜ Jesterbi ei sooritanud vahetult ühtegi metsa ülestöötamise kompleksteenusena hinnatavat praktilist tegevust. Äriühingute kogu tegevuse sisuks oli kõrgema hinna AS-le ABTG metsamaterjali hankimist kajastavate dokumentide loomine ja käitlemine. Tunnistaja R. O. ütluste põhjal pole võimalik kindlaks teha metsa ülestöötamise kompleksteenust vahetult ostutanud isikut( -id). Ringkonnakohus nõustub süüdistatava S.E poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohaga, et OÜ Tolesar esindaja A. S. suhtes tehtud Lääne Viru Maakohtu
22. septembri 2005.a. jõustunud kohtuotsus nr. 1- 402 tõendab, et AS-s ABTG soetas tegelikult 2001.a. märtsis OÜ-lt Tolesar raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse Uue Laupa kinnistul. Selle kohtuotsuse põhiosa asjaolude kohaselt on OÜ-u Tolesar esindaja A. S., ilma metsateatiseta ja olemata kinnistu omanik, teostanud 2001.a. märtsi kuul Uue Laupa kinnistul metsa ülestöötamist AS-le ABTG kogumahus 1749 tm. Seetõttu tuleb S.E-le ja R.- L. S.L-ile esitatud süüdistuses välja arvata maksuhaldurile 2001.a. märtsi kuu maksustamiseperioodi kohta esitatud käibemaksu parandusdeklaratsioonis valeandmete esitamine OÜ-lt Tolesar metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamise kohta arvete nr.-d 39, 42, 43, 45, 50 järgi, kogusummas 587 409 kr. 90 senti., s.h. käibemaksu 108 699 kr. ja 30 sendi suuruses summas. Samuti tuleb 2001.a. märtsi kuul seoses Uue Laupa kinnistutel metsa ülestöötamisega OÜ-le Tolesar arvete nr. 39, 42, 43 ja 45 järgi tehtud 518 811 kr. ja 20 sendi suurune väljamakse lugeda seotuks AS ABTG majandustegevusega, mida tulumaksuga ei maksustata. Ringkonnakohtu seisukohalt ei piisa maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks metsa ülestöötamise ja transporditeenuse soetamise kohta ainuüksi vorminõudele vastavate lepingute ja arvete esitamisest ning teenuse osutaja registreeritusest käibemaksukohuslasena, vaid kaup või teenus peavad olema dokumentides näidatud viisil ka tegelikult saadud. Riigikohus on otsuses nr. 3-4-1-6-02 selgitanud, et kui ostja arvab käibemaksu maha tehingult, mida pole toimunud, siis sisendkäibemaksu mahaarvamine käibemaksuseaduse ( edaspidi KMS ) § 18 lg.1 või § 18 lg. 6 kohaselt on välistatud, sest kaupa või teenust pole soetatud või puudub nõuetekohane arve. Maksukorralduse seaduse ( edaspidi MKS ) § 83 lg.4 järgi ei võeta maksustamisel teeseldud tehingut arvesse ja kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Raieõiguse, metsa ülestöötamise kompleksteenuse, s.h. transporditeenuse , soetamisel kehtisid aastatel 2000 - 2002 sisendkäibemaksu mahaarvamise tavalised reeglid. KMS § 18 lg. 3-1 kehtestatud erikord oli kasulik puidu kokkuostjale, töötlejale ja eksportijale, kelleks oli AS ABTG ning kes ei pidanud puidu müüjale käibemaksu tasuma ega maksuhaldurilt selle tagastust nõudma. Seega käibemaksuga mitte maksustatud puidu ostumüügi tehingute varjamine näiliste tehingutega metsa ületöötamise kompleksteenuse ( transporditeenuse ) soetamise kohta andis AS-le ABTG võimaluse maksta puidu müüjale käibemaksu võrra kõrgemat kokkuostuhinda. Näilise tehingu varjus ostja poolt müüjale tasutud käibemaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda müüja majanduslikuks kasuks, mitte AS ABTG poolt arvestatud ja maksuhaldurile deklareeritud sisendkäibemaksuks, mille tagastamist AS ABTG valeandmeid deklareerides ootas. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud seisukohaga, et metsa ülestöötamise kompleksteenuste näiliste tehingute taga palgi ostu-müügi tegelike tehingute varjamise eesmärgiks oli riigi eelarvest tagasimakstava sisendkäibemaksu arvel AS-i ABTG poolt turukonkurentidest kõrgema ostuhinna pakkumine, käibe kasvatamine ja äriühingu kasumi suurendamine. AS ABTG tehingute majanduslikku edukust puidu siseriiklikul kokkuostul ja ekspordil kinnitas süüdistatav S.E ringkonnakohtus - AS ABTG tehingud hõlmasid 10% kogu turust ja perioodi kasum ulatus 2 milj. kroonini. Maksuarvestuses peab kuludokumendi põhjal olema võimalik kindlaks teha majandustehingu tegelikku toimumist deklareeritud poolte vahel, samuti selle tehingu sisu ja äriühingu poolt tehingu järgi tehtud kulutuste seost tema majandustegevusega. Tehingute teeseldus ja nende kohta koostatud dokumentide fiktiivsus välistab heauskse eksituse maksuhaldurile andmete esitamisel AS ABTG käibemaksudeklaratsioonides. Käesolevas asjas heidetakse süüdistatavatele ette mitte raamatupidamisele esitatud ja maksuhaldurile deklaratsioonides esitatud ebaõigete andmete arvutamise aluseks olnud dokumentide vorminõuetele mittevastavust, vaid asjaolu, et mitte kõigilt raamatupidamisdokumentides näidatud isikutelt ja mahus metsa ülestöötamise kompleksteenust ei ole soetatud ning käibemaksu sisaldanud väljamaksed on tehtud seoses teeseldud tehingutega fiktiivsete kuludokumentide alusel. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate apellatsiooni väidetega, nagu ei täidaks maksuhaldurile
23. ja
24. juunil 2002.a. AS ABTG käibemaksu parandusdeklaratsioonides valeandmete esitamine

§ 148-1 või Kar

S § 386 või § 389-1 sätestatud kuriteokoosseisu või nagu süüdistataks S.E ja R. - L. S.L deklaratsioonides paranduste tegemata jätmises, ehk tegevusetuses. Apellantidest kaitsjad märgivad õigesti, et süüdistatavate poolt pärast maksuhalduri otsuseid käibemaksutagastuste peatamise kohta AS-i ABTG nimel maksuhaldurile esitatud parandusdeklaratsioonid erinesid esmastest vaid „kosmeetiliste paranduste võrra“. Parandusdeklaratsioonide puhul olid tegemist täiemahuliste, vormikohaste deklaratsioonidega, mille koostamise aluseks olid maksuhalduri poolt juba varem kahtluse alla seatud raieõiguse, metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamise tehingud ja neid kajastavad võltsitud raamatupidamisdokumendid. Apellantide tähelepanek esmastes ja parandusdeklaratsioonides näidatud sisendkäibemaksu summade vähese erinevuse kohta tõendab ringkonnakohtu hinnangul seda, et maksuhalduri poolt käibemaksu tagasimakse peatamise otsustes väljendatud ebaõigete andmete esitamise kahtlustusi eirates süüdistatavad tahtlikult jätkasid AS ABTG majandustegevuse kohta maksuhaldurile ebaõigete andmete deklareerimist, saavutamaks riigieelarveliste vahendite toel kõrgema kokkuostuhinna maksmisega tekkinud täiendavate kulutuste korvamise. Kohtualustele on süüdistuse järgi sõnaselgelt ette heidetud maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist, mitte AS ABTG majandustegevuse kohta õigete andmete deklareerimata jätmist või valeandmete kõrvaldamata jätmist. Seejuures täheldavad kaitsjad apellatsioonis õigesti , et kuni 30.juunini 2002.a. puudus maksukorralduse seaduses regulatsioon maksukohuslase poolt deklaratsioonides esinevate vigade kõrvaldamiseks. Õige on ka kaitsjate apellatsiooni väide selles, et erinevalt maksumenetlusest ei lasu kriminaalmenetluses kahtlustatavaks tunnistatud isikul kaasaaitamiskohustust tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et süüdistatavad vahendlikult esitasid maksuhaldurile parandusdeklaratsioonides valeandmed omal vabal tahtel, ilma kohustuseta. AS ABTG majandustegevuses tegelikult asetleidnud metsamaterjali ostu-müügi tehingute õigel dokumenteerimisel ja raamatupidamisdokumentides kajastamise korral ei oleks saanud nendele tehingute maksustamisele kehtestatud erikorra tõttu sisendkäibemaksu tekkida, seda maksuhaldurile deklareerida ega käibemaksu tagastamist taotleda. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsiooni väitega, et kuriteo toimepanemise aja tuvastamisel on tähtsus KarS § 81 (

§ 53

) sätestatud süüteo aegumise küsimuse üle otsustamisel, kuid ei nõustu väitega süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise aja ebaselguse kohta. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tõendatud, et süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt esitati teadlikult ja vahendlikult maksuhaldurile AS-i ABTG käibemaksu parandatud deklaratsioonis ning tulu-ja sotsiaalmaksu parandusdeklaratsioonis valeandmeid 20. ja 25.juunil 2002.a., mis kvalifitseeriti

§ 148-1 lg.2 ja 10 järgi karistatava teona.

Kohtuliku arutamise käigus S.E ja R.-L. S.L süü 2001.a.

1. veebruaril,
2. märtsil,
3. aprillil maksuhaldurile AS-i ABTG käibemaksudeklaratsioonis valeandmete tahtlikus ja vahendlikus esitamises tõendamist ei leidnud. Seetõttu on ka ainetu kaitsjate apellatsiooni väide, nagu olnuks süüdistatavatele valeandmete esitamine arusaadav enne, kui maksuhaldur tegi otsused käibemaksu tagasimaksete peatamise kohta. Tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide maksuhaldurile esmase esitamise aega või nendes valeandmete esitamise fakti pole kohtueelse menetluse ega kohtuliku arutamise käigus kindlaks tehtud ega ka süüdistusaktis kirjeldatud. KrMS § 268 lg.1 kohaselt väljuvad need asjaolud, mida süüdistusaktis ei ole käsitletud, kohtuliku arutamise piirest.
4. ja
5. juunil 2002.a. maksuhaldurile käibe-, tulu -ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamine on jätkuvaks süüteoks, mille puhul arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest ning mille kulg katkeb KarS § 81 lg.-s 5 loetletud asjaoludel. MKS § 83 lg.-s 4 sätestatu järgi näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, vaid maksustamisel kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Kuna AS ABTG varjas raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse sisseostmise näilise tehinguga ladudesse toimetatud valmis palgi ostu – müügitehinguid, siis kohaldus neile tehingutele KMS § 18 lg.3 -1 järgne maksustamise erikord, mille tõttu metsamaterjali ostjana AS ABTG ei pidanud müüjale käibemaksu tasuma ega riigi eelarvest tagasimakstavat sisekäibemaksu maksuhaldurile deklareerima. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel ning peab kajastama asja või teenuse õiget hinda. Mittenõuetekohase dokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist siis, kui sularaha väljamakse või pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole selge, mille eest ja kellele maksti. Käesolevas asjas ei olnud maksuhalduri ettekirjutuste aluseks mitte kuludokumentide puudused, vaid asjaolu, et väljamaksed olid tehtud seoses selliste väidetavate tehingutega, mille toimumine dokumendis näidatud teenuse müüjaga ei leidnud kinnitust, sest tegemist polnud reaalselt tegutsevate äriühingutega. Seetõttu on maksuhaldur sellised väljamaksed õigesti käsitlenud TuMS § 51 lg.2 p. 3 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuluna. OÜ Miilkivi, OÜ Deposiit puhul on leidnud tõendamist, et tegemist oli varifirmadega, kes AS-le ABTG raamatupidamisdokumentides näidatud teenust tegelikult ei osutanud, seetõttu ei saanud neile äriühingutele ettemaksudena tehtud väljamaksed olla seotud AS-i ABTG majandustegevusega - tulevikus osutatava teenusega. Kaitsjate apellatsiooni väidetega seonduvalt tsiviilhagi väljamõistmisega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et raamatupidamise seaduse ( edaspidi RPS) § 3 p.1 kohaselt on raamatupidamiskohuslase varaks rahaliselt hinnatav asi või õigus, mitte omakapital, ehk netovara nagu märgivad kaitsjad. RPS § 3 p. 3 ja Äriseadustiku § 171 lg.2 p.1 järgi näitab raamatupidamiskohuslase omakapitali suurust varade ja kohustuste ( bilansi aktiva ja passiva kohustute üldsumma ) vahe. 31.detsembril 2001.a. koostatud AS-i ABTG majandusaasta aruande järgi oli AS-il AB TG aruandeperioodi lõpuks käibevarasid 33 575 197 kr., s.h. tagasinõudeid enammakstud käibemaksuna 10 302 819 kr. ( käesoleva kohtuotsusega on tunnistatud põhjendatuks sisendkäibemaksuna tagastatava summa suuruseks 4 458 221 kr.40 senti ), põhivarasid 6 001 495 kr. ning seega varasid kokku 39 576 692 kr. ( põhjendatuks loetud tagasinõude suuruse puhul olnuks varade väärtus 27 703 599 kr.). Sama perioodi lõpuks oli AS-il ABTG kohustusi kokku 30 706 483 kr. suuruses summas ning seega AS-i ABTG kohustustega katmata vara suuruseks, ehk omakapitali suuruseks oli 8 870 209 kr. Olukorras, kus AS-i ABTG käibevara hulka oli arvestatud enammakstud käibemaksu tagasinõue enam kui 10 milj. kr. ja mille ebaõiges deklareerimises S.E ja R.-L. S.L süüdistusakti järgi süüdistatakse, nõustub ringkonnakohus kaitsjate apellatsiooni väitega, et AS ABTG ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal suuteline maksunõuet täitma, kuna äriühingu vara käibemaksu tagasinõudeta ( 29 273 873 kr.) olnuks väiksem kui kohustused kokku ( 30 706 486 kr ). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
6. detsembri 2001.a. seisuga koostatud bilansi põhjal võimalik teha vaieldamatuid järeldusi AS-i ABTG majandusliku seisundi kohta maksukohustise tekkimise perioodil. Esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus pole kohtumenetluse pooled esitanud tõendeid selle kohta, et AS-i ABTG majandusliku seisundi järgi 2001.a. esimesel poolaastal oli äriühing võimeline maksunõuet täitma. Riigikohtu otsustes nr.-d 3-1-1-60-07 ja 3-1-1-11-07 selgitatakse, et MKS § 41 lg.1 ja § 168 ei sätesta eraõigusliku kahju hüvitamise alust, vaid näevad ette maksukuriteo toimepannud isiku avalik - õigusliku solidaarvastutuse maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest. Tegemist on ühe MKS § 31 lg. 1 p-s 4 nimetatud maksunõude tekkimise alusega. Kolmandalt isikult võõra maksuvõla sissenõudmise ja kahju hüvitamise põhimõttelist erinevust on kinnitanud Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr. 3- 3-1- 41-
7. Kuna MKS § 41 ja § 168 reguleerivad maksuõiguslikku suhet, ei saa nende sätete alusel esitatav nõue olla tsiviilhagi esemeks kriminaalmenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr. 3-2-1-25- 06 kohaselt tuleb maksunõue esitada maksumenetluses. Seega on maksukuriteo toimepanija vastu võimalik esitada nõue MKS § 41 lg.1 ja § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastuotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil - või kriminaalasjas. MKS § -de 41 ja 168 jõustusid
8. juulil 2002.a. Varem kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsioon ei sätestatud õigust nõuda äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõlga. ( vt. Riigikohtu otsus nr.3- 3-1- 41- 05 ). Kuna MKS § 41 ja § 168 on koormava iseloomuga materiaalõigusnormid, ei ole neid võimalik tagasiulatuvalt kohaldada. Seetõttu vastutavad MKS § 41 alusel üksnes isikud, kes on maksualase kuriteo toime pannud
9. septembril 2002.a. või hiljem. MKS § 168 on kohaldatava nende isikute suhtes, kes panid

§ 148

-1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku jõustumise vahele jäänud perioodil, s.o. ajavahemikul 1.juulist kuni

1. augustini 2002.a. Ringkonnakohtu seisukohalt ei ole MKS § 41 ja § 168 sätted süüdistatavate S.E ja R.L. S.L suhtes kohaldatavad
2. ja
3. juunil 2001.a. maksuhaldurile parandatud tulu -ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu AS-i ABTG poolt tasumata jäänud tulumaksu summa väljamõistmiseks. Enne
4. juuli 2002.a. kehtinud TsK § 448 lg.1 tõlgenduse kohaselt oli kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorral, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Seetõttu tuleb äriühingu juhatuse liikme poolt enne 1.juulit 2002.a. maksudeklaratsiooni esitamata jätmise või neis valeandmete esitamisega riigile tekitatud kahju selgitamisel võrrelda riigi varalist olukorda andmete varjamise või valeandmete deklareerimise järel olukorraga, kui riik oleks maksunõudest saanud teada tõesest maksudeklaratsioonist. Äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõlg iseenesest ei ole riigile tekitatud kahjuks, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine riigi maksunõude suurust ei mõjuta. Kui maksunõue koos intressidega õnnestub äriühingult sisse nõuda, pole riigile kahju tekkinud. Samas kui maksunõue aegub, äriühingu maksuvõime väheneb, on riik halvemas olukorras kui maksude õigel deklareerimisel. Seega on juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumine põhjuslikus seoses riigile tekkinud kahjuga. Kuid on võimalik, et äriühing ei olnud juba maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult suuteline maksukohustust täitma, s.t. et algusest peale polnud maksunõue sisse nõutav. Sellisel juhul ei saa rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile kahju põhjustamisest, kuna deklareerimiskohustuse täitmine või mittetäitmine maksulaekumise suurust riigi eelarvesse ei mõjuta. Olemuselt on tegemist riigi saamata jäänud tuluga, mille suuruse kahjuna kindlakstegemiseks tuleb hinnata võlgniku majanduslikku ja varalist olukorda. Mõistetavalt ei saa deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu nõuda äriühingu juhatuse liikmetelt kahjuna maksuintresse maksuvõla osalt, mida majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik sisse nõuda maksukohustuse tekkimise ajal. Selliselt maksusummalt poleks riik intresse teeninud ka siis, kui deklareerimiskohustust oleks õigesti järgitud. Äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega ( süüdistus

§ 148

-1 lg.te 2 ja 10 järgi ) tekitatud kahju küsimus tõusetus seoses Maksu-ja Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagiga. Karistusõigusliku hinnangut süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt toimepandud teole see ei mõjuta, sest

§ 148

-1 ei sätesta süüteo koosseisulise tunnusena riigile kahju tekitamist, vaid tuvastada tuleb vääralt deklareeritud või deklareerimata jäänud maksusumma suurus. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja arutamisel maa - ja ringkonnakohtus tõendatud, et süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L rikkusid neil AS ABTG juhatuse liikmetena asetunud deklareerimiskohustust kui esitasid maksuhaldurile valeandmeid 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude osas sisendkäibemaksu kohta kokku 5 994 486 kr. ja 60 sendi suuruses summas ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete kohta, jättes tasumata tulumaksu kokku 18 372 419 kr. suuruses summas ( millelt Maksu - ja Tolliameti tsiviilhagi alusel arvutatav maksuviivise intress moodustanuks 6 578 253 kr. ja 70 senti ). Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtuliku arutamise käigus on tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt

§ 148-1 lg.2 ja 10 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine.

Nõustudes selles osas esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega, ei pea ringkonnakohus nende kordamist vajalikuks. Samas on ringkonnakohus veendunud, et maakohtu otsus tuleb eelpoolkäsitletud asjaoludel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada süüdistatavatelt S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks ( Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi alusel ) deklareerimata tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 sendi suuruses summas ning intressi 6 648 907 kr. ja 80 sendi suuruses summas väljamõistmise osas. Maksu-ja Tolliameti tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on prokuröri apellatsioonis sisuliselt korratud kõiki riikliku süüdistaja poolt maakohtus kohtuvaidlustes esitatud väiteid ega ole esitatud olulisi faktilisi asjaolusid, mis maakohtu poolt oleks jäänud tõendite kogumis hindamata. Prokuröri mittenõustumine maakohtu poolt kohtus kontrollitud tõendite kogumile antud hinnanguga pole iseenesest asjaolu, mis seaks kahtluse alla kohtu järelduste õigsuse ja tingiks kohtuotsuse tühistamise. KrMS §-s 60 ja 61 sätestatud põhimõtete kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt hinnates tõendatuks. Kohtumenetluse poole arvamus või hinnang pole kohtule siduvaks. S.E ja R.-L. S.L süüdistusasja ringkonnakohtus arutamise käigus on Lääne - Viru Maakohtu 20. septembri 2005.a. jõustunud kohtuotsusega tõendatud OÜ-i Tolesar ja AS-i ABTG vaheline tegelik tehing raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamiseks. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et S.E-le ja R.-L. S.L-ile esitatud ja prokuröri apellatsioonis toetatud süüdistus selle tehingu kohta maksuhaldurile valeandmete esitamises ei vasta tegelikele asjaoludele. Süüdistuse osalise tõendamatuse ilmnemine apellatsioonimenetluses toob kaasa süüdistuse mahu vähenemise ja maakohtu süüdimõistva otsuse osalise tühistamise. Seetõttu pole ringkonnakohtul mingit põhjendust ja seaduslikku alust prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks, milles taotleti süüdistatavatele S.E-le ja R.L. S.L-ile maakohtu poolt

§ 148-1 lg.2 ja 10 järgi mõistetud karistuste raskendamist.

Karistuste mõistmisel on maakohus võtnud arvesse S.E ja R.-L. S.L süü suurust, nende karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kindlaks pole tehtud. Põhjendatud on tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist, samuti lisakaristusena juhtivatel ja raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel töötamise keelu mittekohaldamist. Ringkonnakohtus pole selgunud olulisi asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu põhjendused karistuste mõistmise osas ning seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusega mõistetud karistused muutmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 p. 4; § 338 p. 1; § 340 lg. 2 p. 2, ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsuse S.E ja R.-L. S.L süüditunnistamises OÜ-lt Tolesar Uue Laupa kinnistul metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamise kohta AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud käibemaksu ning tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamises ning S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks deklareerimata tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 sendi ning intressi 6 648 907 kr. ja 80 sendi väljamõistmise osas ning teeb selle osas uue otsuse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata, kaitsjate apellatsioon osaliselt rahuldada. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER