Obsah (12)

§ 199§ 202§ 257§ 64§ 74§ 75§ 121§ 266§ 65§ 69§ 345§ 346

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19 detsember 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-16791 (kohtueelses menetl

§-de 199 lg 1; 257-§ 22 lg 3; 202 lg 1 järgi advokaat Marrt Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja M.G (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

§-de 199 lg 2 p 4,7; 257-§ 22 lg 3; 121; 266 lg 2 p 1,3 järgi advokaat Katrin Tamre H.Z (isikukood xxx; elukoht xxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi advokaat Raul Tosmann G.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§-de 121; 199 lg 2 p 4,8 järgi advokaat Mart Sikut V.O (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xx xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§-de 257; 345 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Tarmo Aadla süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada Tarmo Aadla süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada Tarmo Aadla süüdi

§ 257

§ 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tarmo Aadlale katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 (kuud) ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Aadla ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata Tarmo Aadlale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x-xx xxxxxxxx ; tühistada Tarmo Aadlale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada M.G süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada M.G süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada M.G süüdi

§ 257

-§ 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; tunnistada M.G süüdi

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 8 (kaheksa) kuud; vahi all viibitud aeg 03.-04.06.2008 arvata kantud karistuse hulka ja kandmata karistuseks jääb vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.G-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui M.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata M.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada M.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada H.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega H.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.05.2006 otsusega H.Z-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) kuu võrra ning mõista H.Z-ile liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 69

lg 1 alusel asendada H.Z-ile mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja

69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada H.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; tühistada H.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada G.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada G.Z süüdi

§ 121

järgi ja mõista karistusena vangistus 5 (viis) kuud;

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud; vahi all viibitud aeg 02.04.06.2008 arvata kantud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks jääb vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G.Z-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui G.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata G.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; tühistada G.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada V.O süüdi karistusseadustiku (

) §-de 257 ja mõista talle rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni; tunnistada V.O süüdi

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 2 (viiskümmend) päevamäära, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni;

§ 64

lg 1 alusel lugeda V.O lõplikuks karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 5 000 (viis tuhat) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult AS Kraver tsiviilhagi ning välja mõista Tarmo Aadlalt 1458 (üks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni 55 senti ja M.G-lt 643 (kuussada nelikümmend kolm) krooni AS Kraver kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Tarmo Aadlalt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti riigi kasuks; 2.2.2 M.G-lt riigi õigusabi tasu 3517 (kolm tuhat viissada seitseteist) krooni 10 senti riigi kasuks; 2.2.3 H.Z-ilt riigi õigusabi tasu 1138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks; 2.2.4 G.Z-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu (kohtuarstliku ekspertiisi kulu) 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigi kasuks; 2.2.5 V.O-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaalmenetluse kulud (ekspertiisitasu) 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni riigi kasuks; 2.2 jätta M.G-lt ja H.Z-ilt sundraha välja mõistmata; 2.3 asitõend - müügileping - jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Mart Sikutile 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 20 senti, Katrin Tamrele 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti, Raul Tosmannile 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu 3 Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Tarmo Aadlale mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 1 järgi 2 kuud vangistust;

§ 202

lg 1 järgi 2 kuud vangistust;

§ 257

-§ 22 lg 3 järgi 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Tarmo Aadla 18 kuu katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda Tarmo Aadla katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. 2) M.G-le mõistetavaks karistuseks

§-de 199 lg 2 p 4,7 järgi 3 kuud vangistust,

§ 121

järgi 3 kuud vangistust,

§ 257

- § 22 lg 3 järgi 4 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vahi all viibitud aeg 03.-04.06.2008.a. arvata kantud karistuse hulka ja kandmata karistuseks jääb 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui M.G 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda M.G katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. 3) H.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust 09.05.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi.

§ 69lg 3 kohaselt määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 24 kuud.

Määrata H.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. 4) G.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 2 kuud vangistust,

§ 121järgi 5 kuud vangistust.

4

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusi ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Vahi all viibitud aeg 02.-04.06.2008.a. arvata kantud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks jääb 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui G.Z 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda G.Z katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. 5) V.O-le mõistetavaks karistuseks

§ 257järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o.

2500 krooni;

§ 345lg 1 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o.

2500 krooni.

§ 64lg 1 alusel lugeda lõplikuks karistuseks 100 päevamäära rahalist karistust, s.o.

5000 krooni.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud motiveeringud 2.
2. Tarmo Aadlale, M.G-le , H.Z-ile , G.Z-ile ja V.O-le esitatud süüdistused asjaolud ja õiguslikud Tarmo Aadlat on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
3. juulil 2006.a kella 24 paiku varastas Viljandi maakonnas Kolga–Jaani vallas Järtsaare külas asuvas Soosaare I turbarabas seisnud AS-le Kraver kuuluvast kahe traktori küttepaakidest kokku 155 l erimärgistatud diiselkütet väärtusega kokku 1458.55 krooni. Tarmo Aadla tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel süüdistatakse Tarmo Aadlat selles, et ta nõustus V.O ettepanekuga toimetada viimase juurde võla sissenõudmiseks Rauno Kangur koos viimasele kuuluva autoga. Seejärel, 2006.a. juulikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Moori bussipeatuse juures Viljandi-Põltsamaa maanteel, olles koos Heikko M.G ja M.G-ga , peatas ta autoga sõitva Rauno Kanguri ja koos M.G-ga nõudis V.O juurde kaasatulemist. Selleks, et viia Rauno Kangur ja talle kuulunud auto V.O poole, läks Tarmo Aadla Rauno Kanguri autosse juhiistmele ja asus ise seda juhtima, Rauno Kangur pidi istuma oma autosse juhi kõrvalistmele ning Tarmo Aadla sõidutas Rauno Kanguri V.O elukohta, xxxxxxxxx xxxxxx xx juurde hoovi, kuhu järgnes ka M.G , kes andsid V.O-le üle nii Rauno Kanguri kui ka tema sõiduauto XXX xxx x reg nr xxx xxx . Ning Tarmo Aadla andis üle ka sõiduauto võtmed. Tarmo Aadla tegu on talle kvalifitseeritud

§ 257

- § 22 lg 3 järgi kaasaaitamisega teise isiku poolt oma oletatava õiguse teostamisele ebaseaduslikus korras, mis oli seotud isiku vabaduse piiramisega ja vägivallaga. Veel süüdistatakse Tarmo Aadlat selles, et tema 23.06.2008.a. kella 16 paiku Viljandi maakonna Suure-Jaani vallas Aimla küla xxxxxxx xxxx maadel läks ära tooma vanametalli (kogus 1 tonn 3000.- krooni väärtuses),mis kuulus Mati Kitsele ning mille olid H.Z ja Madis Lensment varastanud taluhoonete lähedalt ja viinud eemale ning mis laaditi Tarmo Aadla juhitud veoautole xxxxx reg.märgiga xxx xxx millega sõitis Viljandisse xxxxxxx x maja juurde. 5 Tarmo Aadla tegu on talle kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmisega.

M.G on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos H.Z-iga ajavahemikul 2006.a juuni kuni

1. juuli 2006.a varastas Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Tõnissaare külas Metsäliito AS-le kuuluvalt Kõrre–Jaak kinnistult 19 tm lepapuid väärtusega kokku 2850 krooni Veel süüdistatakse M.G selles, et tema,
2. juuli 2006.a kell 20.00 kuni
3. juuli 2006.a kell 05.30, olles varem toime pannud varguse, koos Kristo Luigega ja 13–aastase Kaijo M.G-ga varastas Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas asuvas Soosaare I turbarabas seisnud AS-le Kraver kuuluvast kolme traktori küttepaakidest kokku 205 l erimärgistatud diiselkütet väärtusega kokku 1929.05 krooni. M.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg.2 p.4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud grupi poolt. Veel süüdistatakse M.G-ni selles, et ta nõustus V.O ettepanekuga toimetada viimase juurde võla sissenõudmiseks Rauno Kangur koos viimasele kuuluva autoga. Seejärel, 2006.a. juulikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Moori bussipeatuse juures Viljandi-Põltsamaa maanteel, olles koos Heikko M.G ja Tarmo Aadlaga, peatas ta autoga sõitva Rauno Kanguri ja koos Tarmo Aadlaga nõudis V.O juurde kaasatulemist. Selleks, et viia Rauno Kangur ja talle kuulunud auto V.O poole, läks Tarmo Aadla Rauno Kanguri autosse juhiistmele ja asus ise seda juhtima, Rauno Kangur pidi istuma oma autosse juhi kõrvalistmele ning Tarmo Aadla sõidutas Rauno Kanguri V.O elukohta, xxxxxxx xxxxx xx juurde hoovi, kuhu järgnes ka M.G , kes andsid V.O-le üle nii Rauno Kanguri kui ka tema sõiduauto xxx xxxx x reg nr xxx xxx. M.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 257

- § 22 lg.3 järgi kaasaaitamisega teise isiku poolt oma oletatava õiguse teostamisele ebaseaduslikus korras, mis oli seotud isiku vabaduse piiramisega ja vägivallaga. Veel süüdistatakse M.G selles, et tema

1. jaanuaril
2. a kella 18 paiku vastastikuse tüli tulemusena tungis kallale Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Lätkalu külas xxxxxxxx xxxx köögis Sander T.ile, kellele lõi peaga näkku ja rusikaga näkku ning tõukas kannatanut endast eemale, tekitades füüsilist valu. M.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese löömisega ja talle valu tekitamisega.

Veel süüdistatakse M.G selles, et tema

1. mail
2. a kella 20 paiku koos Anton Sootsi, Steven Paabuti, Sander Tsapovi ja Kaimar Aasaga omaniku tahte vastaselt tungis keelatud territooriumile, kus ronis Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Eesnurga külas asuva AS-ile EMT kuuluva mobiiltelefonimasti otsa, ronides ka üle lukustatud ja keelusilti omava aia. Veel süüdistatakse selles, et tema grupis koos G.Z-iga 01.06.08 kella 15 paiku tungis ukse lõhkumise teel Viljandimaal, Kolga-Jaani v Orgu külas xxxxx xxxx elumajja, kus nägi kuidas G.Z varastas sealt Valdur T.ile kuuluva süntesaatori MK-2063, väärtusega 1200 krooni,0,5 l pudeli Laua Viina, väärtusega 63 krooni ja 1,0 l pudeli viina Stolitsnaja Vodka, väärtusega 130 krooni. 6 M.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile ja ruumi tungimisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. H.Z on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos M.G-ga ajavahemikul 2006.a juuni kuni 11. juuli 2006.a varastas Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Tõnissaare külas Metsäliito AS-le kuuluvalt Kõrre–Jaak kinnistult 19 tm lepapuid väärtusega kokku 2850 krooni. Veel süüdistatakse H.Z selles, et tema, 22.-23.06.2008.a. kella 16 paiku Viljandi maakonna Suure-Jaani vallas Aimla küla xxxxxxx talu maadelt koos Madis Lensmentiga varastas 1 tonni vanametalli, mis kuulus Mati K.ele, vedasid vanametalli talumaadelt eemale metsa äärde ja laadisid selle Tarmo Aadla juhitud veoautole, kes viis vanametalli Viljandi linna. H.Z tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. G.Z-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ,

1. jaanuaril
2. a kella 18 paiku vastastikuse tüli tulemusena tungis kallale Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Lätkalu külas xxxxxxxx talu õuel Eha V.le, kellele lõi kühvliga(labidaga) pähe ja tõukas kannatanut endast eemale, mistõttu kannatanu kukkus, tekitades pikaajalise tervisekahjustuse(kuid mitte üle 4 kuu), seejärel tungis kallale Sander T.ile, kellele lõi mitmeid kordi rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu, seejärel tungis kallale Valdur T.ile, kellele lõi rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu. G.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi teiste inimeste löömisega ja neile valu ning tervisekahjustuse tekitamisega. Veel süüdistatakse G.Z-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse 01.06.08 kella 15 paiku tungis ukse lõhkumise teel Viljandimaal, Kolga-Jaani valla Orgu külas xxxxx talu elumajja ning varastas sealt Valdur T.ile kuuluva süntesaatori MK-2063, väärtusega 1200 krooni,0,5 l pudeli Laua Viina, väärtusega 63 krooni ja 1,0 l pudeli viina Stolitsnaja Vodka, väärtusega 130 krooni. Vargusega tekitatud kogukahju 1393 krooni. G.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. V.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 2006.a. juulikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, leppis kokku M.G-ni ning Tarmo Aadlaga, et viimased toovad tema juurde Rauno Kanguri selleks, et ta saaks Rauno Kangurilt 38 000.- krooni võla katteks auto ära võtta. M.G ja Tarmo Aadla sundisidki Rauno Kangurit istuma viimasele kuuluvasse autosse xxx xxx x reg nr xxx xxx Viljandi mk Saarepeedi vallas Põltsamaa teelt Moori bussipeatuse juures, Tarmo Aadla istus autorooli ja viis Rauno Kanguri xxxxxxxxxx xxxxxx xx hoovi, koos M.G-ga viis Rauno Kanguri V.O juurde ja andis üle V.O-le, andes üle ka autovõtmed, ja seejärel lahkusid. V.O, teostades oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, võttis ära Rauno Kangurile kuuluva sõiduauto xxx xxx x väärtusega 25000 krooni, kasutas Rauno Kanguri suhtes füüsilist vägivalda, otsis läbi Rauno Kanguri riiete taskud ja võttis ära viimasele välja antud sõiduki registreerimistunnistuse ning kaks mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega à 400 krooni ja №kia 1100 väärtusega 600 krooni. V.O tegu on talle kvalifitseeritud

§ 257

järgi oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, mis on seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega. 7 Kohtueelsel uurimisel kahtlustati V.O ka

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametliku dokumendi varguse toimepanemises, mis seisnes selles, et ta ühel päeval 2006. juulikuus oma elukohas xxxxxxxx xxxxx xx juures varastas Rauno Kangurilt viimasele välja antud sõiduauto xxx xxxx reg nr xxx xxx registreerimistunnistuse – tegu on juba hõlmatud

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteoga ja eraldi kvalifitseerimisele ei kuulu.

V.O süüdistatakse selles, et tema 17.juulil 2006.a. kasutas Viljandis Pargi tn 3A asuvas ARK Viljandi osakonnas võltsitud dokumenti- müügilepingut- Rauno Kangurile kuuluva sõiduauto xxx xxx x enda nimele registreerimiseks. V.O tegu on talle kvalifitseeritud

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigus sõiduauto enda nimele registreerimiseks. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Tarmo Aadla tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§-de 199 lg 1;

§ 257

-§ 22 lg 3; 202 lg 1 järgi; M.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§-de 199 lg 2 p 4,7; 257-§ 22 lg 3; 121; 266 lg 2 p 1,3 järgi; H.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi; G.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§-de 121; 199 lg 2 p 4,8 järgi ja V.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§-de 257; 345 lg 1 järgi. 2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine AS Kraver on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 2101.55 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 202

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;

§ 257

-§ 22 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Tarmo Aadla karistamise kokkuleppemenetluses. Tarmo Aadla karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 257

-§ 22 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni 8 viieaastase vangistusega;

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 266

lg 2 p 1,3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.G karistamise kokkuleppemenetluses. M.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.Z karistamise kokkuleppemenetluses. H.Z karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 4,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. G.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 257

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 345

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.O karistamise kokkuleppemenetluses. V.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava Tarmo Aadla kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava M.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 9 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava H.Z kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava G.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – käekirjaekspertiis 1080 krooni ja kohtuarstlik ekspertiis 2 875 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavatele M.G ja H.Z üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et arvestades M.G ja H.Z majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta sundraha süüdistatavatelt M.G ja H.Z välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Tarmo Aadlalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101.80 (991.20+110.60) krooni riigi kasuks; 2) M.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 3517.10 (2378.40+991.20+147.50) krooni riigi kasuks; 3) H.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1138.70 (991.20 + 147.50) krooni riigi kasuks; 4) G.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101.80 (991.20+110.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu (kohtuarstliku ekspertiisi kulu) 2 875 krooni riigi kasuks; 5) V.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (ekspertiisitasu) 1 080 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused 10 Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend - müügileping - tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 11