lg 2 p 2 alusel menetleti kriminaalasja süüdistatava osavõtuta Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.S käesoleval ajal elab X isikukood xxx emakeel vene keel Eesti Vabariigi kodanik kõrgharidus töökoht teadmata kriminaalkorras karistamata väärtegude toimepanemise eest karistamata Eesti Vabariigis oli viimane teadaolev elukoht X , Tartu Margus Mõttus Kaitsja määratud korras 2 RESOLUTSIOON
S § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui S.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 alusel välja mõista S.S-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 5400.- krooni sundraha (
lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9), • 722 krooni 15 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 55-56;
lg 1 p 4), • 2722 krooni 85 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), • 37 krooni 80 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 51;
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.S, 1-06-8338, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „S.S, 1-06-8338, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 2722 krooni 85 senti advokaat Margus Mõttuse süüdistatav S.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales 08.veebruaril 2007.a kohtuistungil 7 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,3. Seega: (1,3 x 900) + [1,3 x (7 pooltundi x 125)] = 1170 + 1137,5 = 2307,5. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 2307 kroonile 50 sendile käibemaks 18%, see on 2307,5 + 415,35 = 2722,85. Kohtuotsus tõlkida vene keelde. Eestikeelse ja vene keelde tõlgitud kohtuotsuse koopia S.S-ile kätteandmiseks esitab kohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu õigusabipalve Ameerika Ühendriikide pädevale keskasutusele. Kohtuotsuse koopia saata posti teel ka kannatanu A.L. allkirja vastu. Allkirjaleht kohtuotsuse koopia kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse. 3 EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 02.märtsil 2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
S § 274 lg 1 järgi (lk 76). 29.06.2006.a kohtu alla andmise määruses kajastatu kohaselt määras kohus kriminaalasja arutada avalikul kohtuistungil 27.septembril 2006.a, algusega kell 09.30 (lk 76). Süüdistatava kohtu alla andmise järgselt, see on 03.07.2006 ja 04.07.2006, saabus kohtule Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tammelt informatsioon selle kohta, et süüdistatava asukoht on Ameerika Ühendriikides (lk 77-79). Kohtunik Heli Sillaots viibis puhkusel 04.07.-02.08.2006.a. 04.08.2006.a määrusega tühistas kohus kriminaalasja arutamiseks määratud aja, see on 27.09.2006.a, ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 08.veebruar 2007.a, algusega kell 10.00 (lk 80-81). Sellest määrusest nähtuvalt, kuna Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse referent Astrid Laurendt-Hanioja kinnitusel on õigusabitaotluse täitmiseks otstarbekas jätta aega orienteeruvalt 6 kuud, saigi kohtuistungi ajaks määratud 08.02.2007.a, kell 10.00 (lk 81). Kohus saatis Ameerika Ühendriikides viibivale süüdistatav S.S-ile kohtukutse (vene keelde tõlgitud) ning Tartu Maakohtu 29.06.2006.a määruse (vene keelde tõlgitud) ja Tartu Maakohtu 04.08.2006.a määruse (vene keelde tõlgitud) koopiad õigusabitaotlusega vastavate keskasutuste kaudu – Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide pädeva keskasutuse Ameerika ( Ühendriikide justiitsministeeriumi kriminaaltalituse – lk 109-112,131,174) vahendusel (lk 109112,82-108). Õigusabipalves palus kohus kindlaks teha S.S-i asukoht ja anda S.S-ile kätte kohtukutse ühes sellele lisatud Tartu Maakohtu 29.06.2006.a määruse koopiaga ning Tartu Maakohtu 04.08.2006.a määruse koopiaga (lk 109111). 4 S.S-ile saadetud kohtukutses kajastas kohus lisaks kohtuistungi toimumise ajale ja kohale ka selle, milline kriminaalasi on Tartu maakohtus, Tartu kohtumajas menetlemisel, milles süüdistatavaks on S.S. Veel kajastas kohus S.S-ile adresseeritud kohtukutses süüdistusaktist nähtuva süüdistuse osa - kuriteo toimepanemise aja ja koha ning kuriteo kirjelduse, see tähendab kõik süüdistusaktis kajastatud kuriteo toimepanemise asjaolud ning ka kvalifikstasiooni KarS § 274 lg 1 järgi. Veel selgitas kohus S.S-ile saadetud kohtukutses KarS § 274 lg 1 sisu, kajastades KarS § 274 lg 1 sõnastuse seadustikust sõna-sõnalt (lk 86). S.S-ile saadetud kohtukutses selgitas kohus süüdistatavale ka kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi (lk 87). Kohus märkis, et juhul kui süüdistataval ei ole võimalik kutsutud ajaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata kohtule teatama, selgitama ilmumata jäämise põhjused ning esitama neid kinnitavad dokumendid (lk 87). Kohtukutses loetles kohus üles ka kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvad põhjused (lk 87). Kohus selgitas S.S-ile saadetud kohtukutses ka
lg 2 sisu, mille kohaselt võib kohus kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma süüdistatavata on kohtulik arutamine võimalik (lk 87). Veel teavitas kohus S.S sellest, et Ameerika Ühendriikidest Eesti Vabariiki kohtuistungile ilmumise kulud tuleb S.S endal kanda, kuna prokuratuuri poolt kohtule esitatud süüdistusaktist ja selle juurde kuuluvatest lisadest nähtuvalt avaldas S.S kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel enda elukohaks õiguskaitseorganitele X , Tartu, Eesti Vabariik ja enda elukoha muutmisest ja muutumisest S.S õiguskaitseorganitele, sealhulgas kohtule, teatanud ei ole ning S.S ei ole taotlenud luba kriminaalmenetluse ajaks Eesti Vabariigist lahkumiseks (lk 87). Kohus teavitas kohtukutses S.S ka sellest, et eelnimetatud asjaoludel ei ole Ameerika Ühendriikidest Eesti Vabariiki kohtuistungile ilmumiseks rahaliste vahendite puudumine käsitletav mõjuva põhjusena kohtuistungile ilmumata jäämiseks (lk 87). Kohus märkis S.S-ile saadetud kohtukutses ka seda, et Ameerika Ühendriikidest Eesti Vabariiki kohtuistungile ilmumiseks rahaliste vahendite puudumine ja kohtuistungile ilmumata jäämine on eeltoodud asjaoludel käsitletav kohtusse ilmumisest kõrvalehoidumisena (lk 87). 15.01.2007.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi 12.01.2007.a teatis, millest nähtuvalt edastavad nad kohtule lisana Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumist saabunud teate, mille kohaselt jäid dokumendid S.S-ile üle andmata, kuna isik keeldus neid vastu võtmast (lk 139). Sellele teatisele lisatud Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kriminaaltalituse 04.01.2007.a teatisest nähtuvalt püüdsid nad dokumente S.S-ile kätte anda, kuid see ei õnnestunud, kuna see isik ei võtnud pakki vastu (lk 131- inglise keeles; lk 174 – tõlge eesti keelde). Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kriminaaltalituse 04.01.2007.a teatisest nähtuvalt hoiavad nad veel oma toimiku avatuna 30 päeva ja kui selle aja jooksul vastust ei saa, siis sulgevad toimiku (lk 131,174). Kuni käesoleva ajani Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi kriminaaltalitusest väljastatud teatisi kohtule rohkem saabunud ei ole. Kohus väljastas 29.12.2006.a S.S-ile kohtukutse ja Tartu Maakohtu 29.06.2006.a määruse ja 04.08.2006.a määruse koopiad ka tema Eesti Vabariigis teadaolevale viimasele elukoha aadressile – X , Tartu (lk 70,123-125), mis tagastati kohtule S.S-ile kätteandmatult märkusega „hoiutähtaja möödumisel“ (lk 157158). Lisaks posti teel saadetule väljastas kohus kohtukutse ja eelmärgitud 2-e määruse koopiad S.S-ile aadressile – X , Tartu ka kohtu käskjala-kordnikuga 5 ning kohtu käskjalg-kordniku kirjalikult avaldatust nähtub, et kutse selle lisadega jäi kätte andmata, kuna eksabikaasa sõnul elab S.S 10 aastat Ameerikas (lk 159-160). Prokuröri poolt kohtule kirjalikult avaldatust nähtuvalt edastas Interpol Eesti esindus 22.09.2006.a. Interpol Washingtonile andmed kohtuistungi toimumise aja ja koha kohta (lk 68,113). 08.02.2007.a kella 10.00-ks määratud kohtuistungile süüdistatav S.S ei ilmunud. Ka ei teavitanud S.S kohut enda kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Süüdistatav S.S-i kaitsja – määratud korras advokaat Margus Mõttuse 08.02.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on ta S.S-iga sellest hetkest, kui sai toimiku koopia, suhelnud telefoni teel ühe korra (lk 180). Kaitsja avaldatust nähtuvalt jäi tal kontakt siis S.S-iga lühikeseks, kuna süüdistaval ei olnud aega ja süüdistatav lubas ise tagasi helistada (lk 180). Kaitsja kohtule avaldatust nähtuvalt soovis ta S.S-iga arutada, millised võiksid olla tema taotlused, samuti seletas ta süüdistatavale seda, et on temale määratud kaitsja (lk 180). Kaitsja poolt kohtule avaldatust nähtuvalt jättis ta siis S.S-ile enda telefoninumbri, kuid S.S ei ole senini talle tagasi helistanud (lk 180). Kaitsja avaldatu kohaselt jõudis ta S.S-ile seletada, mis asjus peaks S.S temaga ühendust võtma (lk 180). Veel nähtub advokaat Margus Mõttuse kohtule avaldatust, et eeluurimisel osales S.S-i kokkuleppel kaitsjana advokaat Sirje Must ja seega on S.S kontakt bürooga olnud (lk 180). Prokuröri 08.02.2007.a kohtuistungil avaldatu (lk 180 ülal) on kooskõlas kaitsja kohtule avaldatuga. Prokuröri avaldatust nähtuvalt on süüdistatavat teavitatud tema suhtes Tartu Maakohtus menetletavast kriminaalasjast süüdistatava Eestis elava poja kaudu (lk 180 ülal). Prokurörile teadaolevalt võttis süüdistatava poeg ka oma emaga ühendust ning andis emale info edasi (lk 180 ülal). Prokuröri kohtule avaldatu kohaselt saadi süüdistatava poja kaudu S.S-i telefoninumber, mille prokurör edastas süüdistatava kaitsjale, advokaat Margus Mõttusele (lk 180 ülal). Eeltoodud informatsioonist nähtuvalt on S.S teadlik, et tema suhtes on Tartu Maakohtus menetlemisel kriminaalasi, milles ta on süüdistatav. S.S viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire – Ameerika Ühendriikides (lk 77,78,79,82-84,109112,130-131,174,157-160). Ameerika Ühendriikides viibiv S.S keeldus temale saadetud kohtukutse ja 2-e kohtu määruse vastuvõtmisest. Enda kaitsjaga suhtlemiseks ei ole S.S soovi avaldanud. Eeltoodust nähtub selgelt väljaspool Eesti Vabariigi piire viibiva süüdistatav S.S-i soov, hoiduda kohtusse ilmumisest kõrvale.
lg 2 p 2 alusel võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kuna kohtu hinnangul oli kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta võimalik, siis menetles kohus kriminaalasja 08.02.2007.a kohtuistungil
lg 2 p 2 alusel süüdistatava osavõtuta, kuna
Kohus ei pidanud otstarbekaks hakata kriminaalasja menetlema süüdistatava osavõtul audiovisuaalses vormis, kuna selles vormis kohtuistungi pidamiseks peab olema süüdistatava nõusolek (
lg 2 p 4; lisaks sellele, et ka vastav õiguasbitaotlus peab olema Ameerika Ühendriikide pädeva keskasutuse poolt rahuldatud). Olukorras, kus süüdistatav keeldub talle kohtu poolt saadetut vastu võtmast ja tema käitumisest nähtub ka soovimatus oma kaitsjaga suhtlemiseks, millisest 6 süüdistatava faktilisest käitumisest nähtub selgelt soovimatus kohtuistungil kriminaalasja kohtulikul arutamisel osaleda, pole otstarbekas hakata taotlema süüdistatavalt nõusolekut kohtuliku arutamise läbiviimiseks audiovisuaalses vormis (
Neil asjaoludel menetleski kohus kriminaalasja 08.02.2007.a kohtuistungil
Seonduvalt süüdistatavale süüdistusakti kätte andmata jätmisega peab kohus vajalikuks märkida, et kohtul ei olnud võimalik kohtuistungil süüdistatavale süüdistusakti kätte anda.
lõikes 2 sätestatu kohaselt annab kohus, juhul kui süüdistatav ei ole süüdistusakti kätte saanud, selle talle kätte.
lg 2 asub kriminaalmenetluse seadustikus osas, mis käsitleb kohtuistungi rakendamist (10.peatüki 3.-s jaos), see on kohtuistungil enne kohtuliku uurimise algust tehtavaid toiminguid. Kuna süüdistatav 08.02.2007.a kohtuistungile ei ilmunud ning
lg 2 p 2 alusel oli võimalik kriminaalasja menetleda ilma süüdistatava osavõtuta, siis puudus kohtul võimalus süüdistatavale süüdistusakti kätte andmiseks. Ääremärkusena peab kohus vajalikuks osundada juba eelnevalt kohtuotsuses märgitule selle kohta, et kohus kajastas S.S-ile saadetud kohtukutses süüdistusaktis märgitud süüdistuse kvalifikatsiooni kui ka süüdistuses märgitud kuriteo kirjelduse ühes kõigi selle tehioludega (lk 8687). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et prokuröri poolt kohtule avaldatud informatsioonist nähtuvalt ei saa välistada ka võimalust, et süüdistatav S.S on temale prokuratuuri poolt Ameerika Ühendriikidesse saadetud süüdistusakti kätte saanud (lk 64,180 ülal), ehkki kättesaamist kinnitavat dokumenti sealt tagasi saabunud ei ole (lk 180 ülal). Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse S.S KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema oma elukohas Tartus, X asuvas korteris, kus elas Volodymyr Bretsko ja kus 01.09.2005.a kella 10.40 kuni 13.22 viidi läbi Lõuna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ametnike poolt läbiotsimist kriminaalasjas nr 05260101647, pärast Volodymyr Bretsko kahtlustatavana kinnipidamist, tungis kella 10.30 paiku kallale ametikohustusi täitvale Lõuna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektor A.L., lüües rusikaga A.L. korduvalt vastu vasakut kätt, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Sellise käitumisega pani S.S temale esitatud süüdistuse kohaselt toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et S.S-i süü KarS § 274 lg 1 järgi süüdistuses kirjeldatud asjaoludel on tõendatud. Asjaolu, et korter, asukohaga Tartus, X oli 01.09.2005.a S.S-i omand, on tõendatud kogumis 12.05.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingust (lk 28) ja S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (lk 21-23) ning tunnistaja Volodymyr Bretsko tunnistajana ülekuulamise protokollist (lk 9-11), nähtuvaga. 12.05.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingust nähtuvalt sai korteri, asukohaga X , Tartu omanikuks S.S (lk 28). S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (lk 21-23) kinnitas S.S 28.09.2005.a ülekuulamisel, et korter, asukohaga Tartus, X on tema oma (lk 22). Veel nähtub S.S-i 28.09.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et 01.09.2005.a elas ta korteris, asukohaga X , Tartu ning sellel ajal oli tema väiksem poeg samuti selles korteris ning teine poeg Y. oli haigena haiglas, ning et enne haiglasse poega vaatama minemast käis ta poest piima ostmas, poest läks koos piimaga korterisse tagasi (lk 22). Ka tunnistaja Volodymyr Bretsko 20.10.2005.a ülekuulamise 7 protokollist (lk 9-11) nähtuvalt elas S.S koos oma ühe pojaga 01.09.2005.a Tartus, X asuvas korteris ja S.S-i teine poeg oli sellel ajal haiglas, ning et S.S soovis minna samal päeval haiglasse oma teist poega Y. S.S vaatama, ning enne seda läks poodi (lk 10). Asjaolu, et 01.09.2005.a kella 10.40 kuni 13.22 teostasid Lõuna Plitseiprefektuuri politseiametnikud Tartus, X asuvas korteris läbiotsimist kriminaalasjas nr 05260101647, on tõendatud kogumis 01.09.2005.a edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrusest (lk 12), 01.09.2005.a läbiotsimise protokollist (lk 13), Volodymyr Bretsko 01.09.2005.a kell 10.40 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 18-19), kannatanu A.L. (lk 181-183), tunnistajate Volodymyr Bretsko (lk 9-11), Tõnu Laursoo (lk 183-186), Raivo Tamme (lk 186-188) ütlustest ja S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (lk 21-23) sellekohaselt nähtuvaga. 01.09.2005.a edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrusest (lk 12) nähtuvalt koostas selle määruse 01.09.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri juhtivinspektor Raivo Tamme (lk 12). Sellest määrusest nähtuvalt on KarS § 226 lg 2 järgi kahtlustatavaks Volodymyr Bretsko, kes müüs 01.09.2005.a kontrollostu teostanud politseiametnikule HUGO BOSSi teksaseid, mis võivad olla piraatkoopiad (lk 12). Määrusesse on märgitud läbiotsimise põhjenduseks vajadus kontrollida Tartus, X korteris piraatkahtlusega kauba olemasolu (lk 12).
lg 3 alusel määras juhtivinspektor Raivo Tamme teostada Tartus, X läbiotsimise, et leida piraatkoopia kahtlusega riideesemeid, jalanõusid jmt (lk 12). Määruse on allkirjastanud menetlejana Raivo Tamme ning määrusega tutvumise kohta andis allkirja Volodymyr Bretsko (lk 12). Veel nähtub määrusest, et 01.09.2005.a kinnitas enda allkirjaga määrusega nõustumist ringkonnaprokurör Marge Püss (lk 12). 01.09.2005.a läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati kriminaalasjas nr 05260101647 läbiotsimine 01.09.2005.a Tartus, X ajavahemikus 10.40 kuni 13.22 ja selles uurimistoimingus osales Volodymyr Bretsko (lk 13). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt tehti enne läbiotsimist Volodymyr Bretskole ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud piraatkoopiakahtlusega riided, jalanõud (lk 13). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt andis V.Bretsko vabatahtlikult välja määruses märgitud esemed (piraattooted). Laused: „Annan välja vabatahtlikult määruses märgitud esemed (piraat tooted.) Oma käeliselt kirjutatud ja õige.“ kirjutas läbiotsimisprotokolli V.Bretsko omakäeliselt ning kinnitas enda kirjutatut ka allkirjaga (lk 13). Läbiotsimise käigust nähtuvalt leiti 4-toalise korteri väiksemast toast riideesemed, jalanõud, kellad jne, samuti raha 300.- krooni, mis on üles loetletud protokolli lisadel (lk 13). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on äravõetud esemete loetelu kajastatud protokolli juurde kuuluvatel 14-l lisalehel ja esemed paigutati 10-sse prügikotti, mis teibiti kinni (lk 13 pöördel). Läbiotsimisprotokolli punkti nr 10 alt nähtub, et sellesse on V.Bretsko omakäeliselt märkinud läbiotsimisprotokolli kohta: „Märkusi ei ole. Riided andsin eskpertiisiks. Omakäeliselt kirjutatud ja õige.“ (lk 13 pöördel). Uurimistoimingu lõppemise järgselt on läbiotsimisprotokolli allkirjastanud menetlejana Raivo Tamme, inspektorina Tõnu Laursoo ja vaneminspektorina A.L. ning uurimistoimingule allutatud isikuna Volodymyr Bretsko (lk 13 pöördel). Veel nähtub läbiotsimisprotokolli lõpposast, et läbiotsimisprotokolli lisalehtedest soovis koopiad saada V.Bretsko, kes need koopiad endale ka sai ning milliste koopiate kättesaamist kinnitas V.Bretsko enda allkirjaga (lk 13 pöördel viimane rida). Nii kannatanu A.L. (lk 181-183), tunnistajate Volodymyr Bretsko (lk 9-11), Tõnu Laursoo (lk 183-186), Raivo Tamme (lk 186-188) ütlustest kui ka kahtlustatav S.S-i ütlustest (lk 21-23) nähtub kogumis, et 01.09.2005.a teostasid 8 Lõuna Politseiprefektuuri politseiametnikud Raivo Tamme, Tõnu Laursoo ja A.L. Tartus, X korteris läbiotsimist. Volodymyr Bretsko 01.09.2005.a kell 10.40 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti ta kinni kahtlustatavana KarS § 226 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, see on kaubamärgi omaniku ainuõiguse teadvas rikkumises, mis pandi toime kaubanduslikul eesmärgil (lk 18-19). Tunnistajate Tõnu Laursoo ja Raivo Tamme ning kannatanu A.L. ütlustest nähtuvalt läksid nad X , Tartus asuvasse korterisse läbiotsimist tegema, kuna eelnevalt oli samal päeval V.Brtesko vahele jäänud sealt korterist kontrollostu teostanud politseiametnikule piraatkaubakahtlusega kauba müümisega. Asjaolu, et V.Bretsko elas 01.09.2005.a Tartus, X asuvas korteris, on tõendatud tunnistajate Tõnu Laursoo ja Raivo Tamme ning kannatanu A.L. ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et V.Bretsko müüs 01.09.2005.a hommikul, enne läbiotsimist X , Tartus asuvast korterist kontrollostu teostanud politseiametnikule piraatkaubakahtlusega kaupa. Asjaolule, et V.Bretsko tegelik elukoht oli 01.09.2005.a X , Tartu, osundavad ka S.S-i ütlused selle kohta, et tema elas 01.09.2005.a ainult 1-s toas, mistõttu ei teadnud, mis asjad on teistes tubades (lk 22). Ka läbiotsimisprotokollist nähtuv selle kohta, et V.Bretsko andis vabatahtlikult välja korterist, asukohaga X , Tartu, piraatkahtlusega tooted, milliste loetelu hõlmas 14 lehekülge ning mis pakiti 10-sse prügikotti, tõendab V.Bretsko elamist X , Tartus asuvas korteris. Asjaolud, et S.S tungis 01.09.2005.a kella 10.30 paiku, pärast Volodymyr Bretsko kahtlustatavana kinnipidamist, kallale ametikohustusi täitvale Lõuna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseiinspektor A L, lüües rusikaga A.L. korduvalt vastu vasakut kätt, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu, on tõendatud kogumis Volodymyr Bretsko 01.09.2005.a kell 10.40 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 18-19), kannatanu A.L. (lk 181-183), tunnistajate Volodymyr Bretsko (lk 9-11), Tõnu Laursoo (lk 183-186), Raivo Tamme (lk 186-188) ütlustest ja S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (lk 21-23) nähtuvaga. Tunnistaja Volodymyr Bretsko ütlustest nähtuvalt viibis ta 01.09.2005.a hommikul Tartus, X korteris ning ajal, kui S.S oli poes, tulid korterisse 3 politseinikku, kes ütlesid, et tulid läbiotsimist tegema, politseinike korteris viibimise ajal, kui politseinikud panid tal (V.Bretskol) käed raudu, tuli korterisse tagasi S.S , kes soovis, et politseinikud vabastaksid tema (V.Bretsko) käed raudadest (lk 9-11). V.Bretsko ütlustest nähtuvalt helistas ta advokaat Tarmo Pilvele ja küsis, kas politsei võib kirjutada koha peal orderit läbiotsimiseks (lk 10). V.Bretsko ütlustest nähtuvalt andis ta advokaadi ütlemise peale telefoni politseinikule, nad rääkisid midagi ja vanem politseinik andis telefoni tagasi ja Tarmo Pilv ütles, et politsei võib koha peal kirjutada paberi, mis peab olema 24 tunni jooksul kinnitatud prokuröri poolt (lk 10). S.S-i kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt läks ta 01.09.2005.a hommikul enne poja juurde haiglasse minemist poodi, ostis poest piima ja kui korterisse tagasi läks, siis nägi korteris kolme võõrast meest ja V.Bretskol olid käed raudus ning järelpärimise peale vastati talle, et need 3 meest on politseist, polisteil ei olnud ühtegi paberit (lk 22). S.S-i ütlustest nähtuvalt käskis ta neil korterist välja minna, kuni politsei ei too paberit, mis lubab neil korteris olla (lk 22). S.S-i ütlustest nähtuvalt istus üks vanem mees korteri koridori maha ja hakkas midagi kirjutama (lk 22). S.S-i ütlustest nähtuvalt tema ise nuttis ja karjus, et minge minema ja võtke käerauad ära V.Brteskolt (lk 22). S.S-i ütlustest nähtuvalt rahunes ta ja ei takistanud enam politsei tegevust peale seda kui V.Bretsko oli 9 rääkinud telefoni teel kellegagi ja V.Bretsko andis telefonitoru vanemale politseinikule (lk 22). Kannatanu A.L. ning tunnistajate Tõnu Laursoo ja Raivo Tamme ütlustest nähtuvalt täitsid nad 01.09.2005.a Tartus, X korteris viibides politseiametnikena enda töökohustusi ning olid seal korteris selleks, et teostada läbiotsimist. Kannatanu ja tunnistajate T.Laursoo ja R.Tamme ütlustest nähtuvalt tuli S.S korterisse peale neid. Kannatanu A.L. ütlustest nähtuvalt muutus S.S peale V.Bretsko käte raudu panemist veelgi närvilisemaks ja haaras tal (A.L. l) enda vasaku käega tema (A.L. ) paremast käest kinni ja püüdis tema (A.L. ) kätt käeraudadest eemale tõmmata (lk 182 keskel). A.L. ütlustest nähtuvalt ei lasknud ta käeraudadest lahti ja hoidis Bretskod kinni ja siis, nähes, et vabastamine ei õnnestu, püüdis S.S teda (A.L. ) parema käega lüüa (lk 182). A.L. ütlustest nähtuvalt kaitses ta end vasaku käega, tõstes käe ette, mispeale S.S lõi teda (A.L. ) 3-4 korda enda parema käega vastu tema (A.L. ) vasakut kätt (lk 182 keskel). A.L. ütlustest nähtuvalt tundis ta nende löökide tagajärjel füüsilist valu, kuigi sinikaid ja nähtavaid vigastusi sellest ei jäänud (lk 182 keskel). A.L. ütlustest nähtuvalt oli S.S-i käsi tema löömise ajal rusikas (lk 182 keskel). A.L. ütlustest nähtuvalt ei hoiatanud S.S teda enne lööma hakkamist ja ei selgitanud ka löömise põhjuseid, kuid löömise ajal avaldas soovi V.Bretsko käeraudadest vabastamiseks (lk 182 allpool). A.L. ütlustest nähtuvalt tundus S.S täiesti kaine olevat (lk 182 allpool). Tunnistaja Tõnu Laursoo ütlustest nähtuvalt oli S.S, jõudnud X , Tartu korterisse ja saanud aru, et seal on läbiotsimise teostamise eesmärgil politseinikud, oma käitumiselt agressiivne – karjus agressiivselt nii eesti, vene kui inglise keeles ja temaga oli sel hetkel võimatu suhelda (lk 184 keskelt). T.Laursoo ütlustest nähtuvalt sai sellisest S.S-i käitumisest julgust juurde V.Bretsko ja siis muutus ka V.Bretsko agressiivsemaks ja politseinikke hakati lausa korteriukse poole jõuga välja nügima, mistõttu ei jäänud muud üle, kui panid A.L. ga V.Bretskol käed raudu, kuna oli oht, et asi võib kontrolli alt väljuda ja uurimistoiming on sellest segatud (lk 184 all). T.Laursoo ütluste kohaselt lisas see omakorda õli tulle ja S.S läks veel rohkem marru ja hüsteeriasse, et kuidas te julgete käed raudu panna ja naine muutus veel agressiivsemaks (lk 184 all). T.Laursoo ütlustest nähtuvalt oli agressiivne ka V.Bretsko, mistõttu A.L. hoidis tal käeraudadest kinni, et ta ei rabeleks nii palju (lk 184 all). T.Laursoo ütluste kohaselt hakkas S.S V.Bretskod päästma A.L. haardest; esialgu S.S lihtsalt sikutas A.L. käest, aga nähes, et see ei aita, lõi L paar-kolm korda rusikasse surutud enda parema käega vastu L vasakut kätt; enda parema käega hoidis A.L. käeraudadest kinni ja vasak oli enda kaitseks ette tõstetud (lk 185 ülal). T.Laursoo ütlustest nähtuvalt karjus S.S selle tegevuse juures suhteliselt ebamääraselt, inglise, eesti ja vene keeles, tahtis advokaati, lubas kaevata jne, käskis viivitamatult vabastada V.Bretsko (lk 185). T.Laursoo ütlustest nähtuvalt said nad läbiotsimisega alustada peale advokaadiga suhtlemist (lk 185). A.L. ja Tõnu Laursoo ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja Raivo Tamme ütlused selle kohta, et pärast seda kui A.L. oli V.Bretskol käed raudu pannud, siis S.S ei rahunenud, vaid üritas V.Bretskod vabastada ja kui A.L. käeraudu ei avanud, siis astus S.S L lähemale ja lõi enda parema käe rusikaga L mitu korda vastu vasaku käe rannet; naisterahvas rahunes alles pärast seda kui V.Bretsko oli advokaat Tarmo Pilvega rääkinud (lk 186). Kuna kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Volodymyr Bretsko kinni kahtlustatavana 01.09.2005.a kell 10.40 (lk 18-19) ja vahetult peale Volodymyr Bretsko kätele käeraudade panemist lõi S.S rusikaga A.L. 10 korduvalt vastu vasakut kätt, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu, siis on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg – 01.09.2005.a kella 10.30 paiku, kella 10.40 ajal. Rusikas käega löömine ametikohustusi täitvale politseiametnikule korduvalt vastu kätt on käsitletav võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena KarS § 274 lg 1 mõttes. Korduvalt rusikas käega löömine teisele inimesele, antud juhul oma ametikohustusi täitnud politseiametnikule kui võimuesindajale, vastu kätt on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4 mõttes). Kriminaalasjas puuduvad S.S-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 274 lõikes 1 sätestatu kohaselt on võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest, seoses tema ametikohustuste täitmisega, karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Lähtudes S.S-i toimepandud kuriteo asjaoludest nähtuvast süü ulatusest, sellest, et kannatanule kehavigastusi ei põhjustatud, puuduvad S.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, S.S puudub keskmine päevasissetulek (lk 35), ei pea kohus kohaseks karistada teda rahalise karistusega, vaid vangistusega seaduses sätestatud miinimummääras ühes KarS § 73 lg 1,3 sätete kohaldamisega. Lähtudes asjaoludest, et S.S puudub keskmine päevasissetulek (lk 35) ning valdavalt on S.S-i asukoht Ameerika Ühendriikides, ja ta ei võtnud temale kohtu poolt saadetud kohtukutset ja määrusi vastu ning ta ei ilmunud ka kohtusse ja ei teavitanud kohut ka enda kohtusse ilmumata jäämise põhjustest, millistest asjaoludest nähtub S.S-i soovimatus vähimalgi määral õiguskaitseorganitega suhtlemiseks ja ise õiguskaitseorganitega suhtlemiseks midagi ette võtta, ei ole kohtu jaoks usutav, et tal on olemas tahe rahalise karistuse tasumiseks. Rahalise karistuse tasumata jätmisega kaasneb KarS § 70 alusel selle asendamine vangistusega. Neil asjaoludel pidas kohus S.S-i kui isiku suhtes, kes on varasemalt kriminaal-ja väärteokorras karistamata (lk 24,36) suhtes kõige kergemaks ja ka kõige kohasemaks karistusliigiks vangistust ühes karistusest tingimisi vabastamisega KarS § 73 lg 1,3 mõttes minimaalse, see on 3-aastase katseajaga. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.