Obsah (9)

§ 289§288§ 5§ 2172§ 217§ 293§ 68§ 201§ 73

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-04-193 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21. 09. 2007 Viru Maakohus. kohtunik sekretär tõlk kaitsjad Tiit Kullerkupp Aile Siil Jelena Zubtsova juuresolekul Küllike Namm, Vel

§ 289järgi.

MARTI KEDDER elukoht xxxx , isikukood 36801022716, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. süüdistuses

§ 289järgi.

H.M elukoht xxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, xxxx Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses

§289järgi.

I.T süüdistatakse kohtueelses menetluses sellest, et tema olles AS Rakvere Viljasalv juhatuse liige ja tegevdirektor, st ametiisik

§288mõttes, 2003a.

jaanuarist kuni 15. märtsini 2004a. koos juhatuse liikme ja müügijuhi Marti Kedderi ning müügijuhi H.M-iga kasutas Rakveres Õli t 4 asuvas AS Rakvere Viljasalv elevaatoris hoiul olevat riigi julgeolekureservi vilja AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides, müües seda nii viljana kui jahuna tarbijatele, rikkudes seejuures AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalve vahel 29.04.1999a sõlmitud toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingu nr RR-HL/4 p4.1, mille kohaselt vilja julgeolekuvaru mistahes käitlemine võib toimuda ainult hoiuleandja st AS Eesti Viljasalv kirjalike korralduste alusel. Selle tulemusena tekitati 736, 129 tonni nisuvilja maksumusega 1 800 756 krooni ja 13 307,145 tonni rukkivilja maksumusega 26 839 580 krooni puudujääk ja AS-le Eesti Viljasalv kogukahju summas 28 640 336 krooni. Lisaks riikliku julgeolekuvaru viljale kasutas I.T koos H.M-iga ja Marti Kedderiga AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ka seal hoiul olevat AS Kesko Agro vilja, rikkudes AS Kesko Agro ja AS Rakvere Viljasalv vahel 25.08.2003a sõlmitud laolepingu nr 301-1/RAKVS03-01 p 4.16, mille kohaselt laopidajal so AS Rakvere Viljasalvel ei ole õigust mingil moel kasutada, tarvitada või võõrandada talle hoiule antud kaupa, kulutades ära 32, 27 t furaažnisu maksumusega 76 157 krooni, 355, 255 t 2 toidurukist maksumusega 838 402 krooni, 839, 84 t furaažrukist maksumusega 1 903 077 krooni ja 2300, 503 t toidunisu maksumusega 6 786 484 krooni, tekitades AS Kesko Agrole kokku kahju 9 604 120 krooni. Lisaks suurele varalise kahju tekitamisele diskrediteeris I.T oma tegevusega riigivõimu ning alandas Eesti riigi valitsemisorganite usaldusväärsust. Seega I.T , kasutades ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit ja tekitades sellega olulise kahju teiste isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning avalikele huvidele, pani toime

§289kvalifitseeritava kuriteo.

Marti Kedderit süüdistatakse selles, et tema, olles AS Rakvere Viljasalv juhatuse liige ja müügijuht, st ametiisik

§288mõttes, 2003a.

jaanuarist kuni 15. märtsini 2004a. koos juhatuse liikme ja tegevdirektor I.T ning müügijuhi H.M-iga kasutas Rakveres Õli t 4 asuvas AS Rakvere Viljasalv elevaatoris hoiul olevat riigi julgeolekureservi vilja AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides, müües seda nii viljana kui jahuna tarbijatele, rikkudes seejuures AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalve vahel 29.04.1999a sõlmitud toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingu nr RR-HL/4 p4.1, mille kohaselt vilja julgeolekuvaru mistahes käitlemine võib toimuda ainult hoiuleandja st AS Eesti Viljasalv kirjalike korralduste alusel. Selle tulemusena tekitati 736, 129 tonni nisuvilja maksumusega 1 800 756 krooni ja 13 307,145 tonni rukkivilja maksumusega 26 839 580 krooni puudujääk ja AS-le Eesti Viljasalv kogukahju summas 28 640 336 krooni. Lisaks riikliku julgeolekuvaru viljale kasutas Marti Kedder koos H.M-iga ja I.T-ga AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ka seal hoiul olevat AS Kesko Agro vilja, rikkudes AS Kesko Agro ja AS Rakvere Viljasalv vahel 25.08.2003a sõlmitud laolepingu nr 301-1/RAKVS03-01 p 4.16, mille kohaselt laopidajal so AS Rakvere Viljasalvel ei ole õigust mingil moel kasutada, tarvitada või võõrandada talle hoiule antud kaupa, kulutades ära 32, 27 t furaažnisu maksumusega 76 157 krooni, 355, 255 t toidurukist maksumusega 838 402 krooni, 839, 84 t furaažrukist maksumusega 1 903 077 krooni ja 2300, 503 t toidunisu maksumusega 6 786 484 krooni, tekitades AS Kesko Agrole kokku kahju 9 604 120 krooni. Lisaks suurele varalise kahju tekitamisele diskrediteeris Marti Kedder oma tegevusega riigivõimu ning alandas Eesti riigi valitsemisorganite usaldusväärsust. Seega Marti Kedder , kasutades ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit ja tekitades sellega olulise kahju teiste isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning avalikele huvidele, pani toime

§289kvalifitseeritava kuriteo.

H.M süüdistatakse selles, et tema olles faktiliselt üks AS Rakvere Viljasalve tippjuhtidest ning müügijuhina juhtides ja korraldades vastavalt oma ametijuhendi p.2.5-2.7 sisuliselt kogu müügialast tegevust aktsiaseltsis st olles ametiisik

§288mõttes, 2003a.

jaanuarist kuni 15. märtsini 2004a. koos juhatuse liikme ja müügijuhi Marti Kedderi ning juhatuse liikme ja tegevdirektori I.T-ga kasutas Rakveres Õli t 4 asuvas AS Rakvere Viljasalv elevaatoris hoiul olevat riigi julgeolekureservi vilja AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides, müües seda nii viljana kui jahuna tarbijatele, rikkudes seejuures AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalve vahel 29.04.1999a sõlmitud toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingu nr RR-HL/4 p4.1, mille kohaselt vilja julgeolekuvaru mistahes käitlemine võib toimuda ainult hoiuleandja st AS Eesti Viljasalv kirjalike korralduste alusel. Selle tulemusena tekitati 736, 129 tonni nisuvilja maksumusega 1 800 756 krooni ja 13 307,145 tonni rukkivilja maksumusega 26 839 580 krooni puudujääk ja AS-le Eesti Viljasalv kogukahju summas 28 640 336 krooni. Lisaks riikliku julgeolekuvaru viljale kasutas H.M koos I.T ja Marti Kedderiga AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ka seal hoiul olevat AS Kesko Agro 3 vilja, rikkudes AS Kesko Agro ja AS Rakvere Viljasalv vahel 25.08.2003a sõlmitud laolepingu nr 301-1/RAKVS03-01 p 4.16, mille kohaselt laopidajal so AS Rakvere Viljasalvel ei ole õigust mingil moel kasutada, tarvitada või võõrandada talle hoiule antud kaupa, kulutades ära 32, 27 t furaažnisu maksumusega 76 157 krooni, 355, 255 t toidurukist maksumusega 838 402 krooni, 839, 84 t furaažrukist maksumusega 1 903 077 krooni ja 2300, 503 t toidunisu maksumusega 6 786 484 krooni, tekitades AS Kesko Agrole kokku kahju 9 604 120 krooni. Lisaks suurele varalise kahju tekitamisele diskrediteeris H.M oma tegevusega riigivõimu ning alandas Eesti riigi valitsemisorganite usaldusväärsust. Seega H.M , kasutades ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit ja tekitades sellega olulise kahju teiste isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning avalikele huvidele, pani toime

§ 289kvalifitseeritava kuriteo.

Esitatud süüdistuses tunnistab I.T ennast süüdi osaliselt. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on Rakvere Viljasalves töötanud 20 aastat, alates 2001.aastast töötas seal direktorina. Peale tema olid juhatuse liikmeteks M. Kedder, V K (suri xxxx), T. R . V. H.M ja T. R olid vanad ja haiged, puudusid sageli töölt, ettevõtte juhtimises ei osalenud. H.M töötas marketingispetsialistina. Rakvere Viljasalv tegeles vilja kokkuostu, töötlemise, hoidmise ja müügiga. Rakvere Viljasalves hoiustati ka riigireservvilja, seda tehti AS-ga Eesti Viljasalv sõlmitud hoiulepingu alusel. Lepingu kohaselt pidi AS Rakvere Viljasalv riigireservvilja vastu võtma, hoidma ja säilitama selle kvaliteedi, reservvilja võis kasutada ainult AS Eesti Viljasalve kirjaliku loa alusel, seda vilja võis kasutada ka siis, kui AS Rakvere Viljasalv ostis seda AS Eesti Viljasalve poolt korraldatud oksjonilt. Reservvilja hoidmise eest tasus AS Eesti Viljasalv AS-le Rakvere Viljasalv 180 000 krooni kuus. Kui tema 2001.aastal eelmiselt direktorilt Ilja Ivanovilt töö üle võttis, siis reservvilja osas puudujääki polnud, inventuuri küll ei tehtud, kuid ta usaldas I. Ivanovi ja elevaatori meistri sõnu. Ta tunnistab, et tema direktoriks oleku ajal alates 2001.aastast kasutas ta ilma loata riigireservvilja jahu tegemiseks, kui oma vilja ei piisanud. Luba reservvilja kasutamiseks ASst Eesti Viljasalv ta ei küsinud, kuna teadis, et seda niikuinii ei antaks. Ta tunnistab, et riigireservvilja kasutati alati tema korraldusel, vilja väljastamiseks andis ta korralduse elevaatori meistrile R D , selgitades viimasele, et tal on suuline luba vilja kasutamiseks ja et hiljem pannakse vili tagasi. Laboratooriumi juhataja koostas igal kuul aruande AS-le Eesti Viljasalv, aruandest nähtus hoiustatava vilja kogus, kvaliteet ja punkrite numbrid. Koguse kohta sai laboratooriumi juhataja andmed elevaatori meistrilt. Elevaatori meister andis laboratooriumi juhatajale valeandmeid, kinnitades reservvilja olemasolu ka siis kui seda tegelikult punkrites polnud. Valeandmeid andis elevaatori meister tema korraldusel, ta kinnitas meistrile, et kooskõlastus vilja kasutamiseks on olemas. Tema käskkirjaga oli määratud isikud, kes pidid vastutama riigi reservvilja eest. Nendeks isikuteks olid raamatupidaja E K , O. D ja R. D , nende vastutus seisnes selles, et pidid täitma tema korraldusi, ei tohtinud tema korralduseta mingeid samme astuda. Ta ei mäleta, kas selgitas neile isikutele nende vastutust. AS Eesti Viljasalv komisjon käis iga aasta lõpul reservvilja kontrollimas. Juba 2002.aasta alguses oli reservvilja puudujääk, kuid siis asendati see teistes punkrites oleva klientide poolt hoiustatava viljaga ja puudujääki ei avastatud. Riigi reservvilja kasutati ka

1. aastal, sügisel oli plaanis osta Venemaalt suurem kogus vilja, et kasutatud reservvili sellega asendada, viljaost Venemaalt aga ebaõnnestus hindade ülisuure tõusu tõttu. Tema ütlustest nähtub, et ta informeeris riigi reservvilja kasutamisest H.M ja M. Kedderit pannes nad „fakti ette“. Väidab, et M.Kedder oli 2003.a. lõpul teadlik riigivilja puudujäägist kuna nad arutasid puudujäägi korvamist. Ta ei mäleta millal ta H.M ja M.Kedderi asjasse pühendas, võis seda teha 2003.a. algul. Ta ei arutanud H.M ja M.Kedderiga kuidas puudujääki varjata vaid kuidas see korvata. Väidab, et H.M oli 4 kursis riigivilja lepingu olemasoluga aga mitte selle sisu ja tingimustega, et H.M oli riigivilja kasutamisega kursis vaid üldjoontes. Vastupidiselt varemväidetule tunnistas I.T kohtus ka seda, et üksikutel hädavajadustel H.M siiski kasutas riigi reservvilja Tema ütlustest nähtub, et M.Kedderile ta riigi reservvilja hoiustamise lepingut ei tutvustanud, samuti ei rääkinud M.Kedderile, et seda vilja kasutada ei tohi. Teised juhatuse liikmed asjaga kursis ei olnud. H.M ülesandeks oli tegeleda Rietuva pangast laenu saamise ja Venemaalt vilja ostmisega. Ta väidab, et H.M ei osalenud AS Rakvere Viljasalv juhtimises, tema ülesandeks oli teravilja ostmine ja jahu müük, oli noor ja aktiivne mees, omas sidemeid Venemaal, käis komandeeringutes, omas informatsiooni. M. Kedderi ülesandeks oli Euroopast vilja ost ja müük, samuti tegelemine raamatupidamise ja finantsasjadega, ettevõtte tööd korraldavaid otsuseid ta vastu võtta ei saanud.. Oma äraolekul määras ta ennast asendama T. R , kuid tegelikult T. R direktori ülesandeid ei täitnud, asju aeti ikkagi temaga telefoni teel. Tunnistab , et vahel H.M ehk asendas teda mingites küsimustes kuna omas rohkem informatsiooni kui juhatuse liikmed. Kuna 2003.aasta lõpus ei õnnestunud taastada riigireservvilja varusid, otsustas ta puudujääki varjata punkritesse ehitatavate vahelagedega. Vahelagede ehitamise idee sai ta H.M-ilt , kes Venemaalt tulles rääkis, et seal oli puudujääki sel moel varjatud. Ta arvab, et H.M võis talle selle mõtte anda tahtmatult. Tema otsis mehed vahelagede ehitamiseks, vajalikud materjalid tõi tema korraldusel peainsener Igor H.M. Vahelagede ehitamisega olid kursis I ja H.M , ta ei tea, kas M. Kedder oli vahelagedest teadlik. Vahelagedega tahtis ta puudujääki ajutiselt varjata, uskus, et saab vilja koguse hiljem asendada. Vahelaed kattis viljaga tema ise koos A.G . Elevaatori meister R. D oli vahelagede ehitamise ajal haiguslehel ja polnud neist teadlik, laboratooriumi juhataja oli vahelagedest ja vilja puudumisest teadlik. M. Kedder oli vilja puudujäägist teadlik, kuna ta arutas viimasega puudujäägi korvamist, vahelagedest tal M. Kedderiga juttu polnud. Tema ütlustest nähtub, et OÜ Digger oli algselt M.Kedderile kuuluv ettevõte, hiljem kattus selle omanikering Rakvere Viljasalve omanikega. OÜ-Diggerile kuulusid Rakvere Viljasalve hoones paiknevad nisuveski seadmed, OÜ Digger hoiustas oma vilja Rakvere Viljasalves. Väidab, et OÜ Digger polnud seotud riigi reservvilja kasutamisega. Samas tunnistab, et esines juhtum, kus kasutati riigivilja ja M.Kedder tegi tema korraldusel fiktiivse saatelehe nagu oleks vili ostetud OÜ-st Digger, ta ei mäleta kas see toimus 2003.a. Tunnistab, et tema käsul viidi 1000 tonni riigivilja Saksamaale, väidab, et püüdis seda varjata ja ei rääkinud sellest kellelegi. Tunnistab, et arutas M.Kedderiga, kust see vili leida, kui viimane teatas, et Saksamaale saadetav viljalaev pole piisavalt koormatud ja vaja oleks lisa 1000 tonni vilja. Tema ütlustest nähtub, et AS Kesko Agro vilja hoiti Rakvere Viljasalves hoiulepingu alusel. Nende vilja sai Rakvere Viljasalv kasutada kui nad ostsid AS Kesko Agrolt vilja. Vilja võis kasutada peale ettemaksuarve tasumist. Ta tunnistab AS Kesko Agro vilja kasutamist enne arvete tasumist, vilja kasutamiseks andis ta korralduse R. D . On kuulnud, et selliseid korraldusi andis R. D ka selleks õigust mitte omav H.M, kuid arvas, et siis oli tegemist olukorraga, kus tegelikult oli vilja eest juba tasutud aga kirjalikku luba veel polnud. H.M polnud tegelikult õigust R. D selliseid korraldusi anda, H.M pidas AS Kesko Agroga läbirääkimisi, kuid lepingutele kirjutas alla tema. AS Kesko Agro vilja osas tekkis puudujääk kahe-kolme kuu jooksul ja ta teatas sellest AS Kesko Agrole veebruaris 2004a., seejärel sõlmiti leping puudujäägi heastamiseks. Tunnistab, et tema käsul saadeti Kesko Agrole ebaõigeid saldoteatisi ja Kesko Agro vilja omavoliline kasutamine jätkus ka pärast seda kui ta oli veebruaris neile puudujäägist teatanud, lootis võlgnevuse likvideerida Läti pangast saadava raha abil. Ta tunnistab enda ebakompetentsust ettevõtte juhtimises, väidab, et tunneb tootmist kuid raamatupidamises on nõrk. 5 Ta ei nõustu süüdistuses märgitud kahjusummaga, leiab, et kahju suuruse arvestamisel tuleks lähtuda kokkuostuhindadest mitte turuhindadest. Ta leiab, et puudu oleva vilja kogus pole samuti täpne, arvestatud pole loomulikku kadu, samuti kogust, mis puudujäägi ilmsiks tulekul punkrites oli ja hiljem sealt välja veeti. Ta arvab, et järgi pidi olema tuhat tonni riigivilja. Tema ütlustest nähtub, et 2003.aasta
2. märtsil läks ta AS Eesti Viljasalve juhatuse esimehe A. S juurde, soovis saavutada kokkulepet, et eesseisval oksjonil ei müüdaks reservvilja Rakvere Viljasalvest, umbes nädal enne seda oli saabunud Läti Rietuva pangast eitav vastus laenu saamise kohta. Ta tunnistas S teravilja puudujääki, viimane käskis kirjutada seletuskirja. Ta kirjutas omakäelise seletuskirja, teksti aitas koostada S . Ta ütles S , et puudujäägi hüvitamine on võimalik, kuid ei osanud nimetada tähtaega.
3. märtsil võeti ta vahi alla ja ta ei tea, mis Rakvere Viljasalves edasi toimus. M. Kedder ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta alustas tööd Rakvere Viljasalves 2000.aastal juhatuse liikmena. Varem töötas ta endale kuuluvas hulgimüügi vahendusfirmas OÜ-s Digger, mis tegeles jahu müügiga leivatehastele ja tegi majanduslikku koostööd Rakvere Viljasalvega. Tema ülesanneteks Rakvere Viljasalves oli ostu-müügitöö jahu ja vilja osas Euroopa klientidega, samuti püüdis ta efektiivsemalt tööle panna raamatupidamist. Ta kaasas endale appi konsultandid firmast BF Reggens ja hiljem H P . 2003.aastal koostati temaga müügispetsialisti tööleping. Ettevõtte tööd juhtis I.T, teiste juhatuse liikmete ülesandeid ta ei tea. Juhatuse koosolekuid peeti harva, siis kui oli vaja võtta suuremaid laene, sisuliste küsimuste üle arutelu polnud. Vilja väljastamise korraldusi elevaatorist andis I.T, temal seda õigust polnud, riigireservvilja kasutamisest kuulis 2002.aastal I.T-lt. Reservviljasse puutuv tema tööülesannete hulka ei kuulunud, selle omavolilise kasutamisega ta seotud ei olnud, vahelagede ehitamisest punkrites teadlik ei olnud. I.T jutust sai ta aru, et suhted AS-ga Eesti Viljasalv olid suurepärased. Ta arvas, et alati kui riigireservvilja liigutati, olid selleks olemas kokkulepped, ta ei teadnud mis teemadel I.T Eesti Viljasalvega suhtles, ta ei küsinud selle kohta I.T-lt midagi, asju otsustas I.T üksi. Ta mäletab juhust, kui tal oli vaja saata Saksamaale laevatäis vilja, mäletab, et laeva komplekteerimisega oli raskusi ja ta rääkis sellest I.T-le, ta ei tea, millise vilja arvelt I.T puuduva vilja võttis. 2003.aastal pöördus I.T tema poole palvega otsida suuri koguseid rukist, et sellega saaks AS-ga Eesti Viljasalv asjad joonde, samas küsimuses pöördus I.T ka H.M poole. H.M töötas marketingispetsialistina, tegeles vilja ostu-müügiga Venemaa suunal. Ta arvab, et puudujääk ettevõttes tekkis ebamajanduslikkusest ettevõttes. Ta polnud kursis Läti pangast taotletava laenuga, H.M ja I.T arutasid pidevalt võimalusi olukorrast välja tulla, tema oli ennast nendest küsimustest juba distantseerinud, kuna tema varasemaid ettepanekuid ei arvestatud. Tema ütlustest nähtub, et 2002.aastal jagas ta OÜ Diggeri osaluse Rakvere Viljasalve omanike vahel ja sai vastu 12,5 % Rakvere Viljasalve aktsiatest. OÜ Digger ja AS Rakvere Viljasalv tegutsesid kui üks tervik, et I.T tegeles vilja ostmise ja müümisega läbi OÜ Digger. Ta eitab fiktiivsete arvete ja saatelehtede koostamist või neile alla kirjutamist, tunnistab, et I.T palvel ja viimast usaldades andis siiski vahel allkirju, mille otstarbest ta aru ei saanud. Väidab, et tema arvutist arveid välja ei trükkinud, et ei osanudki seda teha, seda tegi M.E , kes algul töötas OÜ-s Digger, hiljem Rakvere Viljasalves. H.M ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas AS-s Rakvere Viljasalv marketingispetsialistina, ta allus I.T-le, tema ülesandeks oli osta vilja ja müüa jahu, tal puudus õigus anda korraldusi elevaatorisse vilja väljastamiseks, selline õigus oli I.T . Ta tunnistab, et 2003.aasta sügisel ta siiski 6 andis elevaatori meistrile R. D korraldusi vilja väljastamiseks, kui I.T kohal polnud. Ta väidab, et neil juhtudel oli tegemist Kesko Agro viljaga, mille kasutamiseks Rakvere Viljasalv oli teinud ettemaksu, kuid kirjalik luba Kesko Agrolt polnud veel saabunud, neil juhtudel kirjalik luba hiljem ka saabus. Ta väidab, et oli Rakvere Viljasalve tegemistega kursis vaid oma töö ulatuses, ta pole kunagi asendanud I.T , ei oska kommenteerida väidet, et ta oli I.T „parem käsi“. Juhatuse koosolekutel ta ei osalenud, alluvaid tal polnud. AS Eesti Viljasalve juhi A.S on ta suhelnud väetiste transpordi ja hoiustamise küsimustes. Ta tegeles laenu saamisega Rietuvas pangast, kuna tal oli seal tuttavaid, oma tegemistest kandis ette I.T-le . Ta on kirjutanud alla ka võla tunnistamise kokkuleppele AS Kesko Agroga, see oli kooskõlastatud I.T-ga , ta ei pannud tähele, et teda on kokkuleppes märgitud juhatuse liikmena, ei oska öelda, miks I.T neile alla ei kirjutanud. Ta väidab, et oli teadlik riigireservvilja kasutamisest, kuid ta pole sellega seotud, ta ei teadnud, et see on omavoliline tegevus. Seda, et tegemist on reservvilja omavolilise kasutamisega sai teada siis, kui I.T läks juhtunust Eesti Viljasalve informeerima. Riigireservvilja puudujäägi varjamisest vahelagede abil kuulis raadiost, 2003.aasta septembris oli ta I.T-le rääkinud, et Saraatovis oli vilja puudujääki vahelagede tegemisega varjatud, arvab, et kogemata andis I.T-le vahelagede ehitamise mõtte. Kannatanu AS Eesti Viljasalv esindaja A T kohtus antud ütlustest nähtub, et AS Eesti Viljasalve ja AS Rakvere Viljasalvel oli sõlmitud teravilja julgeoleku varude hoiuleping. AS Eesti Viljasalv on esitanud nõude aluseks olevad dokumendid, inventuuri andmeil on kadunud 13 493, 237 tonni toidurukist ja 736, 286 tonni toidunisu maksumusega 28 640 336, 00 krooni, andmed põhinevad
4. aasta märtsi lõpus põhinevale inventuurile, loomulikku kadu pole maha arvestatud, kahju arvestamisel on võetud aluseks konjunktuuriinstituudi andmed vilja turuhinna kohta puujäägi arvestamise ajal. Tunnistaja I I kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas AS Rakvere Viljasalves 1994- 2000 algul tootmisala direktorina alates 1997 juhatuse esimehena. I.T töötas tol ajal tootmisdirektorina, M. Kedder töötas firmas Digger, kellega AS Rakvere Viljasalvel olid majanduslikud suhted, Digger aitas Rakvere Viljasalve toodangut realiseerida. Ka tema töötamise ajal hoiustati Rakvere Viljasalves riigireservvilja, selle ebaseaduslikku kasutamist ei toimunud. Kui ta oma ameti I.T-le üle andis, siis riigireservvilja kontrolli eraldi ei toimunud, reservvilja puudujääki polnud. Märtsis 2004 sai Rakvere Viljasalve emafirma RakRiksi omanikuks G. L ja viimane palus tal tuua selgust ettevõttes toimuva kohta. Ta leiab, et turule püsima jäämise eesmärgil tehti Rakvere Viljasalves liiga suuri kulutusi. Ta pole teadlik riigireservvilja kadumise asjaoludest Rakvere Viljasalvest, kuid arvab, et kasutati reservvilja et see hiljem asendada. Ta teab, et 2004 aprillis ja mais vedas AS Kesko Agro pankrotihaldurite loal Rakvere Viljasalvest oma vilja välja. Tunnistaja G L kohtus antud ütlustest nähtub, et I.T on tema perekonnatuttav, H.M ja M. Kedderit tunneb seoses Rakvere Viljasalvega. Rakvere Viljasalvega on seotud Investeerimisgrupi kaudu, temale kuuluv firma andis 3-4 aasta jooksul AS-le Rakvere Viljasalv laenu 7,7 miljonit krooni. I.T ütluste ja muude talle teadaolevate andmete põhjal usaldas Rakvere Viljasalve finantsseisu. Laenud vormistati lepingutega tema ja I.T allkirjadega. 2004.aasta algul tegi I.T talle ettepaneku, et annab talle võla katteks AS Rak Riksi aktsiad. 8-
5. märtsi 2004 vormistati Hansapangas vajalikud dokumendid, panka tulid V. K , H.M, I.T ja R , kõik olid nõus vabatahtlikult aktsiaid müüma. Ta väidab, et ei teadnud Rakvere Viljasalve ja AS RakRiksi seost. Ta kutsus 7 endale appi tuttava I. I , kes viis ta kurssi ettevõtte asjadega, arvab, et oleks suutnud pankrotti vältida. Tunnistaja R D kohtus antud ütlustest nähtub, et on Rakvere Viljasalves töötanud 25 aastat, alates 1997.aastast töötas elevaatori meistrina, ametijuhendit tal polnud, tööülesandeid sai I.T-lt , kui viimast polnud, siis asendas teda H.M. Ta ei teadnud H.M ametinimetust, kuid I.T korraldusel pidi ta viimase äraolekul täitma H.M antavaid ülesandeid. Tema tööülesanneteks oli vilja vastuvõtt, paigutamine, välja andmine elevaatorist, samuti töö organiseerimine. Vili võeti elevaatorisse sisse kaalu kaudu koos saatelehega, vili paigutati elevaatoris vastavalt laboratooriumist saadud kvaliteediandmetele, vilja arvestuse pidamiseks oli tal tahvel, kus erinevate punkrite lõikes olid kaartidel märkmed vilja sissetulekust ja väljaminekust. Vilja sissetuleku ja väljamineku arvestust pidas ta ka vihikutes ja koostas igakuiseid aruandeid raamatupidamisele. Vilja väljastamiseks sai korraldusi direktorilt, direktor nimetas vilja koguse ja ütles, kas see tuleb anda välja või veskisse. Ta oli teadlik, et elevaatoris hoiti ka riigireservvilja, mis täitis umbes poole elevaatori mahust. Riigireservvilja punkrid olid tähistatud märkega RR. Reservvilja ja teiste hoiustajate vilja paiknemisega punkrite lõikes olid teadlikud tema, laboratoorium ja direktor. Ta teab, et ta oli määratud vastutavaks riigireservi eest, kuid reservvilja hoiustamise lepingut pole ta lugenud, ei mäleta kui täpselt oli kursis lepingu tingimustega. Ta oli teadlik, et direktori korraldusel vastavalt vajadustele reservvilja kasutati. Ta arvab, et omavoliline reservvilja kasutamine algas 2003.aastal, kui ta tundis huvi kas AS Eesti Viljasalv on selleks loa andnud, vastas I.T , et pole sinu asi, tee oma tööd, ta oletas, et nõusolek oli olemas ja täitis I.T korraldusi. Riigi reservvilja kasutati vastavalt vajadusele ja korraldusi selles osas andis ainult I.T, ta ei tea kes Rakvere Viljasalve juhtkonnast oli riigi reservvilja kasutamisest teadlik. Hiljem taastati riigireservi puuduolev vili sissetuleva viljaga. Riigi reservvilja omavoliline kasutamine mingites dokumentides ei kajastu, see ei kajastunud ka tema poolt raamatupidamisele antud igakuistes aruannetes. Ta ei oska vastata miks esitas valearuandeid. Ta oli teadlik punkritesse vahelagede ehitamisest 2003.aasta lõpus. ta oli teadlik ka sellest, et elevaatoris hoiti AS Kesko Agro vilja, need punkrid olid plommitud, nende kasutusele võtmiseks oli vajalik kirjalik luba. Tunnistab, et I.T ja H.M andsid talle 2003.aastal korraldusi Kesko Agro punkritest vilja väljastamiseks ka ilma Kesko Agro kirjaliku loata. Sellistel juhtudel H.M ja I.T väitsid, et on selliseks tegevuseks Kesko Agrolt luba küsinud. Ta ei tea, kas Kesko Agrole selle vilja eest oli makstud. H.M-ilt nõudis ta sellistel juhtudel punkri avamiseks kirjalikku korraldust, mille viimane viiel korral ka andis, hiljem tulid selle vilja kohta ka kirjalikud korraldused Kesko Agrolt. Ta väidab, et ilma tema teadmata ja korralduseta ei saanud viljasalvest vilja välja minna, tema alluvuses töötasid töölised G , B ja R , kes tema korraldusel punkreid avasid. Elevaatoris hoiti ka Diggeri vilja selle liigutamiseks andis korraldusi H.M. M.Kedderiga ta kokku pole puutunud, mingeid korraldusi temalt pole saanud. 9.märtsil 2004.a. jäi haiguslehele,
6. märtsil osales inventuuris, siis avati pitseeritud ruumid ja punkrid, kohal olid Kesko Agro ja Eesti Viljasalve esindajad ja kaitsepolitsei, alles olev vili viidi minema. Tunnistaja Tiit Jüriöö AS Kesko Agro viljatoote juhi kohtus antud ütlustest nähtub, et Kesko Agro hoidis Rakvere Viljasalves oma vilja laolepingu alusel, Rakvere Viljasalvel oli kohustus esitada laoaruandeid ja tagada vilja säilimine. Vili võeti Rakvere Viljasalves arvele saatelehe alusel ja see paigutati viljasalve töötajate äranägemisel vabadesse punkritesse. Alates 2003.aastast hakkas Kesko Agro Rakvere Viljasalves oma viljaga punkreid plommima. Neid punkreid võis avada ainult Kesko Agro kirjalikul korraldusel. Kui Rakvere Viljasalv Kesko Agrolt vilja ostis, väljastas Kesko Agro arve, seejärel võis viljasalv punkri avada ja 8 hiljem vilja eest maksta. Aja jooksul jäi Rakvere Viljasalv Kesko Agrole võlgu ja kokkulepitud krediidi 7, 5 miljonit ületamisel ilma ettemaksuta kaupa ei väljastatud ja punkreid avada ei tohtinud. Kesko Agro kasuks oli seatud ka hüpoteek AS-le Rakvere Viljasalv kuuluvale kinnistule. Rakvere Viljasalv pidi esitama igal nädalal saldoteatise, kolmneli korda aastas kontrollis Kesko Agro mõõtmise teel vilja olemasolu. 2003.aasta detsembris kontrollis Kesko Agro vilja olemasolu ning saadud andmed läksid kokku Kesko Agro raamatupidamisega. Rakvere Viljasalve ja Kesko Agro vahel sõlmiti ka võla tasumise graafik, võlga põhjendati Rakvere Viljasalvest sellega, et Venemaalt jäi tulemata suur nisusaadetis 2003.aasta augustis-septembris. 2004.aasta veebruaris tuli I.T Kesko Agrosse ja teatas, et 500 tonni vilja on puudu, samas saldoteatiste kohaselt poleks tohtinud puudujääki esineda, sõlmiti võla tasumise kokkulepe.
7. märtsil oli ta juhuslikult Rakvere Viljasalves, plommiti Kesko Agro vilja sisaldavad punkrid. 30.märtsil oli ta Rakvere Viljasalves, kohal oli ka A. Soots, Eesti Viljasalvest, mõõdeti ära vili kõigis punkrites, Kesko Agro plommis 11 punkrit, oli ka eriarvamusi, kus kellegi vili paikneb, kahe päeva jooksul viidi vili Tamsallu, vedajateks olid toll, Mangerbert, Kesko Agro ja Eesti Viljasalv. Väljaveetav vili läbis väravavalve ja kaalu. Rakveres Viljasalves suhtles ta I.T , H.M ja M. Kedderiga. M. Kedderiga arutas ta toidunisu Soome tarnimise küsimust. H.M oli tihti I.T kabinetis ja käis ka Kesko Agros äriplaane tegemas. Viljaostu soovidega pöördusid Kesko Agro poole tavaliselt I.T, vahel käis H.M. Tunnistaja A S , AS Eesti Viljasalv endise juhataja (1998-2004 märts) kohtus antud ütlustest nähtub, et puutus AS-ga Rakvere Viljasalv kokku, kuna AS Eesti Viljasalv ja AS Rakvere Viljasalv vahel oli sõlmitud leping riigireserviks oleva toiduvilja hoiustamiseks. Rakvere Viljasalv pidi vilja alles hoidma, tagama selle kvaliteedi säilimise ja saatma Eesti Viljasalvele igakuiseid aruandeid, Eesti Viljasalv omakorda esitas igas kuus aruanded Põllumajandusministeeriumile. Eesti Viljasalv korraldas igal aastal ka vilja revisjoni, see toimus tavaliselt detsembris või jaanuaris ja toimus volümeetrilisel meetodil, arvutati punkri ruumala ja mõõdeti kui suure osa sellest täidab vili, tehti väljalaskeid proovide võtmiseks, tehti ka analüüse laboratooriumis. Reservvilja tavaliselt üle kolme nelja aasta ei hoitud, seda uuendati vastavalt vilja seisukorrale oksjonitel, ka Rakvere Viljasalv osales nendel oksjonitel. Rakvere Viljasalvest suhtles ta I.T-ga , teadis ka M. Kedderit, kes oli esindanud Diggerit ja Rakvere Viljasalve oksjonitel. Suhtles ka H.M-iga, kes ajas asju siis, kui I.T kohal polnud, ta ei tea H.M ametit Rakvere Viljasalves, ta teab, et ta ajas operatiivseid asju- vagunite laadimine, väetise vedu, ei mäleta täpselt, kas ajas H.M-iga riigireservidega seoses olevaid asju, arvab, et ilmselt mitte. H.M oli transpordiga kursis olev isik, ta järeldas, et H.M kuulus Rakvere Viljasalve juhtkonda. 2004.aasta märtsis oli teada, et tulemas on vilja oksjon, siis ühel päeval I.T helistas ja teatas, et vilja ei ole. Ta kutsus I.T Tallinnasse ja käskis kirjutada seletuskirja, I.T ütles, et vili kulus ära majandustegevuseks. Andmed puuduva vilja koguse kohta olid I.T endal kaasas. Ülejärgmisel päeval sõitis ta Rakverre koos M R , Kaupo Kontkari ja K M , Rakvere Viljasalvest olid kohal V K ja T. R , kohal oli ka politsei. Elevaatori viimasel galeriil märkasid pikki laudu makrofleksi jälgedega, avastasid vahelaed punkrites, koostati akt. Tema ütlustest nähtub, et kahju suuruse kindlakstegemisel pole arvestatud vilja loomulikku kadu. Ta väidab, et loomuliku kao mahakandmine ei toimunud kunagi automaatselt sest loomulik kadu võib esineda aga ei pruugi. Loomulik kadu selgus viljapartii lõppemisel ehk mahamüümisel ja siis pidi vilja hoidja tegema ettepaneku loomuliku kao mahakandmiseks, kui kadu jäi normi piiresse siis see kanti maha. Loomuliku kao mahakandmist esines harva 9 sest tavaliselt oli kadu väike ja hoidja ei teinud sellekohast ettepanekut. Loomuliku kao sai maha kanda kui oli kindlaks tehtud, et kadu on tekkinud, kindlaks tehti see aga müümisel. Ta tunnistab, et kui ebastabiilse hoiustamise tõttu tekkis vilja kadu, siis vastavalt lepingule anti hoiustajale võimalus puudujääk asendada. Ta olevat ka I.T-le pakkunud võimaluse puuduv vili asendada aga I.T oli olnud kidakeelne, vaikis küsimuse peale kas mingit vilja veel alles on. Tunnistaja G K AS Rakvere Viljasalve juhiabi kohtus antud ütlustest, et ta töötas AS Rakvere Viljasalves
8. aastast. Tema arvates ettevõttes juhatuse koosolekuid ei peetudki, koosolekuid oli küll palju, kuid neid ei protokollitud. Vahel tehti protokollid tagantjärele, siis kui oli vaja laenu taotleda. Tema arvates juhtisid Rakvere Viljasalve tööd I.T , H.M ja M. Kedder. Juhatuse liige V K juhtimises ei osalenud, oli haige, samuti juhatusse kuuluv T. R tegeles paberimajandusega, koolituste ja atesteerimistega. Kui I.T ära oli, siis paberite järgi oli tegevdirektori asetäitjaks T. R , kuid tegelikult ta ettevõtet ei juhtinud, tal oli halb tervis. Tegelikult juhtisid ettevõtet I.T äraolekul H.M ja M. Kedder. H.M töötas müügiagendina, aga ta andis ka korraldusi- kutsus kokku inimesi ja pidas direktori kabinetis koosolekuid. Tema arvates andis H.M korraldusi kaubalao juhatajale, veskimeistrile ja elevaatori meistrile, ta ei mäleta, et oleks isiklikult juures olnud, kui H.M teistele korraldusi andis. I.T oli käskinud temal oma äraolekul täita H.M korraldusi, kui ta küsis, miks ta peab täitma H.M korraldusi, kui tegevjuhi asetäitjaks on T. R , siis I.T-lt ta sellele küsimusele vastust ei saanud. Otseseid alluvaid H.M ja M. Kedderil polnud, viimane tegeles raamatupidamise ja finantsidega, ostu-müügilepingutega, käis ettevõtetes lepinguid sõlmimas, arvab, et H.M ja M. Kedderi ülesanded olid kattuvad. Leiab, et Rakvere viljasalves keegi kellelegi ei allunud, kõik muudkui tegid ja juhtisid ja tema allus neile kõigile. Ta oli teadlik, et ettevõttes hoitakse riigivilja. Tema arvates oli vastav leping salastatud ning sellest olid teadlikud vaid raamatupidaja, elevaatori juhataja ja I.T , oli määratud vastutavad isikud, kelleks olid K , I.T ja D . Ta polnud teadlik riigivilja hoidmisega seotud probleemidest. Tunnistaja T Reissaare ütlustest nähtub, et on Rakvere viljasalvega seotud alates 1994.aastast, kuni 1996.aastani oli tegevdirektor, edasi oli direktori asetäitja, kui I.T sai direktoriks, oli ta juhatuse liige, tema ülesandeks oli atesteerimiste korraldamine, sisekorraeeskirjade väljatöötamine, suhtlemine tolliga, ministeeriumiga, inspektsioonidega, alates 2003.aasta 1.novembrist on pensionil. Riigi reservvilja hoiti ettevõttes ka ajal, mil ta oli tegevdirektor, hilisemate probleemidega reservvilja hoidmisel ta kursis polnud, alles 13.03.2004 teatas I.T talle, et riigivilja enam ei ole. Ta oli sellest uudisest šokeeritud, kuna alles kaks kuud tagasi, oli riigivilja kontrollitud ja kõik oli korras, vahelagede ehitamisest punkritesse polnud ta teadlik. Arvab, et riigivili lihtsalt kasutati ära ja kavatseti hiljem asendada Venemaalt ostetava viljaga, kuid sealse ikalduse tõttu asendamine ebaõnnestus. AS Kesko Agro viljaga seotud probleemidest polnud ta teadlik. Ta oli ka AS Rakvere Viljasalve emafirmaks oleva AS’i Rak Riks juhatuse liige, kuid Rakvere viljasalve tegevusse ta sisuliselt ei sekkunud, I.T oli talle öelnud- „ära uuri“, ta ei tahtnud saada enne pensionit vallandatud ja seetõttu ei sekkunud juhtimisse. Ta ei oska vastata küsimusele, miks ta oli I.T puhkuse ajal määratud direktori asetäitjaks, ka asetäitjaks olemise ajal oli I.T tal käskinud tootmise ja finantsidega mitte tegeleda, tegelikult asendasid I.T Kedder, kes tegeles finantsidega ja H.M, kes tegeles tootmisega. Ta teab, et vilja anti elevaatorist välja direktori korraldusel, ta ei tea, kelle korraldusel anti vilja välja I.T äraolekul. Ettevõtte juhtkonda kuulusid tema arvates V K , Kedder ja I.T. H.M oli tootmisala juhataja, otsis turgu, tegi kokkuleppeid jahu müügiks. Juhatuse 10 koosolekuid ettevõttes ei toimunud, toimusid nõupidamised, vahel koostati tagantjärgi juhatuse protokolle. Tunnistaja T H AS Rakvere Viljasalv laborandi kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on töötanud sellele ametikohal 17 aastat, tema tööülesandeks oli vilja kvaliteedi kontrollimine. Ta kontrollis sissetulevat, väljaminevat ja elevaatoris hoitavat vilja, tegi analüüse, ta pidas mitteametlikku vihikut, kuhu märkis, kust vili tuli, vilja nimetuse ja kaalu, teab, et laboratooriumi juhataja koostas ka aruanded ja esitas need kuhugi. Ta tegi analüüse ka riigireservvilja sissetulemisel ja säilitamisel, teab, et reservvilja võis kasutada ainult riknemisel või väljaostmisel, see pidi toimuma AS Eesti Viljasalve kirjalikul loal. Ta teab, et riigireservvilja kasutati, kuid ei tea, mille alusel ja miks seda tehti, ta ei tea, kas selleks oli kirjalik luba. Temale teatas vilja liikumisest elevaatori meister D . Kvaliteedi kontrollimiseks punkritest proovi võtmistel avas punkrid D , teistel punkritele juurdepääsu polnud, vilja kogustest polnud ta teadlik, koguste kohta andis talle andmed D . Vahelagede ehitamisest punkrites polnud ta teadlik, 2003.aasta lõpul nägi küll elevaatoris ehitusmaterjalide tassimist, kuid pidas seda seotuks mõõturite vahetamisega. Ta osales ka AS Eesti Viljasalve komisjoni töös kontrollides riigireservvilja, reservvilja punkrid olid tähistatud punase värviga, neil olid tähed RR. Ta teab, et elevaatoris hoiustati ka AS Kesko Agro vilja. Tunnistaja K M ütlustest nähtub, et 2002-2004 töötas Põllumajandusministeeriumis haldusosakonna nõuniku kohusetäitjana. 2003.aasta lõpus määrati ta korraldama riigireservi varude kontrollimist. Koos AS Eesti Viljasalv töötajate K. K ja M. R viis läbi kontrollimisi ettevõtetes, kus hoiti riigireservvilja, 2004.aasta jaanuaris olid Rakvere Viljasalves korralist kontrolli läbi viimas, talle selgitati, et igakuiste aruannete põhjal on kõik korras. Elevaatoris olid riigivilja punkrid märgistatud tähtedega RR, üleval avasid nad luugid ja tuvastasid vilja liigi, K teostas mõõtmisi, lastes mõõtelindi ülevalt vilja tasapinnani, mõõtes ära punkri tühja ruumi, kuna oli teada punkri üldine maht, sai vilja koguse välja arvestada. All avasid nad pisteliselt punkreid, võttes välja vilja proove kvaliteedi kontrolliks, proove võtsid K ja kohalik laboratooriumi juhataja. Riitsaar arvestas kontoris matemaatiliselt välja vilja koguse, neid võrreldi eelnevate aruannetega, kõik ei vastanud päris täpselt esitatud andmetele, kuid lõppkogus jäi lubatud kõikumise piiresse. Puudujäägist sai teada märtsikuus A. S .
10. 2004 osales Rakvere Viljasalve inventuuris, kohal olid ka inimesed Põhja Politseiprefektuurist, KAPO’st, oli ka keegi AS Kesko Agrost. Ta ei mäleta kas siis reservvilja punkrites oleva vilja üle mõõtsid, mäletab, et osadel punkritel, mis jaanuaris kandsid tähist RR siis sellist tähist enam polnud, nad fikseerisid olukorra, kuid punkreid ei plomminud. Tegelik puudujääk selgus kogu vilja koguse ülemõõtmisel väljaveoga. Ta ei mäleta täpselt, kuidas väljaveol otsustati, kellele konkreetselt erinevates punkrites olev vili kuulub. Ta arvab, et reservvilja hoidmisel punkrite plommimist ei korraldatud, kuna see on kulukas ja selleks puudub raha. Tunnistaja K K kohtus antud ütlustest nähtub, et on töötanud AS-s Eesti Viljasalv osakonnajuhatajana, et Rakvere Viljasalvega suhelnud seoses reservvilja ja kommertsvilja hoiustamisega. Reservvilja kohta andis AS Eesti Viljasalv igakuiselt
11. kuupäevaks aruande Põllumajandusministeeriumile, need anti hoidjatelt saadud aruannete alusel, kord aastas teostati kontrolli kohapeal. Rakvere Viljasalvel puudus õigus käsutada või kasutada reservvilja ilma hoiuleandja kirjaliku loata, ka elevaatori piires vilja ühest punkrist teise paigutamiseks oli vaja kirjalikku luba. Jaanuaris 2004 käis koos M ja R Rakvere Viljasalves reservvilja kontrollimas, kontrollimine viidi läbi volümeetrilisel teel, mõõdeti ülevalt mahuti tühi ruum ja matemaatiliselt arvutati vilja kogus, võeti ka pistelisi kvaliteediproove. Tema teostas mõõtmisi, M ja R kirjutasid üles tulemused, oli erinevusi võrreldes aruannetega, need 11 olid väikesed. Kontrollimisel osales keegi laboratooriumi töötaja ja elevaatori juhataja. Vilja puudujäägist kuulis märtsis
13. märtsil 2004 oli Rakvere Viljasalves, siis avastati ka vahelaed punkrites, osa neist oli juba kõrvaldatud. Tol päeval pitseeriti kõik politsei poolt. Hiljem toimus kaalumine ja vilja väljavedu, mäletab, et avati punkrid, mis vastavalt aruannetele pidid sisaldama reservvilja, osadele punkritele olid tekkinud võõrad plommid, ka need avati. Puudu oleva vilja kogus tehti kindlaks sel teel, et nende vilja sisaldavad punkrid lasti tühjaks ja kaaluti üle. Tema ütlustest nähtub, et AS Rakvere Viljasalv oli üheks suuremaks reservvilja hoidjaks, et reservvilja hoidmisega seoses suhtles I.T-ga, inventuuride ajal ka laborandi ja elevaatori juhatajaga. M. Kedderi ja H.M-iga ta asju ajanud ei ole. Tunnistaja M R AS Eesti Viljasalve kommertsosakonna spetsialisti kohtus antud ütlustest nähtub, et on riigireservvilja inventeerimistel 7-8 aasta jooksul, inventuuride käigus toimus mahuline mõõtmine. Jaanuaris 2004 käisid kontrollimas Rakvere Viljasalve koos Kontkari ja Masinguga, osalesid ka elevaatori töötajad H ja D . Igakuistes aruannetes oli kirjas, millistes punkrites reservvili paiknes, ka olid punkrid nii üleval kui all tähistatud tähtedega RR. Jaanuaris 2004 nad puudujääki ei avastanud, puudujäägist sai teada pärast seda kui I.T käis A. S juures vilja kadumisest rääkimas, seejärel käis ka Rakveres ja veendus, et vilja pole, punkritest paistsid vahelagede konstruktsioonid, vilja oli veel natuke alles. Märtsi lõpuks tegid nad kõik oma punkrid tühjaks, kaalusid ja vedasid välja allesoleva vilja ja selgitasid puudujäägi suuruse. Veeti välja ka Kesko Agro vilja, Kesko Agro vedas välja söödavilja. Osadele nende punkritele olid tekkinud võõrad plommid, need fikseeriti politsei poolt, neid punkreid ei avatud. Tunnistaja H P ütlustest nähtub, et AS’s Rakvere Viljasalv alates 2003.aasta juunist finantsdirektorina tööle kutsus teda koolivend Kedder, varem viljasalves finantsdirektorit polnud, kasutati konsultatsioonifirma teenuseid. Ta väidab, et esimene pilt ettevõttest oli hämmastav, eirati kõiki majandusarvestuse aluseid, valitses süsteemitus, juhtimises oli suuri puudusi, õigemini juhtimist ei toimunud, kõik tegelesid kõigega. Kedder oli talle eelnevalt öelnud, et ettevõtte finantsseis on arusaamatu, vaja oli kujundada protsesside suunamise aluseks olev arvestus. Ta ajas asju Kedderi ja I.T-ga, äriprojekti kirjutamiseks sai informatsiooni H.M-ilt , kes tundis hästi Eesti viljaturgu. Ta ei saanud täpselt aru H.M osast ettevõttes, kuid väidab, et osa ja huvi tal oli ja et koosolekutel käis ta kohal ja osales viljasalve tegevuse planeerimises. Ta on teadlik ka OÜ-st Digger, mida juhtisid samad inimesed, kes Rakvere Viljasalvegi so I.T ja Kedder, tema jaoks polnudki OÜ Digger ja AS Rakvere Viljasalv eraldi seisvad firmad. Oli teadlik riigireservvilja hoidmisest Rakvere Viljasalves, kuna finantsandmetes kajastus hoiutasu, reservvilja hoidmisega seotud probleemidest polnud ta teadlik. Arvab, et AS Rakvere Viljasalv majandusseis polnud kuigi hea, olid likviidsusprobleemid, samas polnud olukord ka lootusetu. Ta leiab, et tal ei õnnestunud parandada ettevõtte olukorda, kuna ettevõttes ei tuldud kaasa tema mõtlemisega ja ta ei näinud oma töös perspektiivi. Ta seadis eesmärgiks saada ettevõtte majanduslikku seisu kajastavad adekvaatsed aruanded, kaardistada protsesse ja korrastada struktuure, kuid selle vastu ei tuntud erilist huvi. Tunnistaja J R kohtus antud ütlustest nähtub, et töötab finantsnõustamisega tegelevas firmas BF Regens. BF Regens osutas OÜ Diggerile raamatupidamisteenust, Sampo panga palvel nõustati ka Rakvere Viljasalve. Eesmärgiks oli juhtkonna nõustamine, firma tegevusest parema ülevaate saamine, et oleks võimalik laenu taotleda, tema jaoks oli Rakvere Viljasalv ja Digger üks ettevõtte, mille sees oli kaks juriidilist isikut, OÜ Diggeri otstarbest ta aru ei saanud. Nõustamine toimus vestluse vormis, vestlused toimusid I.T-ga, juures olid 12 ka M. Kedder ja H.M, aga ta ei tea, mis ametikohtadel nad ettevõtte töötasid. Tundus, et ettevõtte juhtkonnale oli finantspool üle pea käiv, nad ei saanud suurest masinavärgist aru, neil polnud piisavat kompetentsi neile tehtud ettepanekute ellu viimiseks. V. F ütles talle riigivilja kohta, et sellest ei räägita kõrvaliste isikutega. Tunnistaja V Š kohtus antud ütlustest nähtub, et käis oma brigaadiga I.T palvel aegajalt Rakvere Viljasalves remonttöid tegemas, brigaadi kuulusid veel A ja L , töid tehti vastavalt suulisele kokkuleppele, tasu maksis I.T. 2003 oktoobris palus I.T tal ehitada punkritesse vahelaed, raha lubati umbes 90 000 krooni, kuid tasu jäi saamata. Materjalide tellimuse andis ta Rakvere Viljasalve peainsenerile I K , kes need kohale tõi. Töid tegid nad õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kuna käisid ka põhitööl. Punkrite numbrid, kuhu vahelaed tuli ehitada ütles talle igal õhtul I.T või D , vahelagesid ehitasid rohkem kui pooltesse punkritesse, kokku on punkreid umbes
14. Punkrid on umbes 25 meetri sügavused, vahelaed ehitati ülevalt 2-3 meetri sügavusele, oli ka 5 ja 15 meetri sügavusele ehitatud lagesid. Jaanuaris käskis I.T vahelaed lammutada, see töö jäi pooleli. Ta sai aru, et tegemist on petmisega, kuid ta oli huvitatud teenimisest. Lammutamise ajal oli vahelagede peal umbes poolemeetrine viljakiht. Ta arvab, et H.M oli Rakvere viljasalves üks juhtivatest isikutest, kuid temale H.M tööülesandeid ei andnud. Tunnistaja A A kohtus antud ütlustest nähtub, et 2003 oktoobris käis Rakvere Viljasalves punkritesse vahelagesid ehitamas koos L ja Š . Ta ei tea, kes Rakvere Viljasalvest seda tööd juhatas, tema sai ülesanded brigadir S , I.T käis neid vahel vaatamas ja rääkis brigadiriga, ehitati õhtul ja puhkepäevadel, kuna nad käisid ka põhitööl, jaanuaris 2004 tegelesid vahelagede lammutamisega. Tunnistaja I L kohtus antud ütlustest nähtub, et oktoobris 2003 käis koos A ja Š Rakvere viljasalves punkritesse riiuleid ehk vahelagesid ehitamas, kõik korraldused sai ta brigadir Š , vahelaed ehitati ülevalt 3-5 meetri sügavusele, mõni ka sügavamale, vahelaed ehitati peaaegu kõigisse punkritesse. Arvab, et H.M oli üks Rakvere Viljasalve juhtidest, kuid pole temaga juttu ajanud, ega temalt korraldusi saanud. Tunnistaja A G kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas Rakvere viljasalves elektrikuna, tegeles ka ruumide puhastamise ning vagunite ja autode laadimisega, tema vahetuks ülemuseks oli D , korraldusi sai ka I.T-lt. Ta teadis punkritesse vahelagede ehitamisest, I.T korraldusel aitas vahelagesid viljaga täita. Käis viljasalves ka peale puudujäägi avastamist kui sealt vilja välja veeti, kohal olid siis I. I , R. D , Eesti Viljasalve esindajad ja üks vilja hoiustaja Tartust. Tunnistaja I K kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötas Rakvere Viljasalves peainsenerina, tema ülemuseks oli I.T. Viimase korraldusel muretses ta materjalid punkritesse vahelagede ehitamiseks, I.T ei öelnud talle, mida ehitatakse, ta aimas mis toimub, aga tal oli isiklikke probleeme ja see asi ei huvitanud teda. Tunnistaja J K kohtus antud ütlustest nähtub, et tema juhitav turvafirma osutas teenust Rakvere viljasalvele. Nende kontrolli all oli värava kaudu liikuv transport, liikumine fikseeriti valvežurnaalis, valvuri kätte jäi ka kauba saatelehe kolmas eksemplar. Peale 17.03.2004 töötasid nad edasi pankrotihalduri kooskõlastusel. Ka hilisema viljaveo kohta peeti arvestust. Vili võis väravast välja minna elevaatorimeistri allkirjaga, H.M allkirjaga vili välja minna ei saanud. 13 Tunnistaja V F kohtus antud ütlustest nähtub, et 1995-2004 töötas Rakvere Viljasalves pearaamatupidajana. Tema ülemuseks oli Kedder, alates juunist 2003 oli ülemuseks P . Direktoriks oli I.T, juhatuses olid veel V. K ja T. R , ta ei oska öelda, millega keegi tegeles, kõik jagasid kõike ja kõik kamandasid. H.M oli marketingispetsialist, tegeles turuga, juhtimisega kokku ei puutunud. Kui korraldusi jagasid Kedder ja I.T, siis võisid need korraldused olla täiesti vastukäivad. Tema alluvuses töötas J ja K , kui K lahkus, tuli tema asemele E . Ametijuhendeid polnud, olid raamatupidamise siseeeskirjad ja nad ise jagasid oma töö. Ettevõtte majanduslikust olukorrast oli tal ülevaade bilansi järgi,
15. aastal hakkasid majandusraskused, polnud raha arvete maksmiseks. Arvab, et alles P tulekuga algas ettevõttes finantsjuhtimine, varem seda polnudki, arvab, et Kedder oli oma ametikohal ebakompetentne. Oli teadlik riigi reservvilja hoidmisest ettevõttes, raamatupidamisarvestust riigivilja osas pidas K , vorm 36 alusel, tema vorm 36 kokku ei puutunud, neid dokumente ei näinud. Ta ei oska vastata, kuidas sai tekkida ettevõttes nii suur puudujääk. Ettevõttes tehti inventuure iga aasta lõpus, kuid need olid formaalsed, puudujääke ei avastatud. Riigireservvilja ja AS Kesko Agro vilja puudujääk raamatupidamises ei kajastunud, oletab, et elevaatori meister D esitas raamatupidamisele valeandmeid. Tunnistaja H K kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas Rakvere Viljasalves 1958.aastast alates raamatupidajana, pidas arvestust lao üle koguseliselt, andmed sai kaalumajast elevaatori meistrilt D . Pidas arvestust ka riigireservvilja üle, reservvili tuli sisse saatelehtedega ja läks välja AS Eesti Viljasalv käskkirjadega. Ta oli teadlik käskkirjast, millega ta oli määratud riigireservi eest vastutavaks isikuks, arvab, et vastutas dokumentide eest, mitte koguse eest, ta saatis AS-le Eesti Viljasalv igakuised aruanded vorm 36 alusel, seal kajastus sissetulek, väljaminek ja niiskuse andmed, andmed sai kaalumajast, laboratooriumist ja D . Ta polnud teadlik reservvilja kasutamise praktikast, H.M-iga ta suhelnud pole. Tunnistaja M E kohtus antud ütlustest nähtub, et alates oktoobrist 2003, kui E K lahkus töötas Rakvere Viljasalves raamatupidajana, pidades ka riigireservvilja arvestust, tehes igakuised hoiuaruandeid AS-le Eesti Viljasalv. Enne Rakvere Viljasalves tööle asumist töötas kaks aastat OÜ-s Digger sekretärina, teab, et OÜ Digger tegeles viljaga, nägi arveid, majandustegevust kajastavaid pabereid ei näinud. Ta ka koostas arveid, millele alati kirjutas alla Kedder, kes tõi ka algandmed. Tehingutest OÜ Diggeri ja AS Rakvere Viljasalve vahel ta sisuliselt midagi ei tea. H.M pole talle mingeid tööalaseid korraldusi andnud. Tunnistaja J S kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas AS-s Rakvere Viljasalv alates 2000.aastast, tööle oli võetud müügijuhina, tööülesandeks oli Rakvere Viljasalve Tallinna lao töö organiseerimine, tema ülemuseks oli tema isa I.T. Teab, et M. Kedder tegeles finantsküsimustega, temaga kokku ei puutunud, tema ametinimetust ei tea. H.M töötas müügijuhina, temaga puutus kokku hindade kooskõlastamise küsimuses. 2003 novembris asutas ta firma Nerolink, mis tegeles suhkruga, aeg-ajalt müüs suhkrut ka Rakvere Viljasalvele, vahel viljasalv tasus suhkru eest jahuga, neis küsimustes suhtles ta I.T-ga . Rakvere Viljasalvel esines finantsraskusi, mistõttu viimane jäi Nerolinkile võlgu. 23.03.2001 Põllumajandusministeeriumi kantsler A N isikus (komitent või hoiule andja) ja AS Eesti Viljasalv juhataja A S isikus (komisjonär või hoidja) vahel sõlmitud komisjoni-ja hoiulepingust nähtub, et mõlema lepingu objektiks on toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisus olev teravili, mis kuulub riigile. Lepingu p. 11.1 ja 2 alusel kohustub komisjonär komitendi ülesandel ja arvel teostama toiduteravilja ostu selle arvamiseks julgeolekuvaru 14 koosseisu ja julgeolekuvaru koosseisust välja arvatud toiduteravilja müüki. Lepingu p. 43.1 kohaselt kohustub hoidja hoidma toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisu arvatud toiduteravilja. Lepingu p. 47 sätestab, et hoidja ei tohi hoiule antud vara kasutada. Lepingu punktid 48 ja 49 lubavad hoidjal paigutada vilja ka hoiukohtadesse, mis ei kuulu hoidjale omandi või kasutusõiguse alusel. Lepingu p. 79 sätestab, et lepingud ja nende täitmisega seotud dokumendid on riigisaladust sisaldavas osas piiratud kättesaadavusega, mis tähendab, et asjakohaseid andmeid võivad saada vaid õigustatud isikud. Toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingust nr RR-HL/4 nähtub, et leping on sõlmitud
17. 1999 AS Eesti Viljasalv juhataja A S isikus (hoiule andja) ja AS Rakvere Viljasalv tegevdirektor I I isikus (hoidja) vahel. 1.1.
18. hoidja on isik, kes osutab hoiule andjale käesoleva lepinguga kokku lepitud riigireservi toiduteravilja julgeolekuvaru hoiule vastuvõtmise, paigutamise, ümberpaigutamise , hoidmise, kvaliteedikontrolli, väljastamise ja muid teenuseid. 3.
19. hoidja võtab endale kohustuse hoiule vastu võtta ja säilitada julgeolekuvaru koguses kuni viisteist tuhat tonni hoidlates, mis tagavad julgeolekuvaru koguselise ja kvaliteedilise säilivuse vähemalt kolme aasta jooksul. 3.7 julgeolekuvaru säilitamisel hoidja tagab: 3.7.1 eraldi lao arvestuse kogu hoidlates hoiustatava julgeolekuvaru kohta. Lao arvestus peab võimaldama jälgida partiide liikumist ja nende koguselist-kvaliteedilist säilimist julgeolekuvaru hoidmise aja jooksul. 3.7.2 julgeolekuvaru laoarvestuse ja kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute määramise tippjuhi käskkirjaga. 3.7.
20. julgeolekuvaru eraldi säilitamise ning märgistamise tähistega „reserv“ või „RR“, kusjuures tähisel näidatakse ka vilja liik ja saagi aasta. 4.1 julgeolekuvaru mistahes moel käitlemine st tema ümber paigutamine, säilivusomaduste parandamiseks ettenähtud toimingute läbi viimine ja väljastamine võib toimuda ainult hoiule andja kirjaliku korralduste alusel. 5.
21. julgeoleku varu väljastamine tema ümber paigutamisel ja uuendamisel toimub ainult hoiule andja kirjalike korralduste alusel. 7.
22. hoidja kannab täielikku varalist vastutust tema juures hoiul oleva julgeolekuvaru riknemise või kaotsimineku eest vastavalt riigireserviseadusele ja käesolevale lepingule. 7.
23. julgeolekuvarus oleva vilja koguselise puudujäägi või tema kvaliteedi langemisel alla julgeolekuvaru hoiule üleandmisel fikseeritud näitajate, mis tulenevad säilitamise korra rikkumisest hoidja poolt: 7.2.
24. hoidja taastab julgeolekuvarus puudu oleva või kvaliteedile mittevastava koguse vilja kehtestatud kvaliteedinäitajatele vastava kvaliteediga viimase saagiaasta viljaga hiljemalt kahe nädala jooksul puudujäägi või kvaliteedi languse tuvastamise hetkest. 7.2.
25. puudu oleva või kvaliteedile mittevastava julgeolekuvaru koguse mitte taastamisel maksab hoidja hoiule andjale summa, mis võrdub puuduoleva või kvaliteedile mittevastava julgeolekuvaru koguse 1, 33 kordse arvel oleva maksumusega puudujäägi või kvaliteedi langemise selgumise ajal. Leppetrahvi kannab hoidja hoiule andja arvele kahe nädala jooksul pärast käesoleva lepingu p 7.2.
26. sätestatud taastamistähtaja lõppu. 8.
27. julgeolekuvaru koguselis-kvaliteedilise säilivuse põhidokumendiks on hoidja poolt hoiule andjale aruande kuule järgneva kuu
28. kuupäevaks esitatav aruanne vormi 6-k järgi, kusjuures vilja kogused silode ja ladude kaupa näidatakse kilogrammise täpsusega. 11.1 julgeolekuvaru kogused asukohad ja maksumused on salajased. 15 AS Rakvere Viljasalv tegevdirektori I.T 09.01.2002.a. käskkirjast nr. 9 nähtub, et julgeolekuvaru laoarvestuse ja kvaliteedi kontrolli eest vastutavateks isikuteks määrati elevaatori meister R D , laboratooriumi juhataja O D ja raamatupidaja H K . I.T poolt 15.03.2004 AS Eesti Viljasalv juhatajale A S tehtud ettekandest nähtub, et seoses hoiutingimuste rikkumisega ja omavolilise vilja kasutamisega oma majandustegevuses 13 692, 107 tonni toidurukist ja 736, 129 tonni toidunisu AS Rakvere Viljasalves hoiul puuduvad. 22.01.2004 koostatud aktist riigireservi koguselise olemasolu kohta AS Rakvere Viljasalv Rakvere elevaatoris nähtub, et komisjon koosseisus K K , M R ja K M viis
30. 2004 läbi Rakvere elevaatoris hoitava toiduteravilja julgeolekuvaru koguselise ja kvaliteedilise säilivuse inventuuri, inventuuri juures viibisid I.T , R. D ja T. H , koguselise olemasolu kontroll toimus volümeetrilisel meetodil. Komisjon tuvastas, et 13 692, 107 tonni ja 736,129 tonni on arvestuslike tulemuste põhjal üldkogustes olemas. Mõõtmistulemuste põhjal tehtud arvutused näitavad, et aruandes 6-k näidatud kogused on mitmete silode lõikes ebatäpsed, juhtkonnal võtta tarvitusele meetmed faktilise olukorra täpsemaks kajastamiseks aruandes. Akti lisas on toodud ära inventuuri tulemused silode (punkrite) kaupa võrrelduna aruandes esitatud andmetega. Aktist riigireservi julgeolekuvaruna hoiustatava teravilja koguselise olemasolu kohta AS Rakvere Viljasalv Rakvere elevaatoris (koostatud 17.03.2004) nähtub, et ülevaatuse viisid läbi AS Eesti Viljasalv juhataja A. S , AS Eesti Viljasalv osakonnajuhataja K. K , peaspetsialist M. R ning Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõuniku kt K. M . AS Rakvere Viljasalv töötajatest olid kohal juhatuse liikmed T. R , Va K , M. Kedder samuti laboratooriumi juhataja kt T. H ja pearaamatupidaja. Komisjon kontrollis kas nendes silodes, millest 22.01.2004 läbi viidud aastainventuuri ajal fikseeriti nõutavate rukki-nisukoguste olemasolu on nimetatud vili alles. Kontrollides punkrite väljalaske koonuseid, selgus, et osadel punkritel, kus aruandluse kohaselt pidi olema riigireservi vili märkega RR, olid plommid, mis kuulusid teistele firmadele. Elevaatori ülemisel galeriil selgus, et 22.01.2004 teostatud inventuuri käigus tuvastatud vilja olemasolu selle kontrollimisel märgistatud punkrites ei leidnud kinnitust, paljudes silodes avastati vahelagede konstruktsioone, ülakorrusel oli ka vahelagedeks kasutusel olnud laudu, nende küljes oleva tihendusmaterjaliga. Tuvastati ka, et vahetuses oli terade sortiment: silos, kus pidanuks olema rukis, oli nisu või oder või viljaterad segamini mitmest sordist. Komisjon tõdes, et AS Rakvere Viljasalve Rakvere elevaatoris puuduvad AS-le Eesti Viljasalv 1.03.2004 esitatud aruandes kajastatud riigireservi julgeolekuvarusse arvatud teravilja kogused. Silodesse ehitatud vahelagede tõttu ei ole võimalik mõõtmise teel määrata kindlaks täpseid viljakoguseid, mis antud hetkel nendes paiknevad, täpne kogus selgub vilja ülekaalumise teel. Aktis märgitakse, et ülevaatuse juures viibis Ida Politseiprefektuuri Majanduskuritegudetalituse grupp, kes teostas sündmuskoha vaatlust. 17.03.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Rakvere elevaatori ülemisel galeriil tuvastati osade silode seest vahelaed ja vinkelrauast konstruktsioonid. Märgitakse, et sündmuskoha vaatluse käigus pitseeriti vilja elevaatori juhtimispuldiruum ja trepikojauks, millest pääseb elevaatori ülemisele galeriile. 30.03.2004 koostatud aktist teravilja koguselise olemasolu kohta AS Rakvere Viljasalv Rakvere elevaatoris veeti 30.03.2004 välja 121 780 kg toidurukist. Akti lisast nähtub, et 31.03.2004 veeti Rakvere elevaatori territooriumilt välja vilja saateleht nr 6 alusel 23 920 kg, 16 saateleht nr 7 alusel 28 450 kg, saateleht nr 8 alusel AS-le Kesko Agro Eesti suunatud saadetis 4880 kg. Aktis on märgitud, et 30.03.2004 viibisid teravilja väljaveo juures Riigikontrolli vanemaudiitor S P , AS Eesti Viljasalv töötajad K. K , M. R ja A T , Kirde Tolliinspektuuri töötajad T S ja K I , Põllumajandusministeeriumi Riigivara Haldamise büroo juhataja H V , AS Kesko Agro Eesti tootejuht Tiit Jüriöö, AS Rakvere Viljasalv töötajad R. D ja T. H . Akti lisast nähtub, et 31.03.2004 viibisid vilja väljaveo juures K. K , M. R , H. V , K. M , K. I , T. S ja T. J . Raamatupidamise ekspertiisaktist KP 54-04 (06.08.2004.a.) nähtub, et AS Rakvere Viljasalv majandusaasta aruannete andmed ei vasta tema finantsseisundile, maksejõuetuse asjaoludena nimetatakse aktis käibevahendite defitsiiti ja hoiule antud vilja omanike nõudeid AS Rakvere Viljasalv vastu. Märgitakse, et AS Rakvere Viljasalv raamatupidamise korraldamisel on rikutud Raamatupidamise seaduse nõudeid. Vilja riikliku julgeolekuvaru arvestus on ebarahuldav ja tegelikele asjaoludele mittevastav. Märgitakse, et 30.03.2004 seisuga pidi Rakvere elevaatoris asuma riikliku julgeoleku varu vilja 13 493 237 kg rukist ja 736 129 kg nisu. Märgitakse veel, et punkreid, mida kasutati riikliku julgeolekuvaru vilja hoidmiseks kasutati ka muu vilja hoidmiseks. Aktis ei välistata, et riikliku julgeolekuvaru vilja müüdi majandustehinguid dokumenteerimata, märgitakse et ei saa kinnitada, kas saadud rahalisi vahendeid kasutati ainult AS Rakvere Viljasalv majandustegevuses, sest on võimalus, et osa raha võidu firmast välja võtta nn riiulifirmasid kasutades. 02.01.2001 sõlmitud töölepingust nr 65 nähtub, et H.M võeti AS Rakvere Viljasalve tööle müügijuhi ametikohale. 07.04.2003 AS Rakvere Viljasalv tegevdirektori poolt kinnitatud müügijuhi ametijuhendist nähtub, et H.M on sellega tutvunud 08.09.
31. Ametijuhendist tulenevalt on müügijuhi põhiülesanneteks: 2.1 Ettevõtte poolt pakutavate teenuste, kaupade, toodete teavitamine, tellimuste vastuvõtmine, vajadusel lepingu vormistamine jmt. 2.
32. Pakutavate teenuste, toodete reklaami korraldamine, esitlemine ja tutvustamine klientidele koostöös teiste asjaosalistega. 2.
33. Klientide nõustamine, kliendi poolt soovitava kauba, teenuse valimisel, kui see ei ole korraldatud teisiti. 2.
34. muud müügijuhi ametiga seotud tegevused tööandja suunamisel. 2.
35. Hoiukohtades hoitavate kaupade, toodete jmt. vastuvõtmise, hoidmise, säilitamise ning väljastamise korraldamine koos asjaosalistega. 2.
36. Arvestuse pidamine ladudes, hoiukohtades olevate toodete jne. üle. 2.
37. Ettevõtte kommertsalase tegevuse korraldamine etteantud summade piires. Töölepingust nr. 19-03 nähtub, et see sõlmiti 10.11.2003.a. ja selle alusel asus M.Kedder tööle AS Rakvere Viljasalv müügijuhina alates 10.11.
38. 4 kuulise katseajaga, samal kuupäeval on ta tutvunud ka müügijuhi ametijuhendiga, mis sisult kattub H.M ametijuhendiga. 05.12.1994.a. sõlmitud töölepingust nähtub, et sellest kuupäevast asus I.T AS-s Rakvere Viljasalv tööle arengudirektorina, alates 02.10.2000.a. tegevdirektorina. 17 AS Eesti Viljasalve avaldusest tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude kohta nähtub, et AS Rakvere Viljasalve 1.03.2004 aruande järgi olid Rakvere Viljasalves hoiustatavad toiduteravilja julgeolekuvarud 13 493, 237 tonni toidurukist ja 736, 129 tonni toidunisu. 30.03.2004 aktiga ja selle juurde kuuluva 31.03.2004a lisaga 1 teravilja koguselise olemasolu kohta tuvastati toiduteravilja julgeolekuvaru puudujääk toidurukki osas 13 307, 145 tonni ja toidunisu osas 736, 129 tonni. AS Eesti Viljasalv 14.06.2006 teatest Viru Maakohtule nähtub, et AS Eesti Viljasalv peab asjakohaseks ja mõistlikuks ning protsessi ökonoomika seisukohast vajalikuks mitte esitada tsiviilhagi I.T ja teiste süüdistatavate vastu hoiuvilja puudujäägist tuleneva kahju hüvitamiseks kriminaalasjas. Kesko Agro Eesti AS-i esindaja vandeadvokaat J S 01.10.2004 taotlusest nähtub, et Rakvere Viljasalve poolt on Kesko Agro Eesti AS-le 25.08.2003.a. sõlmitud laolepingu alusel hoiustatava vilja puudujäägiga/vargusega tekitatud otsese kahju 9 604 120,00 krooni. Märgitakse, et puudujääk tehti kindlaks 04.02, 17.03, ja 18.05.2004.a. läbi viidud inventeerimiste käigus. Kesko Agro Eesti AS-i esindaja vandeadvokaat Jüri Sireli 15.05.2006 kirjast nähtub, et Kesko Agro Eesti AS kinnitab tagasivõtmatult, et ei esita süüdistatavate vastu tsiviilhagi, kuna on esitanud kõik oma hoiulepingu rikkumisest tulenevad nõuded AS-i Rakvere Viljasalv (pankrotis) vastu. Laolepingust 301-1/RAKVS 03-01 (sõlmitud Kesko Agro Eesti AS (hoiule andja) juhatuse liikmete T K ja E L isikus ja Rakvere Viljasalv AS (laopidaja) juhatuse liige I.T isikus vahel 25.08.2003.a.) nähtub, et hoiule andja annab laopidajale hoida teraviljad kogumahuga 20 000 tonni, hoiule antavate kaupade täpsed nimetused, kogused ja sortiment fikseeritakse kaupade üleandmisel- vastuvõtmisel saatelehtedega. Lepingu p 4.16 kohaselt lao pidajal ei ole õigust mingil moel kasutada tarvitada või võõrandada talle hoiule antud kaupa. Võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppest nr 300-03-217 (sõlmitud Kesko Agro Eesti AS (võlausaldaja) keda esindavad Tõ K ja E L ja Rakvere Viljasalv AS (võlgnik) keda esindab juhatuse liige H.M vahel 07.10.2003 ) nähtub, et
40. 2003 on võlgniku põhivõlgnevuse suurus võlausaldaja ees 8 351 449, 32 krooni. Lepingust nähtub, et võlgnik kohustub kogu võlgnevuse võlausaldajale tasuma vastavalt lepingu lisas toodud tähtaegadel. Lepingu lisas olevast maksegraafikust nähtub, et lepiti kokku võla tasumine koos intresside maksmisega igakuiste maksetena alates oktoobrist 2003 kuni
43. Võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppest (sõlmitud Kesko Agro Eesti AS (võlausaldaja) keda esindavad T K ja E L ja Rakvere Viljasalv AS (võlgnik) keda esindab juhatuse liige I.T vahel 04.02.2004) nähtub, et võlgniku poolt omavoliliselt vilja ära kasutamisega võlausaldajale tekitatud kahju 54, 36 tonni söödanisu ja 522, 563 tonni toidunisu puudujäägist tulenevalt 1 669 850, 45 krooni ning võlgnik kohustub võlasumma täielikult tasuma viivitamatult arvates käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest. Samuti nähtub kokkuleppest, et võlgnik ja võlausaldaja lepivad kokku, et pikendavad kehtivat laolepingut nr 301-1/RAKVS03-01 samadel tingimustel täiendavalt ühe kalendriaasta võrra so kuni 24.08.
44. Lao ülevaatuse ja inventeerimise aktist 04.02.2004.a. nähtub, et AS Kesko Agro esindajad on I.T juuresolekul kontrollinud 25.08.03 laolepingu alusel hoiustatavat vilja, märgitakse, et punkritel 407, 401, 402, 210 ja 211 on plommid omavoliliselt eemaldatud, võimalik puudujääk aktis ei kajastu. 18 Lao ülevaatuse ja inventeerimise aktist 17.03.2004 nähtub, et see on koostatud AS Kesko Agro esindaja T J poolt puuduoleva viljakoguse tuvastamiseks. Võetusega 24.03.2004 R. Dmitrievalt ära võetud ja asitõendiks tunnistatud viielt paberilehelt nähtub, et H.M on andnud viiel korral: 02.04.2003; 07.10.2003; 30.10.2003; 05.11.2003 ja 29.12.2003 kirjalikud korraldused R. Dmitrievale, Kesko Agro Eesti AS-i vilja kasutamiseks. Kohtus prokurör loobus kõigi süüdistatavate puhul süüdistusest riigivõimu diskrediteerimise ja Eesti riigi valitsemisorganite usaldusväärsuse alandamise osas. Kohus leiab, et prokuröri loobumine on põhjendatud ja seaduslik, nimetatud süüdistused tuleb süüdistatavate süüdistusest välja jätta. Süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel tuleb arvestada asjaoluga, et 15.03.2007.a. jõustus Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus millega tunnistati kehtetuks Karistusseadustiku § 289, muudeti § 288, mis käsitleb ametiisiku mõistet ja kehtestati mitmed uued süüteokoosseisud.

§ 5

lg 1 kohaselt on isikute süüditunnistamine ja karistamine võimalik vaid teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Samas on kohtul vajalik lahendada küsimus kas süüdistatavatele inkrimineeritavate tegude karistatavus uue seaduse kohaselt säilib, kas tegu on kuriteona karistatav nii toimepanemise ajal kui ka igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Süüdistuse märgitud ajal kehtinud

§ 288

sätestas ametiisiku mõiste järgnevalt: Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve-või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

§ 288

15.03.2007 jõustunud kujul sätestas ametiisiku mõiste järgnevalt: Lg1 Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Lg2- Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293-298 nimetatud kuritegudes on ka isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Süüdistuses märgitud ajal kehtis

§ 289

järgnevas sõnastuses: Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, -karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Alates 15.03.2007. on nimetatud paragrahv kehtetuks tunnistatud. Prokurör märkis oma süüdistuskõnes, et süüdistatavatele inkrimineeritavad teod on endiselt karistatavad ja seda alates 15.03.2007. kehtima hakanud

§ 2172

lg 1 järgi.

§ 2172

lg 1 – usalduse kuritarvitamine- formuleerib süüteokooseisu järgnevalt: Seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamine või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis, -karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. . 19 Prokurör leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritavate tegude puhul on kehtivas õiguses tegemist tehingust tuleneva teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine millega tekitati suur varaline kahju s.o. käesoleval ajal

§ 2172

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga Kohus nõustub selle seisukohaga, sest süüdistustes on märgitud lepingud (tehingud) milliste rikkumist ja sellega tekitatud kahju tekitamist süüdistatavatele ette heidetakse. Neist lepinguist tuleneb ka AS Rakvere Viljasalve ja seega ka AS-i juhatuse liikmete ja teiste ametiseisundit omavate isikute kohustus järgida äriühinguga lepingulistes suhetes olevate isikute lepingutes sätestatud varalisi huve. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavatele etteheidetavad teod on karistatavad ka käesoleval ajal. Kohus leiab, et süüdistatavatel oli kohtuistungil võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud teod olid kuriteona karistatavad toimepanemise ajal, kui ka sellele, et teod on olnud jätkuvalt karistatavad igal ajahetkel arvates tegude toimepanemisest. Arvestades eeltoodut, aga ka asjaolu, et inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal kehtinud seadus-

§ 289

ja käesoleval ajal süüdistatavatele inkrimineeritavat tegevust hõlmav

§ 217

2 lg 1 sanktsioonid on võrdsed leiab kohus, et süüdistatavate kaitseõigust pole rikutud ja asja lahendamine on võimalik ka olukorras, kus prokuröri poolt uut süüdistust ei esitatud. Kohtu arvates puudub vajadus analüüsida, kas süüdistatavaid saab käsitleda ametiisikuina alates 15.05.2007. kehtiva karistusõiguse mõttes kuna käesoleval ajal kehtiva

§ 288

lg 2 sätteist tulenevalt kasutatakse eraõiguslikes juriidilistes isikutes töötavate isikute puhul ametiisiku mõistet vaid

§ 293-298 nimetatud kuritegude puhul.

Kohus leiab, et AS Rakvere Viljasalv juhatuse liikmena ja ettevõtte müügijuhina M.Kedder täitis juhtimisülesandeid ja varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, omas ametiseisundit AS-s Rakvere Viljasalv ja oli seega vaieldamatult ametiisik temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusõiguse mõttes. Juhatuse liikmena pidi ta Äriseadustiku § 315 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. M.Kedderi tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel ja tema süüdimõistmise küsimuse lahendamisel ei saa kohus aga lähtuda ainult tema ametiseisundist ja ametijuhendist tulenevate kohustuste täitmisest või mittetäitmisest vaid peab andma hinnangu lähtuvalt sellest kas ta on toime pannud temale esitatud süüdistuses nimetatud teod. M.Kedderit süüdistatakse AS-s Rakvere Viljasalv hoiul oleva, riigi julgeolekureservi vilja kasutamises AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ja selle müügis viljana ja jahuna tarbijatele. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta kasutas AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides seal hoiul olevat AS-le Kesko Agro kuuluvat vilja. Süüdistuses märgitakse, et sellise tegevusega rikkus ta AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalv ning AS Kesko Agro vahel sõlmitud lepinguid ja põhjustas neile ettevõtetele olulise kahju. M.Kedderile esitatud süüdistus on küll napisõnaline, kuid sellest nähtub, et teda ei süüdistata hoolsuskohustuse rikkumises või tegevusetuses vaid konkreetses, koos I.T ja H.M-iga toimepandud tegevuses- hoiul oleva vilja kasutamises ja selle müügis tarbijatele. Süüdistuse orienteeritusele tegevusdeliktile viitavad ka teistele süüdistatavatele-juhatuse liikmele I.T-le ja juhatusse mittekuuluvale H.M-ile esitatud süüdistused samal ajal kui kahele juhatuse liikmele T.R ja V.K , kes samuti juhatuse liikme hoolsuskohustust kandsid ja riigi reservvilja kasutamisest teadlikud olid või vähemalt pidid olema, süüdistust ei esitatud. 20 M.Kedder ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ja väidab, et süüdistuse sisu pole talle arusaadav. Ka tema kaitsja taotles süüdistuse täpsustamist. M.Kedderi ütlustest nähtub, et riigi reservviljaga seonduv tema tööülesannetesse ei puutunud, et tegeles vilja ja jahu ostu-müügiga Euroopa klientidega ning püüdis efektiivsemalt tööle panna raamatupidamist. Tunnistab, et oli teadlik riigi reservvilja hoidmisest ja ka selle kasutamisest kuid arvas, et see toimus kokkuleppel AS-ga Eesti Viljasalv, As Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalv vahel sõlmitud lepingu sisuga ta tuttav polnud. Ka I.T ütlustest nähtub, et reservvilja kasutamise otsustamise ja reservvilja väljastamisega M.Kedder seotud polnud. Tunnistaja R.D ütlustest nähtub, et riigi reservvilja väljastati ainult I.T korraldusel. I.T ütlustest nähtub, et reservvilja kasutamise osas pani ta M.Kedderi n.ö. fakti ette ja on temaga arutanud kuidas tekitatud kahju heastada. Ta tunnistab, et ühel korral kui M.Kedder tegeles viljapartii müümisega Saksamaale oli viimasel vaja täiendavalt 1000 tonni vilja. Nad arutasid kust see kogus leida, ning ta võttis ainuisikuliselt vastu otsuse kasutada selleks reservvilja. M.Kedder tunnistab vilja müümist Saksamaale, väites, et tegeles ostja ja laevaga, tunnistab, et arutas I.T-ga Saksamaale saadetava viljaga seonduvat, ta ei mäleta, et oleks olnud juttu sellest, et müüdavast partiist puuduolev osa võetakse reservviljast, ta ei tea kuidas puuduolev 1000 tonni vilja leiti. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, mis M.Kedderi viimast väidet kummutaks, ning see episood mida ka süüdistusaktis ei käsitleta ei saa seega olla aluseks M.Kedderi süüdistamisel riigi reservvilja kasutamises. M.Kedder on tunnistanud, et ta vahel andis I.T palvel ja viimast usaldades allkirju mille otstarbest ta aru ei saanud. Samas pole tõendatud millistele dokumentidele ja millal ta neid allkirju andis ja kas need dokumendid on seotud esitatud süüdistusega. Süüdistusakti põhiosas (mitte lõpposas süüdistuse sisu kajastamisel) kuriteo asjaolusid kirjeldades väidetakse, et 2003.a. kujunes ettevõttes vilja negatiivne saldo ning raamatupidajate eest riigi viljavaru kasutamise fakti varjamiseks kirjutas M.Kedder viljale välja fiktiivseid saatelehti näidates selle soetamist temale kuuluvast OÜ-st Digger. Samas pole süüdistusaktis nimetatud konkreetseid saatelehti ja viljakoguseid, süüdistuses fiktiivseid saatelehti ei nimetata ja ka kohtule pole neid väidetavalt fiktiivseid saatelehti esitatud. Vilja negatiivset saldot on uuritud ka ülalnimetatud raamatupidamisekspertiisi käigus kus on toodud välja rida arveid mille alusel OÜ Digger on müünud rukist AS-le Rakvere Viljasalv, kuid nimetatud analüüs käsitleb olukorda AS-s Rakvere Viljasalv 2002.aastal. Ka M.Kedderi kaitsja taotlusel kriminaalasja juurde võetud raamatupidamisekspertiisi aktis nimetatud saateleht-arvete koopiatelt (nr-d 87 R 01.03.02; 128 R 31.03.2002; 136 R 16.04.2002; 217 R 31.05.2002; 218 R 25.06.2002; 300 30.09.02; 308 26.11.2002; 315 05.12.02) nähtub, et need kajastavad 2002.a. toimunut ja seega ei saanud olla aluseks M.Kedderile süüdistuse esitamiseks ajavahemikul 2003.a. jaanuarist kuni 15.03.2004. toimepandud kuriteos. Süüdistuskõnes väitis prokurör, et pole oluline kes andis käsu vilja väljastamiseks kuna võõra vilja kasutamine oli otsustatud süüdistatavate poolt ühiselt. Kuna sellise otsustamisprotsessi kohta pole kohtule esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, siis järeldab kohus, et see väide tugineb oletusele millele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei saa. I.T on tunnistanud just ainuisikuliste otsuste vastuvõtmist võõra vilja kasutamisel. Tõendamist on leidnud, et juhatuse koosolekutel võõra viljaga seonduvat ei arutatud. Tunnistajate ütluste kohaselt peeti küll nõupidamisi millel osalesid süüdistatavad, kuid kriminaalasjas puuduvad tõendid, et nendel nõupidamistel oleks arutatud või otsustatud reservvilja kasutamist. 21 Kriminaalasjas puuduvad tõendid mis kinnitaksid M.Kedderi poolt tegude toimepanemist mida saaks käsitada kui riigi reservvilja kasutamist ja müüki, sellekohaste otsuste vastuvõtmist või korralduste andmist. Olukorras kus M.Kedderit ei süüdistata juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumises või ametijuhendist tulenevate kohustuste mittekohases täitmises või tegevusetuses vaid vilja kasutamises ja müügis, ei piisa sellest, et ta toimuvast teadlik oli või et ta I.T-ga puuduva vilja asendamise võimalustest rääkis, kas ta puuduva vilja asendamiseks midagi ka tegi pole samuti tõendamist leidnud. Kuna kõigile süüdistatavatele esitatud süüdistused on ühesuguse sõnastusega ei saa eeldada, et ühel juhul heidetakse samas sõnastuses esitatud süüdistuses ette konkreetset tegevusthoiustatava vilja kasutamist ja müümist, teisel juhul aga tegevusetust või juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Mis puutub AS Kesko Agro poolt hoiustatavat vilja , siis puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid, et M.Kedder oleks olnud teadlik AS Rakvere Viljasalv ja AS Kesko Agro vahel 25,08.2003.a. sõlmitud laolepingu sisust ja tingimustest või et ta oleks võtnud vastu otsuseid ja andnud korraldusi selle vilja kasutamiseks AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides või oleks selle kasutamisest teadlik olnud. M.Kedderi AS Kesko Agro viljaga seonduvat tegevust pole kirjeldatud ka süüdistusaktis ega kajastatud süüdistuskõnes. Eelnevast tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks millistele tõenditele tuginedes M.Kedderile sellisel kujul süüdistus on esitatud. Riigikohus on korduvalt (lahendites 3-1-1-13-07 ; 3-1-1-130-05 ; 3-1-1-24-05 .) väljendanud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Lahendites 3-1-1-61-06 ja 3-1-1-117-05 on Riigikohus märkinud, et kohus saab lugeda objektiivse süüteokoosseisu nõutaval kujul tuvastatuks vaid siis, kui see on piisava selguse ja täpsusega süüdistuses kajastatud. M.Kedderi puhul pole esitatud süüdistuse ja olemasolevate tõendite põhjal võimalik kindlaks teha milliseid konkreetseid tegusid temale etteheidetava tegevuse- võõra vilja kasutamise- all silmas peetakse seega pole võimalik käsitleda objektiivse süüteokoosseisu teiste elementidetagajärje ja põhjusliku seosega seonduvat. Kuna pole tuvastamist leidnud objektiivse süüteokoosseisu olemasolu M.Kedderi tegevuses, siis puudub vajadus ja võimalus analüüsida süüteokoosseisu teiste elementide esinemist ning M.Kedder tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Juhindudes

§ 5

lg 1 sätetest tuleb tuvastada, kas H.M saab käsitleda ametiisikuna

§ 288süüdistuses märgitud ajavahemikul kehtinud redaktsiooni kohaselt.

Süüdistuses märgitakse, et H.M oli faktiliselt üks AS Rakvere Viljasalv tippjuhtidest ja müügijuht, ning juhtides ja korraldades vastavalt oma ametijuhendi p 2.5-2.7 sisuliselt kogu müügialast tegevust aktsiaseltsis oli ametiisik

§ 288mõttes.

Tunnistajate R.D , T.R G.K , H.P ütlustest nähtub, et H.M osales AS-i Rakvere Viljasalv juhtimises, andis korraldusi teistele töötajatele, asendas I.T viimase äraolekul. ASga Kesko Agro 07.10.2003.a. sõlmitud Võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppest nähtub, et 22 AS-i Rakvere Viljasalv nimel on sellele alla kirjutanud ja sellega äriühingule rahalisi kohustusi võtnud H.M. Tema ametijuhendist nähtub, et tema ametikohustuste hulka kuulus muu hulgas ettevõtte kommertsalase tegevuse korraldamine. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et arvestades H.M ametijuhendit ja AS-s Rakvere Viljasalv väljakujunenud töökorraldust omas H.M ettevõttes ametiseisundit ja ta täitis juhtimisülesandeid ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning teda saab seega lugeda ametiisikuks

§ 288(enne 15.03.2007.kehtinud sõnastus) mõttes.

V.K tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel ja tema süüdimõistmise küsimuse lahendamisel ei saa kohus aga lähtuda ainult tema ametiseisundist ja ametijuhendist tulenevate kohustuste täitmisest või mittetäitmisest vaid peab andma hinnangu lähtuvalt sellest kas ta on toime pannud temale esitatud süüdistuses nimetatud teod. V.K süüdistatakse AS-s Rakvere Viljasalv hoiul oleva, riigi julgeolekureservi vilja kasutamises AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ja selle müügis viljana ja jahuna tarbijatele. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta kasutas AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides seal hoiul olevat AS-le Kesko Agro kuuluvat vilja. Süüdistuses märgitakse, et sellise tegevusega rikkus ta AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalv ning AS Kesko Agro vahel sõlmitud lepinguid ja põhjustas neile ettevõtetele olulise kahju. H.M ennast riigi reservvilja kasutamises ja müügis süüdi ei tunnista, väidab, et ei saa süüdistusest aru. Tema ütlustest nähtub, et ta tegeles vilja ostmise ja jahu müümisega, tegutses ka väljaspool Eestit kus tal oli tutvusi, allus I.T-le ja oli ettevõtte asjadega kursis vaid oma tööülesannete piires, alluvaid ei omanud ja kellelegi korraldusi ei andnud. Väidab, et teadis riigi reservvilja kasutamisest kuid ei teadnud, et see on omavoliline tegevus. Kohus leiab, et H.M ütlused oma tegevuse kirjeldamisel on osaliselt ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Tema ametiseisundit käsitlevas osas on kohus ära nimetanud tema seisundit ettevõttes kinnitavad tõendid. Nimetatud tõenditest ei nähtu küll, et teda võiks pidada AS Rakvere Viljasalv tippjuhiks, kuid nähtub, et H.M seisund ettevõttes oli kaalukam kui ta seda ise kirjeldab. Nagu M.Kedderi nii ka H.M puhul on ebausaldusväärsed ka väited, et nad polnud teadlikud, et riigi reservvilja kasutamine on omavoliline tegevus. Pole küll tõendamist leidnud, et H.M ja M.Kedder oleks olnud teadlikud AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalv vahel sõlmitud hoiulepingu sisust, kuid riigi julgeolekureservi hoiustamine elevaatoris oli ettevõttes üldteada, reservvilja sisaldavad punkrid olid tähistatud tähtedega RRriigireserv. Kohtu arvates on üldteada asjaoluks, et julgeolekureservi mõte ongi selles, et ta on pidevalt olemas ja riigil on seda võimalik kasutusele võtta hädaolukordades . Arvamus, et riigi reservvili võiks mingitel tingimustel olla kasutatav ühe eraõigusliku juriidilise isiku majanduslikes huvides on lihtsameelne ja kohatu. H.M-ile esitatud süüdistus on küll napisõnaline, kuid sellest nähtub, et teda süüdistatakse konkreetses, koos I.T ja M.Kedderiga toimepandud tegevuses- hoiul oleva vilja kasutamises ja selle müügis tarbijatele. Süüdistusakti põhiosas (mitte süüdistuses) on märgitud, et H.M andis viljasalve töötajatele korraldusi riigi reservvilja laadimiseks ja müügiks. Kohtus H.M selline käitumine kinnitust ei leidnud. Elevaatori meistri R.D ütluste kohaselt sai ta riigi reservvilja puudutavaid korraldusi üksnes I.T-lt. I.T, R.D , T.H ja teiste isikute ütlustega on tõendatud ka see, et ilma R.D teadmata elevaatorist vilja ei väljastatud. 23 I.T on kohtus korduvalt rääkinud, et reservvilja väljastati ainult tema korraldusel. Siiski on ta öelnud, et üksikutel hädavajadustel võis H.M reservvilja käsutada. Kohus leiab, et antud küsimuses on usaldusväärsed H.M ütlused ja leiab, et selliste korralduste andmist tema poolt ei saa tõendatuks lugeda. H.M ütlusi selles küsimuses peab kohus usaldusväärseteks kuna neid kinnitavad ka tunnistaja R.D ütlused, kes on kinnitanud, et riigi reservvilja väljastamiseks sai korraldusi vaid I.T-lt. R.D ütlusi selles küsimuses peab kohus usaldusväärseiks kuna ta on andnud tõeseid ütlusi H.M tegevuse kohta AS Kesko Agro vilja väljastamisel, just temal tekkinud kahtluste tõttu nõudis ta H.M-ilt nende korralduste andmist kirjalikult. Sellisest tegevusest nähtub, et R.D ei usaldanud H.M ja seega pole alust arvata, et ta annaks viimast õigustavaid valeütlusi. Süüdistuskõnes väitis prokurör, et pole oluline kes andis käsu vilja väljastamiseks kuna võõra vilja kasutamine oli otsustatud süüdistatavate poolt ühiselt. Kuna sellise otsustamisprotsessi kohta pole kohtule esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, siis järeldab kohus, et see väide tugineb oletusele millele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei saa. I.T on tunnistanud just ainuisikuliste otsuste vastuvõtmist võõra vilja kasutamisel. Tunnistajate ütluste kohaselt peeti küll nõupidamisi millel osalesid süüdistatavad, kuid kriminaalasjas puuduvad tõendid, et nendel nõupidamistel oleks arutatud või otsustatud reservvilja kasutamist. I.T on tunnistanud, et riigi reservvilja kasutamise osas seadis ta nii M.Kedderi kui H.M n.ö. fakti ette ja arutas nendega puudujäägi taastamise võimalusi. Eeltoodust nähtub, et kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid mis kinnitaksid H.M poolt tegude toimepanemist mida saaks käsitada riigi reservvilja kasutamise ja müügina, sellekohaste otsuste vastu võtmise või vastavate korralduste andmisena. Olukorras kus H.M ei süüdistata oma ametiülesannete täitmata jätmises ehk tegevusetuses vaid vilja kasutamises ja müügis ei piisa sellest, et ta toimuvast teadlik oli või et ta I.T-ga puuduva vilja asendamise võimalustest rääkis, kas ta puuduva vilja asendamiseks midagi ka tegi pole samuti tõendamist leidnud. Kuna kõigile süüdistatavatele esitatud süüdistused on ühesuguse sõnastusega ei saa eeldada, et ühel juhul heidetakse samas sõnastuses esitatud süüdistuses ette konkreetset tegevusthoiustatava vilja kasutamist ja müümist, teisel juhul aga tegevusetust. Süüdistusakti põhiosas (mitte selle süüdistuse sisu käsitlevas osas) märgitakse, et I.T, M.Kedder ja H.M arutasid omavahel reservvilja puudujäägi varjamise võimalusi ja H.M ettepanekul otsustati ehitada elevaatori punkritesse vahelaed. H.M eitab sellise ettepaneku tegemist ja on tunnistanud, et 2003.a. septembris rääkis I.T-le ja teistele, et oli Saraatovis käinud ja seal oli vilja puudujääki punkritesse ehitatavate vahelagede abil varjatud. Ta leiab, et võis I.T-le tahtmatult vahelagede ehitamise idee anda. I.T on kohtus tunnistanud, et H.M ei teinud ettepanekut vahelagede ehitamiseks, vaid rääkis Saraatovis toimunust ja võis seega tahtmatult anda mõtte, mille tema otsustas hiljem realiseerida ja selleks ka tööjõu palkas, M.Kedder polnud aga üldse vahelagedest teadlik ja seega sellist süüdistusaktis märgitud arutelu ja otsustamist ei toimunud. Arutelu toimumist eitab ka M.Kedder, kes on tunnistanud, et ta vahelagede ehitamisest üldse teadlik polnud. Kuna kriminaalasjas puuduvad teised usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid H.M rolli vahelagede küsimuse otsustamise ja nende ehitamise protsessis , siis peab kohus lähtuma I.T ja H.M ütlustest ning lugema tõendatuks, et H.M vahelagede tegemise ettepanekut ei teinud, nende tegemist ei otsustanud ja nende ehitamisel ei osalenud. Seoses eeltooduga ei pea kohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas vahelagede ehitamine arutatava kuriteo kontekstis üldse on 24 süüteokoosseisu objektiivse koosseisu element ja tõendamisesemesse kuulub või on tegemist teojärgse käitumisega mis võib anda kaudset teavet teo tehiolude ja toimepanemise kohta. H.M ei tunnista ka AS Kesko Agro vilja omavolilist kasutamist. Ta tunnistab küll asjaajamist AS-ga Kesko Agro, samuti seda, et kirjutas alla võla tunnistamise ajatamise kokkuleppele 07.10.2003 Kesko Agroga, väidab, et tegi seda kooskõlastatult I.T-ga ja ei pannud tähele, et lepingus nimetati teda juhatuse liikmeks. Kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud H.M poolt elevaatori meistrile R.Dmitrievale antud viis kirjalikku korraldust, mis süüdistusakti põhiosas toodu kohaselt kinnitavad H.M poolt AS Kesko Agro vilja kasutamist olukorras kus vili oli välja ostmata ja selle kasutamine lubamatu. H.M tunnistab, et 2003.aasta sügisel andis ta viiel korral korralduse R. D AS Kesko Agro vilja kasutamiseks , kuid neil juhtudel oli AS Rakvere Viljasalv teinud ettemaksu, kuid kirjalik luba vilja kasutamiseks polnud kohale jõudnud, ta kinnitab, et hiljem need load tulid. Ka R. D ja I.T ütlustest nähtub, et neil juhtudel, mil AS Kesko Agro vilja kasutati H.M kirjalikul korraldusel, saabus kirjalik luba AS-lt Kesko Agro hiljem. Ühest H.M kirjalikust korraldusest elevaatori meistrile nähtub, et H.M võtab oma vastutuse all võtta kasutusele silost 407 AS-le Kesko Agro kuuluvat söödanisu vastavalt AS Rakvere Viljasalv ja AS Kesko Agro suulisele kokkuleppele 02.04.

1. Nimetatud korraldusest ei nähtu, millal see on antud, kuna viidatakse 02.04.2003 kokkuleppele, siis on ilmne, et tegemist on enne AS Rakvere Viljasalv ja AS Kesko Agro vahel 25.08.2003 sõlmitud süüdistuses märgitud laolepingu sõlmimist toimunuga või viljaga mille kasutamist reguleeriti nimetatud laolepingust varem sõlmitud kokkuleppega ning seega ei saa see korraldus kohtu arvates olla usaldusväärseks süüstavaks tõendiks H.M-ile esitatud süüdistuse puhul. Teiseks asitõendiks olevast korraldusest nähtub, et H.M on 07.10.2003 käskinud avada punkrid 701 -
2. muud informatsiooni korraldus ei sisalda. Kuigi H.M ja R. D ütlustest tulenevalt võiks tegemist olla AS Kesko Agro vilja kasutusele võtuga, nähtub raamatupidamise ekspertiisi aktist ja selle lisast nr 2, et 2003.aasta oktoobris oleks nendes punkrites pidanud asuma riigi reservvili ja tegelikult kasutati nimetatud punkreid OÜ-de Mangelbert ja Mäe Agro vilja hoidmiseks. Eeltoodust nähtub, et 07.10.2003 antud korraldus on tõendina ebausaldusväärne ja kohus ei saa seda käsitada H.M süüstava tõendina. H.M poolt 30.10.2003 R. D antud kirjalikust korraldusest nähtub, et korralduse sisuks oli 75 tonni AS Kesko Agrole kuuluva vilja väljastamiseks piiritusetehasele. H.M poolt 05.11.2003 antud korraldusest nähtub, et ta on palunud välja anda veskisse punkrist 708 sada tonni. Viimati nimetatud kahe korralduse osas on H.M kaitsja taotlusel pankrotihaldurilt väljanõutud AS Kesko Agro väljastatud arved nr 33056 ja nr
3. Arvest 33056 nähtub, et see on väljastatud
5. 2003 ja sellel on märgitud „tasutud“ , 31.10.2003 väljastatud arvel 34007 on samuti märge „tasutud“. Arvestades H.M , R. D ja I.T antud ütlusi AS-lt Kesko Agro hilinemisega saabunud kirjalike lubade hilisema saabumise kohta aga ka ülalnimetatud AS Kesko Agro arveid milliste puutuvust nende korraldustega pole kahtluse alla seatud ega kummutatud, leiab kohus, et ühegi ülalnimetatud H.M poolt antud korralduse puhul ei saa tõendatuks lugeda vilja kasutamise omavolilisust ega sellega AS –le Kesko Agro kahju tekitamist. Riigikohus on korduvalt (lahendites 3-1-1-13-07 ; 3-1-1-130-05 ; 3-1-1-24-05 .) väljendanud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu poolt 25 tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Lahendites 3-1-1-61-06 ja 3-1-1-117-05 on Riigikohus märkinud, et kohus saab lugeda objektiivse süüteokoosseisu nõutaval kujul tuvastatuks vaid siis, kui see on piisava selguse ja täpsusega süüdistuses kajastatud. H.M puhul pole esitatud süüdistuse ja olemasolevate usaldusväärsete tõendite põhjal võimalik kindlaks teha milliseid konkreetseid tegusid temale etteheidetava tegevuse- võõra vilja kasutamise- all silmas peetakse. Kuna ka kohtuistungil pole tõendamist leidnud H.M poolt temale esitatud süüdistuse objektiivsele süüteokoosseisule vastavate tegude toimepanemine, siis pole võimalik käsitleda objektiivse süüteokoosseisu teiste elementide- tagajärje ja põhjusliku seosega seonduvat. Kuna pole tõendamist leidnud objektiivse süüteokoosseisu olemasolu H.M tegevuses, siis puudub vajadus ja võimalus kontrollida süüteokoosseisu teiste elementide esinemist ning H.M tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Muu hulgas peab kohus vajalikuks märkida, et võistleva protsessi tingimustes ei peaks kohus ise otsima vastuolusid poolte seisukohtades olukorras, kus kohtulikku vaidlust sisuliselt ei toimu ning pooled asjas olevatele tõenditele või nende puudumisele ja vastaspoole argumentidele sisulist tähelepanu ei pööra. Kohtul on küll õigus süüdistatavaid ja tunnistajaid küsitleda ja KrMS § 297 lg 1 alusel määrata täiendavate tõendite kogumine, kuid see õigus on oluliselt piiratud KrMS § 296 tulenevast nõudest, et vaid kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus avaldada kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi. Pealegi tähendaks kohtupoolne liigne aktiivsus ja täiendavate tõendite kogumise määramine olukorras kus kohtueelne menetlus pole täitnud KrMS § 211 nimetatud eesmärke paratamatult kohtu erapooletuse minetamist ja KrMS § 268 lg 1 tuleneva süüdistusakti raamesse jäämise nõude rikkumist. Kohus leiab, et AS Rakvere Viljasalv juhatuse liikmena ja tegevdirektorina I.T tegeles ettevõtte juhtimisega ja korraldas varaliste väärtuste liikumist ettevõttes, omas ametiseisundit AS-s Rakvere Viljasalv ja oli vaieldamatult ametiisik temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal. Juhatuse liikmena pidi ta Äriseadustiku § 315 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. I.T-le esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimisel ja tema süüdimõistmise küsimuse lahendamisel ei saa kohus aga lähtuda ainult tema ametiseisundist tulenevate kohustuste täitmisest või mittetäitmisest vaid peab andma hinnangu lähtuvalt sellest kas ta on toime pannud temale esitatud süüdistuses nimetatud teod. I.T süüdistatakse AS-s Rakvere Viljasalv hoiul oleva, riigi julgeolekureservi vilja kasutamises AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides ja selle müügis viljana ja jahuna tarbijatele. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta kasutas AS Rakvere Viljasalv majanduslikes huvides seal hoiul olevat AS-le Kesko Agro kuuluvat vilja. Süüdistuses märgitakse, et sellise tegevusega rikkus ta AS Rakvere Viljasalv ja AS Eesti Viljasalv ning AS Kesko Agro vahel sõlmitud lepinguid ja põhjustas neile ettevõtetele olulise kahju. I.T enda ütlustega on tõendamist leidnud, et ta oli teadlik AS Eesti Viljasalv ja AS Rakvere Viljasalv vahelisest lepingust ja selle sisust, oli teadlik ka sellest, et vilja julgeolekuvaru, mistahes käitlemine võib toimuda ainult AS Eesti Viljasalv kirjalike korralduste alusel. Tema enda ütlustega on tõendatud ka see, et just tema korraldas riikliku julgeolekuvaru viljaga seotud tegevusvaldkonda ettevõttes. I.T on omaks võtnud, et reservvilja kasutamine ettevõtte huvides toimus tema ainuisikuliste otsuste ja korralduste alusel, et tema korraldusel esitati AS-le Eesti Viljasalv võltsitud aruandeid ja toimus puudujäägi varjamiseks punkritesse vahelagede ehitamine. 26 I.T on tunnistanud ka seda, et ta andis korraldusi AS Kesko Agro hoiustatava vilja kasutamiseks, olles teadlik, et selline tegevus oli vastavalt AS Rakvere Viljasalv ja AS Kesko Agro vahelise lepinguga keelatud. Ta on omaks võtnud ka selle, et just tema korraldusel saadeti AS-le Kesko Agro ebaõigeid saldoteatiseid puuduva oleva viljakoguse varjamiseks. Tema ütlustest nähtub, et kui varem oli suudetud lepingupartnerite puuduv vili asendada sisseostetava viljaga siis 2004.a. algul seda enam teha ei suudetud. I.T ütlustest nähtub ka see, et tegevdirektorina oli ta endale võtnud palju ülesandeid, püüdis ettevõtet juhtida ka oma äraolekul andes korraldusi telefoni teel. I.T enda ütlustest ja tunnistajate H.P ja J.R ütlustest nähtub, et tema juhtimisalases tegevuses esines ebakompetentsust. Eelnevast nähtub, et I.T on omaks võtnud temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise. Tema tegevuses inkrimineeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel süüdistuses nimetatud lepingutega, tunnistajate R.D , A.S T.J ning kaassüüdistatavate ütlustega ja teiste ülalloetletud tõenditega. Oluliseks peab kohus just elevaatori meistri R.D ütlusi, kes isikuna kelle teadmata polnud võimalik elevaatorist vilja väljastada on tunnistanud, et riigi reservvilja väljastati ainult I.T korralduste alusel. Sama on ta kinnitanud AS Kesko Agro vilja puhul viie juba ülalkäsitletud erandiga. Kohus leiab, et kui I.T oleks järginud süüdistuses nimetatud lepingusätteid ja poleks andnud ebaseaduslikke korraldusi võõra vilja kasutamiseks, oleks vili säilinud ja kahju poleks tekkinud. Ka I.T pole viidanud muudele asjaoludele, mis süüdistuses nimetatud kahju oleks põhjustanud. Seega on tekitatud kahju otseses põhjuslikus seoses I.T ebaseadusliku tegevusega. Andes korraldusi võõra vilja kasutamiseks, oli I.T teadlik oma tegevuse keelatusest ja pani temale inkrimineeritavad teod toime seega otsese tahtlusega. Kasutades tahtlikult süüdistuses nimetatud lepingutes sisalduvatest otsestest keeldudest teadlikult üle astudes kümnete miljonite kroonide väärtuses võõrast vilja pidas ta võimalikuks ja tõenäoliseks, et sellise tegevusega tekitab ta vilja omanikele olulise kahju. Pidades võimalikuks olulise kahju tekitamist ja samal ajal jätkuvalt võõrast vilja kasutades oli ta nõustunud sellise tagajärjega, möönis seda ja suhtus tagajärje saabumisse seega vähemalt kaudse tahtlusega. I.T tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Temale esitatud süüdistus on põhjendatud ja ta tuleb selles süüdi tunnistada. Kohus leiab, et sarnaselt H.M-ile ja M.Kedderile esitatud süüdistustele on ka I.T-le esitatud süüdistus üld- ja napisõnaline. Samas võimaldab I.T puhul olemasolev tõendite kogum siiski kontrollida tema tegude vastavust talle süüdistuses etteheidetava tegevusega, hinnata selle tegevuse süüteokoosseisupärasust ja otsustada tema süü üle. Kui H.M ja M.Kedderi puhul pole esitatud süüdistuse ja olemasolevate tõendite põhjal võimalik kindlaks teha milliseid konkreetseid tegusid neile etteheidetava tegevusevõõra vilja kasutamise- all silmas peetakse, siis I.T puhul on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et ta otsustas võõra vilja kasutamise üle ja andis selleks ka korraldusi s.o. tegi just seda mida talle ette heidetakse. Tehes seda ametiisikuna oma ametiseisundiga seotud ülesannete sfääris on tema tegevus kvalifitseeritav ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena. Ettevõttes valitsenud juhtimisalast segadust ja ebakompetentsust aga ka I.T autoritaarset juhtimisstiili ja tema ütlustest nähtuvat väidetavalt ettevõtte huvide kaitsel ilmutatud valesti mõtestatud missioonitunnet arvestades on võimalik, et ta tegi seda üksi. 27 12.04.2004.a. Asitõendiks tunnistamise määrusest nähtub, et 18.03.2004.a. I.T elukohas toimunud läbiotsimise käigus võeti viimaselt ära ja tunnistati asitõenditeks suur hulk mitmesuguseid pabereid- arveid, lepinguid, pangadokumente, kirju, käsikirjalisi märkmeid. Nimetatud asitõendeid kohtule ei esitatud, samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest et need oleks I.T-le tagastatud. Vastuseks I.T kaitsja järelepärimisele teatas prokurör oma kirjas kohtule, et nimetatud asitõendite asukoht pole teada mistõttu nende käsitlemine tõenditena kriminaalasjas pole võimalik. I.T kaitsja taotlusel algatati kriminaalmenetlus asitõendite kadumise asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus leiab, et asitõendite sellisel viisil käitlemise näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega aga ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nimetatud asitõendeid uurimata pole võimalik anda hinnangut I.T-le esitatud süüdistuse põhjendatuse kohta. Nimetatud asitõendite kohta on kohtueelses menetluses koostatud vaatlusprotokoll milles lühidalt kirjeldatakse äravõetud paberitele kantud teksti või nende sisu, nehtub, et suurem osa neist on koostatud aastail 1999-
6. Vaatamata sellele, et I.T-le peaks äravõetud paberid tuttavad olema ja ka vaatlusprotokolli abil on üldjoontes võimalik otsustada nende võimaliku seose üle arutatava kriminaalasjaga pole I.T ega ka tema kaitsja viidanud ühelegi vaadeldud ja kirjeldatud asitõendile kui tõendile, mis oleksid seostatavad I.T-le esitatud süüdistusega, mis võiks kummutada I.T süüd või mis oleks oluline I.T kaitseõiguse teostamise seisukohalt. Kohus leiab, et kuriteoga tekitatud kahju suurus ja selle vastavus olulise kahju kriteeriumile on usaldusväärselt tõendamist leidnud. AS Eesti Viljasalv avaldusest tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude kohta nähtub, et AS-le Rakvere Viljasalv hoiule antud toiduteravilja julgeolekuvaru puudujääk on toidurukki osas 13.307,145 tonni ja toidunisu osas 736,129 tonni., märgitakse, et nimetatud kogus on kindlaks tehtud AS Rakvere Viljasalv 01.03.2004.a. vilja kvaliteedi aruande, 17.03.
7. aktiga riigireservi julgeolekuvaruna hoiustatava teravilja koguselise olemasolu kohta ja 30.03.
8. a. aktigateravilja koguselise olemasolu kohta AS Rakvere Viljasalv Rakvere elevaatoris ja selle lisaga. Puuduoleva vilja kogus on lisaks avalduses nimetatud dokumentidele tõendatud ka I.T 15.03.
9. ettekandega A.S ja raamatupidamise ekspertiisi aktiga. AS Eesti Viljasalv avalduses märgitakse, et puuduoleva toidurukki maksumus on 26.839.580 krooni ja toidunisu maksumus 1.800.756 krooni, kokku tekitatud kahju 28.640.336 krooni. Selgitatakse, et kahju on arvestatud teravilja keskmise turuhinna järgi mis kujunes 23.03.2004.a. toimunud oksjonil. Kohus leiab, et loomuliku kao mittearvestamine kahju suuruse kindlakstegemisel on põhjendatud. Toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingu nr. RR-HL/4 p. 8.3 sätestab, et julgeolekuvarusse kuuluva viljapartii lõppemisel vilja ümberpaigutamisel teise hoidja hoidlasse või julgeolekuvaru uuendamisel müüdud vilja väljastamisel vastavalt hoiuleandja kirjalikele korraldustele vormistab hoidja partii lõppakti või registri. Hoidmise loomulikest (lubatud) kadudest tulenev julgeolekuvaru vilja võimalik mahakandmine toimub ainult hoiuleandja kirjaliku otsuse alusel, mis vormistatakse hoiuleandja poolt aktsepteeritud lõppakti alusel. Ka tunnistaja A.S ütlustest nähtub, et loomulikku kao olemasolu sai kindlaks teha ja seda maha kanda vaid viljapartii lõppemisel e. mahamüümisel hoidja põhjendatud taotluse alusel kui oli kindlaks tehtud, et loomulik kadu esines, praktikas taotleti loomuliku kao mahakandmist väga harva. Kuna antud juhul pole hoidja –AS Rakvere Viljasalv poolt viljapartiide lõppakte koostatud siis puudub ka võimalus selgitada kas loomulik kadu esines ja seega pole võimalik seda ka maha kanda. AS-le Kesko Agro tekitatud kahju suurus süüdistuses märgitud ulatuses nähtub AS Kesko Agro 01.10.
10. taotlusest. Lisaks ülaltoodule on AS-le Kesko Agro tekitatud kahju 28 tõendatud veel tunnistaja T.J ütluste, AS Rakvere Viljasalv ja AS Kesko Agro vaheliste võla tunnistamise kokkulepete ja Lao ülevaatuse ja inventeerimise aktidega. Kriminaalasja arutamisel on kohus KrMS § 268 sätete kohaselt kohustatud kriminaalasja arutama süüdistusakti järgi mille kohaselt süüdistatavad oma tegevusega tekitasid olulise kahju AS-le Eesti Viljasalv ja AS-le Kesko Agro. I.T kaitsja on Riigikohtu otsusele 3-1-1-74-05 viidates väitnud, et süüdistatavad ei saanud nimetatud äriühingutele kahju tekitada kuna need oli võlaõiguslikes suhetes AS-ga Rakvere Viljasalv ja seega vastutab just AS Rakvere Viljasalv nende äriühingutega sõlmitud võlaõiguslike lepingute täitmise eest. Kriminaalasjas kannatanutena esinenud AS-d Eesti Viljasalv ja Kesko Agro on kohtule esitanud andmed neile tekitatud kahju tekkimise asjaolude ja kahju suuruse kohta, kuid loobusid kriminaalmenetluse käigus süüdistatavate vastu tsiviilhagi esitamisest, esitasid oma nõuded AS Rakvere Viljasalv pankrotimenetluses ja loobusid kohtuistungitel osalemisest. KrMS § 38 sätestab kannatanu õiguse, mitte kohustuse tsiviilhagi esitamiseks. KrMS § 271 võimaldab kohtul asja arutada ilma kannatanu osavõtuta. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohustab kohut kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse kas ja millises osas rahuldada tsiviilhagi või hüvitata kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 268-st tulenevalt ei saa kohus süüdistatavatele esitatud süüdistust muuta ja seega ka süüdistuses nimetatud kannatanuid kõrvale jätta või asendada teistega. Riigikohus on korduvalt (lahendites 3-1-1-139-05; 3-1-1-149-05) väljendanud seisukohta, et kohtul puudub õiguslik alus nõuda prokuratuurilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Samas leiab kohus, et olukorras kus on tõendamist leidnud, et I.T kuriteona kvalifitseeritava tegevuse tagajärjel kulutati ära 28 640 336 krooni väärtuses AS Eesi Viljasalv poolt hoiustatavat riigi julgeolekureservi vilja ja 9 604 120 krooni väärtuses AS Kesko Agro poolt hoiustatud vilja, pole alust vaidlustada neile ettevõtetele olulise kahju tekitamist. Erinevad võlaõigusest, äriõigusest ja pankrotiõigusest tulenevad kriminaalmenetluse välised võimalused kahju hüvitamiseks, samuti KrMS § 268 tulenevad kohtule seatavad piirangud ei pea kohtu arvates antud juhul tingima süüdistatava õigeksmõistmise temale esitatud süüdistuses. Kohtu arvates pole selline seisukoht vastuolus kaitsja poolt viidatud Riigikohtu otsusega 3-1-1-74-05 milles käsitletakse võlausaldaja võimalusi nõuda kahju hüvitamist võlgnikust äriühingult ja võlgnikust äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu pankroti korral. Nimetatud otsuses märgitakse, et seadusest ei tulene võlausaldaja õigust nõuda kahju hüvitamist otse juhatuse liikmelt. Tsiviilhagide puudumise tõttu käesolevas asjas on selle seisukohaga vastuollu minek välistatud. Kuna käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagisid esitatud pole, siis kuuluvad tühistamisele tsiviilhagi tagamiseks võetud meetmed. Karistuse mõistmisel I.T-le arvestab kohus tema süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.T süüd kergendab süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varem pole teda kohtu poolt karistatud. Toimepandu on teise astme kuritegu, mille eest karistusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. Arvestades kuriteoga tekitatud kahju suurust ei pea kohus võimalikuks mõista karistuseks rahalist karistust. Arvestades asjaolu, et I.T oli asutuse tippjuht, et ta pani õigusvastased teod toime otsese tahtlusega ning tema tegevuse tagajärjel tekitati kümnete miljonite suurune kahju, peab kohus vajalikuks tema karistamist reaalse vangistusega ja seda ettenähtud sanktsiooni keskmisest suuremal määral. 29 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 4ja 9; 179 lg1 p2,4,9 kohus Otsustas: I.T süüdi tunnistada

§ 289

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.03.200407.07.2004 so 3 (kolm) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistust jääb kanda 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld I.T suhtes tühistada ja vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. MARTI KEDDER esitatud süüdistuses

§289järgi õigeks mõista tema tegevuses süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld Marti Kedderi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. H.M esitatud süüdistuses

§289järgi õigeks mõista tema tegevuses süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld H.M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.T-lt kohtukulud riigituludesse: 1) tunnistaja H P menetlustoimingutele ilmumise kulu summas 783.00 (seitsesada kaheksakümmend kolm,00) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: I.T , 1-04-193, kohtukulu; I.T 104-193, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. H.M määratud korras kaitsja advokaat Anti Aasmaa poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa 22 868, 40 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa, 40 sh käibemaks 18%) krooni jätta riigi kanda. Asitõendid- OÜ Digger ladu-ost 2002 üks kaust; OÜ Digger müügiarved 2002 üks kaust; üheksa arvuti kõvaketast; AS Rakvere Viljasalv pearaamatud 2000-2002 kokku kolmkümmend kuus kausta; AS Rakvere Viljasalv kaaluraamat 2002 ; AS Rakvere Viljasalv Riigireservi V-36 aruanded 2001; Riigireservi dokumendid 2002, 2003; AS Rakvere Viljasalv Riigireservi V-36 aruanded 2003-2004; Riigireservi dokumendid 20002001; AS Rakvere Viljasalv Elevaatori 2002 kvartal I-IV, neljas kaustas; kaustik Rukis Riigireserv V-36 alust. 10.sept.1996; kaustik Rukis Riigireserv V-36 alust. 1.okt.1998; H.M kirjalikud korraldused viiel lehel; AS Rakvere Viljasalv Majandusaasta aruanne 2003; sissetuleva vilja registreerimise raamat; kaks sissetuleva ja väljamineva vilja registreerimise raamatut tagastada AS Rakvere Viljasalv (pankrotis) pankrotihaldurile kohtuotsuse jõustumisel. Viis kaustikut AS J.I. Turvateenistuse poolse valve kohta ja 21.10.2005 sama ettevõtte poolt kohtule esitatud kaks võetuse protokolli ja 55 saatelehte tagastada AS-le J.I. Turvateenistus kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt : 30 1) 17.01.2006 Viru Maakohtu otsuse alusel arestitud H.M ja tema abikaasa L F ühisomandis olev kinnistu nr 17453 asukohaga xxxx; 2) Kaitsepolitseiameti 19.03.2004 määruse alusel arestitud I.T elumaja aadressil xxxx; 3) Kaitsepolitseiameti 19.03.2004 määruse alusel arestitud Marti Kedderile kuuluv elumaja aadressil xxxx. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp I.Golubev Viru Ringkonnakohus 07.04.2008.a otsustas: Tühistada Viru Maakohtu 21.09.2007 otsus I.T süüdimõistmises

§ 289

järgi , Marti Kedderi ja H.M õigeksmõistmises

§ 289järgi.

Tunnistada I.T süüdi

§ 201

lg 2 p 2,4 järgi ning mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat ja 6 ( kuus ) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2004 07.07.2004, see on 3 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistust jääb kanda 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld I.T suhtes tühistada ja vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada MARTI KEDDER süüdi

§ 201lg 2 p 2,4 järgi ning mõista karistuseks 2 ( kaks) aastat vangistust.

Kohaldada

§ 73sätteid ning vabastada M.

Kedder vangistusest tingimisi 3 ( kolme) aastase katseajaga.

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 18.03.2004 kuni 29.04.2004, see on 1 kuu ja 12 päeva . Kandmata karistus 1 aasta 10 kuud ja 18 päeva. Tõkend- elukohast lahkumise keeld M.Kedderi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada H.M süüdi

§ 201lg 2 p 2,4 järgi ning mõista karistuseks 2 ( kaks) aastat vangistust.

Kohaldada

§ 73

sätteid ning vabastada H.M vangistusest tingimisi 3 ( kolme) aastase katseajaga.

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2004 kuni 24.03 2004, see on 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva. Mõista välja Marti Kedderilt riigituludesse sundraha 1, 5 palga alammäära, see on 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni. 31 Mõista välja H.M-ilt riigituludesse sundraha 1,5 palga alammäära, see on 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni . Mõista H.M-ilt välja määratud korras kaitsja advokaat Anti Aasmaa poolt esimese astme kohtumenetluses osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa 22 868.40 ( kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa ) krooni 40 senti. ( Sealhulgas käibemaks 18 % ) I.T-lt väljamõistetud kohtukulude osas jätta maakohtu otsus muutmata. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus : 1-04-193 kohtukulu, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 ( kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 12. detsembril 2008.a kohtuotsusega, kusjuures Riigikohus otsustas: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 7. aprilli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-04-193 muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. 2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks välja 5262 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 80 senti, sealhulgas käibemaks 802 krooni 80 senti, advokaat Anti Aasmaa poolt H.M-ile kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 5262 krooni ja 80 senti. №oremreferent I.Golubev