1-08-12267\2

(07231703015)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi N.A süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav N.A ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2 korda Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. N.A süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud N.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.A temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.A-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.12.
6. N.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. Jätta N.A-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
8. N.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.A , 1-08-12267, kaitsjatasu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
10. peatüki
11. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.12.
12. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.12.
13. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.A süüdistatakse selles, et tema 16 november 2008 kella 19.15 ajal Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 94 asuva Maxima kaupluse välisukse juures lasi A T näkku pipragaasi, millega tekitas A T füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega N.A pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav N.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas, et ta kahetseb toimepandut. Järgmine aasta antakse talle ilmselt invaliidsus, ametlikku töökohta ei ole ning on elatunud üksikutest juhutöödest. Praegu on käimisega raskusi, samuti on löönud välja teine haigus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Arvestades süüdistatava terviseseisundit ja sellest tulenevat majanduslikku olukorda tuleks osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.11.2007 koostatud kannatanu A T´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.11.2007 alustas ta kell 8.00 tööd turvamehena Maxima kaupluses Tammsaare 94 (müügisaalis).Umbes kel 19.05 hüüdis müüja G S talle, et ta peaks kinni punases jopes meesterahva, kes kauplusest kaupa varastas ja ning väljus maksmata. Ta jooksis meesterahvale järele, kelle ta sai kätte kaupluse ees oleval parkimisplatsil (umbes 20 m kaugusel väljapääsust). Ta peatas ta, nägi tema kotis lihatooteid, palus tal tšekki näidata. Ta ütles, et kaubatšekki tal ei ole ja seejärel vestluse käigus ütles, et jah, ta varastas kauplusest kaupa, kuna ta ei tööta ja tahtis süüa. Kuni ta rääkis, hüüdis ta naisterahvale, kes seisis neist 5 meetri kaugusel „ tule kiiresti", sellepärast sai ta aru, et see naine oli koos temaga. Kuna mehel ei olnud kaubatšekki palus ta tal kauplusesse tulla, mille peale mees laskis talle pipragaasi näkku. Pärast gaasi kasutamist kuulis • • • • • • • • kannatanu, kuidas mees hüüdis naisterahvale «Kiiresti, lähme ära" ja nad lahkusid. Kutsuti välja kiirabi ja politsei. Gaasi tarvitamise tagajärjel tekitati kannatanule limaskesta põletused ja silmad valutasid tal kaua aega. Meesterahvas lahkus sündmuskohalt varastatud kaubaga (lihatooted). Meesterahva käimine poes on salvestunud kaupluse turvakaamera lindistudele. (t/l 2-6) 16.11.2007 koostatud Tallinna Kiirabi Kiirabikaardist nähtub, et 16.11.2007 kell 19.23 A T´i silmad olid punased ja temal diagnoositi Combustio oculi dex at sin. (t/l 7) 21.11.2007 koostatud tunnistaja G S ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja 16.11.2007 tööl Maxima OÜ kassas tööl, kui üks meesterahvas tuli talle ütlema, et poes varastatakse, osutades umbes 40 aastase meesterahva peale. Meesterahvas võttis korvist Maxima kilekoti, mis oli kaupa täis ja väljus müügisaalist minnes metalltoru alt läbi. Teda ootas teiselpool kassasi naisterahvas. Tunnistaja vajutas häirenuppu. Kui turvamees tuli kassapidaja ütles varga kirjelduse ja turvamees jooksis neile järgi. Kui turvamees tagasi tuli hoidis ta silmadest kinni. (t/l 8-11) 21.11.2007 koostatud tunnistaja O D ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.11.07 töötas ta Maxima kaupluses Tammsaare tee
14. Õhtul, kui tunnistaja istus kabinetis helistas talle kassast nr 3 kassiir G S. Kui ta välja läks, siis ta ütles, et varastati midagi. Tunnistaja hakkas turvatöötajat otsima, kuid teda ei olnud kusagil. Siis ütles talle üks ostja, et turvatöötaja on õues. Ta läks välja ja nägi, et turvamees Saša seisab kaetud näoga. Tunnistajale tundmatu ostja ütles, et ta nägi, kuidas teda pritsiti mingist balloonist. Kutsus kohale politsei ja kiirabi. (t/l 12-16) 29.11.2007 A Šikirin´i ettekande kohaselt 29.11.2007 kell 19.10 ajal toimetas ta Lõuna politseiosakonda L L , kes oli 16.11.2007 Tammsaare tee 94 Maxima kaupluse sissekäigu ees turvamehele pipragaasi näkku lasknud meesterahvaga oli kaasas. (t/l 18) 06.12.2007 koostatud tunnistaja L L ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.11.07 nägi ta oma tuttavat Ait MAXIMA kaupluses, mis asub Tammsaare tee
15. Nägi, et ta varastas müügisaalis toiduaineid. Ta väljus poest ja nägi, et A väljus, tema järel väljus ja pidas kinni. Tunnistaja läks edasi peatusesse. A elab Xxxesimesel korrusel. Tunnistaja ei näinud konflikti turvamehe vahel, kuna ta läks edasi peatusesse. (t/l 2022) 31.03.2008 koostatud tunnistaja L L ülekuulamisprotokolli kohaselt novembrikuus 2007 läks ta kauplusesse Maxima, asukohaga Tammsaare tee
16. Sisenes kauplusesse koos N.A-ga. A ütles talle, et ta tahab poest varastada toiduaineid kuna tal on kõht tühi. Ta küsis tunnistaja käest, et kuidas varastada. Ta ütles talle, et varasta ise kui tahad. Tunnistaja läks võttis ühe saia ja läks järjekorda seisma, et saia eest maksta. A oli sel ajal müügisaalis. Tunnistaja ei näinud üldse, milliseid toiduaineid ta korvi asetas. Kui oli kassas saia eest maksnud, siis väljus kauplusest. Peale kauplusest väljumist ta liikus Mustamäe tee suunas. Tunnistaja teab ainult, et ta kavatses toiduaineid varastada. Samuti tunnistaja ei näinud, kuidas ta müügisaalist väljus, kas ta väljus koos toiduainetega või mitte ja kas turvamees järgnes talle. Kui ta Maxima kauplusest väljus, siis peale seda ta rohkem N.A ei näinud. Umbes kolme päeva pärast ta nägi uuesti N.A ja ta rääkis tunnistajale, et ta varastas kauplusest Maxima toiduaineid ja temale järgnes turvamees, keda ta tõukas ja seejärel jooksis koos toiduainetega minema. (t/l 23-25) 11.12.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu A T ära fotol nr 2 kujutatud N.A ära meesterahva, kes pritsis talle 16.11.2007 umbes kell 19.15 Tallinnas Tammsaare tee 94 kaupluse juures 2 korda gaasiballoonist näkku. Tunneb selle inimese ära näojoonte järgi. (t/l 26-30) 27.03.2008 koostatud kahtlustatava N.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et novembris 2007 läks koos L L ga Tammsaare tee 94 asuvasse Maxima kauplusesse. L kutsus teda sellesse kauplusesse kaasa, et ta saaks paremini kauplusest varastada ning, et oleks vähem tähelepanu temale suunatud. L ütles talle, et tahab varastada lihatooteid ja pärast neid müüa. Ta lubas talle hiljem osta juua kui ta müügisaalis eemalt vaatab, kus turvamees on ja annab talle märku sellest ajal, mil tema varastab. Sisenesid koos Ljudmillaga • kauplusesse ning läksid läbi väravate müügisaali. Võtsid kaupluse müügisaalis enda kätte korvid. Liikusid müügisaalis eraldi. L käskis olla tema läheduses, aga samal ajal eraldi, et ta vaataks, mida turvamees teeb ja saaks talle märku anda kui turvamees tuleb. Kahtlustatav pani korvi müügisaalis paki keefiri. Tahtis osta selle. Äkki tuli L tema juurde ja võttis tema käest ära korvi ja läks lihaleti juurde ja ladus korvi erinevaid lihatooteid. Ta ei tea milliseid tooteid, mis koguses ja millise maksumusega tooteid ta korvi ladus. Äkki nägi, et L liikus koos selle korviga välisukse suunas. Hakkas temale järgnema. L väljus müügisaalist koos korvi ja toiduainetega läbi selle värava, millest tavaliselt sisse tullakse ning sealt edasi liikus ta kaupluse uksest välja. Kahtlustatav järgnes samuti temale läbi selle värava. Peale väljumist andis L talle paki keefiri ja paki viinereid ja liikus kiiresti minema. Enne kauplusesse minekut ütles ta talle, et ootab teda xxxkolmandal korrusel peale vargust. Neil oli kokkulepe, et hakkavad seal tarvitama alkohoolseid jooke. L ütles, et varastab lihatooteid ja müüb maha ja selle eest ostabki alkoholi. Peale seda kui L andis talle paki viinereid ja keefiripaki asetas ta need enda kilekotti, milles oli eelnevalt juba taara. Kohe peale seda pidas tema kinni kaupluse turvatöötaja. Turvatöötaja palus tal endaga kaasa minna kauplusesse tagasi. Kahtlustatav võttis koheselt taskust pipragaasi ballooni ja lasi turvatöötajale pipragaasi näkku ning peale seda liikus Mustamäe teel asuva „Sääse" peatuse suunas. Turvatöötaja hoidis kinni oma näost ja liikus kaupluse ukse suunas tagasi. Pipragaas oli tal taskus pidevalt 2007 aasta sügisest kuni 2008 aasta alguseni. Ta leidis selle pipragaasi ballooni 2007 aasta sügisel prügikastist. L L t peale seda ta pikka aega ei näinud ja nad pole sellel teemal suhelnud. (t/l 33-35) Tõendist N.A maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatava andmed 2007 aasta tulude kohta puuduvad. (t/l 37) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu A Ti ütlusi, tunnistajate G S, O D, L L ütlusi, samuti Tallinna Kiirabi kiirabikaarti kannatanu kohta, asub seisukohale, et süüdistatava N.A süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pritsis N.A kannatanule pipragaasi näkku. Süüdistatavale inkrimineeritud teost nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna kohtuistungil avaldatud kahetsust. N.A-le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem karistamata. Sellest võib järeldada, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, samuti seda, et seoses süüdistatava terviseseisundiga on süüdistatava majanduslik olukord raske, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et kahtlustatav tekitas kannatanule kerge tervisekahjustuse, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kuivõrd süüdistataval on vaid kaks kehtivat väärteokaristust, siis leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile, eriti veel tinguimustes, kus tal on terviseseisundi tõttu raske liikuda, ei ole vajalik ning kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit peab kohus võimalikuks ka KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes osa menetluskuludest riigi kanda. Märt Toming kohtunik