§ -de 424 ja § 329 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.N isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, töötab: OÜ, juhatuse liige, elukoht: XXX, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 5 korral; Varasem karistatus 05.11.2004.a. Rapla Maakohtu poolt
järgi,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks; Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4, 9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.N
§ - de 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 480 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 24 000 krooni.
ja § 74 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks ja karistus ei ole kustunud. Seega pani J.N toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti J.N hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, 06.03.2005.a., kella 09.30 ajal , juhtis mootorsõidukit XXX, reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 05.11.2004.a. karistati Rapla Maakohtu poolt
ja § 74 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 5 kuuks ja karistus ei ole kustunud. Seega pani J.N toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise (mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav J.N selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. J.N kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. 2 Süüdistatava J.N süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, millised on kvalifitseeritud
§ -de 424 ja § 329 järgi on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 715806, millisest nähtub, et J.N 06.03.2005.a. kella 09.30 ajal Narva mnt 150/90 juhtis mootorsõidukit XXXreg.nr XXXolles juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes. Rikkudes selliselt LE § 76 p 1 ja § 70 p l nõudeid, pannes toime LS § de 7419 ja 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod; (kd. I tl. 5) Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt 06.03.2005.a. J.N suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millisest nähtub, et 06.03.2005.a. kell 09.55 tuvastati J.N alkoholijoove, millise tulemusega J.N nõustus ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; (kd. I tl. 6) J.N poolt 06.03.2005.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, mille kohaselt võttis tema viimati alkoholi – 400 g viina - eile õhtul; (kd. I tl. 7) Roman Tkatšenko poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt olles 06.03.2005.a. tööl, märkasid nemad kell 09.30 Narva mnt linna poole sõitmas XXX reg. nr. XXX, mida võib kasutada J.N, kellel on juhtimisõigus peatatud. Sõiduauto peatasid nemad Narva mnt 150/90 maja juures. Sõiduautot juhtis J.N , kellel kontrollimisel alkomeetriga, millel süttis punane tuli tuvastati joove. Kohale kutsuti liikluspatrull; (kd. I tl. 8-10) Erkki – Hillari Härmson poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt olles 06.03.2005.a. tööl graafikujärgses vahetuses, andis tema kella 9.30 ajal Tallinnas Narva mnt 155/90 juures peatumismärguande sõiduautole XXX reg.nr XXX. Sõidukijuhi kontrollimisel selgus, et tal puudub esitamiseks juhiluba. Politseiandmebaasist kontrollides selgus, et Fordi juhtinud J.N ei olnud juhtimisõigust. Hr. J.N kainuse kontrollimisel selgus, et ta on tarvitanud alkoholi mida tõestas alkomeetri vastav näit. Juht alkoholijoobe tuvastamise ekspertiisi ei nõudnud; (kd. I tl. 11-13) J.N poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et 05.03.2005.a. tarbis tema kella 21.00 Tallinna kesklinna baaris, millises seda ei mäleta alkoholi. Oli üksi ja jõi ära ühe viinakokteili. Arvab, et seal oli viina 4 dl. Tema imestab, et hommikul kella 09.00 alkomeeter joovet näitas. Hommikul tundis ennast hästi ja kainena, enne rooli istumist oli maganud 7 tundi. Rapla Maakohtu kohtuotsusest oli ta teadlik ja ta teadis, et ta juhtida ei tohi, kuid vajadus oli kesklinna sõita ja kuna ta abikaasa, kellel on samuti juhiload kardab Tallinna kesklinnas sõita, siis istus ta ise rooli. Muidu ta sõitnud ei oleks; (kd. I tl. 15-17) Rapla Maakohtu poolt 05.11.2004.a. J.N suhtes tehtud kohtuotsuse koopiaga, millistest nähtub, et J.N on 05.11.2004.a. Rapla Maakohtu poolt süüdi mõistetud
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui J.N 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. J.N allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima
Samuti võeti J.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. J.N-ilt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 3720.- krooni ja tasu õigusabi eest summas 1239.- krooni; (kd. I tl. 23-24) 3 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava J.N poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 715806, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel E. Härmson poolt 06.03.2005.a. J.N suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, J.N poolt 06.03.2005.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, R T poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, E – H H poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega ja Rapla Maakohtu poolt 05.11.2004.a. J.N suhtes tehtud kohtuotsuse koopiaga on J.N süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on J.N tegevus õigesti kvalifitseeritud
§ de 424 ja 329 järgi.
s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, nähakse karistuse liigina ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
s.o kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, näeb seadusandja karistusliigina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. J.N pani toime teise astme kuritegusid. J.N on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kohus asub seisukohale, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalevatele isikute turvalisusele, seda ka sellisel juhul kui raskeid tagajärgi ei saabunud või ei põhjustatud. Märgitud süüdistatava poolne käitumine näitab äärmist lugupidamatust ja hoolimatust kaasliiklejate suhtes. Kohus asub seisukohale, et mõistetav karistus peaks kujutama endast õigusrikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avalduks isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Kohtu hinnangul peaks karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi hoiduma õigusvastaste tegude toimepanemisest ja kaitsma õiguskorda. Seega karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.N on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, ta töötab, tema poolt kuritegude toimepanemisest on möödas üle kahe aasta, uusi rikkumisi ei ole ta selle aja jooksul toime pannud. Kohus leiab, et arvestades süüdlase isikut on kõige sobivamaks karistuseliigiks rahaline karistus, mis arvestades teo raskust ja selle toimepanemist katseajal, ei saa olla miinimumilähedane. Arvestades, et J.N poolt kuriteo toimepanemisest on möödas pikk aeg, leiab kohus, et tema suhtes võib jätta kohaldamata lisakaristuse. Kohtukulud ja kaitsjatasu kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.