1-09-1044/10

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-09-1044 15.oktoobril 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Andra Sild ja kannatanu esindaja adv.Monika Mägi ning kaitsja adv.Mare Lust osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses 30.septembril ja 01-02.oktoobril 2009.a. kriminaalasja T.R , ik XXX, venelane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.xxx, töök.E E OÜ, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistus T.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 31.03.2008.a. Tallinnas tee 10 asuvas Tallinna Vene Lütseumis, ajavahemikul 08:45-09:00 tuli esimesel korrusel asuva joonistamisklassi läheduses OS’i (ik:XXX) juurde ja nõudis et viimane läheks tagasi enda ema TS juurde elama. Kannatanu OS’i eitava vastuse peale lõi T.R OS’i üks kord põlvega kõhtu, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kõhu põrutuse. Seega pani T.R toime teise inimese tervise kahjustamise löömise teel, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.R ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et ei käinud 31.03.2008.a. hommikul lütseumis, viibis sellel ajal kodus koos abikaasa JB ja viimase emaga TS. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu OS’i (sünd.XXX) ütlustest nähtub, et alates 2004.aastast elab ta oma isaga OS a (sünd.XXX.a.). Emaga – TS suhtles aasta jooksul pärast lahutust, emaga oli tüli seetõttu, et ta läks isa juurde elama. Süüdistatavat on näinud mitu aastat tagasi, kui viimane suhtles tema õega JB(M ). 31.03.2008.a. oli ta koolis – Lütseumis, esimene tund oli 3-l korrusel – matemaatika, see lõppes kell 8.45 ja kell 8.55 hakkas teine tund – joonistamine esimesel korrusel. Ta jäi veel mõneks minutiks matemaatika klassi, siis liikus esimesele korrusele, koridoris ta oli koos klassivennaga - ST. Kui ta nägi koridoris oma õde JBja viimase meest – süüdistatavat, palus ta T enda kõrvale jääda, 2 sest õe ja ema visiidid ei olnud esmakordsed, jätkates liikumist joonistusklassi poole. Kui nad hakkasid klassi poole pöörama, hõikas teda õde ja kutsus enda juurde. Ta lähenes õele ja õde soovitas ema sagedamini külastada, mille peale ta vastas, et ta otsustab ise. Õde soovitas kuulata hoolikalt, süüdistatav alguses seisis õe kõrval ja kuulas, siis ütles temale, et ta kuulaks mida õde räägib. Ta vastas süüdistatavale, et viimane ei ole tema jaoks keegi ja ei hakka süüdistatavaga rääkima. Selle peale süüdistatav lõi teda põlvega kõhtu, millest jäi hing kinni, siis hakkasid süüdistatav ja õde ära minema, käskides mõelda nende ettepaneku peale. Löök kõhtu oli valus, sinist plekki ei jäänud. Ta kohe helistas isale, isa tuli kooli poole tunni jooksul, rääkis direktoriga, seejärel nad käisid haiglas ja läksid politseisse. Kannatanu seadusliku esindaja OS’i (sünd.XXX) ütlustest nähtub, et kooselu TS lõppes 2003.detsembrikuus, mil ta lahkus. Omavahelise kokkuleppe kohaselt jäi TS elama korterisse, tema soovis poega ise kasvatada, millega T nõustus. Nad leppsid kokku, et kuni kooliaasta lõpuni elab poeg O ema korteris, sest temal ei olnud elukohta. 31.05.2004.a. tuli poeg koolist välja koos asjadega ja asus tema juurde elama. 31.03.2008.a. oli ta tööl, kui helistas poeg ja ütles, mis juhtus. Ta sõitis kooli ja läks direktoriga rääkima, kell võis olla 10 paiku. Seejärel läksid nad politseisse, kust saadeti esmalt haiglasse tervisekahjustusi fikseerima. Esitatud on telefonikõnede eristus 2008.a. märtsikuu kohta, millest nähtub, et 31.03.2008.a. kell 08.53 helistati telefoninumbrilt XXX (poeg OS) telefoninumbrile XXX (isa OS). Tunnistaja AH’i (IT-administraator süüdistatava töökohas) ütlustest nähtub, et tema on arvutisüsteemide tugiisik, jälgis videokaamerate ja telefoni korrasolekut. T.R palus temal ümbersalvestada kolme päeva videosalvestused ja salvestamise käigus avastas, et videokaamera kellaaeg hilineb võrreldes reaalajaga 45-46 minutit, videosalvestust ta võrdles arvutisse sisselogimise ajaga. Arvutis märgitud aeg on õige, väljavõtted arvutist sisselogimise aja kohta tegi tema, kuid andis uurijale edasi teine kolleeg. Tunnistaja VK’u ütlustest nähtub, et T.R töötab tema alluvuses, kuid nende vahel on veel üks lüli ja kui T.R oleks tahtnud vaba päeva võtta, seda oleks pidanud lubama nende vaheline lüli – T.R-i vahetu ülemus. Töögraafiku alusel hakkas T.R-i tööaeg kell 10.00, tavaliselt tulevad inimesed tööle 5-10 minutit enne tööaja algust. Väljatrükk arvutisse sisselogimise aegadest tegi A.H . Tunnistaja LNütlustest nähtub, et firma Entraktion Estonia OÜ töötajatel on erinevad töövahetused. Teda kuulati politseis üle seoses sellega, et T.R süüdistati noormehe peksmises. Strateegiliselt on T.R funktsioon tööl väga tähtis, sest ta töötab firma teenuseid ostvate partnerite tugiteeninduses. Kui T.R hilineb tööle, seda arvestatakse ja alati on asendus olemas. Tunnistaja MSütlustest nähtub, et 2008.märtsikuus ta töötas Mustakivi Prismas asuva №rdea panga filiaalis koos JB. 31.03.2008.a. tuli ta tööle kell 08.30, sest temal oli arenguvestlus, mida viis läbi AK. JBtuli tööle kella 09.40 ajal, arenguvestlus kestis veel edasi kuni kella 10.00-ni. Tunnistaja AK kinnitas, et ta töötas №rdea panga Ülemiste üksuse juhatajana, JBtöötas Mustakivi kontoris ja sellel päeval, mille vastu tundis huvi uurimine, MSarenguvestluse läbiviimise ajal, tuli JBtööle kella 9.30-9.45 vahel. Tunnistaja TB (OSi klassijuhataja 5-8.klassis) kinnitas, et 31.03.2008.a. helistas temale OSi isa ja teatas, et viis poja koolist ära, sest poeg sai trauma – löögi kõhtu esimese ja teise tunni vahel. O ütles, et käis õemees, kuid rohkem sellel teemal ei vestelnud, sest O 3 jaoks teema oli ebameeldiv. Ta teab, et O elab uues peres, neil sündis väike laps ja isa toob poissi kooli iga päev, O ema näeb kohtus esimest korda. Tunnistaja ST’i (endine klassivend) seletas, et on süüdistatavat näinud üks kord Lütseumis 31.03.2008.a. pärast esimest tundi: alguses ta läks klassi üksinda, siis OS kutsus teda koridori, et ta oleks tunnistaja, kui midagi juhtub. Nad istusid pingil, nende juurde korpuse algusest tuli süüdistatav koos tütarlapsega ja kutsus Oenda juurde. Oläks süüdistatava juurde, tema jäi umbes 10m kaugusele, nad midagi rääkisid ja kui jutt oli lõppenud, O hakkas ringi pöörama, süüdistatav võttis O õlast kinni ja lõi põlvega kõhtu, millest O võttis hinge kinni. Seejärel mees ja naine lahkusid. Tunnistaja TS kinnitas, et abielu OS nad lahutasid 05.01.2004.a., poeg Ootsustas ise, kelle juures elada. 31.03.2008.a. hommikul kuni kella 9.00-10.00-ni viibisid tema, tema tütar JB ja T.R kodus tütre juures, sest 26.03.2008.a. sai ta trauma, millega seoses ajavahemikul 27.03-03.04 käis iga päev kella 10.00-st kuni 12.00-ni massaažis T.S juures, kuhu teda viisid tütar ja viimase mees. T.S juurde ta jõudis 10 minutit varem, so kell 9.50, kodunt (tütre juurest) sõitsid välja kella 09.40 ajal. Tagasi koju ta jalutas ise, kaks korda saatis teda T S . Tunnistaja TS kinnitas, et ajavahemikul 27.03-03.04.2008.a. käis iga päev kella 10.00-st kella 12.00-ni tema juures kodus Kivila tänaval massaažis TS, kelle tõid autoga kohale tütar koos mehega. Tagasi igakord viis ta TS koju ise autoga. Tunnistaja JB kinnitas, et ei ole käinud Lütseumis pärast kooli lõpetamist 2003.aastal ja ei suhtle vennaga OS viimased 2-3 aastat. 31.03.2008.a. kuni kella 9.15-9.20-ni olid tema, abikaasa T.R ja ema TS nende kodus XXXasuvas korteris. Kell 9.15-9.20 nad viisid ema massaaži ja edasi sõitsid ise mõlemad tööle. Tööle jõudis tema 9.40-9.45 ajal. Lasnamäe traumapunkti (erapolikliinik B AS) patsiendikaardist nähtub, et 31.03.2008.a. kell 14.30 pöördus OS traumapunkti, patsiendi sõnult saanud löögi põlvega kõhtu, kaebab kõhuvalu, palpatoorselt valulik, diagnoos: kõgu põrutus /tl 12/. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis 09.06.2008.a. Stanislav T silmade ja kehaehituse järgi ära T.R-i, kes lõi põlvega kõhtu OSi 31.03.2008.a. /tl 168-169b/. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud ja kirjeldatud on CD-l asuvaid videosalvestusi: salvestus hakkab 31.03.2008.a. kell 08.00, kaamera on suunatud kontori peale, kell 9.10 ilmub kaamera paremale poole kaamera vaateväljale tumedates riietes meesterahvas, kes vastab T.R-i kirjeldusele ja liigub töölaua juurde, kell 09.12 istub laua taha, kell 09.14 tõuseb püsti ja kell 09.16 istub töölaua taha, salvestus lõppeb kell 10.00 /tl 160-162/. Väljatrükkist arvutisse sisselogimise kohta nähtub, et T.R 31.03.2008.a. logis arvutisse sisse kell 09.56 (tl 105). Kriminaalasjas on koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, menetlust on lõpetatud T.R-i osas kahes teises episoodis (01.04 ja 09.04.2008.a.). Nimetatud määrusest nähtub, et menetlust alustati KarS § 121 tunnusel selles, et 01.04.2008.a. Lütseumis T.R kell 09.40 (pärast teist tundi) pani jala taha OSile, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu seina, seejärel võttis T.R kannatanu kõrist kinni ja hakkas kägistama, seejärel lasi lahti ja lõi üks kord rusikaga näkku, nimetatud tegevuse juures viibis TS. 09.04.2008.a. episoodis alustati menetlust 4 KarS § 120 tunnustel selles, et T.R tuli kell 10.50 (pärast kolmandat tundi) kooli OSi juurde ja ähvardas „õnnetuse juhtumisega“ kui politseist avaldust tagasi ei võeta. Kohtueelne uurimine asus seisukohale, et T.R-i süü on tõendatud ainult kannatanu OSi ütlustega, ülejäänud kogutud tõendid annavad alust arvata, et T.R antud kuupäevadel kuriteo toimepanemise momendil lütseumis ei olnud. Vastuolud antud päevadel T.R-i viibimise koha kohta (arvuti aktiivsuse lehed ja töökaaslaste ütlused) ei ole võimalik kõrvaldada, mida tõlgendati süüdistatava kasuks, menetlus episoodides 01.04 ja 09.04.2009.a. on lõpetatud KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel (tl185-188). Kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Käesolevas asjas objektiivseks tõendiks on vaid videosalvestus, millest nähtub, et T.R 31.03.2008.a. saabus tööle kell 09.56, arvestades asjaolu, et kellaaeg videokaameral erines reaalajast 45-46 minuti võrra. Seega oli tal võimalus süüdistuses näidatud ajal viibida sündmuskohal. Tõendite kogum näitab, et ühelt poolt tõendavad süüdistatava süüd kannatanu OSi ütlused, tunnistaja T ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll ja patsiendikaart, samuti kaudsed tõendid - isa OSi ütlused ja tunnistaja B ütlused; teiselt poolt süüdistatava eitavaid ütlusi kinnitavad viimase abikaasa ja abikaasa ema (kes on ühtlasi ka kannatanu ema) ütlused. Vaidluse objektiks on olnud esitatud süüdistuse kellaaeg: kohtueelsel uurimisel oli kahtlustus esitatud kuriteo toimepanemises kell 09.30 31.03.2008.a., süüdistusaktis on selleks kellaajaks 08.45-09.

1. Kohtueelse uurimise käigus esialgselt tekkis kellaaeg „kell 09.30“ kannatanu esindaja OSi sõnadest. Täpset kellaaega ei määranud kannatanu, alati on jutt olnud ajavahemikust, mis algas pärast esimest tundi koolis. Antud juhul ei ole tegemist kaitseõiguse rikkumisega, sest kellaaega on kohtueelse uurimise käigus uuritud ja täpsustatud, kasutusele on võetud süüdistatava töökoha videokaamerate salvestused ja arvutisse sisselogimise väljatrükid, mis näitasid süüdistatava arvuti aktiivsust. Süüdistusaktis on kellaaega veelkord täpsustatud ja süüdistataval on olnud võimalus ennast kaitsta, mida ta on teinudki, esitades alibi. Käesoleva kohtuliku uurimise objektiks on üksnes T.R-ile 31.03.2008.a. toimepandus esitatud süüdistus, kuid kohtuistungil on avaldatud, seega tõendina uuritud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust. Seega kohus annab hinnangu ka kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusele, sellest nähtub: esialgselt kahtlustati süüdistatavat, et viimane koos TS käis koolis ka 01.aprillil 2008 ja ka siis kasutas kannatanu osas vägivalda. Just selle kahtlustuse peale esitas TSenda kohta alibi, et ajavahemikul kell 10.00-12.00 01.aprillil 2008.a. viibis ta massaažis. Just seetõttu, et esialgselt alibi esitati TS kohta, seejärel alles kohtuistungil alibi haaras ka T.R-i episoodi eelmisel päeval ja nö laienes kellaajaliselt, st haaras laiema 5 kellaajavahemiku, seab kohus selle alibi kahtluse alla. 10.04.2008.a., vahetult pärast sündmust, JB ei rääkinud sellest, et ema elas nende juures ja et ema viidi just tütre korterist massaaži (avaldati tl 49). Kellaajaliselt ei ole välistatud, et süüdistuses näidatud kella 08.45-9.00 ajal viibis T.R Lütseumis: tööle ta saabus kell 09.56, massaaži jõudis TS kella 9.40 ajal, samuti JB jõudis tööle kella 9.40-9.45 ajal. Alibit kinnitas tunnistaja TS, kes kell 10.00-12.00 tegi oma elukohas TS massaaži, pisiasjades ei langenud kokku ka S ja S ütlused näiteks massaažist äratulemise kohta. Ebausutav on, et massaaži saamiseks 10 päeva vältel pidi S kasutama tütre, väimehe ja auto abi, massaažist ärasaamiseks aga piisas T.S abist, kes saatis teda jalgsi koju. S sõnutsi aga viis ta Solovjova koju autoga, kusjuures viis T.S enda koju, mitte tütre juurde. Seega alibit kinnitavad vastuolulised ütlused ja neid vastuolusid saab tõlgendada vaid alibi kahjuks mitte kellegi kasuks. T.S kinnitab alibit, sest õigustab ka enda tegusid, nagu nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, ka temale heideti ette viibimist lütseumis 01.04.2008.a. T.S ütlustest nähtub, et telefonitsi ta pojaga suhelda ei saanud, sest vahetati telefoni numbreid, millega on ka inimlikult seletatav soov kohtuda pojaga koolis – ainsas kohas, milline oli emale teada. Nii kannatanu kui T.S kinnitasid, et ta oli varem korduvalt koolis käinud. Kohtuistungil leidis kinnitamist ka asjaolu, et lapsega suhtlemise küsimuses on pöördutud omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole. Need asjaolud kinnitavad motiivi – kooli külastamise eesmärki. Kohus tajus istungil et alibi oli loodud kunstlikult, ütlustes on palju ebaloogilisi momente, neid ütlusi on sobitatud olukorra juurde. T.S masaažis kell 10.00-12.00 viibimine ei välista süüdistatava lütseumis viibimist kell 08.
2. Süüdistatava lähedaste inimeste kinnitused, et süüdistatav viibis hommikul enne tööle minekut kodus, seab kohus kahtluse alla eelpooltoodud motiividel, tegemist on huvitatud isikute ütlustega. Menetluse lõpetamisel asuti seisukohale, et kannatanu ja kahtlustatava ütlustes esinevad vastuolud, milliseid ei ole võimalik kõrvaldada, mistõttu menetlus lõpetati. Samas asub kohus seisukohale, et töökohas arvutisse sisselogimine ei ole piisav argument, et töötaja omal töökohal viibib. Üldteada asjaoluks peab kohus seda, et arvuti võib aktiivseks teha ilma töötaja kohalolekuta ja mõnda aega arvuti on aktiivne pärast töötaja lahkumist. Samuti töökaaslaste ütlused töötaja kohal viibimise kohta, kui need on antud mitmed päevad hiljem, on küsitava väärtusega. On fikseeritud, et OSil tervisekahjustused 01.04.2008.a. esinesid. Kõige sellega väljendab kohus järgmist seisukohta: ainuüksi kriminaalmenetluse lõpetamine 01.04.2008.a. ja 09.04.2008.a. episoodides ei tõenda süüdistava alibit 31.03.2008.a. kuupäeva kohta. Teistes episoodides lõpetatud menetlus ei muuda olematuks käesoleva kohtuliku uurimise esemeks olevat sündmustikku. Käesolevas - 31.03.2008.a. episoodis asub kohus seisukohale, et vastuolud on kõrvaldatud: kannatanu ütlused on teiste tõenditega kinnitatud ja lükkavad ümber süüdistatava alibi. Kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, need on eluliselt usutavad: ta on lihtsalt ja loogiliselt seletanud, kuidas koolis vahetunni ajal tema juurde tuli õde koos mehega ja kuidas pärast tema sõnu „sa ei ole mulle keegi“ T.R teda kõhtu põlvega lõi. Vaatamata sellele, et T.R ennast süüdi ei tunnistanud ja esitas alibi, viimases sõnas ta siiski ütles, et „see oli reaktsioon tema sõnadele „sa ei ole mulle keegi““. Seega viimases kohtuistungil kõlanud lauses süüdistatav siiski kinnitas toimunut. Kuid kohus peab süüdistava süü tõendatuks mitte tema enda poolt viimases sõnas öelduga, vaid ümberlükkamata tõendite kogumiga: Lööki põlvega kõhtu nägi kannatanu klassivend S.T , kirjeldas toimunut ja tundis hiljem lööja ära. T ja S ütlustes esinevad ebatäpsused selle kohta, kui kaugel seisis T 6 kannatanust löögi momendil. Sündmuse ajal 31.03.2008.a. oli T 14-aastane, kannatanu oli 15-aastane. 14-aastane noormees võis vahet kannatanuga hinnata omamoodi, nimetades seda 10-meetrisena. 14-aastase ja 15-aastase noormehe arusaamad on erinevad, sündmusest on möödas poolteist aastat. Kannatanu seletas, et õde kutsus teda enda juurde, ta liikus õe poole. Arusaadav on, et liikudes õe poole ei vaadanud ta selja taha, kui kaugele jäi T . Hinnates sündmust tüüpilise projekti järgi ehitatud kooli oludes ei ole ümber lükatud T väide, et nende vahel võis olla 10 meetrit, sündmus leidis aset korpuse koridoris, mis asub klasside ees. Kannatanu ütlusi kinnitab kõnede eristus, mille kohaselt kannatanu helistas oma isale kell 08.53 31.märstil 2008.a. Kaudseks tõendiks on ka tunnistaja B ütlused, kes sai teada juhtunust (et O sai löögi kõhtu ja koolis käis õemees) kannatanu isa käest. STtundis T.R-i ära. Süüdistatav ega keegi teine ei oli välja toonud põhjust, miks temale tundmatu inimene (T ) osutab süüdistatavale kui kurjategijale. Ei ole süüdistatav ka põhjendanud, miks peaks tema peale valetama kannatanu. Seega puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu valetama ja alusetult süüdistama T.R. Kõrvutades ühte (süüd kinnitavate) tõendite kogumit teise (süüd välistavate) tõendite kogumiga leiab kohus, et alibiga ei ole kannatanu ütlused ümber lükatud. Ei ole tuvastatud põhjust, milleks on vaja alusetult T.R süüdistada, küll aga alibi väljatoomiseks on põhjus olemas: vastutusest vabaneda. Kannatanu ütlused on loogilised ja eluliselt usutavad, seega veenvad. Kohus kujundas siseveendumuse suheldes kohtuistungil vahetult kohtumenetluse pooltega ja tunnistajatega ning tajus, et sündmus on aset leidnud. Toimunu kellaaeg on minutilise täpsusega tuvastatud ja alibiga ei ole ümber lükatud, et T.R viibis Lütseumis sellel kellaajal ja talle inkrimineeritud teo toime pani. Seega sündmus on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema teos esineb kuriteo koosseis. Tekitades löömisega füüsilist valu pani ta toime teise isiku tervise kahjustamise, ehk kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse osas: karistus peab olema selline, mis avaldab mõju. Selliseks karistuseks antud juhul ei saa olla rahaline karistus, vaid süüdistataval peaks olema aega enda tegude üle mõelda. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla ja karistada vangistusega, mida ei pöörata täitmisele KarS § 74 alusel. Ta omab alalist elukohta, töökohta ja tema süü ei ole suur. Ühtlasi annaks see võimaluse ära hoida võimalike mõtlematute tegude toimepanemist. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Arvestades elltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 7 Süüdi tunnistada T.R KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.R ei pane 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Välja mõista T.R-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „T.R , 1-09-1044, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - kolm CD-d salvestustega – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 15.oktoobril 2009.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse ja on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: