1-09-8910/19

1-09-8910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09- 8910 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi L.S-i ( L.S ) süüdistuses KarS § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja Vandeadvokaat Veera Tolli-Baskin Prokurör Rainer Amur Süüdistatav L.S, ik. XXX, töökoht OÜ M., eluk. XXXXXXXX X-XX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX-XXXXXXX, varem 5 korral kohtulikult karistatud, neist viimati
3. veebruaril 2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 698 alusel asendati 1 aasata jooksul tehtava 356 tunni ÜKT-ga, lisakaristusena võeti üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus, tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Veera Tolli- Baskin RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. novembri 2009.a. otsus L.S-i suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. veebruaril 2010.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. novembri 2009.a. otsusega tunnistati L.S süüdi KarS § 329 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1 ja 3 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. L.S tunnistati süüdi selles, et tema, olles kiirmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
7. veebruari 2009.a. otsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi ja karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 1 aasta jooksul tehtava 356 tunni üldkasuliku tööga, koos lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks, hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kui
8. veebruaril 2009.a. Tallinn Narva maantee 62 km.-l, ilma mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, juhtis sõiduautot Opel Vivaro. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi V. Tolli-Baskini apellatsiooni väidete kohaselt kohtuotsus jõustub ning pööratakse täitmisele KrMS § 408 lg.2 sätestatud 15 päevase apellatsiooni esitamise tähtaja möödudes. KrMS § 319 lg.2 sätestab samuti, et apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Riigikogus vastuvõetud seadusega on sätestatud, et kohtuotsus jõustub kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud ja seda seadust võib muuta vaid võrdväärne Riigikogus vastuvõetud seadus, mitte prokuröri ja kohtu osundatud Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-59-06 või kujunenud kohtupraktika. Kriminaalmenetluse seadustikus puudub säte selle kohta, millised tagajärjed toob kaasa apellatsiooniõigusest loobumine. Mitte kuskil pole kirjas, et apellatsiooniõigusest loobumise korral kohtuotsus jõustub loobumisele järgnevat päevast. Selles osas puudub õiguskaitseorganitel ühtne arusaam. Kriminaaltoimikus oleval Harju Maakohtu
9. veebruari 2009.a. otsusel on märge jõustumise kohta 10.veebruaril 2009.a. Samas toimikus olevast karistuse õiendist nähtub, et L.S-ilt juhtimisõiguse äravõtmine on registrisse kantud
10. veebruaril 2009.a. Sellest järeldub, et kohtuotsus pöörati täimisele mitte kohe vaid 7 päeva möödudes, s.o.
11. veebruaril 2009.a. Samuti oli A. L.S-i suhtes
12. jaanuaril 2008.a. Viru Maakohtus tehtud süüdimõistva otsuse jõustumise kuupäevaks märgitud
13. jaanuar 2008.a. Apellanti hinnangul puudub L.S-i teos süüteokoosseisu subjektiivne tunnus tahtlus. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-69-04 leidnud, et isiku süüdimõistmisel KarS § 329 järgi tuleb hoolikalt kontrollida antud kuriteo subjektiivseid tunnuseid, mis võivad mõjutada kohtuotsust. Apellatsioonist loobumist ei tohi isikule peale suruda. Apellatsioonist loobumise õiguse selgitamisest tähtsam on loobumise tagajärgede selgitamine. Seetõttu tuleb mõistetud karistuse ja apellatsiooniõiguse kasutamise üle otsustamiseks anda piisavalt aega. Apellant leiab, et L.S-ile on mõistetud põhjendamatult raske karistus. Kaudne tahtlus on tahtluse nõrgimaks astmeks ning süüdimõistmisel peaks see kaasa tooma kergeima karistuse. KarS § 329 alternatiivse sanktsiooni korral pole põhjendatud vangistusega karistamist ja selle tingimisi kohaldamata jätmist. Apellant taotleb mõistetud karistuse kergemaks muutmist nii, et see vastaks süüteo raskusele. L.S soovib, et ringkonnakohus arutaks asja ilma tema osavõtuta. Ringkonnakohtu istungil vandeadvokaat V. Tolli Baskin toetas esitatud apellatsiooni täies ulatuses selle esitatud motiividel. Prokurör R. Amur vaidles apellatsioonile vastu nina taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu apellatsiooni väidetega kohtuotsuse jõustumise tähtaja ebaõige arvestamise või süüdistataval L.S süüteo toimepanemise tahtluse puudumise või mõistetud karistuse liigse ranguse kohta. Kriminaaltoimikus ( I kd., tl.21-23 ) olevast Harju Maakohtu
14. veebruari 2009.a. istungi protokolli koopiast ja kohtumenetluse poolte allkirjalehtede koopiast nähtub, et kohtuotsuse kuulutamise järel on kõik kohtumenetluse pooled - süüdistatav L.S, vandeadvokaat Veera Tolli- Baskin, prokuröri abi Urmo Paal – teatanud apellatsiooniõigusest loobumisest ning kinnitanud seda oma allkirjadega. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud kohtuotsuse kuulutamise järel kohtuotsuse jõustumise üldine kord ja tähtaeg, kuid pole sätestatud kohtuotsuse jõustumise tähtaega olukorras, kus kohtuotsuste kuulutamise järel kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõigusest loobuvad. KrMS § 2 p-de 3 ja 4 kohaselt on kriminaalmenetluse õiguse allikaks kriminaalmenetluse seadustiku kõrval Riigikohtu lahendid seaduse kohaldamise küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates. Seega on seadusandja delegeerinud Riigikohtule õiguse oma lahendiga selgitada kriminaalmenetluse õiguse kohaldamist küsimustes, mille lahendusi pole sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Seega on väär apellatsiooni väide, nagu oleks igasugune kriminaalmenetluse seaduse sätetega reguleerimata olukord kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise vallas lahendatav ainuüksi Riigikogu poolt kriminaalmenetluse seadustiku muutmise või täiendamise abil. Riigikohus on otsuse nr. 3-1-1-59-06 punktis 5 selgitanud, et KrMS § 408 lg.-st 2, § 410 lg.-st 1 ja § 412 lg-test 1 ja 2 ilmneb üheselt, et juhul, mil pärast kohtu resolutiivotsuse vormistamist ja kuulutamist kõik kohtumenetluse pooled kas loobuvad apellatsiooniõigusest või ei teavita maakohut 7 päeva jooksul selle õiguse kasutamise soovist, jõustub kohtu resolutiivotsus ja see pööratakse täitmisele. Pole vaidlust selles, et Harju Maakohtus
15. veebruaril 2009.a. kohtuotsuse kuulutamise ja edasikaebe korra ja tähtaja selgitamise järel kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõiguse kasutamisest loobusid ega ka 7 päeva jooksul kirjalikult ei teavitanud maakohust apellatsiooniõiguse kasutamises soovist. Seetõttu jõustus maakohtu otsus selle kuulutamisele järgneval päeval, s.o. 10 veebruaril 2009.a., mitte aga 15 päeva möödudes, nagu apellant järeldab KrMS § 319 lg.-s 2 ja § 408 lg-tes 1 ja 2 sätestatu põhjal. Asjaolul, et Autoregistri Keskuse andmebaasi kanti L.S-ilt kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kajastav teave 16.veebruaril 2009.a., ei ole tähendust kohtuotsuse jõustumise tähtaja suhtes, kuid see tõendab, et füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisnev lisakaristus oli ka asjaomase asutuse tegevusega täitetud. Süüdimõistetu teavitamine talle karistusena mõistetud tegevuskeelust toimub üldises korras, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud kohtuotsuse teatavaks tegemiseks. Harju Maakohtu
16. veebruari 2009.a. istungi protokollist nähtub, et süüdimõistetu L.S on kohtule kinnitanud, et kuulutatud kohtuotsus oli talle arusaadav ja täiendavat selgitamist ei vaja. Kohtuistungist võttis osa vandeadvokaadist kaitsja, millega oli süüdistatavate kvalifitseeritud õigusabi tagatud, s.h. mõistetud lisakaristuse või apellatsiooni esitamise õigusest loobumise tähendusest ja tagajärjest arusaamisel. Kohtuotsuse jõustumise järel lasub selle täitmise koormis süüdimõistetul. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohus selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu jäi süüdimõistetule L.S-ile kohtuotsuse kuulutamisel
17. veebruaril 2009.a. teadmata talle mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks kehtestatud keeld mootorsõidukit juhtida. Samuti pole ringkonnakohtus asja arutamisel selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu L.S juba
18. veebruaril 2009.a. sai loota, et jätkuvalt omab õigust mootorsõidukit juhtida. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu otsuses sisalduva järeldusega, et süüdistatav L.S
19. veebruaril 2009.a sõiduautot Opel Vivarot juhtides tahtlikult hoidus kõrvale kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest- juhtides mootorsõidukit ajal kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega maakohtu poolt põhjendamatult raske karistuse mõistmise osas. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavat L.S on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest. 10 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist uue süüteo toimepanemine tõendab, et süüdistatav L.S-i suhtes varem karistusena mõistetud tähtajalise vangistuse üldkasuliku tööga asendamine pole karistuse eesmärki saavutanud – mõjutanud süüdimõistetud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ega taganud õiguskorra kaitsmist. Seetõttu on maakohus õigesti otsustanud süüdimõistetu käitumist enam piirava karistuse kohaldamise kasuks. Karistuse mõistmisel on võetud arvesse L.S-i süü suurust, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist kui ka selle tingimisi kohaldamata jätmist ja kriminaalhooldaja järelevalvele allutamist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosa sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
20. novembri 2009.a. otsuse L.S-i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA