1-08-8671\5

Kriminaalasi nr. 1-08-8671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2008.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Annika Vanatoa Kaitsja Eva Rivis Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav Z.K, isikukood xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata ametlik töökoht puudub Süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Z.K KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada vangistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu. Vangistusest 5 kuud mitte pöörata täitmisele, kui Z.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.05.2008- 11.05.2008.a., s.o. 2 päeva karistuse hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 28 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumiseni. Välja mõista Z.K-lt 50.- krooni A K kasuks. Välja mõista Z.K-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 1292.10 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-08-8671 – ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Z.K süüdistatakse selles, et tema 17.03.2008.a. kella 08.00 paiku, viibides tänaval aadressil Xxx Tallinnas, tungis kallale AK, haaras tagantpoolt tema kaela ja pea ümbert käega kinni ning pigistas, kätt küünarnukist kõverdades ja kägistama hakates, pannes sellega AK suhtes toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja millega põhjustas AK tervisekahjustused (17.03.2008.a. patsie4ndikaart nr. 29951). Samuti tema 10.05.2008.a. kella 19.40 paiku, viibides maja juures asukohaga xxx Tallinnas, läks R E kallale, lõi teda mitu korda käte ja jalgadega vastu pea ja keha piirkonda, tekitades R E sellega tervisekahjustuse. Seega pani Z.K toime kuriteod, mis olid suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHISTUS Kohtuistungil tunnistas Z.K end täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist, mistõttu kohus avaldas tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused. AK suhtes toimepandud kuriteoga seoses on Z.K tunnistanud, et haaras tagantpoolt kannatanu kaela ümbert vasaku käega kinni ja hoidis tugevasti viie sekundi jooksul. Tegi niimoodi sellepärast, et korteriühistu esimees süüdistas teda trepikoja ukseklaasi lõhkumises ja ähvardas tema emale lõhutud ukseklaasi eest arve saata, kuigi tema klaasi ei lõhkunud (lk. 65-67). R E suhtes toimepandud vägivalla kohta on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et tõepoolest peksis ta kannatanu läbi ja seda sellepärast, et too üritas tema telefoniga ära joosta. Kõigepealt lõi ta kannatanut kaks korda rusikaga, millest viimane kukkus ja maas lamavat kannatanut lõi ta veel mitu korda jalgadega vastu keha ja tagantpoolt ka vastu pead. Näkku jalgadega ei löönud. №ormees vastupanu ei osutanud, varjas üksnes oma nägu kätega ja 2 karjus eesti keeles „Aitab!“. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kannatanut mitte rohkem kui kakskümmend korda (lk. 28-37). Lisaks süüdistatava ütlustele on kuritegude toimepanemine tõendatud kannatanute ütlustega. AK ütluste kohaselt kohtas ta 17.märtsi 2008.a. hommikul peale kella 7 Xxx maja keskmise trepikoja esimesel korrusel noormeest, kelle perekonnanimi on Z.K ja kes elab korteris nr.
2. Ta ütles noormehele, et temale on teatatud, et eelmisel õhtul olevat noormehel külas käinud sõbrad käitunud lärmakalt ja et samal ajal olevat tuulekoja ukseklaas ära lõhutud ning korteriühistu esitab lõhutud klaasi eest arve korterile
3. Selle peale haaras noormees tagantpoolt tema kaela ja pea ümbert käega kinni ning pigistas kätt küünarnukist kõverdades ja kägistama hakates. Kõrval viibinud majahoidja tuli appi ja aitas tal noormehe haardest vabaneda (lk. 48-50). Süüdistatava ja kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajana ülekuulatud A T ütlused, mille kohaselt 17.03.2008.a. hommikul Xxx maja trepikojas kohtas ta korteriühistu esimeest ja neil oli omavahel juttu trepikoja ukseklaasi lõhkumisest. Samal ajal tuli trepikotta ka üks noormees ja K ütles sellele noormehele, et too peab lõhutud klaasi kinni maksma ja et ta annab talle arve. №ormees ei olnud sellega nõus, haaras K l käega kaelast ja hakkas pigistama. №ormees laskis K lahti alles peale seda, kui tema hakkas noormeest K st eemale tirima (lk. 55-58). Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Z.K lisaks valu põhjustanud kehalisele väärkohtlemisele ka AK tervisekahjustuse tekitamises, milline on märgitud patsiendikaardile (lk. 52) ja selleks oli lahtine haav ülahuulel. Nimetatud haav on nähtav ka toimiku leheküljel 53 oleval fotol. Kohus leidis, et sellise haava tekitamine Z.K poolt ei ole tõendatud. Ühestki tõendist ei nähtu, et süüdistatav oleks kannatanut löönud huule pihta. Kõik tõendid kinnitavad üksnes kaela pigistamist ja kägistamist, millise tegevusega ei ole võimalik põhjustada lahtist haava ülahuule siseküljele. Ülaltoodu alusel on tõendamist leidnud AK tema kaela pigistamise ja kägistamisega valu põhjustamine, kuid tervisekahjustuse tekitamises ülahuulele tuleb Z.K õigeks mõista. Kvalifikatsioon KarS § 121 järgi on õige. Põhjendatud on kannatanu poolt traumapunkti pöördumisega seoses tasutud visiiditasu 50 krooni väljamõistmine Z.K-lt kannatanu kasuks. R E peksmine on tõendatud eelkõige süüdistatava ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu ise juhtunut ei mäletanud (lk. 16-19). Tunnistajate A L ja N M ütluste kohaselt nägid nad xxx juures kuidas üks mees peksab raevukalt käte ja jalgadega teist meesterahvast. Pekstav ei olnud võimeline vastupanu osutama, lamas ja varjas kätega oma nägu ja pead (lk. 3-8). Z.K poolt R E peksmist tõendavad ka süüdistatavaga koos viibinud ja kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud E O ütlused ( lk. 11-13). Kuna kannatanu viidi sündmuskohalt kiirabiga haiglasse, fikseeriti tema vigastused ja need on kirjas teatises õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (lk. 20). R E vigastusi kajastab ka isiku läbivaatuse protokoll: naha marrastus parema kulmu peal, nina paistetus ja vasaku silma paistetus (lk. 21-24). Loetletud tõenditega on tõendatud Z.K süü R E suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine ja ka see kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokurör taotles karistada Z.K 5-kuulise vangistusega, millest 1/3 maha arvates jääks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust ja milline jäetakse KarS § 74 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Z.K ei pane 18-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS §s 75 sätestatud kontrollnõudeid. 3 Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse liigiga, leides, et kuriteoepisoodide arvu ja toimepanemise asjaolusid ning süüdistataval kindla töökoha ja seega ka kindla sissetuleku puudumist arvestades ei ole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Kohus ei nõustu aga prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga. Tuleb arvesse võtta, et Z.K pani vägivalla kasutamisega seotud kuriteod toime kahe isiku suhtes ja vähem kui kahe-kuulise vahega, mistõttu on 5 kuud vangistust kohtu arvates liiga leebe karistus. Arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust võib vangistuse määr jääda alla sanktsiooni keskmist. Kuna tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. Z.K on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu kogu talle mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole vajalik ega otstarbekas. Arvestades aga kuritegude toimepanemise asjaolusid, s.o. R E peksmist erilise julmusega - jalgadega pähe ja näkku, mille tagajärjel oli kannatanul üks silm täielikult kinni paistetanud ja ta kaotas ka teadvuse ning teises episoodis kuriteo toimepanemist eaka, 70-aastase meesterahva suhtes, on kohus seisukohal, et mingi osa vangistusest tuleb tal siiski reaalselt ära kanda. Kohtu arvates mõjutab lühiajaline nn. šokivangistus Z.K oluliselt rohkem edaspidi hoiduma vägivallategudest, kui tema täielikult karistuse kandmisest vabastamine. Isik peab aru saama, et probleeme ei lahendata vägivallaga. Eeltoodu alusel tuleb Z.K üks kuu vangistust, millest 2 päeva on juba kantud, koheselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
4. Kohtunik 4