1-06-13956 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13956 (06221000044) Kohtunik Kat

§ 257

järgi üldmenetluses Süüdistatav N.J xxx Isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: B E müügimees, varem karistatud kriminaalkorras : 8.01.1997.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a. vabadusekaotusega tingimisi 2 a. katseajaga, väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude eest, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinnipidamine 06.06.-08.06.2006. Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus vandeadvokaat Moonika Mägi Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 180 p 1, § 311313, § 315 o t s u s t a s: 1 1. Tunnistada süüdi N.J

§ 257

järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 /kümme/ kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 06.06.-08.06.2006.a ,see on 3 päeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 9 kuud ja 27 päeva..

§ 74lg 1,2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 2 kuud ja 27 päeva, vangistusest 6 kuud ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui N.J ühe

§ 75

alusel pandud kontrollnõuded, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

§ 257ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: - Kannatanu A T kinnitab kohtulikul uurimisel, et tutvus N.J-iga JV kaud u. Esi mese l k or r al lae nas N.J-ilt 15000 k r ooni j a t agasi maksi s 18 000 kr ooni . See oli 2005.a.Tei sel k or ral laenas 35000 k r ooni , mi lle sai kät t e sular ahas, t agasi p id i mak sma 40000 k r ooni k uu p är ast . Kui d mak se r ask ust e t õt t u e i suut nud 40 000 õi ge l aj al t agasi mak st a. Tal oli k a väik se mai d võlgu t ei st ele . Ta k üll selgi t as N.J-ile mak ser askust est , kui d ega se e vi i mase le e i mee ldi nud. M ai k uus 2006.a he li st as t ema fi r ma t ööt aj a p ruut j a öe ld e s, e t soovi b r ääk id a r emond i - j a t ööj utt u, määrat es k oht umise St at oi li be nsii nij aama. B e nsi i ni j aamas (M agist r al

1. i)oli t üd r uk k ohal aut oga, p är ast t uli R oma sõp r ad e ga k oos (2-3 i si kut ), k e s ütle s, et oot ame Tõnu är a. Ta k uuli s, kui R r ääk is te le foni l Tõnuga(või J V ) ja vi imane ütle s, e t „ är ge t ed a e nne minem a lask e , k ui ma k ohal ole n.“ 3 R ütles, et t ule b oodat a k uni Tõnu tule b. See oli k e lla 16.00-17.00 p ai k u,k ui t a St at oili W C-sse läk s, k us oli ük s k abi i n. Ke e gi k op utas W C ukse le j a se al oli Tõnu uk se t aga. Tõnu lõi t e d a näk k u j a ni na p ii r k ond a, i se läk s W C-sse . Ta välj us j a k ui t aht i s oma aut ost t agi võtt a, si i s Tõnu ei lasknud ust avad a. Tõnu lõi t e d a r usi k aga p aar k or d a vast u si lma j a r ind k e re sse se lle ee st , et t a võlgu j äi j a õi ge l aj al võlga t agasi e i maksnud. Tõnu k üsi s auto võt me id . Tal oli ni na ve ri ne j a St at oi lis ük s t ööt aj a and is t alle j ääd . Kui Tõnu oli är a läi nud , tuli A K t e ma kut sumi se p e ale St atoi li. Oma auto j ät t is tankl asse, sest t al oli silm j uba k inni j a ei saanud j uhti d a. Nai ne , k e llel on autovõti , p i di selle hi lj em är a vii ma se al t. Ta i st us K aut osse . Tõnu oli soovi nud võla asj a ed asi arut ad a ja poole t unni p är ast t uli N.J-ilt k õne. L e p it i k okk u kok k usaamise s Lauluväljak ul M e r e väravas k e ll 20.00 aj al. M e r ep oolse vär ava p ar klas k oht usi d N.J-iga , k elle l oli vee l p aar t alle t undm at ut m ee st kaasas. Te ma j a N.J välj usi d autod est . N.J se ad i s ti ngi muse , e t t a t ook s kohe 10000 k rooni är a, ni i k auak s aga p i d i t a aut ovõt me üle and ma. Ta lubas ür i t ad a sed a r aha k i i re st i k ok ku saad a, k ui d aut ovõt i t e i t aht nud üle anda. Aut ovõt i t nõuti k or d uvalt , e t ära hoi d a ed asp i d ist löömi st j a le id e s, e t pole vali kut , andi s võt me üle Tõnule . Vast as k a N.J-i p äri mi se le, e t auto on seal, k us nad e nne k oht usi d. Tei se d m d se isi d k õr val. Se e p e ale sõi t si d k õi k lai ali . Umbes p ool t undi hi lje m M ust amäel St at oi li t anklast mööd a sõi t e s nägi , e t t e ma aut o oli sealt är a vii d ud. Raha t a k ok ku e i saanud . Aut o j a aut ovõt me sai t agasi hi lje m p oli t sei k äe st. Se e oli lii si ngu aut o j a kuna lii singu võlg läk s suur e k s võet i aut o t agasi . Kuna oli õht une ae g, e i läinud kohe arst i j uurd e , vaid t e gi sed a j är gmi sel p äe val. Ravi s si lma salvi ga. Võlg on N.J-ile mak smat a. Kannat anul ke havi gast use ole masolu 04.05.2006.a j a var asemat lae nu N.J-ilt k inni t avad k i r j alik ud tõe ndi d : - AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi andmete kohaselt pöördus A T 04.05.2006.a kella 23.19 ajal Ravi tn. 18 asuvasse traumapunkti avaldades, et samal päeval kella 18.00 ajal oli trauma, tungiti kallale, diagnoos: laugude hematoom vasakul silmal /kd 1 tl 15/ - Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 181 12.05. 2006.a antud ekspertarvamusele on A. T kohtuarstliku läbivaatuse alusel tuvastatud tervisekahjustused: paranenud nahamarrastused otsmikul vasakul ja paranemisjärgus nahaalused verevalumid vasakul alalaul ja paremal ülakõhus. Need tervisekahjustused võisid olla tekitatud 04.05.2006.a tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide eseme/esemetega (näiteks rusikas jms.) näo ja kõhu piirkonda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud /kd 1 tl 16-17/. - Hansapanga teatis N.J-i ja A. T Hansapanga kontode väljavõtetest nähtub, et 11.07.2005.a on N.J teinud oma kontolt väljamakse A T 15.000 krooni laen ja 31.08.2005 on N.J-i kontole tehtud A. T poolt laenu tagastus 18000 krooni kohta, A T kontole on 11.07.2005.a laekunud N.J-i kontolt laen 150000 krooni ja 31.08.2005 on kontolt kantud N.J-i kontole laenu tagastus 18000 krooni /kd 1 tl 33-50/. - Tunnistaja A L kinnitab kohtus, et 2006.a maikuus sõitis ta Magistrali Statoili parklasse N.J-i palvel. Viimane oli talle Pärnust helistanud ja öelnud, et sinna tuleb tema võlglane. Tankla taga oli üks auto, kus oli tuttav naine E ja üks ilmselgelt purjus mees. Selle auto kõrval oli veel üks auto, kus istus üks kiilaspäine mees ja rääkis telefoniga. Naine küsis, kas see vend on ka talle võlgu, osutades teises autos istunud m le. N.J oli ka võlglast kirjeldanud tugeva kehaehituse ja kiilaspäisena. Purjus mees ütles, et kiilaspäine mees on kogu maailmale võlgu. Umbes tunni aja pärast saabus N.J . Mees oli sel ajal läinud ilmselt Statoili 4 poeossa ja N.J läks talle sinna järele. Kui nad koos poest väljusid, karjus Tõnu sellele m le, et viimane on teda petnud, tema eést varjanud. Võlglane lubas võla ära klaarida. Karjumine toimus tankla nurga taga, seetõttu poodi sisenemist ja väljumist ta ei näinud. Mingit füüsilist kontakti ta ei märganud. Kiilaspäisel m l nägu punetas, kuid seda märkas ta juba enne. Tõnu tuli tema juurde ja ütles, et siin pole midagi teha ning nad sõitsid Magistrali parklasse. Kohtus kinnitab, et kui kohtueelsel uurimisel antud ütluses /tl 169 I kd/ on kirjas, et…“ võlgnik oli näost punane, silm paistes“, siis nii oli. - Tunnistaja AP kinnitab kohtule, et N.J-i ja A T kohtas esmakordselt 2006.a maikuus. Nimelt helistas talle tuttav A hüüdnimega Koppa, kes oli A.T tuttav öeldes, et tema tuttaval on mingid rahahädad. Kokku saades teatas K , et T rahahädad N.J-i ja veel kellegagi. Koppa arvas, et endise Pärnu elanikuna tema teab N.J-i. Jutust sai aru, et T on N.J-ile juba pikemat aega võlga. Ta tegi ettepaneku N.J-iga kohtuda, et kaubelda 2 nädalat võlapikendust. Ta helistas N.J-ile ja tegi ettepaneku arutada võlga. Lepiti kokku kohtumine Lauluväljaku mereväravas. Tema sõitis oma autoga kohale, T koos K . N.J oli kaasas keegi S ja F . Jutt oli, et kahe nädala jooksul peab T 50000 krooni ära tooma, kuid seniks annab auto panti, oli juttu ka mingist graafikust, kui T ei jõua 2 nädalaga raha maksta. T oli nõus võlga maksma ja otsis lahendust. Tema arvates pakkus T ise autot pandiks ja andis autovõtmed üle. Oli juttu ka auto asukohast. T l oli tol korral päikeseprillid ees, mingit verevalumist näha polnud. - Kannatanu A. T kinnitab fakti, et nad (A K ) tol õhtul Nõmmel kohtusid A P ja juttu oli võlgadest, kuid ei kinnita, et ta ise autot panti pakkus. Võtmeid nõudis N.J. - Tunnistaja E R on andnud ütlusi (Rahvastikuregistriandmetel surnud 20.02.2007.
2. a)/kd 1 tl 110-112/, et 2006 a algul pöördus tema poolt kinnipidamiskohas karistust kandev J (nimetab K ), et kui ta juhtub nägema nende ühist tuttavat A T , siis öelgu edasi, et A võtaks temaga ühendust. 2006.a jaanuaris või veebruaris helistas temale mobiilile üks mees, kes nimetas end Tõnuks, andis oma telefoninumbri ja palus helistada talle, kui A kusagil näeb. 2006.a maikuus, kui ta tuttavate naisterahvastega – E ja G olid Saha-Lool, helistas talle T ja päris A kohta. Mingil hetkel helistaski A E ja viimane pakkus kokkusaamiseks Magistrali Keskuse juures asuvat Statoili. E peigmees olevat töötanud A e juures ja viimane olevat jätnud palga maksmata . Kuna olid E alkoholi pruukinud, juhtis autot G , kaasa võeti veel üks tuttav hüüdnimega Põrr. Enne Statoili sõitmist helistas ta N.J-ile. Kui nad Statoili jõudsid oli A juba oma autoga – tumeda Xxx kohal. Nad parkisid oma auto A e auto taha. Mäletab, et seal oli veel kaks noormeest, kellega A vahepeal vestles. Tema jõi naistega muruplatsil džinni ja mäletab, et kohale tuli veel üks mees, ei tea kes see oli. Vahepeal käis A kusagil ära, võib olla Statoili jaamas. Ei mäleta, et oleks ise või temaga kaasasolnud naisterahvad oleks Statoilis sees käinud. Kuna oli juba tugevasti purjus, ei mäleta, kas A oli silm paistes. Ei näinud, et keegi oleks A löönud, ise ka A t ei löönud. Kas naistega ära sõites oli juttu mingist peksmisest, ei mäleta. - Tunnistaja S R selgitab kohtus, et tol korral õhtupoolikul, kui tuli laost kaubaga välja, kuulis, et üks mees heledas rõivastuses kiilaspäine mees küsib S käest jääd. Sellel oli silm punane. Ta andis terve koti jääd ja mees hoidis jääd silma peal. Keegi suhtles veel vahepeal ja lõpuks mees läks ära. - Tunnistaja AS kinnitab kohtus, et 2006 maikuus töötas AS Eesti Statoil bensiinijaamas Sütiste tee 1.. Mäletab, et ühel päeval tuli poodi mingi seltskond. Üks naine küsis, kas neil on jääd, et seda panna vigastuse peale. Kiilaspäine, teksades mees, kes vigastada oli saanud, küsiski jääd . Mis oli juhtunud, ta ei tea, mäletab, vaid et käidi WC-s. - Isiku (A T ) foto järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et A S /kd.1 t.l.80-82/ nähtub, et esitatud fotodelt on tunnistaja ära tundnud A T m na, kes oli 04.05.2006 Sütiste 1 Statoili jaamas paistes silmaga ja hoidis jääd silma peal. 5 - Asitõendi – CD plaat (Arita SD-R) Statoili videosalvestisega tankla (kaamera 5-kassa) kaupluse siseruumist 04.05.2006.a., mis näitab Sütiste tee 1 tankla kaupluse kassat, WC ust ja ametikäigu ust ning ukse juures olevat ajal stendi. CD plaadi vaadati kohtuistungil arvutiprogrammis Windows Media Player Tunnistaja S. R selgitab, et kaamera näitab ajalõike ja kellaaeg on nihkes, õige kellaaeg on kassa kellaaeg. Ja osutab lõigule kell 17.52 kuidas nad kolmekesi lähevad jääkapi juurde ja ta annab jääd, pärast seisab mees ajalehtede stendi juures. Kassa kella aja järgi kell 17.30 seisab see kiilaspäine mees WC kõrval mobiiliga. Salvestisel isikud raskesti eristatavad. A. S selgitab, et teksajakiga ja teksajakita mees videol on üks ja sama isik. Kui see mees peale mobiiliga kõnelemist väljas käis, tagasi tulles tal enam jakki polnud.. Tunnistaja S. R kinnitab, et kui ta jääd andis, oli sel m l kas valge pluus või dzemper seljas /vaatlusprotokoll kd I tl 51-69) - Tunnistaja F A kinnitab kohtus, et 2006.a maikuus pidid nad SS minema õhtust sööma Argentiina restorani ja N.J pidi ka tulema.. Enne restorani minekut tuli S. S kõne ja selgus, et N.J on üks asi ajada ning nad sõidavad ka Lauluväljakule. Lauluväljakule jõudes oli N.J juba kohal, kohe jõudis kohale ka kaks autot, kust väljusid kolm meest. T l olid päikeseprillid ees. Mingeid vigastusi näha ei olnud. Hiljem kuulis politseis, et keegi olevat kedagi löönud. Hakati arutama mingit T võlga N.J-ile summas 30000-50000. Nad üritasid mingile kokkuleppele saada tagasimaksmise aja suhtes. T oli huvitatud, et saaks võla kaelast, kuid ei teadnud millal ja kuidas. Siis ütles keegi seltskonnast, kas K , S või N.J, et T annaks autovõtmed pandiks N.J-i kätte, seni kuni mingi summa ära toob. Võis olla, et öeldi, kui selle päeva õhtuks mingi summa ära toob, siis antakse võtmed tagasi. T oli nõus kokkuleppega tuua õhtuks 10000, et võtmeid tagasi saada. Ta andiski võtmed üle, kuid ei mäleta konkreetselt kellele, võimalik, et K ja viimane omakorda N.J-ile, või andis ta need S . Mingit ähvardamist ei olnud, kuigi sõnavahetus oli kõrgendatud toonil. Keegi seltskonnast küsis, kus auto seisab, kui ta autoga midagi juhtuda võiks või kaduma läheb. T pidas oma meestega nõu ja ütles, et auto asub Statoili bensiinijaamas Magistrali keskuse kõrval. Jutt oli kohapeal ainult võtmete üleandmisest, et kui T on vaja sõitma minna, siis tuleb meelde, et võtmeid pole, kuna on kellelegi võlga. Nad sõitsid Lauluväljakult Mustamäele kontrollima, kas auto on nimetatud kohas. Kuna tundsid vastutust auto pärast, otsustasid auto sealt ära viia ja parkida tema elukoha juurde hoovi, kus on turvaline parkla. N.J andis talle auto võtmed ja sõitis selle autoga koju ning parkis selle hoovi, kuhu ei pääse kõrvalised isikud, ainult majaelanikud. Umbes kuu aja pärast võeti politsei poolt korterist selle auto võtmed ja see auto ära. - F A elukohas ja garaažis toimunud läbiotsimise protokolli 06.06.2006.a kohaselt Tallinnas Turu plats 5/7-41 leiti asitõendid: kust mobiiltelefon №kia 1100 Imei xxx SIM kaart xxx, sõiduauto Xxx logoga süütevõti, signalisatsiooni pult koos 2 võtmerõnga ja sõiduauto Xxx registreerimisnumbriga xxx/kd1 tl 99-102/ 27.10.2006.a lõpetas eriasjade prokurör Jüri Kasesalu kriminaalasjas osaliselt kriminaalmenetluse F A ja S S osas menetluse aluse puudumisel /tl 15-16 kd 2/. - Tunnistaja J V kinnitab kohtus, et 2005.a kui ta kandis karistust Vanglas viis ta telefoni teel kokku A.T ja N.J-i, kuna A.T pöördus tema poole rahamurega. Teab, et A. T laenas esimene kord 15000 ja maksis tagasi, kui siis olevat võtnud laenu umbes 30000 krooni. Kui ta sai teada, et T viivitab võla maksmisega, kuulis teistelt, et T leib ongi võlgu võtta, samuti maksvat ta töölistele palka. Süüdistatav N.J end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, vägivalda T suhtes ei kasutanud ja autovõtmeid ei nõudnud. Ta kinnitab, et 2005.a helistas tuttav JVVanglast ja palus aidata rahadega oma tuttavat T . Algul sai T tema käest 15000 krooni ja vastavalt kokkuleppele tagastas 18000 krooni, kandes selle tema arvele. Umbes kuu möödumisel küsis T tema käest juba 30000 krooni, kuid laenamise momendil tahtis 35000 krooni. Augustikuus 6 kohtusid hotell Olümpia ees ja ta võttis automaadist 5000 krooni juurde. Selle summa pani ka oma märkmikku kirja. Tagasimakse aeg oli kaks kuud. Kuud möödusid ja ta helistas T le, viimati kohtusid detsembris, T väitis, et tal on rahadega halvasti ja ta ei saa tagasi maksta. Kuid hiljem ei saanud ta teda enam telefonil kätte. Ta palus JV leida A. T telefon või elukoht. Maikuus sai V teada, et tema tuttav E R kohtub T Tallinnas Sütiste teel Statoili bensiinijaamas. Ta tuli autoga Pärnust Tallinnasse. Bensiinijaamas sai T kokku, rääkisid paar sõna ja T lahkus. Peale seda lahkus ka tema. E. R sai T telefoninumbri .Kella 19.00-20.00 vahel helistas ise või helistas T . Leppisid T tuttava A. K kokku, et kohtuvad poole tunni pärast Lauluväljaku juures Kuna tal oli plaanis tuttavatega sööma minna, sõitsid koos Lauluväljakule. T ise pakkus välja, et toob samal õhtul 10000 krooni ära. Siis tuli kellelgi kohaolijaist juhuslik mõte, et T on nõus autovõtmed talle andma, kui ta kuhugi minna tahab, siis tuleb meelde , et tal pole võtmeid. T ise küsis, et kui toob 10000 krooni ära, kas saab siis auto võtmed tagasi. Ta teatas, et on hilisõhtuni Tallinnas. T andis talle autovõtmed ja nad sõitsid koos S ja A bensiinijaama, kus T auto Xxx pidi olema. Kuna nad pidi veel sööma minema, tekkis mõte auto teise kohta viia. Auto panid F i hoovi, sest seal oli turvaline aiaga piiratud parkla. Kuid T sel õhtul rääkida ei õnnestunud ja raha ta toonud. .Rääkis Umbes kuu aja pärast tuli keskkriminaalpolitsei tema juurde ja tehti läbiotsimine nad otsisid sõiduautot Xxx. Ristküsitluse käigus keeldub selgitamast vastuolu oma ütlustes, mis andis kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 07.06.2006.a „ Kuna mul oli kange häda, tema aga jalutas lihtsalt midagi ütlemata mööda, siis võisin talle midagi käratada…..lõin teda ühe korra käega vastu pead ning jalaga lõin talle ka korra tagumikku.“/tl 121/ Vahepeal, kui A jälle tahtis eemale niimoodi minna, haarasin tema seljas olnud tagi varrukast kinni, tema aga hoidis käsi niimoodi, et tagi tuli seljast ära.“/tl 122 /. Keeldumist põhjendab vaid asjaoluga, et ei soovi kompromiteerida endist kaitsjat. - N.J-i elukohas toimunud läbiotsimisel 06.06.2006.a / protokoll kd.1 tl 92-97/, mille kohaselt leiti asitõend mustade kaantega märkmik. Asitõendi – N.J-i elukohas läbiotsimisel leitud mustade kaantega märkmikus (vaatlusprotokoll /kd 1 tl 159-169/ vaatlemisel märkmiku 11 l l „juuli 2005.a kanne A.T 15 000 augusti lõpuni, märkmikus august 2005.a märge“ tõi 18 000 ära“, 27.septmber 2005.a on märkmikus kanne „T 35 000 kaheks kuuks, november 2005 on kanne/ I kd tl 164/ „40 000 T “, 13. detsember 2005.a on kanne „T “ ja samasisuline kanne on märkmikus 21.detsembril 2005 /kd I tl 165-166/ - Jälitustoimingu protokollist 05.06.2006.a, mis tehtud 17.05.2006.a Põhja Prokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu jälitustoimingu loa nr.1510 alusel üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ( N.J-i kasutatav abonent xxx, F A kasutatav abonent xxx ja S S kasutatav abonent xxx ) kõneeristustest nähtub, et 04.05.2006.a kella 20.20 ajal olid N.J , F A ja S S Tallinnas Lauluväljaku piirkonnas. Kell 20.20 helistatakse N.J-ile vastaja tugijaam EOK8 Lauluväljaku piirkond), kell 20.19 helistatakse S S (vastaja tugijaam LLAVA13) kell 20.20 ja kell 20.20 helistatakse F A (vastaja tugijaam Russalka1) . Kella 21.28 ajal on N.J , S. S ja F. A Mustamäel Sõpruse pst.piirkonnas). Kell 21.23 helistab F.A (Siili14) N.J-ile (Siili 83) S.S (Sopru12) helistab kell 21.28 N.J-ile (Sopru12) Kohtuotsuse põhjendus: Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist N.J-ile esitatud süüdistus oma tõelise õiguse – võla tasumise nõudeteostamises 04.05.2006.a ebaseaduslikus korras vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega. N.J-i tegevuse on antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 257järgi.

Kohus leiab, et kannatanu A. T ütlused selles, et 04.05.2005.a kutsus töötaja elukaaslane ta kohtuma Sütiste tee 1 bensiinijaama. Sinna sõitis helistanud naisterahvas koos kaaslase ja E. R , kes teatas talle, et temaga tahetakse kohtuda, kuulis kui ta rääkis telefonil kas J. V või N.J-iga ja öeldi, et „ärge teda enne minema laske 7 , kui ma kohal olen“. N.J-iga tutvus J.V kaudu, kinnitab, et on N.J-ilt raha laenanud ja pole tagasi maksnud. Kui ta väljus Statoili bensiinijaamas olevast tualetist oli ukse taga N.J , kes teda paar korda lõi rusikaga näkku, samuti lõi N.J teda väljas auto juures vastu silma ja kehasse ning ei lubanud autost tagi võtta. Ta läks bensiinijaama tagasi ja küsis personalilt jääd, mille pani silma piirkonda. Kui N.J oli lahkunud, tuli tuttav A. Koppel, kelle autoga sõideti Lauluväljakule, sest N.J oli helistanud ja kutsunud võlast edasi rääkima. N.J tuli sinna koos teiste meestega. Seal nõudis N.J temalt auto võtmeid seniks, kuni ta toob talle 10000 krooni võlast tagasi. Eelnevalt kasutatud vägivallast tulenevalt leidis, et ega tal ei jää muud üle kui anda a võtmed. Nõutud 10000 krooni suhtes lubas vaid üritada seda leida. Hiljem Statoili tanklast mööda sõites nägi, et autot seal enam polnud. Pöördus arsti poole, sest silm oli paistes. Auto ja võtmed sai tagasi politseist. Need ütlused langevad kokku teiste esitatud tõenditega: - J. V kinnitab, et pöördus A. T palvel N.J-i poole ja andis neile mõlema telefoni numbrid. Hiljem kuulis, et T ei olevat viimast võlga ära tasunud. - E. Roomets on kinnitanud, et J.V palus tal A. T nähes endaga ühendust võtta. Hiljem helistas talle keegi Tõnu, kes jättis telefoninumbri, et A.T nähes talle kohe teataks. Kui nad Eveliniga koos olid maikuus, siis viimane helistaski A.T , et kohtuda. Tema teatas kohtumiskoha ja aja N.J-ile ja sõitis ise kohale. Seal oli A. T . - A. L on kinnitanud, et nimetatud päeval sõitis Magistrali keskuse juures asuvasse parklasse N.J-i palvel, kuna sinna pidi tulema tema võlglane. Tankla taga oli tuttav E ühe purjus meh ga, nende auto kõrval oli veel üks auto, kus istus kiilaspäine mees, kes sarnanes N.J-i antud kirjeldusele. Umbes tunni aja pärast jõudis N.J kohale. Enne seda oli mees läinud Stato8ili bensiinijaama sisse ja N.J läks talle järele. Väljudes oli kuulda N.J-i valjuhäälset pahandamist.. Mingit füüsilist kontakti ta ei märganud. Kui samas kinnitab, et kiilaspäisel m l oli nägu punane ja silm paistes.. - A. S ja S. R kinnitavad, et kannatanu käis 04.05.2006.a Statoili tankla kaupluses, käis tualetis, hiljem tuli tagasi ja küsis jääd, mida hoidis silma peal. S on fotode järgi äratundmiseks esitamisel selle m na ära tundnud A.T . - Kuigi A. T on andnud ütlusi, et pöördus arsti poole järgmisel päeval, kinnitab AS IdaTallinna Keskhaigla patsiendikaart, et ta pöördus traumapunkti samal päeval - 04.05.2006.a kell 23.19, diagnoositud- vasakul silmal laugude hematoom. A.T on avaldanud, et samal päeval kella 18.00 paiku oli trauma, tungiti kallale. - Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis 12.05.2006.a toodud ekspertarvamuse kohaselt fikseeriti A. T l nahamarrastus otsmikul vasakul, paranemisjärgus nahaalused verevalumis vasakul alalaul ja paremal ülekõhus, mis võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega( näiteks rusikas) näo ja kõhu piirkonda.. Kaitsja leiab, et kuna ükski tunnistaja ei näinud löömist ei bensiinijaamas WC juures ega bensiinijaama taga parkimisplatsil ja seda ei näe ka turvakaamera salvestisest, siis ei ole löömise fakt tõendatud. Prokurör leiab, et kolm tunnistajat on kinnitanud vigastuse tekkimist just N.J-iga esmakordse kohtumise ajal Statoili tanklas, mis riimub kannatanu A.T ütlustega. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud tõenditest tuleneb üheselt, et N.J saanud teada, et A.T tuleb peale lõunat, helistas A. L le, et viimane läheks sinna, kuni ta kohale jõuab. Seega ei ole kaitsja väide, et N.J ei olnudki kohtumise initsiaator. Samuti tuleneb eelpoolnimetatud tõenditest üheselt, et Statoili tanklas oli A. T l silm paistes, just seal oli tal vajadus hoida külma silma peal ja seda just peale mitmekordset käimist tankla kaupluses. N.J aga saabus kohale peale seda, kui teised kohalolijad olid juba pikemat aega seal. Enne seda ei 8 näinud keegi, et A.T silm oleks paistes olnud. A. L kinnitab, et N.J läks tanklasse sisse A.T otsima.. Tunnistajad A.S ja S.R kinnitavad, et vigastada saanud mees küsis jääd, silm oli punane. Jääd küsis ta peale seda kui oli vahepeal väljas käinud ja teksajakki polnud enam tal seljas. Tankla kaamera nr. 5 videosalvestis on omakorda salvestatud CD-plaadile ja nägu nähtus CD-laadile salvestatust, ei ole seal salvestatud kõik ajamomendid. Samal õhtul fikseeriti traumapunktis tervisekahjustus. Seega kannatanu A.T ütlused langevad kokku tunnistajate ütluste ja meditsiinidokumentidega. Samuti langevad kokku N.J-i ütlustega, et enne 35.000 krooni laenamist oli laenanud 15.000 krooni ja ette nähtud tähtajal tagastanud lubatud 18000 krooni. Seda kinnitavad ka asjaosaliste pangakontode väljavõtted. Seetõttu puudub alus kahelda kannatanu ütluste tegelikkusele mittevastavuses. Lauluväljakul toimunud kohtumisel oli N.J-iga kaasas tema tuttavad S S ja F A ning A.T ga kaasasolnud tuttava A K ja N.J-i ühine tuttav A P . Tunnistajad A.P , F.A ja S.S kinnitavad, et N.J ja A.T arutasid T võlga N.J-ile , üritati jõuda mingile kokkuleppele. Tunnistajad kinnitavad F.A ja A.P kinnitavad, et A.T l olid päikeseprillid ees ja mingit vigastust ei olnud näha. Nad kinnitavad, et A.T ise pakkus autovõtmeid võtmeid pandiks ja nimetas auto asukoha. Samas aga selgitab F.A , et autovõtmete üleandmisest oli juttu, et kui T l on vaja sõitma minna, siis tuleb tal meelde, et tal pole võtmeid, kuna on kellelegi võlgu. Samuti kinnitab F.A , et T ja N.J jõudsid kokkuleppele, et T toob õhtuks 10000 krooni ära, siis saab võtmed tagasi. Ka N.J selgitab kohtus, et kellelgi kohalolijaist mõte juhuslik mõte, et T on nõus talle autovõtmed andma, et kui tahab kuhugi minna, siis tuleb meelde, et tal pole võtmeid. Selles osas ongi F.A ja N.J-i ütlused vastuolulised, et A.T justkui ise oli teinud ettepaneku autovõtmeid ära andma. Samas oli juttu, et autovõtmete puudumine tuletab talle võlga meelde. Samuti nõue kohe 10000 krooni tuua. Kannatanu ise ei kinnita, et ta oleks lubanud kohe 10000 krooni ära tuua, samuti võtmete üleandmise vabatahtlikkust. Ta kinnitab, et antud olukorras, kuna varem oli juba vägivalda kasutatud ei jäänud tal midagi muud üle, kuigi teadis, et õhtuks ei saa 10000 krooni kokku. Sõiduauto omanik oli Hansa Liising. Seega eelnev vägivald A.T suhtes soodustas A.T üle andma autovõtmed N.J-ile . Samuti kinnitab N.J-i , F. A edasine käitumine, et N.J-i tahtlus oli võtta A.T lt ära sõiduauto kasutamise võimalus, sest tegelikult viisid nad auto ära F.A elukoha suletud hoovi. Kohe peale Lauluväljakult lahkumist sõitsid nad Magistrali keskuse juurde Statoili tanklasse kontrollima, kas auto on seal .Seda kinnitab ka KrMS § 117 alusel tehtud jälitustoimingu - üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite –telefonikõnede eristuse protokoll, millest nähtub, et N.J-i, F. A ja S.S telefoni numbrite kasutajad kella 20.20 ajal Lauluväljaku piirkonnas ja kella 21.23 ajal juba Mustamäe linnaosas. Läbiotsimisel F.A elukohas Tallinn hoovist leiti 06.06.2006.a A.T kasutuses olnud sõiduauto Xxx registreerimisnumbriga xxx, süütevõti ja signalisatsioonipult koos 2 võtmerõngaga. N.J teostas oma tõelist õigust nõuda tagasi oma võlga ebaseaduslikult, mis väljendus esimese kohtumise ajal vägivalla kasutamises A-T suhtes, mis on tõendatud nii kannatanu, tunnistajate ütlustega, kes nägid, et T l silm punetas ja ekspertarvamusega,. Igasugune vägivald – teise isiku löömine on õigusvastane tegevus. Nõudeõiguse realiseerimise alustamine vägivallaga ja hiljem autovõtmete nõudmine ning auto äraviimine F. A elukoha suletud hoovi, võttis võimaluse kannatanul vabalt liikuda oma tahte kohaselt ja võttis temalt auto valdamise võimaluse. Seda on süüdistatav ka ise kinnitanud, et A.T l tuleks meelde, et tal pole autovõtmeid, kui tahab kuhugi minna.. Selline N.J-i tegevus annab tunnistust otsesest tahtlusest. Asjaolu millele kaitsja viitab, et A. T l puudus tegelikult juhtimise õigus ei tähenda seda, et oli takistatud tema vaba liikumine oma tahte kohaselt, sest auto kasutaja oli ka tema abikaasa. Seega oli piiratud ka perekonna võime vabalt oma tahte kohaselt liikuda. Selles seisnebki N.J-i omavoli oma tõelise õiguse teostamisel. 2006.a kehtinus 9 Võlaõigusseaduse § 11 näeb ette, et lepingut võib sõlmida suuliselt, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlausaldaja omab õiguskaitset nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. N.J aga asus võlgniku kohustust täita võlaleping nõudma vägivallaga ja võlgniku valduses oleva vara äravõtmisega, viies sõiduauto tanklast minema. Seega puuduvad ka süüd välistavad asjaolud N.J-i käitumises. Kaitsja väide, et süüdistatavat ei ole teavitatud tema suhtes tehtud jälitustoimingust, kinnitab prokurör, et jälitusprotokoll on kaitsjale edastatud. Kriminaalmenetluse alustamise aluseks olnud on jälitusteave, mille kogumiseks seadus ei ole kehtestanud luba nõudvat jälitustoimingut. Karistamise alus on isiku süü. N.J on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo.

§ 257sanktsioon näeb karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Prokurör taotleb N.J-i karistamist reaalse vangistusega tähtajaga 1 aasta, kuna 1997.a mõistetud tingimuslik karistus samuti vägivallaga seotud kuriteo, ei ole kustunud, sest N.J on süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid. Seetõttu on võimalik karistuse eesmärke, mõjutamaks süüdlast edaspidi hoidumast kuritegude toimepanemisest, saavutada vaid reaalse vangistusega. N.J-i karistati 8.01.1997.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a. vabadusekaotusega tingimisi 2 a. katseajaga, karistusregistriandmetel oli katseaja algus 20.02.1997.a. Tegelikult algab katseaja kulgemine kohtuotsuse kuulutamise päevast. Seega katseaeg oleks pidanud lõppema 08.01.1999.a ja sellest päevast peaks algama karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine. Karistusregistri seaduse (jõustus 01.01. 1998.a) § 25 lg 1 p 5 tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral kustutatakse registrist andmed 3 aasta möödumisel katseaja lõpust. N.J-i katseaja lõpust 3 aastat möödus 08.01.2002.a Sama seaduse § 26 lg 5 alusel kustutamise tähtaeg katkeb, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaega toime uue väärteo või kuriteo. Karistusregistri andmetel pani N.J liiklusalase väärteo toime 03.11.2002.a, mille eest teda 03.12.2002.a karistati Pärnu Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse 74´35 lg 1 alusel rahatrahviga /tl 10 II kd/. Seega on N.J-i 1997.a karistatus kustunud, kuivõrd väärtegude toimepanemist jätkas ta peale karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist. Kuid N.J on toime pannud kuriteo, mis ründab seadusega kaitstavaid õigushüvesidavalikku julgeolekut, inimese tervist. Varaliste nõuete realiseerimine niinimetatud „omaabi „ korras ja vägivallaga ohustab mitte ainult konkreetse isiku ohutust vaid ka teiste ühiskonna liikmete ohutut olukorda, kui on olemas õigus ja võimalus oma varalisi nõudmisi teostada seaduslikul teel. Eeltoodust tulenevalt ja õiguskorra kaitse huvides nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistada N.J-i vangistusega mõjutamaks N.J-i edaspidi hoidumast kuritegude toimepanemisest. Kuid arvestades asjaolu, et faktiliselt tuleb lugeda N.J varem karistamata isikuks, kannatanu enda hoolimatust lahendada laenu tagastamisega seonduvat, samuti asjaolu N.J on töö, perekonnas kasvavad lapsed, siis leiab kohus, et tema suhtes võib rakendada

§ 74

lg 1 ja 2 sätteid mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajaks pandud käitumiskontrollinõudeid. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid: - Sõiduauto Xxx, reg.nr.xxx, kaks nimetatud sõiduauto süütevõtit on tagastatud seaduslikule valdajale A T le /kd.1 t.l.75-77/ - Mobiiltelefon №kia 6100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx EMT (abonentnumbriga: xxx, on tagastatud omanikule N.J-ile /kd.1 t.l.135-143/ - Mobiiltelefon №kia 1100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx (abonentnumbriga: xxx) tagastatud omanikule F A ile /kd.1 t.l.144-151/ jätta omanike käsutusse. 10 - Mustade kaantega märkmik hoida kriminaalasja materjalide juures /kd.1 t.l.159-166/ Salvestised: - 2 CD-plaati Tallinnas, Sütiste tee 1 asuva Statoili tankla 04.05.2006.a. turvakaamerate salvestustega hoida kriminaalasja juures /kd.1 t.l.51-67, 84-87/ - Videokassett 19.05.2006.a. A.T ütluste seostamisest olustikuga hoida kriminaalasja juures /kd.1 t.l.26-28/ Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p-des 3, 9 sätestatud menetluskulud (ekspetiisikulud ja sundraha) Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 11