1-07-10118\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. septembril 2007.a. 1-07-10118 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid V.D süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistatav V.D - isikukood XXX, Valgevene kodanik, keskharidusega, elukoht: XXX; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata,väärtegude eest karistatud rahatrahvidega ( trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. V.D süüdistatakse selles, et tema , olles alkoholijoobes 02.06.2006.a. kella 00.20 paiku XXX asuvas korteris tüli käigus lõi V S´it õllepudeliga vastu pead otsmiku piirkonda, põhjustades talle füüsilist valu ja õmblust vajava põrutushaava ning nahamarrastuse otsmikul paremal pool ning nahaaluse verevalumi paremal põsel. Teise inimese löömise ja tervise kahjustamisega pani V.D toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi . Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi. Toimikus olevate tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 3 - 6); kannatanu V. S´i ütlustega (tl. 7 - 14); SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuse patsiendikaardiga 27088 (tl. 15); eksperdiarvamusega (tl. 17 21); tunnistaja I. F ütlustega (tl. 23 - 32); tunnistaja M. L ütlustega (tl. 33-37); kahtlustatava V.D endaütlustega (tl. 39-42; 57-61) kohtueelses menetluses on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. V.D on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. 2 Kuna V.D käesolevas kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 60 (kuuekümne) päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 3 000 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Arvestades asjaolu, et V.D on pensionär, peab kohus võimalikuks KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. kuue kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (s.o. 500 krooni igas kuus). KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5 400 krooni, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 1 840 kooni (tl. 21), määratud kaitsjale on eeluurimisel tasutud summa 495,60 krooni (tl. 81). Arvestades V.D varanduslikku seisundit, peab kohus võimalikuks jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada V.D KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 3000 (kolm tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel tuleb ära näidata kohtuotsuse number „1-07-10118“. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni igas kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista V.D-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ning märkides ära krimin aalasja numbri 1-07-10118) – s.o. sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni ja kohtuarstliku ekspertiisi tasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kooni). 3 Kui menetluskulusid tähtaegselt ei tasuta, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik