4-10-3466/3

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

1. märts 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3466 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi A.H süüdistuses NPALS § 15 Menetlusalune isik A.H , isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht: xxx, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Kristi Vares 1 järgi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.H NPALS § 15 päeva. 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 /neli/ Kohustada A.H asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 02.05.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. A.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada A.H suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista A.H-lt ekspertiisitasu 35.41 (kolmkümmend viis eurot ja nelikümmend üks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: A.H suhtes on 10.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1218249 selle kohta, et tema, viibides 10.09.2010.a. kell 10.50 Tallinnas, Majaka põik tänaval oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.H kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati menetlusaluse isiku vennale Igor A.H-le 21.01.2011.a. allkirja vastu. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik A.H kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et A.H süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik A.H eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.H väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et A.H süü väärteo toimepanemises 10.09.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - A.H poolt 10.09.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles A.H kinnitas narkootilise aine tarvitamist. - isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 10.09.2010.a. Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Šahijar Abdullajev tuvastas A.H isiku viimase ütluste võrdlemisel X – tee andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.H 10.09.2010.a. kella 11.00 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni - A.H suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samasuguste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Menetlusalune isik on tunnistanud narkootikumi tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii A.H poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 15 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on 1 eeldatav. Seega on tuvastatud A.H käitumises NPALS §-le 15 vastav koosseisupärane tegu. 2 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et A.H on varem sarnaste väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui arestiga, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ja arest ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et A.H ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahviga. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A.H tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega ning arestiga, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 4 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
4. mai 2011.a. Samuti tuleb A.H-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv ekspertiisitasu. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111 Aulike Salo Kohtunik 3