lg 1 järgi kiirmenetluses, otsus tehtud kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav N.E Kaitsja isikukood: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; juhutööd; kahtlustatavana kinni peetud 28.11.2007.a. kell 14.00; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud 2-l korral riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.E
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates N.E kahtlustatavana kinnipidamisest , so alates 28.11.2007.a. Tuginedes KrMS § -dele 127 lg 1, 130 lg 1,2, 5 ja 408 lg 5 võtta N.E kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalist viivitamata vahi alla. Rahuldada E.B. tsiviilhagi ja välja mõista N.E-lt E.B. kasuks 500.- (viissada) krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 180 lg 1,3, 189 lg 2 alusel mõista N.E-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 1 000 (tuhat) krooni; Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „N.E , 1-07-15157, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu N.E (N.E) süüdistatakse selles, et tema 27.11.2007.a. kella 22.00 paiku tungis ebaseaduslikult toaakna lõhkumise teel E.B. tahte vastaselt Tartumaal X külas asuvasse E.B. kuuluvasse suvekodu elutuppa, tekitades aknaklaasi lõhkumisega kannatanule kahju kokku 500 krooni. Sellega pani N.E toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahtevastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise. Tsiviilhagi esitatud kannatanu E.B. poolt 500 krooni suuruses summas. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on : KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtel’ile makstud tasu summas 1486.80 krooni. Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.E-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
alusel arvestada karistusaja algust N.E kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 28.11.2007.a. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.E, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.E süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht tõkendi osas Kohus on seisukohal, et kuivõrd N.E puudub kindel elukoht ja ta on avaldanud, et soovib 2 kohe asuda mõistetud karistust kandma, siis on käesoleval juhul põhjendatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks N.E vahistada KrMS § 127 lg 1, 130 lg 1,2 ja 5 alusel. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et N.E on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud E.B. le varalist kahju. N.E ei ole esitanud kohtule tõendid, mis välistaksid tema süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub E.B. tsiviilhagi rahuldamisele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 2 283,30 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et N.E, kes ei oma alalist töökohta ja elukohta, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista N.E-lt tasumisele kuuluvast sundrahast 1000.- krooni, sundraha 4 400.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa jätta riigi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.