1-05-315/73

1-05-315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Kriminaalasja number 1-05-315 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Kriminaalasi Tsiviihagi E.T süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi Süüdimõistetu, kostja E.T Elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX Prokurör Kristiina Laas Kannatanu, hageja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Udo Mäesepp Kaitsja Advokaat Helmut Pikmets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 lg 1 p 11; § 310 lg 1 ja § 313, kohus otsustas Eesti Vabariigi Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7; VÕSRS § 2 ning TsK § 448 lg 1 alusel välja mõista E.T-lt 1 258 685 (üks miljon kakssada viiskümmend kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend viis) krooni, millest maksuvõlg on 851 026 (kaheksasada viiskümmend üks tuhat kakskümmend kuus) krooni ning MKS § 115 lg 1,3 ja § 117 lg 1 alusel arvutatud intress on 407 659 (nelisada seitse tuhat kuussada viiskümmend üheksa) krooni, Eesti Vabariigi kasuks. Jätta rahuldamata E.T kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. novembril 2010.a. Asjaolud. Tartu Maakohtu 11.12.
4. a otsusega tunnistati E.T süüdi KarS § 386 lg 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Süüdistuses KarS § 1481 lg 6 järgi mõistis maakohus E.T õigeks. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata. E.T tunnistati süüdi selles, et tema, olles 01.10.1995.a Tartu Linna Maksuametis käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ E.T Pesukaru (reg. kood 10191567) ainuomanik ja juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, esitas ajavahemikul 30.08.2000.a kuni 20.12.2002.a Tartu Linna Maksuametile tahtlikult OÜ E.T Pesukaru käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid. Sellega jättis OÜ E.T Pesukaru deklareerimata käivet 1 826 402 krooni. Maksuhaldurile valeandmete esitamise tagajärjel jäi OÜ-lt E.T Pesukaru ajavahemikul 30.08.2000.a kuni 20.12.2002.a riiklike maksudena laekumata kokku 920 240 krooni: käibemaksu kokku 328 751 krooni, tulumaksu kokku 570 759 krooni, sealhulgas omanikutulult makstavat tulumaksu 559 167 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 4894 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 6698 krooni; sotsiaalmaksu kokku 41 893 krooni, sealhulgas arvestatud sotsiaalmaksu 35 680 krooni, sotsiaalmaksu erisoodustustelt 6213 krooni ja arvestatud töötuskindlustusmakseid 138 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2007.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Riigikohtu 28.01.2008.a otsusega nr 3-1-1-47-07 tühistati Tartu Maakohtu 11.12.2006.a ja Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2007.a otsused osas, millega E.T tunnistati KarS § 386 lg 1 järgi süüdi OÜ E.T Pesukaru nimel tööandja töötuskindlustusmakse (summas 138 krooni) deklareerimata jätmises; osas, millega loeti OÜ E.T Pesukaru poolt makstud dividendidelt deklareerimata jäetud tulumaksu summaks 559 167 krooni ja samuti osas, millega jäeti Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium mõistis OÜ E.T Pesukaru nimel tööandja töötuskindlustusmakse (summas 138 krooni) deklareerimata jätmises KarS § 386 lg 1 järgi õigeks ja luges OÜ E.T Pesukaru poolt makstud dividendidelt deklareerimata jäetud tulumaksu summaks 522 275 krooni. Kannatanu tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas saatis kolleegium kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Tsiviilhagis esitatud nõue ja kannatanu seisukoht. Kannatanu, Eesti Vabariik Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu palub välja mõista E.T-lt tsiviilhagi summas 1 258 685 krooni, millest maksuvõlg on 851 026 krooni, sellest tulumaks 522 275 krooni ja käibemaks 328 751 krooni ning intress maksuvõlalt on 407 659 krooni. Kannatanu esitas intressiarvestuse tulumaksu osas perioodi 01.07.2002 kuni 08.02.2005 kohta (XIII kd, tl 88) ja käibemaksu osas perioodi 01.07.2002 kuni 17.03.2004 ja osaliselt kuni 08.02.2005 kohta (XIII kd, tl 100). Intressi on arvestatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja 3 ning § 117 lg 1 sätestatust. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: maksuvõlg korrutatud päevade arvu ja intressimääraga 0,06% päevas. Tulumaksult summas 522 275 krooni arvestatud intressisumma on 298 025 krooni ja käibemaksult summas 328 751 krooni arvestatud intressisumma 109 634 krooni. Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas ülevaate sellest, milline oli OÜ E.T Pesukaru maksevõime maksustamisperioodidel, mil OÜ E.T Pesukaru juhatuse liige E.T jättis esitamata maksuhaldurile OÜ E.T Pesukaru maksudeklaratsioonid, s.o perioodidel juuli 2000 kuni juuli
5. 2000.a majandusaruande põhjal oli OÜ E.T Pesukaru maksevõime üldine tase hea (2,44). Likviidsuskordaja oli samuti 2000.a hea (2,37). Maksevalmiduse tase oli üsna kõrge (0,80). 2001.a oli osaühingu maksevõime üldine tase jätkuvalt hea (1,69), likviidsuskordaja (1,69) ja maksevalmiduse (0,65) tase viitavad endiselt heale majanduslikule olukorrale. Kuni 2001.a käive järk-järgult suurenes ning seejärel püsis stabiilsena. 2002.a juuliks langes käive 2001.a I kvartaliga samale tasemele. OÜ-l oli ka 2000.a põhivara (masinaid ja seadmeid) orienteeruvalt summas 452 775 krooni ja 2001.a 743 092 krooni. Seega oli OÜ E.T Pesukaru maksudeklaratsioonide esitamise perioodil juuli 2000 kuni juuli 2002 maksevõimeline ja tegutsev ettevõte ning olnuks suuteline tasuma ka maksuotsusega määratud maksusummasid nende õigeaegsel deklareerimisel. OÜ E.T Pesukaru omas pangakontosid Hansapangas, Ühispangas ja №rdea pangas. Kontode väljavõtetelt (XIII kd, tl 127-128) perioodil 01.07.2000 kuni 31.07.2002 nähtub, et aastatel 2000 ja 2001 oli OÜ-l E.T Pesukaru tulu- ja käibemaksu tasumise kuupäevadel vajalik summa maksude tasumiseks olemas, v.a kolmel kuul (september ja oktoober 2000 ning detsember 2001), kuid need summad oleks saanud tasuda järgmise kuu laekumiste arvelt. 2002.a maksukohustused on suures osas suuremad kui ettevõttel oli maksukohustuste täitmise kuupäeval arvetel raha. Samas oli 2002.a ettevõtte siiski maksevõimeline, kuna 31.12.2001.a seisuga oli OÜ-l põhivara summas 743 092 krooni. Lisaks on maksuhaldur maksuotsuses nr 4-05/610 tuvastanud, et E.T on №rdea panga arveldusarvelt välja võtnud sularaha, (sh 2002.a 294 600 krooni), mille kasutamine ettevõtluses ei ole tõendatud ning seega oleks OÜ E.T Pesukaru olnud suuteline nimetatud summa arvelt maksukohustusi täitma. Alates 2002.a augustist käive järk-järgult vähenes. 2003.a on ettevõtte majanduslik aktiivsus oluliselt vähenenud ning tekkinud on pankrotioht. OÜ E.T Pesukaru deklareeris küll veel makse 2004.a aprillikuu eest, kuid tasus käibemaksu viimati 27.04.2004 summas 3386 krooni, tulumaksu kinnipeetud väljamaksetelt 09.03.2004 summas 979 krooni, sotsiaalmaksu 12.03.2004 summas 3136 krooni. 2003.a alguses andis maksuhaldur välja ka OÜ-le maksuotsuse, millega suurendas äriühingu maksukohustust ning võib arvata, et majandustegevuse kokkutõmbamine oli juhatuse liikme E.T teadlik tahe. 06.09.2005.a on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud OÜ E.T Pesukaru likvideerimisteade ning alates 05.10.2005 on ettevõtte likvideerijaks määratud E.T. Seega 2004.a II poolaastast oli OÜ E.T Pesukaru majandustegevus täielikult seiskunud ning ettevõte oli maksejõuetu. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega hakata lugema ajast, mis õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tulumaksu puhul sai maksuõigusrikkumisega seotud kahju hüvitama kohustatud isikust kannatanu teada siis, kui jõustus Tartu Maakohtu 16.12.2007.a otsus, s.o 28.01.2008 Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-47-
6. Käibemaksu kogusumma 328 751 krooni on tekkinud ajavahemikul juuli 2000 kuni juuli 2002 summas 271 532 krooni, mille kohta on 27.03.2003 maksuotsus nr 4-05/610, mis jõustus 17.03.2004, ning ajavahemikul august kuni november 2002 summas 57 219 krooni, mille kohta on uurija taotlusel koostatud maksuarvestus 07.06.2004 nr 12-8/
7. Kannatanu sai maksuõigusrikkumisest maksuotsusega määratud käibemaksu osas (271 532 krooni) teada 17.03.2004, kui Riigikohus ei võtnud OÜ E.T Pesukaru kassatsioonkaebust maksuotsuse nr 4-05/610 tühistamiseks menetlusse ning ülejäänud käibemaksu osas (57 219 krooni) 08.02.2005, kui E.T kahtlustavana üle kuulati. Maksuvõlg tulumaksu osas tehti kindlaks kriminaalmenetluses Riigikohtu 28.01.2008.a otsusega, s.o 522 275 krooni. Kuna esialgu luges kannatanu tulumaksuvõlgnevusest teadasaamise hetkeks 08.02.2005.a, kui E.T kahtlustatavana üle kuulati, on seega intressi tulumaksult arvestatud kuni 08.02.2005.a. Riigikohus 28.01.2008.a kohtuotsuses nr 3-1-1-60-07 leiab, et teatud juhtudel võib riigil olla otsenõue enne 01.07.2002.a äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg 1 alusel. Riigikohus on samas kohtuotsuses leidnud, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Selliseks kahjuks saab lugeda intressisumma, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. Eeltoodule tuginedes on ilmne, et OÜ-lt E.T Pesukaru tulumaksu- ja käibemaksuvõlga ja neilt võlgadelt arvestatud intressi võimalik sisse nõuda ei ole, sest kannatanu poolt maksuõigusrikkumisest teadasaamise ajal oli OÜ E.T Pesukaru püsivalt maksevõimetu ja ka maksuvõla sundtäitmise kaudu kannatanule raha laekunud ei ole. Seega kuulub tsiviilhagi väljamõistmisele E.T-lt. Dokumentaalsed tõendid ja süüdistatava-tsiviilkostja seisukoht. - Tartu Linna Maksuameti 06.02.2003.a revisjoniakt nr 4-04/3STE (I kd, tl 13-29), mille kohaselt kontrolliti OÜ E.T Pesukaru poolt käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust 2001.a ja 2002.a. Revisjoni alustati 28.02.2002.a korraldusega nr 4-05/
8. - Tartu Linna Maksuameti 27.03.2003.a maksuotsus nr 4-05/610 koos lisadega (I kd, tl 30-85) tasumisele kuuluva maksusumma määramise ja intressinõude esitamise kohta. Otsusega kohustati OÜ-d E.T Pesukaru tasuma maksuameti kontole käibemaksu 302 964 krooni ja intress 46 286 krooni, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 29 015 krooni ja intress 4250 krooni, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustuselt arvestatud sotsiaalmaksu 867 942 krooni ja intress 133 921 krooni; tulumaksu erisoodustustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt 663 812 krooni ja intress 102 336 krooni, töötuskindlustusmakse 412 krooni ja intress 34 krooni ning OÜ-l E.T Pesukaru arvestada iseseisvalt ja tasuda tähtaegselt tasumata maksuvõlalt täiendavalt intressi 0,06% päevas alates 20.03.2003 kuni maksuvõla ülekandmise päevani. Otsusega tuvastati ka asjaolu, et E.T on №rdea panga kontolt võtnud ajavahemikul juuli 2000 kuni juuli 2002 välja sularaha kokku summas 1 842350 krooni. Maksuotsuse peale esitas OÜ E.T Pesukaru esindaja kaebuse Tartu Halduskohtusse. Tartu Halduskohtu 29.09.2003.a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. - Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2004.a otsus (I kd, tl 210-214), millega tühistati halduskohtu otsus osaliselt, s.o tühistati Maksuameti 27.03.2003.a maksuotsus nr 4-05/610 osas, millega kohustati OÜ-d E.T Pesukaru tasuma tulumaksu kogusummas 647 312 krooni ja sotsiaalmaksu kogusummas 821 589 krooni erisoodustustelt. Maksuotsus jõustus 17.03.2004.a. - №rdea panga konto väljavõte (VII kd, tl 185-265), mis kajastab OÜ E.T Pesukaru toiminguid kontol nr. 17206101 ajavahemikus 01.07.2000 kuni 30.11.2002.a. - Eesti Ühispanga konto väljavõte (VIII kd, tl 3-19), mis kajastab OÜ E.T Pesukaru toiminguid kontol nr. 10102001565005 ajavahemikus 01.07.2000 kuni 30.07.2002.a. - Hansapanga konto väljavõte (VIII kd, tl 22-48), mis kajastab OÜ E.T Pesukaru toiminguid kontol nr. 221011934290 ajavahemikus 01.07.2000 kuni 30.07.2002.a. - Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse 07.06.2004.a maksuarvestus nr 12-8/54191 OÜ E.T Pesukaru kohta (X kd, tl 5-35). Maksuarvestus on tehtud Maksu- ja Tolliameti Maksupettuste Uurimise Keskuse 28.01.2004.a taotluse alusel. Maksuarvestus hõlmab käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil august kuni november (kaasa arvatud) 2002.a, arvestatud käibemaksu summa on 57 219 krooni. - 08.02.2005.a toimus E.T kahtlustatavana ülekuulamine Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse ruumides aadressil Sõpruse pst 4, Tartu (X kd, tl 37-54). E.T andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta ei nõustu tsiviilhagiga ja keeldub hagi tunnistamast. Tema ütluste kohaselt sai maksuamet maksuvõlast teada juba enne 28.08.2002, kuna 28.08.2002.a hommikul kell 9 tuli ettehoiatamata revisjon koos politseiga ning see ei olnud juhuslik tulek. Maksuamet oli kindlasti teinud eeltööd ja näinud ära tema maksuandmed. 28.08.2002.a olid maksuametile tema võlgnevused teada. OÜ E.T Pesukaru ei ole võimeline hagi hüvitama, kuna OÜ-l ei ole sentigi raha, hetkel on likvideerimismärge B-kaardil. E.T ei ole ka sentigi raha. Likvideerimiseks ei ole ta mitte midagi teinud, kuna nad ootavad kohtulahendeid. Kohtu seisukoht. Kohus on jõudnud järeldusele, et Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 11.12.2006.a jõustunud otsusega on tõendatud, et E.T esitas ajavahemikul 30.08.2000.a kuni 20.12.2002.a Tartu Linna Maksuametile tahtlikult OÜ E.T Pesukaru käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid, mille eest teda karistati kriminaalkorras. E.T tegevuse tagajärjel jäi riigile laekumata tulumaksu 522 275 krooni ja käibemaksu 328 751 krooni. Riigikohtu 28.01.2008.a otsusega nr 3-1-1-47-07 on tuvastatud, et OÜ juhatuse liikme E.T tegevuse ja maksunõude tekkimise vahel on põhjuslik seos. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu oma
9. jaanuari 2008.a kohtuotsuses nr 3-1-1-60-07 täpsustas aluseid, milliste esinemise korral saab riik äriühingu maksuvõlausaldajana esitada kahjunõude võlgniku juhatuse liikme vastu, kelle maksukuriteoga maksuvõlg põhjustati. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et teatud juhtudel võib riigil olla otsenõue enne
10. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 alusel. Kolleegium asus seisukohale et KrK § 1481 erinevad redaktsioonid, mis sätestasid vastutuse maksudeklaratsiooni esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitatavad nn deliktiõiguslike kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. Teisisõnu panid kõnealused maksukuritegude koosseisud äriühingu juhatuse liikmele riigi kui äriühingu maksuvõlausaldaja ees isikliku kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve ning sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona TsK § 448 lg 1 koosseisu mõttes. E.T pani ajavahemikul juuli 2000 kuni 20.detsember 2002.a toime KarS § 386 lg 1 järgi 1 kvalifitseeritava kuriteo, ajavahemikul juuli 2000 kuni juuli 2002.a vastas E.T tegu KrK § 148 lg-s 10 ettenähtud kuriteole. Seega enne
11. juulit 2002.a saab tema poolt riigile tekitatud kahju välja nõuda TsK § 448 lg 1 alusel. Enne
12. juulit 2002.a tekkinud tulumaksukohustus on 491 251 krooni ja enne
13. juulit 2002.a tekkinud käibemaksukohustus on 271 532 krooni. Perioodil juuli 2002 tekkinud tulumaksukohustuse 31 024 krooni ja käibemaksukohustuse 57 219 krooni sissenõudmisel on materiaalõiguslikeks alusteks VÕS §-d 1043 ja 1045 lg 1 p
14. Enne
15. juulit 2002.a kehtinud TsK § 448 lg 1 tõlgenduspraktika kohaselt oli selle sätte alusel kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seetõttu tuleb äriühingu juhatuse liikme poolt enne
16. juulit 2002.a äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatava kahju tuvastamisel võrrelda riigi varalist olukorda pärast varjatud maksunõude ilmsikstulekut varalise olukorraga, kus riik oleks olnud, kui ta oleks saanud oma maksunõudest teada õigeaegselt esitatud ja tõesest maksudeklaratsioonist (s.t kui juhatuse liige oleks oma deklareerimiskohustust täitnud). Seega saab riigi kahju väljenduda eeskätt riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis. Sellise kahju arvestamiseks tuleb maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud maksukohustuse tekkimise ajal, lahutada maksuvõla osa, mis õnnestu(nu)ks riigil äriühingult sisse nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist. Seega tuleb kohtul hinnata, kas maksukohustuse tekkimise hetkel vastavalt käibemaksu puhul iga kuu
17. kuupäeval ehk perioodil 20.08.2000 kuni 20.12.2000 ja tulumaksu puhul iga kuu
18. kuupäeval ehk perioodil 10.08.2000 kuni 10.08.2002 oli OÜ E.T Pesukaru võimeline tasuma deklareerimisele kuuluvat käibe- ja tulumaksu ning milline oli OÜ E.T Pesukaru majanduslik olukord eelmärgitud perioodil. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse selgitustest nähtub, et OÜ-l E.T Pesukaru olid ajavahemikul juuli 2000 kuni august 2002 olemas rahalised vahendid arveldusarvetel ning ka põhivara (masinad ja seadmed). OÜ E.T Pesukaru pangakontode väljavõtted tõendavad osaühingu majandustegevust ja maksejõulisust. Võrdlusandmed näitavad, et maksukohustust oli võimalik täita ainuüksi pangakontodel oleva raha arvelt. Tsiviilhagis on tehtud võrdlus maksude tasumise tähtpäevadel osaühingul lasuva maksukohustuse ja pangakontodel oleva raha vahel. Lisaks leidis Tartu Maakohtu 11.12.2006 otsusega, mis jõustus Riigikohtu lahendiga, tõendatud, et ajavahemikul juuli 2000 kuni juuli 2002 on E.T OÜ E.T Pesukaru №rdea panga arvelduskonto nr 17206101 välja võtnud sularaha kokku summas 1 842 350 krooni (perioodil juuli – detsember 2000 summas 199 256 krooni; perioodil jaanuar – detsember 2001 summas 1 440 540 krooni; perioodil jaanuar – juuli 2002 summas 858 451 krooni. Osa rahast kandis E.T küll Hansa- ja Ühispanga kontodele, kuid №rdea panga kontolt välja võetud 1 486 474 krooni osas leidis tõendamist, et selle summa kohta ei ole esitatud mingeid kuludokumente. Seega laekus №rdea Panka rahalisi vahendeid määral, mis oleks OÜ-l E.T Pesukaru võimaldanud maksukohustust täita. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui Lõuna maksu- ja tollikeskus oleks maksunõudest teada saanud selle tekkimise ajal, siis oleks tal olnud võimalik, arvestades OÜ E.T Pesukaru majanduslikku olukorda nimetatud perioodil, sisse nõuda ajavahemikul juuli 2000.a kuni juuli 2002.a tekkinud maksuvõlg. Kuivõrd riigile tekitatud kahju saab väljenduda riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, siis tuleb järgnevalt välja selgitada, kas riigil oleks olnud võimalik maksuvõlga sisse nõuda ka pärast maksuvõlast teadasaamist. Selleks tuleb teha kindlaks ajahetk, mil riik sai teada varjatud maksunõudest. Maksunõue ehk maksuvõlg on maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ja tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ning sellelt arvestatud intress. Maksuvõlg tekib haldusakti väljaandmisega maksumenetluses. Samas võib maksuvõlg tekkida ka kriminaalasjas tuvastatud andmete alusel. Tõendatud on, et käibemaksu osas sai Lõuna maksu- ja tollikeskus maksunõudest teada tulumaksu osas 28.01.2008.a Riigikohtu otsusega ja käibemaksu osas (periood juuli 2000 kuni juuli 2002) summas 271 532 krooni 17.03.2004, kui jõustus maksuotsus nr 4-05/
19. Ülejäänud käibemaksu osas (periood august – november 2002), s.o 57 219 krooni, mis tehti kindlaks kriminaalmenetluses uurija poolt taotletud maksuarvestuses 07.06.2004.a nr 12-8/54191, maksuvõlg sissenõutavaks ei muutunudki, kuna OÜ E.T Pesukaru ei esitanud maksuhaldurile dokumente ja maksumenetlust ei olnud võimalik läbi viia. Seega nõustub kohus kannatanu seisukohaga, et nõue muutus sissenõutavaks 08.02.2005.a, kui E.T kahtlustatavana üle kuulati. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli OÜ E.T Pesukaru 26.08.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-987/2005 sundlõpetatud Äriseadustiku § 60 alusel. Kuigi maksuvõlg käibemaksu osas summas 271 532 krooni muutus sissenõutavaks maksuotsuse jõustumisel 17.03.2004.a, oli märtsiks 2004.a OÜ E.T Pesukaru oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, mistõttu maksuvõlga sissenõutavas osas ei olnud maksuhalduril võimalik maksumaksjalt sisse nõuda, kuigi ta tegi viivitamatult vajalikud jõupingutused selleks. Kannatanu tegi peale maksuotsuse jõustumist ka korralduse AS-le Eesti Ühispank OÜ E.T Pesukaru konto arestimiseks ja raha ülekandmiseks, kuid kannatanule raha ei laekunud. Alates 2004.a maikuust osaühingu käivet enam ei deklareeritud ja alates 2004.a teisest poolaastast oli osaühingu majandustegevus täielikult seiskunud ning ettevõte maksejõuetu. 10.05.2004 jätkas maksuhaldur maksumenetlust, püüdes välja selgitada asjaolud seoses №rdea pangast välja võetud rahaga. Lõuna maksu- ja tollikeskus tegi 10.04.2005 a korralduse, et saada dokumente, kuid OÜ E.T Pesukaru vaidlustas selle ning asi läks Riigikohtuni. Maksuvõlg tulumaksu osas tehti lõplikult kindlaks kriminaalmenetluses Riigikohtu 28.01.2008.a otsusega ning selleks ajaks oli OÜ E.T Pesukaru oma tegevuse täielikult lõpetanud. Juba enne likvideerimismenetlust puudusid varad, millest maksuvõlga rahuldada. Seega ka likvideerimismenetluses nõude esitamine ei oleks toonud riigi nõudele rahuldust. Juhatuse liige vastutab osaühingu tegevuse eest. E.T oli juhatuse liige kogu temale kriminaalmenetluses tõendatud deklaratsioonide valeandmete esitamise perioodi kuni osaühingu sundlõpetamiseni. E.T-le oli antud õigus juhtida osaühingut ning õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, seega oli ta ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. E.T kasutas kõiki võimalusi, et takistada maksuvõla sissenõudmist OÜ-lt E.T Pesukaru ning selle viivituse ajal muuta äriühing varatuks. Juba alates 2004.a teisest kvartalist oli OÜ E.T Pesukaru tegelikult maksevõimetu ning seetõttu muutus ka riigi maksunõue alates sellest ajast täielikult mittesissenõutavaks. Kuivõrd pärast tegelikku maksunõudest teadasaamist ei olnud riigil enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, s.t see oli muutunud täielikult mittesissenõutavaks, siis on riigile tekitatud kahju suuruseks 851 026 krooni (tulumaks 522 275 krooni ja käibemaks 328 751 krooni). Kohus ei nõustu E.T ja tema kaitsja väidetega selles, et riik sai maksuvõlast teada varem. Ainuüksi asjaolust, et revisjoni alustati 28.08.2002.a ja maksuotsus koostati 27.03.2003.a, ei ole alust järeldada OÜ E.T Pesukaru ebaseaduslikku tegevust, kuna revisjoni eesmärgiks on tuvastada maksuõigusrikkumine ja rikkumise ulatus. Alles jõustunud maksuotsuse ja kohtuotsusega kriminaalasjas sai teatavaks maksunõude tegelik olemasolu ja ulatus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on leidnud, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse nõuda maksumaksjalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Selliseks kahjuks saab lugeda intressisumma, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. Seega juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus sai maksunõudest käibemaksu osas teada osaliselt 17.03.2004 (271 352 krooni) ja osaliselt 08.02.2005 (57 219 krooni). Intressinõue käibemaksu osas on kokku 109 634 krooni, mis moodustub alljärgnevalt: (01.07.2002-17.03.2004) 250 053 x 626 päeva x 0,06:100 = 93 920 krooni; (21.07.2002-17.03.2004) 19 520 x 606 päeva x 0,06:100 = 7097 krooni; (21.08.2002-17.03.2004) 1959 x 575 päeva x 0,06:100 = 676 krooni; (21.09.2002-08.02.2005) 43 422 x 872 päeva x 0,06:100 = 1025 krooni; (21.10.2002-08.02.2005) 11 560 x 842 päeva x 0,06:100 = 5840 krooni; (21.11.2002-08.02.2005) 1514 x 811 päeva x 0,06:100 = 737 krooni; (21.12.2002-08.02.2005) 723 x 781 päeva x 0,06:100 = 339 krooni. Tulumaksu osas sai kannatanu varjatud maksunõudest teada küll 28.02.2008.a, kuid intressinõue summas 298 025 krooni on esitatud samuti kuni 08.02.2005.a, mis moodustub alljärgnevalt: (01.07.2002-08.02.2005) 464 302 x 954 päeva x 0,06:100 = 265 766 krooni; (11.07.2002-08.02.2005) 26 949 x 944 päeva x 0,06:100 = 15 264 krooni; (11.08.2002-08.02.2005) 31 024 x 913 päeva x 0,06:100 = 16 995 krooni. Õigustatud on kogu maksuvõlalt intressi sissenõudmine alates 01.07.2002.a (enne seda kuupäeva on laekumata maksusummalt arvestatud intressid tunnistatud Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks) kuni maksunõudest teadasaamiseni käibemaksu osas ja kuni 08.02.2005.a tulumaksu osas. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on intressi arvutanud seadusest lähtudes ning intressisumma kokku moodustab 407 659 krooni. Eeltoodust tuleneb, et E.T põhjustas oma tegevusega riigile kahju 1 258 685 krooni, millest maksuvõlg on 851 026 krooni ning MKS § 115 lg 1,3 ja § 117 lg 1 alusel arvutatud intress on 407
20. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele eelnimetatud ulatuses. Kohtu seisukoht õigusabi kulude osas. E.T kaitsja taotles kriminaalasja nr 1-05-315 käigus tekkinud õigusabikulude väljamõistmist summas 233 127,88 krooni riigilt, kuna E.T mõisteti Riigikohtu otsusega osaliselt õigeks. 03.09.2008 taotlusele on lisatud 02.09.2008.a kulude aruanne (XIII kd, tl 72-82). Samuti taotles kaitsja käesoleva tsiviilhagi arutamisega kaasnenud õigusabikulude väljamõistmist. Kohus leiab, et kaitsja taotlus kriminaalasja arutamisega õigusabikulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna käesoleval juhul on kaitsja taotlus esitatud hilinenult ja KrMS-s ettenähtud menetluskorda järgimata. E.T otsus tema süüdimõistmise kohta jõustus Riigikohtu 28.01.2008.a. otsusega ja asi saadeti maakohtule uueks arutamiseks vaid tsiviilhagisse puutuvas osas. Olukorras, mil taotlust ei esitatud kriminaalasja sisulise arutamise käigus, vaid peale osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist, ei teki riigil kriminaalmenetluse seadustikust tulenev kohustust hüvitada õigeksmõistetule tema poolt kantud menetluskulud. Seda seisukohta on Riigikohus korduvalt rõhutanud. Riigikohus on oma 30.12.2008.a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08 ja 12.01.2009.a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-78-08 väljendanud seisukohta, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks. Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Riigikohtus toimuvas eelmenetluses peab taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks olema esitatud koos kassatsioonivastusega. Juhul, kui kassatsioonivastusele taotlust lisatud ei ole, kuid kassatsioon võetakse menetlusse, on taotluse esitamine lubatav ka kriminaalasja Riigikohtus läbivaatamise ajal. Käesoleva tsiviilhagi arutamisega kaasnenud menetluskulud on välja toodud 05.10.2010.a koostatud menetluskulude nimekirjas (arved nr 90050, 15.01.2009 ja 100623, 11.05.2010). Kuna Eesti Vabariigi hagi kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele täies ulatuses E.T-lt , jäävad menetluskulud tema enda kanda. Madis Kägu Kohtunik