Toimik nr 1-10-11526Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11526 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.T tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O.T, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Vandeadvokaat Kaido Kooga Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt O.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,34 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,95 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista O.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,34 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. O.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 05.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega KarS § 275 järgi ja karistatud vangistusega 1 kuu, mida KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendati Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 17.12.2008 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2008 ja lõpp 17.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.05.
- Kinnipidamisasutusest O.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 18 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vabanemisel asub elama isa poolt üüritud 3-toalisesse ahjuküttega korterisse xxx. Isikul on põhiharidus. Vangistuse ajal on lõpetanud toiduvalmistamise algkursused. Varasem töökogemus puudub. Pärast vabanemist soovib jätkata õpinguid. Isik hakkas alkoholi tarvitama varajases nooruses (14a.) Kuriteod (röövimine, ärandamised, vargused) on toime pandud alkoholijoobes ja tagajärgedele mõtlemata. Isikul on probleemid enesevalitsusega eriti just alkoholijoobes, põhjustades tahtmatut agressiivsust. Osaleb sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine, mis aitab toime tulla emotsioonidega. O.T on varem viibinud kriminaalhoolduse järelvalve all, kuid sooritas katseajal uusi seadusrikkumisi. Vangla ei toeta O.T vavastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Arvestades O.T käitumisega eelmise tingimisi karistuse kandmise ajal kriminaalhooldusel viibides ja praeguse käitumisega vangistusliku karistuse kandmise ajal võib eeldada, et tema motivatsioon seaduskuulekaks eluks vabaduses on vähene ning uute seadusrikkumiste toimepanemise risk on olemas. O.T soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib minna ühte rehabilitatsioonikeskusesse, kus ravitakse sõltuvusest. Ta tunnistab endal akooholi liigtarvitamisest tekkinud sõltuvust. Tal on veel läbitud Eliviisitreeningu, Sotsdiaalsete oskuste, Viha juhtimise ha Eqip sotsiaalprogrammid. Samuti tal on läbitud kokanduse ja keevitaja kutsused. Kaitsja palu vabastada O.T enne tähtaega vangistusest. Tema arvates näitab isik selget soovi asuda seadusekuulekale elule ja hakata tegelema sõltuvusprobleemiga. Tal on elukoht. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Teda on kohtulikult karistatud 4 korral ja viimase kuriteo pani toime vanglas. Isik on olnud kriminaalhoolduse järelevalve all, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude, muuhulgas ka röövimise toimepanemise eest, kuid ka avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungi eest. Isikut on varem karistatud 2 korral tingimusliku karistusega, kuid ühel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimase kuriteo pani O.T toime vanglas karistust kandes. Viru Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega karistati teda võimuesindaja solvamise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-9) on näha, et O.T on väärteokorras 14 korral karistatud, nendest 10 korral Alkoholiseaduse ja 1 korral Liiklusseaduse alusel alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.T puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 18 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on mõistetud nii keelatud esemete omamise, vangla vara kahjustamise, ametnike korralduste eiramise, ametnikega suhtlemisel solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole O.T oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja tööhõives eluosakonna koristajana, õpps kokenduse kursustel. Samuti on tal läbitud veel kol sotsiaalprogrammi ja lõpetatud keevitaja kursused ( süüdimõistetu enda sõnul, vangla materjalides andmeid ei ole). Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 13.09.2012. Vabanemisel asub O.T elama isa Aivar O.T poolt üüritud 3-toalisesse ahjuküttega korterisse aadressil xxx. Kinnipeetava kasutada oleks omaette tuba. Vabanedes ei ole O.T kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kinnipeetava isa võimaldab O.T-le ülalpidamise kuni tema tööle asumiseni. Samas tuleb tunnistada, et seadusliku töökoha võimalus Mikitamäe vallas on vähetõenäoline. Perekonna sissetulekuallikateks on kinnipeetava isa töövõimetuspension 245 eurot, isa elukaaslase töötasu umbes 240 eurot ja lastetoetus 39 eurot. Heategenusfond „Taastõusmine“ teatab kohtule, et O.T võib seal viibida sõltuvusvastasel ravil. Arvestades O.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused, kuriteo toimepanemine vanglas), on kohus seisukohal, et O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba allutatud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.T-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.T temale Viru Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 31.05.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)