) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja P.A süüdistuses
Prokuröri abi Marina Kalistratova Süüdistatav P.A , isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, töökoht: V E , kannab karistust Vanglas, elukoht:xxx , asukoht: xxx; käesolevas kriminaalasjas alates 12.10.2007.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud; • 02.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 7, 8 alusel mõisteti vangistus 3 aastat,
lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti vangistus 1 aasta,
alusel mõisteti vangistus 6 kuud,
lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat,
lg 2 alusel mõisteti vangistus 5 aastat ja 2 kuud,
68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 aastat, 4 kuud ja 7 päeva; • 07.02.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 185 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 kuud, KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 2 aastat, 2 kuud katseajaga 2 aastat; 2 Kaitsja Riine Lumiste Süüdistatav B.H , isikukood: xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidusega, töötab: AS F , elukoht: xxx, alates 25.10.2007.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud; • 16.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud,
lg 2 ja
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat; • 27.01.2006.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 5 kuud,
lg 2 p 4, 7 alusel mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud,
64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ja
K § 139 lg 2 p 1 § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 kuud, KrK § 47 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 kuud, katseajaga 1 aasta; Imbi Seimar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada P.A
MS § 238 lg 2 sättest tulenevalt vähendada P.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes temale lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada P.A-le mõistetud karistust talle Tallinna Linnakohtu 02.04.2004.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6 (kuue) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra, mõistes P.A-le liitkaristuseks 1 (ühe) aasta ja 21 (kahekümne ühe) päeva pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks lugeda 30.11.2007. 4. P.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja valida tema suhtes uueks tõkendiks – vahistamine. 5. Süüdi mõista B.H
MS § 238 lg 2 sättest tulenevalt vähendada B.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võtta, mõistest temale lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 7.
lg 2 alusel suurendada B.H-le mõistetud karistust talle Harju Maakohtu 16.06.2006.a. otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, mõistes B.H-le liitkaristuseks 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse. 8.
lg 1 ja 3 järgi asendada B.H-le mõistetud 1 (ühe) aasta 3 pikkune vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. B.H peab üldkasuliku töö tegema 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul. 9.
lg 4 järgi peab B.H üldkasuliku töö tegemisel järgima
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 7, 8 järgi, uuesti 16.10.2007 kella 09.00 paiku viibides Tallinnas, Sadama 6 Sadamamarketis võttis koos B.H-ga võõra vallasasja – lukustamata boksist 22.28 O Š kuuluva rahakoti maksumusega 300 krooni, milles oli sularaha 140 krooni, Hansa ja Ühispanga deebetkaardid koos PIN-koodidega, IDkaart ja kasutades O Š kuuluvat Hansapanga kaarti Tallinnas, Põhja pst 33 kell 09.25 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 10000 krooni, samuti kasutades O Š kuuluvat Ühispanga kaarti Tallinnas, Põhja pst 17 kell 09.36 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 2400 krooni, tekitades sellega varalist kahju O Š summas 12840 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, koos B.H-ga 16.10.2007 kell 09.31 kasutades O Š kuuluvat Hansapanga kaart Tallinnas, Põhja pst 17 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist üritas võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 15000 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna soovitud summa ületas limiiti. Seega P.A varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna, pani toime grupis võõra vallasajas äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi, see on
Käesolevas kriminaalasjas on B.H kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles 16.06.2006 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi, uuesti 16.10.2007 kella 09.00 paiku viibides Tallinnas, Sadama 6 Sadamamarketis võttis koos P.A-ga võõra vallasasja – lukustamata boksist 22.28 O Š kuuluva rahakoti maksumusega 300 krooni, milles oli sularaha 140 krooni, Hansa ja Ühispanga deebetkaardid koos PIN-koodidega, ID-kaart ja kasutades O Š kuuluvat Hansapanga kaarti Tallinnas, Põhja pst 33 kell 09.25 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 10000 krooni, samuti kasutades O Š kuuluvat Ühispanga kaarti Tallinnas, Põhja pst 17 kell 09.36 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 2400 krooni, tekitades sellega varalist kahju O Š summas 12840 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti, koos P.A-ga 16.10.2007 kell 09.31 kasutades O Š kuuluvat Hansapanga kaart Tallinnas, Põhja pst 17 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist üritas võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil O Š pangakontolt raha summas 15000 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna soovitud summa ületas limiiiti. Seega B.H varem varguse toime pannud isikuna, pani toime grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul on nii B.H-le kui ka P.A-le esitatud süüdistus põhjendatud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vaatamata sellele, et P.A ennast täielikult süüdi ei tunnistanud asus prokurör kohtus seisukohale, et süüdistatavad panid süüteo 5 toime ühiselt ja kooskõlastatult, isikute süü on tõendatud kannatanute poolt antud ütlustega, pangakonto väljavõtetega, õiendiga sularahaautomaadi kohta ning Ühis – ja Hansapanga vastustega. Karistuse mõistmisel süüdistatavatele palus prokurör kohtul arvesse võtta asjaolu, et nii P.A kui ka B.H on isikud, keda on varem kriminaalkorras karistatud ning, kes panid kuriteo toime kaitseajal. Prokurör taotles B.H süüdi tunnistamist
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 1 aastase vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra, karistades B.H 8 kuu pikkuse vangistusega, mida
otsusega temale mõistetud kandmata karistuse ärakandmata osa s.o. 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista B.H-le 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev. Samuti taotles prokurör kohtus P.A süüdi tunnistamist
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 1 aastase vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra, karistades P.A 8 kuu pikkuse vangistusega, mida
otsusega temale mõistetud kandmata karistuse ärakandmata osa s.o. 9 kuu ja 1 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista P.A-le 1 aasta, 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.11.2007.a. Kriminaalasjas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 13050,00.- krooni pidas prokurör põhjendatuks ning taotles selle välja mõistmist B.H-lt ja P.A-lt solidaarselt. Kaitsja seisukoht: Kaitsja Riine Lumiste selgitas kohtuistungil, et tema ühineb oma kaitsealuse P.A seisukohaga, kes on ennast osaliselt süüdi tunnistanud, nimelt ei tunnista P.A oma süüd rahakoti varguses, kuid seda ta tunnistab, et käisid koos B.H-ga raha võtmas. Kaitsja leidis, et P.A-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, kuid täpsustamist vajaks süüdistus rahakoti varguse osas. Kaitsekõnes asus kaitsja seisukohale, et asjaolu, mis puudutas kannatanu arvelt raha väljavõtmist, selles osas vaidlust ei ole. P.A on ennast selles osas süüdi tunnistanud, kinnitades, et tema on raha võtnud ning seda kinnitavad ka toimikus olevad fotod, tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et 2400.- krooni võttis välja B.H ja antud raha nad jagasid pooleks. Kaitsja taotles kohtult kergendavaks asjaoluks lugeda seda, et P.A on ennast süüdi tunnistanud. Prokurör poolt P.A-le nõutud 8 kuu pikkust vangistust pidas kaitsja liialt pikaks ajaks. Nimelt on P.A olemas töökoht, millega ta ei ole sidet kaotanud, tegu on noore mehega, kellel on aeg lõpetada selline tegevus ning seetõttu võiks ka karistus olla lühem, esitatud hagi aga kuulub rahuldamisele. Kaitsja Imbi Seimar selgitas kohtuistungil, et tema kaitsealusele B.H-le esitatud süüdistus on kriminaaltoimiku materjalidega tõendatud ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Oluliseks pidas kaitsja seda, millise karistuse kohus B.H-le mõistab. Kaitsja palus pöörata tähelepanu sellele, et süüdistatav tunnistab oma süüd, kahetseb. Samuti selgitas süüdistatav kohtule, et 3 erinevat süüdistust andis ta seetõttu, et ennast paremas valguses näidata. B.H on asunud kahju hüvitama, arvestades B.H sissetulekuid ja seda, et tal on ülalpidamisel väike laps on ta oma elu märkimisväärselt muutnud. Peale juhtunud on B.H on muutnud oma suhtlusringkonda ja lõpetanud kuritegevuse. Eeltoodut arvestades leidis kaitsja kohtuliku uurimise lõpus, et prokuröri poolt B.H-le nõutud 1 aastane vangistus ei vasta see isiku süü suurusele ja samuti ei ole see kohtupraktikas keskmiselt sääraste tegude eest mõistetavale karistusele. Kaitsja kaitsekõnes asus seisukohale, et B.H-le mõistetav karistus peaks olemas tunduvalt lühem, kui seda taotles prokurör, sest arvestada tuleb ka seda, et varasem karistus B.H on kandmata ja see kuulub 6 liitmisele. Kuna B.H on töövõimeline ja ta on avaldanud soovi ja nõusolekut, et kohus asendaks mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga. Sellisel juhul oleks B.H võimalik jätkata ka omandatud erialal tööd, kasvatada ja pidada ülal oma last ning, kuna ÜKT puhul jätkub tal ka kriminaalhooldus, kontrollnõuete täitmine, siis leidis kaitsja, et selline mõistetav karistus oleks B.H suhtes väga efektiivne. Kohtu seisukoht: Kohtulikul arutamisel uuriti järgmisi tõendeid: O Š eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 16.10.07.a. kella 08.00 paiku läks tema aadressil Sadama 6/8 asuvasse Sadamamarketi oma boksi nr. 22.28 tööle. Ta tegi ukse lahti ja pani oma riided ning asjad tagaruumi tooli peale, rahakoti pani aga laua alla ja alustas tööd. Boksiuks oli lukustamata ja boksis töötas ta üksinda. Vahepeal läks ta WC-sse ja raha vahetama. Kella 13.00 paiku kui ta tahtis minna lõunale, siis ta avastas, et musta värvi nahast rahakott väärtusega 300,00.krooni oli varastatud. Rahakotis oli sularaha 140,00.- krooni ja dokumendid: ID-kaart väärtusega 150,00.- krooni, Hansapanga ja Ühispanga deebetkaardid koguväärtusega 60,00.- krooni, mille vahel olid PIN koodid. Koheselt blokeeris ta kõik oma kaardid, politseisse ta ei helistanud. Pangas öeldi talle, et tema Hansapanga arvelt on välja võetud 10000,00.- krooni ja Ühispanga arvelt 2400.krooni. Kokku tekitati temale materiaalset kahju summas 13050,00.- krooni, millise summa ulatuses ta palub end tunnistada tsiviilhagejaks. Selles salajases varguses tema kedagi kahtlustada ei oska, kuid nendel on olemas videokaamera; /kd I lk 2-3, 4-6/ Kannatanu O Š Hansapanga pangakonto väljavõtet ajavahemiku 16.10.2007.a. kuni 17.10.2007.a. kohta, millisest nähtub, et 16.10.2007.a. Tallinnas, Põhja pst 33 kell 09:25 võeti kannatanule kuulunud Hansapanga pangakontolt välja 10000,00.- krooni; /kd I lk 7, 9/ Kannatanu O Š Eesti Ühispanga pangakonto väljavõtet ajavahemiku 01.01.2007.a. kuni 17.10.2007.a. kohta, millisest nähtub, et 16.10.2007.a. Tallinna, Põhja pst 17 kell 09:36 võeti pangakaarti kasutades kannatanule kuulunud Ühispanga arvelduskontolt välja 2400,00.- krooni; /kd I lk 8-9/ Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseivaneminspektor V. Milenin koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud CD plaadil olnud videosalvestis Sadamamarketi kaubanduskeskusest. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et kaamera asus Tallinnas, aadressil Sadama 6 Sadamamarketis kaubaridade vahel. Vaadeldud salvestus kestis 2 minutit ja 32 sekundit. Pildil ei olnud kella ja kuupäeva. Salvestusel oli näha, et paremalt poolt tulid 2 isikut, kellel olid seljas tumedad riided ning, kes jäid seisma. Oli näha, et üks nendest oli meesterahvas ja teine naisterahvas, isikud liikusid koos. Meesterahval olid jalas tumedad jalatsid ning hallid püksid ja seljas must kapuutsiga jope, naisterahval oli seljas sinist värvi sviiter, must kapuutsiga jope ja jalas sinised teksad ja mustad jalatsid ja käes. Salvestuselt oli näha, kuidas naisterahvas läks boksi sisse ja meesterahvas jäi sinna vasta seisma, näoga leti poole suunatud, 30 sekundit hiljem tuli naisterahvas boksist välja ja ta käes oli tal näha musta värvi eset. Isikud liikusid koos paremale poole ja kadusid kaamera vaateväljalt; /kd I lk 12-16/ Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseivaneminspektor V. Milenin koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et vaadeldavateks objektideks on olnud CD plaadil olnud pildid – väljavõtted piltidest - Hansapanga sularahaautomaatidest, millised asuvad Tallinnas Põhja pst 33 ja Põhja pst 17. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et üks pilt oli tehtud sularahautomaadist, mis asus aadressil Põhja pst 33, Tallinn 16.10.2007.a. kell 09:25:20. Märgitud pildil on näha meesterahva nägu. Meesterahval oli seljas must jope, millise 7 külje pealt jooksis valge joon, vasakul küljel oli punast värvi embleem, meesterahva pead kattis kapuuts. Teistel piltidel oli sularahaautomaat, milline asus aadressil Põhja pst 17, Tallinn, pildid tehtud 16.10.2007.a. kell 09.34:09, 09:35:30, ja 09:36:07. Kahel esimesel pildil oli näha meesterahva nägu, meesterahval oli seljas musta värvi jope, mille külje pealt jooksis valge joon, vasakul küljel oli punast värvi embleem, meesterahva pead kattis kapuuts. Tagaplaanil oli näha naisterahva kuju, naisterahvas oli mustas jopes, pea oli kaetud kapuutsiga. Kell 09:36:07 oleva pildi peal oli näha näha naisterahva pead, mis oli kaetud kapuutsiga; /kd I lk 30-34/ SEB Eesti Ühispank 22.10.2007.a. koostatud vastust järelepärimisele, millisest nähtub, et Hansapanga sularahaautomaadist HAN00002 võeti 16.10.2007.a. kell 09:36 O Š arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxxxx kaardiga välja sularaha 2400,00.- krooni; /kd I lk 23/ Hansapank Swedbank 15.11.2007.a. koostatud vastust järelepärimisele, millisest nähtub, et nemad esitavad sularahaautomaadi HAN00099 (asukohaga Põhja pst 33, Tallinn) videokaamera salvestuse isikust, kes 16.10.2007.a. kell 09:25 võttis O Š pangakaariga välja sularaha summas 10000.- krooni. Samuti teatavad nad, et 16.10.2007.a. kell 09:31 üritati O Š pangakaardiga välja võtta sularaha summades 10000 krooni ja 5000 krooni sularahaautomaadist HAN00002 (asukoht Põhja pst 17, Tallinn), kuid tehingud ebaõnnestusid, kuna ületati limiiti; /kd I lk 27/ Hansapank Swedbank 15.11.2007.a. koostatud vastust järelepärimisele, millisest nähtub, et Hansapank on esitanud sularahaautomaadi HAN00002 (asukoht Põhja pst 17, Tallinn) videokaamera salvestused 16.10.2007.a ajavahemikus kell 09:30-09:40 kohta; /kd I lk 29/ Harju Maakohtu 16.06.2006.a. kohtuotsuse ärakirja, millisest nähtub, et B.H on märgitud kuupäeval süüdi tunnistatud
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda on karistatud vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel vähendati temale mõistetud karistust 1/3 võrra ning loeti, et B.H poolt kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega s.o lugedes kandmisele kuuluvaks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel ei pööratud tähtajalist vangistust täitmisele, kui 2 aastase katseaja jooksul süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid
lg 1 alusel Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. B.H-lt mõisteti välja tsiviilhagid ja menetluskulud; /kd I lk 42-45/ P.A eeluurimisel 19.10.2007.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema ei tunnista ennast süüdi, selgitades,et 16.10.2007.a. kella 10.00 paiku kohtus tema oma tuttava B.H-ga linnas. Tema – P.A oli teel Sadamamarketisse, et endale kampsuneid osta. B.H tuli temaga kaasa. Kui tema kampsuni ostis, siis Aleksandra temaga ei olnud, kus ta oli, seda ta ei tea. Aleksandra tuli tema juurde ja nad väljusid. Kui nad olid õues, näitas B.H talle rahakotti. Seal sees oli umbes 150 krooni ja kaardid koodidega. B.H andis talle HP kaardi koodidega ja nad võtsid 10000 krooni Linnahalli juures. Raha võttis välja tema – P.A . Raha jagasid nad pooleks. Seejärel suundusid nad trammile ja läksid Balti Jaama. Nad väljusid Põhja pst ja Aleksandra võttis välja SEB ÜP automaadist 2400.- kooni. Poole summast sai tema – P.A endale. Balti Jaamas läksid nad lahku. Raha kulutas tema – P.A auto remondiks; /kd I lk 50-52/ P.A eeluurimisel 25.01.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema ennast süüdi ei tunnista, selgitades, et 16.10.2007.a. kohust Sadamamarketi juures B.H-ga , kes käis Sadamamarketis saapaid ostmas ning, kes on ta endine tüdruksõber. Marketis olid nemad eraldi. Tema – P.A ajas omi asju ja B.H omi asju. Marketis sees nende teed ei ristunud. Tema – P.A viibis sees umbes 20-30 minutit, 8 kui ta väljus, siis põrkas uksel Aleksandraga kokku. Tema – P.A oli Linnahalli juurde auto pargitud ja ta suundus auto juurde, Aleksandra kõndis talle järele. Kui nad olid Statoili tankla juures, siis võttis Aleksandra tumedat värvi rahakoti välja, siis võttis ta sealt Hansapanga kaardi ja andis talle kaardi koos koodidega. B.H palus tema – P.A-lt välja võtta 10000.- krooni. Tema midagi ei kahtlustanud ning ta võttis 10000 krooni. Kogu raha ja kaardid andis ta B.H-le . Nad rääkisid veel 10-15 minutit ja läksid lahku. Tema – P.A arvab, et Aleksandra teeb spetsiaalselt tema peale avaldusi ja annab ütlusi tema vastu, see, milliseid ütlusi Aleksandra annab, seda ta teab, kuna viimane rääkis talle sellest; /kd I lk 53-58/ P.A eeluurimisel 26.02.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab oma süüd osaliselt. Selgitades, et 16.10 helistas tema B.H-le ja määras talle kohtumise Coca – Cola Plazza juures, et linnas jalutada. B.H jõudis kohale kella 9.00 ajal. Nad kohtusid tema – P.A poolt määratud kohas ja nad hakkasid sadama poole minema. B.H tegi ettepaneku sisse astuda Sadamamarketisse nagu on näha fotol. Kella 9.10 paiku sisenesid nad kauplusesse, tema – P.A seisis koridoris. B.H astus boksi sisse ja varastas sealt rahakoti. Kohe pärast seda lahkusid nad kauplusest. B.H teatas talle, et varastas rahakoti. Nad hakkasid seda vaatama, seal sees oli raha umbes 140.- krooni ja pangakaardid. B.H andis talle Hansapanga pangakaardi ja ta võttis Linnahalli juures välja 10000. Raha jagasid nad pooleks. Seejärel istusid nad trammi peale ja sõitsid ühe peatusevahe. B.H võttis teise kaardi – Ühispanga oma ja nagu foto pealt on näha, võttis välja 2400.- krooni, mille nad jagasid pooleks. Sadamamarketisse ei läinud nad varguse eesmärgiga, vaid nad tahtsid vaadata asju, et neid osta, vargus aga toimus spontaanselt. Peale 10000 krooni väljavõtmist andis tema Hansapanga kaardi B.H-le tagasi ja, mis B.H sellega edasi tegi, seda ta ei tea. Ühispanga kaardi aga peale seda, kui B.H oli välja võtnud 2400, lõhkus tema – P.A ära ja viskas prügiämbrisse. Selle aparaadi juures, kust B.H võttis raha välja, selle juures ta ei käinud vaid seisis kuskil 30 meetri kaugusel nurga taga. B.H poolt välja võetud raha jagasid nad pooleks. Rahakott ja ID-kaart jäid aga B.H kätte ja, mida ta nendega edasi tegi, seda ta ei tea. Pärast varguse toimepanemist tegi B.H talle ettepaneku võtta süü enda peale, kuid tema – P.A on valmis vastutama seaduse ees oma väärteo eest. Kahetseb tema puhtsüdamlikult; /kd I lk 107-113/ Tallinna Linnakohtu 02.04.2004.a. kohtuotsuse ärakirja, millisest nähtub, et P.A on märgitud kuupäeval süüdi tunnistatud
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda on karistatud vangistusega 3 aastat. Samuti on P.A süüdi tunnistatud
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda on karistatud 1 aastase vangistusega, P.A on süüdi tunnistatud
l g 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda on karistatud 6 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks P.A-le mõisteti 3 aastat vangistust. Vastavalt
lg 2 alusel suurendati P.A-le mõistetud karistust 3 aastat vangistust 07.02.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse 2 aasta ja 2 kuu võrra, ning liitkaristusega mõisteti 5 aastat ja 2 kuud vangistust, karistusest arvati maha 07.02.2002.a. otsusega mõistetud ärakantud karistus 28.01.2000-05.11.2001, s.o. 1 aasta 9 kuud ja 8 päeva,
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.10.2003.a.-23.10.2003.a. s.o. 15 päeva, kokku 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva ning kandmisele kuulus vangistus 3 aastat 4 kuud ja 7 päeva, karistuse kandmise alguseks loeti P.A poolt karistuse kandmisele asumise päeva. P.A-lt mõisteti välja sundraha, menetluskulud ja tsiviilhagid; /kd I lk 73-79/ B.H eeluurimisel 25.10.2007.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi, selgitades, et millal see täpselt oli, seda ta ei mäleta, aga mingi päev kohust tema linnas oma vana tuttava P.A-ga , nad kohtusid Coca 9 Cola Plazza juures. P.A hakkas temaga koos käima ning mingi aeg nad sisenesid Sadamamarketisse. Kus see täpselt oli seda ta ei mäleta, kuid tema – B.H sisenes ühe leti sisse, et kaupa vaadata ning ta märkas, et asjade sees on rahakott ning ta võttis selle endale. Keegi teda ei näinud. Aleksandr nägi seda, kuidas tema rahakoti võttis. Nad väljusid kohe ja hakkasid vaatama, mis seal sees on. Seal olid pangakaardid koos koodidega, koodid olid kaartide kõrval, raha sees ei olnud. Aleksandr pakkus raha kontolt välja võtta. Nad läksid Linnahalli Statoili juurde ja võtsid sealt välja 10000 krooni, miks nad rohkem raha välja ei võtnud, seda ta ei tea. Raha võttis välja Aleksandr. Seejärel läksid nad Põhja pst Rimi kaupluse juurde, kus Aleksandr koos temaga võttis välja veel 2000 krooni. Raha jagasid nad pooleks. Siis läksid nad laiali ja tema – B.H ei tea P.A-st rohkem midagi. Raha raiskas tema – B.H enda peale. Ta väga kahetseb, et sooritas antud varguse; /kd I lk 82-84/ B.H eeluurimisel 02.11.2007.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et varguse päeval helistas talle P.A ning pakkus kohtuda linnas. Tema kohtus P.A-ga Coca – Cola Plazza juures. P.A pakkus minna Mere Keskusesse, et vaadata, mis sealt saab varastada. Nad käisid keskuses ja vaatasid, kus lettide taga inimesi ei ole. P.A läks leti taha, vaatas seal ringi, jooksis välja, võttis tema – B.H käest kinni ja andis märku, et varastas midagi. Kui nad olid väljas, siis P.A näitas talle rahakotti, mille varastas. P.A vaatas, mis seal sees on. Sees oli ID kaart, HP ja SEB deebetkaardid, trollitalongid, haigekassakaart ja 140.- krooni. P.A andis talle HP ja SEB kaardid. Tema – B.H nägi, et kaartide ümber on paber koodidega. Ta näitas P.A-le koode. P.A ütles talle, et nad läheksid Linnahalli Statoili juurde, et raha välja võtta. Tema – B.H keeldus seda tegemast, sest ta teadis, et eal on kaamerad. Aga kuna Aleksandr ei osanud automaati kasutada, siis tema – B.H aitas tal raha välja võtta. Linnahalli Statoili juures võttis ta HP kontolt välja 10000.- krooni, seal peal oli 25000.- krooni, rohkem ta ei saanud raha välja võtta, sest seal oli limiit. P.A vajutas nuppude peale, tema – B.H juhendas teda. Seejärel läksid nemad Rimi poe juurde ja sealt võttis ta veel SEB kontol 2400 krooni. Seejärel murdis P.A kaardid pooleks ja viskas koos rahakotiga Rimi kaupluse taga olevasse prügikasti. Raha tema – B.H endale saanud ei ole; / kd I lk 85-87/ B.H eeluurimisel 19.02.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab ennast täielikult süüdi, selgitades, et 16. oktoobri 2007.a. hommikul kella 8.30 paiku helistas talle P.A ja tegi ettepaneku kohtuda, et koos jalutada, samas teatades, et vaatab, kas saab midagi varastada. Nad kohtusid ja läksid koos Sadamamarketisse. P.A vaatas bokse, kus ei ole müüjat kohal ja, kui avastas boksi, kus ei olnud müüjat kohal, tegi ta ettepaneku siseneda boksi varastamise eesmärgil P.A ütles talle, et tema sisenemisel pöörataks rohkem tähelepanu. Tema – B.H sisenes P.A poolt viidatud boksi, kus ei olnud kohal müüjat ja varastas rahakoti, peites selle põue. Ta väljus boksist ja ütles P.A-le, et varastas rahakoti. Väljunud Sadamamarketist andis ta rahakoti kohe P.A kätte. P.A avas rahakoti ja vaatas ise ning näitas talle rahakoti sisu. Rahakotis oli 140 krooni, ID kaart, 2 pangakaarti, mis olid paberi vahel, millele olid trükitud kummagi pangakaardi PIN-kood. P.A tegi ettepaneku kasutades PIN koode pangakaartidega raha välja võtta. Raha võtsid nad kahest automaadist. Esimesest pangaautomaadist Hansapanga kaardiga võttis raha välja P.A, kuna ta ei osanud pangakaarti kasutada, siis tema – B.H juhendas teda. P.A võttis välja 10000 krooni ja proovis välja võtta veel 15000 krooni, katse võtta 15000 krooni ebaõnnestus, kuna oli ületatud päevalimiit. Teisest pangaautomaadist võttis raha 2400.- krooni välja tema – B.H , 2400.- krooni jagasid nad pooleks, 10000 krooni võttis P.A endale. Tema – B.H väga kahetseb toimepandut, ta oli sel ajal töötu, tööle asus ta kohe peale varguse sooritamist ja ta on koguaeg töötanud. Kriminaalhooldaja juures käib ta regulaarselt ja täidab kõiki kontrollnõudeid. Tema – B.H ei suhtle kriminaalsete isikutega, samuti ei ole tal narkosõltuvust, narkootikumide tarvitamise lõpetas ta 2005.a. jaanuaris. Praegu töötab ta 10 AS Fazer pagarina, tööl läheb tal hästi ja töö talle meeldib, ta on lõpetanud pagarite kursused ja ta kavatseb end sel alal täiendada. Ta kasvatab üksi oma 4 aastast poega, ta tulevane abikaasa suhtub lapsesse väga hästi ja tal on lootus luua pere; /kd I lk 100-102/ Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toiminud kohtuistungil süüdistatav P.A kinnitas, et tema on nõus kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, et temale on arusaadav, missuguse kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse ja süüdi tunnistab tema - P.A end osaliselt, enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud vaid kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, lisades üksnes seda, et tema tunnistab seda, et võttis 10000.- krooni Hansapanga arvelt ja teadis, et kaart on varastatud. Varguses ta aga oma süüd ei tunnista, sest tema ei võtnud rahakotti ja kõis see juhtus spontaanselt, tema – P.A süü on selles, et ta teadis, et kaart on varastatud, mingit ettevalmistust nendel ei olnud. Esitatud tsiviilhagi tema – P.A tunnistab. Süüdistatav P.A selgitas, et vaatamata sellele, et B.H väidab, et tema – P.A on süüdi selles, et, ta tahtis varastada, kinnitab ta seda, et tema – P.A ei suuda läbi boksiseinte vaadata ja tuvastada, mis seal boksis oli, see ei ole õige, et tema sundis B.H raha võtma. Toimepandut P.A kahetses ja palus kohtul karistust kergendada. Süüdistatav B.H kinnitas kohtuistungil samuti, et tema on nõus kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, et temale on arusaadav, missuguse kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse ja tema tunnistab ennast täielikult süüdi, enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud vaid kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav B.H lisas, et tema on asunud tasuma esitatud tsiviilhagi, tasutud on 6000.- krooni, kuid ta ei ole nõus maksma ülejäänud osa. Tema – B.H poolt eeluurimisel antud ütlustest on õige viimane versioon, miks ta enne teistmoodi rääkis, seda ta ei tea, tegi seda sellepärast, et tahtis ennast õigustada, et tema – B.H ei ole süüdi, P.A on sama versioon. B.H kohtus puhtsüdamlikult kahetses toimepandut. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate P.A ning B.H poolt nii kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on nii P.A kui ka B.H süü nendele
Kannatanu ütlustega on tõendatud, et temalt varastati 16.10.2007 Sadama 6/8 Sadamarketi boksist rahakott koos sularaha, dokumentide ja pangakaartidega; kannatanu sõnul oli rahakoti vahel ka info deebetkaartide pin-koodide kohta. Kannatanu selgitas, et peale varguse avastamist blokeeris ta kaardid; boksis töötab ta üksinda, uks oli lukustamata, samas on olemas videokaamera. Kannatanu pangakonto väljavõtetega ning pankade vastustega järelepärimisele (SEB pank, Hansapank) on tõendatud, et 16.10.2007 võeti kannatanu Hansapanga arveldusarvelt välja 10 000,00 krooni ning SEB panga arvelt 2 400,00 krooni. Hansapank edastas Põhja pst 17 asuva sularahaautomaadi videokaamera salvestused Sadamarketi videosalvestust vaadeldi, videosalvestusest tehti ka väljavõtted paberkandjale. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et süüdistatav P.A on eitanud varguse koos toimepanemist, siiski tõendatud, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid koos ja ühise tahtlusega juba Sadamarketis. Videokaamera väljavõtete pinnalt, hinnates süüdistatavate paiknemist, saab teha ühese järelduse, et sel hetkel kui B.H sisenes boksi, jalutas P.A väljas ning kontrollis ümbrust. Nimetatud versioon riimub ka süüdistatava B.H selgitusega, kes andis viimasel ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et nad kohtusid P.A-ga 16.10.2007, 11 läksid Sadamarketisse; P.A avastas boksi, kus müüjat ei ole, ütles et tema sisenemist märgataks ning tegi talle ettepaneku minna vaadata, kas boksist saab midagi varastada. Kohtu hinnangul ei ole õiged P.A ütlused selle kohta, et rahakoti varguse pani toime üksnes B.H ning tema rahakoti vargusega seotud ei olnud. Süüdistatavate enda ütluste ning sularahaautomaadi juures olnud videokaamera salvestustega on tõendatud, et kannatanu arveldusarvetelt võtsid mõlemad süüdistatavad raha välja koos – asjas ei ole vaidlust, et videokaamera salvestuste väljavõtetel on kujutatud nimelt P.A ja B.H; asjas kogutud tõendid riimuvad mõlema süüdistatava ütlustega. Hansapanga vastusest nähtuvalt üritati 16.10.2007 kell 09:31 kannatanu arveldusarvelt peale 10 000,00 krooni väljavõtmist lisaks võtta ka sularaha summades 10 000,00 krooni ja 5 000,00 krooni, kuid tehingud ebaõnnestusid, sest ületati limiiti – nimetatud asjaolu on kinnitanud B.H . Kuidas süüdistatavad raha omavahel jagasid, kuriteo kvalifikatsiooni ei muuda. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 16.10.2007 panid süüdistatavad grupis toime varguse ja nimelt: võtsid Sadama 6/8 asuvas Sadamarketis kannatanule kuuluva rahakoti koos sularaha, dokumentide ja pangakaartidega ning võtsid vahetult peale varguse toimepanemist kannatanu arveldusarvetelt SEB pangas ja Hansapangas välja sularaha kokku 12 400,00 krooni; sularaha 15 000,00 krooni väljavõtmine kannatanu arveldusarvelt Hansapangas ebaõnnestus, sest soovitud summa ületas limiiti. P.A on eelnevalt karistatud varguse ja röövimise eest; B.H on eelnevalt karistatud varguse eest. Süüdistatavate poolt toimepandu on seega õigesti kvalifitseeritud
Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, nende isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks ajasoluks loeb kohus süüdistatavate P.A ja B.H poolset kahetsemist ning B.H poolset suhtumist teosse nimelt - kannatanule vabatahtlikku kahju hüvitamise alustamist. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on
lg 2 p 4, 7 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning, kui see on toime pandud grupi poolt karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Nii P.A kui ka B.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud - B.H just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja P.A varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et nii P.A kui ka B.H panid tahtlikult toime teise astme kuriteo ning seda koos tegutsedes. Süüdistatavate B.H ja P.A rünne oli suunatud võõra vallasasja vastu.
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks süüdistatavate karistamist rahalise karistusega; süüdistatav P.A suhtes seetõttu, et tema kannab käesoleval ajal karistust ega oma kindlat sissetulekut ning B.H suhte seetõttu, et vaatamata sellele, et tema küll omab regulaarset sissetulekut on tal väike alaealine laps, kelle ülalpidamiseks vajab süüdistatav igapäev rahalisi vahendeid, mistõttu rahalise karistuse mõistmine nendele oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Arvestades eeltoodut ja seda, et nii P.A kui ka B.H ei ole 12 varasematest nendele mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist sh koos tegutsedes, B.H pani kuriteo sealjuures toime katseajal asub kohus seisukohale, et mõlemaid süüdistatavaid tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega. Seoses sellega, et B.H ülalpidamisel on alaealine laps, kes vajab igapäevast emapoolset hoolitsust, asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et B.H pani kuriteo toime katseajal on B.H-le karistuse mõistmisel otstarbekas kohaldada
Üldkasuliku töö tegemisega oli B.H nõus. Nimelt
lg 1 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul ning
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
B.H on käesoleval hetkel kinnitanud, et temal on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus asub seisukohale, et kuna B.H on endale leidnud töökoha, töötades AS Fazer, siis on ta ka suuteline tegema üldkasulikku tööd oma tööst vabal ajal. B.H selgitas, et on oma elustiili muutnud ning soovib käia tööl ja kasvatada last, ta abiellub lähemal ajal. B.H ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda; B.H puhul ei ole vähetähtis asjaolu, et ta asus kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama ning kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks oli ta hüvitanud märkimisväärse osa tekitatud kahjust. Kohtu hinnangul on mõistlik toetada B.H püüdlusi asuda normaalsesse elurütmi; B.H isoleerimine võib kaasa tuua selle, et ta peale kinnipidamisasutusest vabanemist ei saa või ei soovi oma elu muuta. Samuti nähtub B.H eelnevatest karistustest, et tema poolt toimepandud teod on üksnes varavastased. Kohtu hinnangul puudub P.A puhul alus viimase vabastamiseks karistusest
Samuti iseloomustab P.A asjaolu, et teda on karistatud mitte üksnes varavastaste kuritegude toimepanemise eest; isiku kuritegelik tegevus on olnud laiemahaardelisem kui B.H . Süüdistatavale mõistetava karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole
järgi võimalik. Kohus leiab, et P.A tuleb
Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3. Lõplik karistus on 6 kuu pikkune vangistus, mida tuleb
lg 2 järgi suurendada Tallinna Linnakohtu 02.04.2004 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 6 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse – võrra. P.A-le tuleb mõista liitkaristus – 1 aasta ja 21 päeva pikkune vangistus,
Kriminaalasjas oli P.A-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb muuta tõkendiks vahistamine. Kohus leiab, et B.H tuleb
Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3. Lõplik karistus on 6 kuu pikkune vangistus, mida tuleb
lg 2 suurendada Harju Maakohtu 16.06.2006 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 6 kuu pikkuse vangistuse võrra. B.H-le tuleb mõista liitkaristus – 1 aasta pikkune vangistus, mis tuleb
lg 1, 3 järgi asendada 730 tunni üldkasuliku tööga; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.
lg 4 järgi peab B.H üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
B.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tsiviilhagi, asitõendid ja menetluskulud: 13 Oma kuritegeliku käitumisega tekitasid nii B.H kui ka P.A Vitali kannatanu O Š’le otsest varalist kahju 13050,00.- krooni ulatuses, kannatanu on antud kahju ulatuses esitanud tsiviilhagi, millist kohus peab asjakohaseks ja põhjendatuks ning, mis kuulub süüdistatavatelt B.H-lt ja P.A-lt solidaarselt välja mõistmisele. B.H on hüvitanud kannatanule 6 000,00 krooni; kannatanu kinnitas raha saamist, maksed on tõendatud ka maksekorralduste koopiatega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine 7 050,00 krooni ulatuses. Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud CD plaadid videosalvestustega, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Juhindudes KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha ja kaitsjatasud. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.