Obsah (8)

§ 199§ 215§ 280§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 22.novembril 2007 Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-07-13094 (06230100987) Kohtukoosseis Kohtunik J

) § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2, § 280 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi SIRLE MELK Süüdistatav K.K isikukood: XXX ; kodakondsus: määratlemata; emakeel vene keel; põhiharidus; ei tööta, invaliidsuspensionär; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 08.08.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, katseaeg 18 kuud (katseaja lõpp 07.02.2008). Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.08.2006, so 1 päev. Kaitsja KAREN DRAMBJAN RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3 ning § 179 lg 1 p 2 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista K.K

§ 215lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 40 (nelikümmend) päeva.

2 2. Süüdi mõista K.K

§ 280lg 1 järgi ja karistada vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva.

3.

§ 64lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

Mõista K.K-le liitkaristus - 40 (neljakümne) päeva pikkune vangistus. 4.

§ 65

lg 2 järgi suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel K.K-le mõistetud karistust 08.08.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva võrra. Mõista K.K-le liitkaristus – 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 5.

§ 68

lg 1 järgi lugeda karistuse hulka K.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) päev. K.K tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 6.

§ 69

lg 1 järgi asendada K.K-le mõistetud 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus 238 (kahesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 7.

§ 69

lg 3 järgi peab K.K üldkasuliku töö ära tegema 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 8.

§ 69

lg 4 järgi peab K.K üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 8.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 8.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 8.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 2 järgi panna K.K-le üldkasuliku töö tegemise ja käitumiskontrollnõuete täitmise ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

1. Määrata K.K alaliseks elukohaks XXX.
2. K.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keel tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Välja mõista K.K-lt riigi tuludesse sundraha 2 700,00 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest. Sundraha 2 700,00 krooni jätta riigi kanda.
4. Menetluskulu: 5 160,00 krooni ekspertiisitasu jätta riigi kanda.
5. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 29.november
6. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. 3 Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Selgitada, et juhul kui K.K hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Selgitada, et juhul kui K.K paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse liitkaristus. Esitatud süüdistus: K.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 28.08.2006 kella 05:00 ajal koos VK.K tänaval, tungis ukselukkude lõhkumise teel omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil XXX asuva maja juurde pargitud PKkuuluvasse sõiduautosse XXX r/n XXX ning üritas autot juhtmete kokkuühendamise teel käivitada, kuid peeti kinni auto omaniku ja politseitöötajate poolt. Oma sellise tegevusega põhjustas PKvaralist kahju summas 1 000,00 krooni. Seega K.K, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise katse, so

§ 215lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 28.08.2006 kella 05:00 ajal Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna politseiametnike poolt kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatava isikuna, esitles ennast politseiametnikele AB. 28.08.2006 toimetasid politseiametnikud K.K meditsiinilisse joobeekspertiisi Maardus Haigla 2 asuvasse XXX Haiglasse, kus K.K esitles end nii politseiametnikele kui ka meditsiinitöötajatele AB, lootes sellisel viisil vältida kuriteo toimepanemisega kaasnevat vastutust. Valeandmete esitamise tulemusena väljastati ABjoobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1919 (28.08.2006) millele K.K AB alla kirjutas. Seega K.K pani toime ametiasutusele valeandmete esitamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, so

§ 280lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava K.K , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus: - süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamist vangistusega 40 päeva; - süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 280

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 30 päeva; -

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse moodustamist ja süüdistatavale 40 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; -

§ 65

lg 2 järgi mõistetava karistuse suurendamist 08.08.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 20 päeva võrra ja liitkaristuse 4 kuu vangistuse mõistmist; -

§ 68

lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja 1 päeva karistuse hulka arvestamist; -

§ 69

lg 1 järgi mõistetava vangistuse 3 kuu ja 29 päeva asendamist 238 tunni üldkasuliku tööga, mille süüdistatav peab ära tegema 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; 4 -

§ 69

4 järgi süüdistatava allutamist üldkasuliku töö tegemise ajaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuetele;

§ 75

lg 2 p 2 järgi süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume – määramist. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, kuriteoga tekitatud kahju suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav K.K tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul teha otsus vastavalt kokkuleppele. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.K poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.K-le mõista kokkuleppekohane karistus. K.K kinnitas kohtuistungil, et vaatamata oma osalisele töövõimetusele, on ta võimeline tegema kergemaid, füüsilisi töid. Üldkasuliku töö määramist toetab ja peab võimalikuks kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ka kriminaalhooldaja. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 5 400,00 krooni, mis tuleb K.K-lt välja mõista. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumus oli 5 160,00 krooni (tl 83). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu, KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. K.K on invaliidsuspensionär; isik avaldas, et tema igakuine sissetulek on 2 800,00 krooni. Oma seisundis tulenevalt on K.K kohtu arvates raske leida püsivat töökohta, seega võib menetluskulude täielik hüvitamine käia talle üle jõu. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb osaliselt jätta riigi kanda. Kohtunik: