lg 1; § 263 p 1,3,4; § 114 p 1 ja
järgi; M.H süüdistuses
lg 2 p 4,7; § 121; § 263 p 1 ja
järgi; Aleksandr F.U süüdistuses
lg 2 p 4; § 257 ja
lg 1 järgi; E.P süüdistuses
ja
lg 1 järgi; M.U süüdistuses
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
p 1, 3, 4 ja
p 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmises. M.H
p 1, 4 ja
järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristuste mõistmises. F.U
ja
lg 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristuste mõistmises. E.P
lg 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
Aleksei M.H-lt, M.H-lt , F.U-lt ja E.P-lt solidaarselt DNA ekspertiisi eest 14 417 krooni ja 50 sendi väljamõistmises igaühelt. Tühistatud osas saata kriminaalasi Viru Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Aleksei M.H, M.H ja F.U tõkend – kõigil vahi all pidamine – jätta muutmata. E.P tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata. Aleksei M.H menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 4754 krooni 40 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 2 M.H menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Vladimir Rogulski poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 3784 krooni 80 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. F.U menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Igor Belugini poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 3120 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 26. jaanuari 2010 otsusega tunnistati Aleksei M.H süüdi järgmiselt:
p 1, 3, 4 ja
p 1 järgi ning mõisteti talle
lg 1 alusel karistuseks 12 aastat vangistust.
lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.
järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti talle liitkaristuseks 12 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõisteti A. M.H-le lõplikuks karistuseks 12 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistuse kandmise tähtaega arvestama alates 08.07.2008. Sama otsusega tunnistati M.H süüdi järgmiselt:
lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.
järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
p 1, 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.
järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti M.H-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust, millest arvati maha käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakantud karistuse osa 7 kuud ja 8 päeva vangistust ning mõisteti M.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Lähtudes
lg 1 arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistuse kandmise tähtaega arvestama alates 08.07.2008. 3 Sama otsusega tunnistati F.U süüdi järgmiselt:
järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Süüdistuses
lg 2 p 4 järgi mõisteti F.U õigeks.
lg 1 alusel mõisteti F.U-le liitkaristuseks raskeima karistuse osalise suurendamise teel 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 08.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 1 kuu vangistust, millest arvati maha käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakantud karistuse osa 7 kuud ja 18 päeva vangistust ning mõisteti F.U-le lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistuse kandmise tähtaega arvestama alates 10.07.2008. Sama otsusega tunnistati süüdi ka E.P (
§-d 257 ja 307 lg 1) ning M.U (
Vaidlustatud on A. M.H süüdistust
p 1, 3, 4 ja
p 1 järgi, M.H süüdistust
§-de 263 p 1, 4 ja 257 järgi, F.U süüdistust
§-de 257 ja 307 lg 1 järgi ning neile mõistetud karistusi. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus kajastab maakohtu otsust alljärgnevalt ainult vaidlustatud osas. Maakohus arutas A. M.H süüdistust
p 1, 3, 4 järgi ning
p 1 järgi selles, et tema 04.07.2008 ööl vastu 05.07.2008 viibis alkohoolse joobe seisundis Narvas asuva XXX kooli juures ja kasutades tähtsusetut motiivi kui ettekäänet vägivalla kasutamiseks teise inimese suhtes, olles teadlik, et ta rikub ühiskonnas eeskirjadega sätestatud isikutevahelisi suhteid, peksis koos M.H-ga talle tundmatut M. G. käte ja jalgadega vastu pead ja keha. Seejärel, tegutsedes eesmärgiga M. G. tappa ja olles teadlik, et tekitab viimasele erilisi kannatusi, lõi M. G. rohkem kui 20 noahoopi pea, kõhu ja rinna piirkonda, tekitades talle hulgaliselt eluohtlikke vigastusi, sealhulgas läbiva torke-lõikehaava südame vigastuse ja sellele järgneva massiivse sisemise- ja välise verejooksuga, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. - M.H süüdistust
p 1, 4 järgi selles, et tema 04.07.2008 ööl vastu 05.07.2008, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas asuva XXX kooli juures ja kasutades tähtsusetut motiivi kui ettekäänet vägivalla kasutamiseks teise inimese suhtes, olles teadlik, et ta rikub ühiskonnas eeskirjadega sätestatud isikutevahelisi suhteid, peksis koos A. M.H-ga talle tundmatut M. G. i käte ja jalgadega vastu pead ja keha. - M.H süüdistust
järgi selles, et tema 06.07.2008 kella 15.00 paiku, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas XXX asuva maja juures, tegutsedes koos E.P , F.U ja A. M.H-ga, eesmärgiga tagastada varastatu, lõi P. O. rusikatega näkku, misjärel E.P võttis P. O. ära oma botased. - F.U süüdistust
järgi selles, et tema 06.07.2008 kella 15.00 paiku, viibides alkohoolse joobe seisundis Narvas XXX asuva maja juures, tegutsedes koos E.P , A. M.H ja M.H-ga , eesmärgiga tagastada varastatu, lõi P. O. rusikatega näkku, misjärel E.P võttis P. O. ära oma botased. 4 - F.U süüdistust
M.H pani 04.07.2008 ööl vastu 05.07.2008 toime M. G. i tapmise, ei teatanud sellest riiklikele organitele. Kohtuotsuse kohaselt Kirill ja Aleksei M.H ei tunnistanud oma süüd M. G. i suhtes toimepandud kuriteos. Samuti ei tunnistanud oma süüd M.H ja F.U süüdistuses
järgi ning F.U
Maakohtu otsuse arvamusliku osa kohaselt on vaidlustatud süüdistused tõendatud järgmiselt: Süüdistus
Süüdistatavad A. M.H ja E.P tunnistasid ennast täielikult süüdi kannatanu P. O. peksmises seoses E.P botaste vargusega P. O. poolt. Nende ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta on tõendatud kannatanu P. O. ütlustega, mis olid kohtuistungi käigus avaldatud, samuti tunnistajate L. T. ja V. K. ütlustega, süüdistatava A. M.H äratundmise protokolliga tunnistaja L. T. poolt, asitõendi- süüdistatavalt E.P-lt äravõetud kannatanu pitsatisõrmuse vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisi aktiga, mille kohaselt A. M.H ja E.P riietel avastati kannatanu verd. Kuigi süüdistatavad M.H ja F.U ei tunnistanud oma süüd antud episoodis, on nende süü omavoli toimepanemises, isikute grupis, tõendatud kannatanu P. O. ütlustega, mis osutavad otseselt M.H-le kui isikule, kes osales tema peksmises, samuti süüdistatava E.P ütlustega, millistest nähtub, et Aleksei ja M.H hakkasid esimesena P. O. käte ja jalgadega peksma. Selle kohta, et ka F.U peksis P. O., andis kohtuistungil ütlusi A. M.H. Need A. M.H ütlused on kooskõlas kannatanu P. O. ütlustega, kes selgitas, et tema juurde jooksis umbes 5-8 inimesest koosnev seltskond ja kõik peksid teda. Sellistel asjaoludel, kui E.P ja A. M.H puuduvad põhjused süüdistatavate M.H ja F.U peale rõõnata, hindab kohus kriitiliselt viimaste ütlusi nende mittepuutumusest antud kuriteoga ja hindab neid kui püüet minna kõrvale vastutusest toimepandu eest. Kuna süüdistatavad Aleksei ja M.H, E.P ja F.U teostasid oma oletatavat õigust botaste tagasisaamiseks ebaseaduslikus korras ja vägivalla kasutamisega, on nende teod kvalifitseeritud
Süüdistus A. M.H
p 1, 3, 4 ja
p 1 ning M.H
Vaatamata sellele, et Kirill ja Aleksei M.H ei tunnistanud oma süüd kannatanu M. G. i suhtes toimepandud kuriteos, on nende süü tõendatud süüdistatava E.P ütlustega ja E.P ütluste olustikuga võrdlemise protokolliga kuriteo toimepanemise kohal. Puuduvad alused mitte uskuda E.P ütlusi, kuna need on järjepidevad ja kooskõlas teiste kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kohtuistungi käigus ütlesid süüdistatavad A. M.H ja F.U lahti oma varem kriminaalasjas antud ütlustest, mis puudutasid M. G. i suhtes toimepandud kuriteo asjaolusid, selgitades seda sellega, et politseis avaldati nende suhtes survet, kuni füüsilise vägivallani välja. Kuid süüdistatavate poolt toodud põhjused, miks nad kohtus oma ütlusi muutsid, ei ole veenvad, kuna need on paljasõnalised (objektiivsed andmed vägivalla kasutamisest nende suhtes puuduvad) ja ei vasta kriminaalasja toimiku materjalidele (kannatanu M. G. i koti äratundmine süüdistatava F.U poolt ja F.U ütluste olustikuga võrdlemine 5 sündmuskohal 11.07.08 olid läbi viidud kaitsja osavõtul ja seejuures ei olnud ei F.U ega ka tema kaitsja poolt tehtud mingeid avaldusi teostatud uurimistoimingute osas). Arvestades seda, et süüdistatavad A. M.H ja F.U ei suutnud kohtuistungil mõistlikult selgitada oma ütluste muutmise põhjust, ei saa nende ütlusi kriminaalasjas tõenditena vaadelda nendes olevate vastuolude tõttu. Mis puutub süüdistatava M.H poolt M. G. iga seotud episoodis antud ütlustesse, siis neisse tuleb suhtuda kriitiliselt, nii tema ilmse huvitatuse tõttu kriminaalasja lahendi osas, kui ka tema poolt kohtus alibi esitamise osas pärast ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumist. Samuti tuleb märkida, et süüdistatavate E.P, M.H ja F.U poolt kohtus esitatud alibit ei ole praegusel ajal võimalik objektiivselt kontrollida ja seoses sellega tuleb tunnistada tõendatuks, et neil puudub alibi. Kasutades tühist motiivi kui ettekäänet vägivalla kasutamiseks neile tundmatu M. G. i suhtes, olid süüdistatavad M.H teadlikud, et nende teod on vastuolus ühiskonnas kehtestatud isikutevaheliste suhete reeglitele ja rikuvad teiste isikute rahu ja turvatunnet avalikus kohas. Sellepärast on nende teod kvalifitseeritud
p.1,4 järgi kui teiste isikute rahu raske rikkumine avalikus kohas, vägivallaga, isikute grupis. Seejuures A. M.H tegevus, mis põhjustas kannatanule noa toimel surmavaid vigastusi, on täiendavalt kvalifitseeritud
p.3 ja samuti
A. M.H otsesest tahtlusest M. G. i tapmise toimepanemiseks tunnistab objektiivselt järgmiste kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kogum: kannatanu löömine eluliselt tähtsatesse organitesse relvaga (noaga), millega on võimalik põhjustada surma ja surma põhjustamiseks piisava jõuga. Lüües kannatanut elupuhuselt palju kordi, oli A.M.H teadlik, et tekitab talle erilisi kannatusi. See räägib toimepandud kuriteo piinavast viisist. Süüdistus
Lähtudes hinnangust, mille kohus on varem süüdistatavate E.P ja F.U ütlustele andnud, võtab kohus nende
lg 1 järgi ettenähtud süü tõendamise küsimuse otsustamisel aluseks süüdistatava E.P ütlused, millest nähtub, et tema ja F.U viibisid M. G. i tapmise juures, mille pani toime A. M.H. Olles tapmise, s.o. esimese astme kuriteo toimepanemise pealtnägijateks, ei teatanud F.U ja E.P sellest riiklikesse organitesse, kuigi neil oli selline võimalus olemas. Teatamata jätmise motiivid kuriteo koosseisu olemasolu jaoks tähtsust ei oma. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A. M.H karistust kergendavaks asjaoluks on tema kahetsus
Aleksei ja M.H on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ja neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal oli neil kehtiv katseaeg. F.U on varem kuuel korral kohtulikult karistatud. F.U käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud. M.H ning F.U karistust raskendavaks asjaoluks on
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine isikute grupis, isiku suhtes, kes kannatab raske psüühilise tervisehäire all. Kirill ja Aleksei M.H karistust raskendavaks asjaoluks on nendepoolne kuritegude toimepanemine raske alkohoolse joobe tõttu abitus seisundis oleva isiku M. G. i suhtes. Eeltoodu alusel peeti vajalikuks neid karistada reaalse vangistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 6 A. M.H kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus A. M.H süüdistunnistamise osas
p 1, 3, 4 ja § 114 p 1 järgi ja teha selles osas õigeksmõistev otsus ning kergendada talle määratud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei tunnistanud A. M.H end süüdi huligaansete tegude toimepanemises ega M. G. i tapmises, selgitades kohtule, et tema ei viibinud süüdistuses nimetatud ajal XXX kooli juures. Ööl vastu 05.08.2008 kella 23.30-24.00 kuni 3.35 hommikuni oli ta koos K. K., N. K. ja abikaasade B. XXX baaris. Ta kohtus E.P-ga õhtul kell kaheksa, nad jõid ja läksid teineteisest lahku kella 21 paiku. F.U ta neljapäevast kuni laupäevani ei näinud. M.H kinnitas oma venna ütlusi. F.U selgitas kohtus, et teda kuriteopaigas ei olnud, sel hetkel oli ta ühiselamus ja midagi ei näinud. Ütlusi kohtueelses menetluses andis ta politseitöötajate poolse mõjutamise all. Arvestades F.U tervislikku seisundit, puuduvad alused tema mitteusaldamiseks selles, et ütluseid kohtueelses menetluses andis ta politseitöötajate poolse mõjutamise all. Tunnistaja V. K. selgitas, et 04.07.2008 kella 22.30 paiku sõidutas ta autoga viis noormeest XXX baari. Ta mäletab, et olid Aleksei ja M.H . Kes veel nendega oli, ei mäleta. Poisid rääkisid talle, et peale seda baari istusid nad teises baaris. Kohus pidas põhjendamatult A. M.H ütlusi mitteusaldusväärseteks. Ütlused, mille A. M.H andis kohtueelses menetluses
Seoses sellega ei saa vastuoludest juttu olla. Need ütlused ei saanud olla uurimise esemeks, kuna on saadud KrMS § 45 lg 2 p 3, 4 nõuete rikkumise tulemusena, ilma kaitsja osalemiseta. Kohus tugines A. M.H süüditunnistamisel ainult E.P ütlustele, kuid E.P ütlusi tuleks hinnata väga kriitiliselt. E.P ütluste tõepärasuses on alust kahelda. E.P kannatab vaimse alaarengu all ja on arvel psühhiaatri juures. Uurimistoimingute teostamisel pöördus uurija korduvalt E.P poole, et kas ta ei eksinud suunaga. Ta kinnitas ainsana kohtus, et viibis ööl vastu 05.07.2008 Narvas XXX kooli juures, kus oli tapetud M. G. . E.P ise rääkis, et tarvitas sel päeval ja õhtul alkoholi. Vastavalt KrMS § 62 p 1 on kohustuslikuks tõendamisesemeks kuriteo toimepanemise aeg. Antud asjas ei ole sellist aega tuvastatud. M. G. i surma saabumise aega ei ole ka laiba arstliku ekspertiisi kokkuvõttes märgitud. Seega ei ole asjas ümberlükkamatuid tõendeid A. M.H süü kohta. A. M.H esitas iseseisva apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsuse süüdistuses
A. M.H väidab, et ta pidi andma ülekuulmise ajal ütlusi füüsilise ja moraalse surve all politseinike poolt. Ütluste andmise ajal viibis apellant šoki seisundis ja kirjutas alla ilma ütlusi läbi lugemata, milledega tutvus alles kriminaalasja arutamise ajal. Ülekuulamine toimus kaitsja osavõtuta, mis oli ebaseaduslik. Apellant leiab, et sellepärast tuleb tema eeluurimise ajal antud ütlusi lugeda valedeks ja ennast rõõnavateks. F.U muutis oma esialgseid ütlusi mitu korda ja iga kord tekkisid neis erinevused. Selle põhjuseks oli füüsilise surve mõju politsei poolt. Sellest annab tunnistust videolint, millelt on näha suur hematoom F.U silma piirkonnas. Kohtus rääkis ta, et A. M.H, M.H ja tema ei sooritanud tapmist ja sündmuskohal ei viibinud. F.U teatas kohtus, et 04.07.2008 ja 05.07.2008 öösel viibis ta ühiselamus XXX koos onu XXX ja tädi XXX ning rääkis külastajate kaustast, kuhu tuleb kõik väljumised ja saabumised ühiselamusse kirja panna, kuid prokurör keeldus seda kausta asja juurde võtmast, väites, et seda ei eksisteeri. Apellant leiab, et E.P ütlused on teda süüdistavad. Ta muutis oma tunnistusi mitu korda ja nendes olid erinevused. Ta väitis ka seda, et F.U, A. M.H ja M.H olid koos temaga kooli juures. Need ütlused ei vasta tõele, kuna sel ajal viibisid kõik baaris XXX. 7 Tunnistaja L. T. rääkis, et päev varem olid E.P-lt ära võetud tossud. Kohus ei küsinud, kuidas need ära võeti. Minnes ära kella 11 ajal õhtul üle tee põõsaste poole ta tagasi ei tulnud. Seda ei tea, kus E.P viibis 04.07.2008 kuni 05.07.2008 öösel. DNA ekspertiis näitas A. M.H ja M.H vere puudumist laibal ja esemetel. See tõendab, et mingit kontakti tapetuga ei olnud ja tapmist ei sooritanud Aleksei ega M.H . №ahaavade hulga juures pidi tapetu vereplekke kindlasti olema tapja riietel ja relval. Relva, millega kannatanu tapeti, ei leitud. Kohtuekspertiisi järgi tekitati kannatanule lööke kööginoaga, kuid E.P tunnistustest tuleneb, et sellel noal, millega tapeti, oli nupp ja see oli sae moodi teraga. See annab aluse kahelda tema ütlustes. Ekspertiis näitas, et ta on invaliid ja kannatab debiilsuse all. Ekspertiisiga ei tuvastatud täpset tapmise aega. Ekspertiis ütleb, et E.P oli kerges joobe seisundis, kuid tema väidab, et ei olnud võimeline midagi teatama, kuna oli raskes alkoholi joobes. Seega ei saa teda uskuda ega võtta aluseks tema ütlusi. Kohus ei võimaldanud ristküsitlust. Kontrollides E.P ütlusi videosalvestusega sündmuskohal, rikuti KrMS § 64 nõudeid. E.P orienteerus sündmuskohal halvasti, ei teadnud kuhu minna. Apellant leiab, et teda ega ka tema venda M.H ei olnud tapetu läheduses, kuna nemad viibisid baaris koos tunnistajatega ning seega ei ole nemad tapmist toime pannud. M.H esitas apellatsiooni, milles palub tühistada otsuse tema süüdistuses
p 1, 4 ja § 257 järgi ja teha õigeksmõistev otsus ning vähendada mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei arvestanud kohus puhtsüdamlikke ülestunnistusi ja kahetsust süüdistuses
Kohus on liiga karmilt karistanud ja ebaõiglase otsuse teinud. Kohus ei rahuldanud taotlust täiendavate tunnistajate väljakutsumiseks. Apellant leiab, et kohus ei arvestanud tema ütlusi ning prokurör esitas süüdistuse ilma faktide ja tõenditeta kuriteo kohta. Apellatsiooni kohaselt ei ole M.H
F.U väidab, et tema viibis 04.07.2008 kuni 05.07.2008 ühiselamus ja XXX kooli juures ei viibinud. Selle kohta võib välja nõuda külastuspäeviku, sest ühiselamust välja minekuks tuleb registreerida. Samuti võib küsida valvurilt, kas ta käis sellel õhtul toast väljas. F.U väitis samuti, et tema ega A. M.H või M.H tapmist toime ei pannud. F.U andis eeluurimisel teistsuguseid ütlusi sellepärast, et teda peksti politsei poolt ja sunniti ütlusi andma. F.U näitas politseile kuidas kõik seisid ja mida tegid, kuid see oli pärast seda, kui temaga räägiti politseis. Politseis 10.07.2008 anti talle lugeda tunnistusi ja öeldi, kuidas ja mida rääkida ja tema nii tegi. Enne seda peksti teda politsei poolt, kuid löömise jälgi ei olnud näha ja sellepärast seda kusagil ei fikseeritud. Ta kirjutas ka prokuratuuri selle kohta kaebuse, et teda peksti politseis, kuid talle tuli vastus, milles öeldi, et ta valetab. Tapmine sai talle teatavaks kui politsei pidas ta kinni 09.07.2008 ja tapmise asjaoludest sai ta teda alles süüdistusaktist. A. M.H viibis 04.07.2008 ja 05.07.2008 öösel ja tapmise päeval baaris O. koos N.K , M.H ja K. ja T. B. kella 12-st õhtul kuni kella 3-ni hommikul. Pärast seda läksid kõik koos majja XXX 2 ja baari XXX. A. M.H rääkis, et alates 04.07.2008 kuni 05.07.2008 F.U koos nendega ei olnud, aga oli N. K. . A. M.H taotles tunnistajana N. K. ülekuulamist, kuid seda ei võimaldatud. A. M.H kuulati üle ilma advokaadita. Ta palus ka vastastamisi, kuid tema taotlust ei rahuldatud. Samuti leiab apellant, et E.P tunnistusi ei saa kasutada tema süü tõendamiseks, sest tema tunnistusi tuleks hinnata kriitiliselt seoses tema poolt alkoholi kuritarvitamisega. Apellant leiab, et tema ei ole toime pannud
8 F.U ütles, et XXX tänaval XX olid tema, A. M.H ja E.P . Keegi kannatanult peale E.P midagi ära ei võtnud. Omavoli toimepanemise hetkel M.H nendega ei olnud. E.P ütlusi ei saa võtta tõsiselt, kuna ta kannatab haigushoogude käes. Ka advokaat Antonina Belõševal tekkisid kahtlused E.P psüühilise seisundi osas. Asjas on tõend selle kohta, et E.P viibis pikalt psühhiaatrilisel ravil. Ka F.U väitis, et tapmise võis toime panna E.P . Politsei tegi E.P-le selgeks, et kas teda pannakse vangi või ta annab ütlusi teiste kohta ja pääseb kergemini ning sellepärast E.P teiste kohta süüstavaid ütlusi andiski. A. M.H arvab, et E.P-le pakuti politsei poolt koostööd. Apellant leiab, et ta vabandas kannatanute ees oma viimases sõnas ja väljendas kahetsust oma käitumise pärast, mida tuleks temale karistuse mõistmisel arvesse võtta. Samuti palub ta karistust kergendada, sest vahi all viibides mõtles ta elu üle järele ja soovib leida töö ja õppima asuda ning luua pere. F.U esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamises
§-de 257 ja 307 lg 1 järgi ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt mõisteti teda süüdi ebaõiglaselt, kuna ta ei võtnud P. O. midagi ja ei osalenud kakluses. Apellant väidab, et tema ei läinud P. O. juurde kui kaklus toimus, vaid seisis eemal ja seda, kes mida kannatanult võttis, tema ei näinud. Apellant leiab, et ta ei ole süüdistuses
Politsei avaldas talle survet kinnipidamise päeval. Seda tunnistab ka video, millest nähtub vasaku silma all verevalum, mille politsei tekitas ja sundis nende dikteerimise järgi ütlusi andma. Apellant leiab, et teda mõisteti süüdi selle eest, et ta justkui oleks näinud, kuidas test inimest tapetakse. Sellel päeval ja öösel ei kohtunud ta oma sõprade A. M.H, M.H ja E.P-ga, vaid nägi neid alles 05.07.08 päeva lõpus kell 18.
§-de 263 p 1, 3, 4 ja 114 p 1; 263 p 1, 4; 257 ja 307 lg 1 järgi esitatud süüdistustele. Samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused F.U
Puuduvad M.H-le ja F.U-le
Ekspertiisitasu DNA ekspertiisi eest on välja mõistetud solidaarselt, samas aga igaühelt 14 417.50 krooni. Puuduvad põhjendused, kuidas saab üheaegselt esineda nii solidaarne kui individualiseeritud vastutus. Puuduvad asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud asjade suhtes võetavad meetmed. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et maakohus on rikkunud KrMS §-de 312 p 1, 2, 5 ning 313 lg 1 p 11 ja 12 nõudeid. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka KrMS §-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 62 p 1, 2, 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, samuti ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse põhjendused ei vasta KrMS §-de 62 ja 312 ning 313 eelpool viidatud punktidele ning tegemist on KrMS §-s 339 lg 1 p 7 ja 8 näidatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, st et kohtuotsuses puudub seadusest tulenev süüdimõistmise põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus leidis, et süüdistus A. M.H
p 1, 3, 4 ja
p 1 ning M.H
p 1, 4 järgi, M.H ja F.U
järgi, F.U ja E.P
lg 1 järgi on tõendatud, ei selgu otsuse põhjendavast osast, kuidas maakohus sellisele järeldusele jõudis. Otsuse väidetavalt põhjendav osa moodustab otsuse üldmahust 2/21, st on vaid kahel lehel. Tegelikult see põhjendav osa (otsuse lk 19-20) koosneb viidetest tõenditele, kuid see on täis vastuolusid, mis on jäetud kõrvaldamata ning ei ole üheselt arusaadavalt välja toodud, milline tõend mida tõendab või ümber lükkab. Maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta KrMS §-de 62 ja 312 nõuetele. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. 10 Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on rikkunud Riigikohtu otsuste eeltoodud nõudeid. Maakohtu otsus sisaldab suures koguses tõendeid, kuid need on välja toodud ainult loeteluna (otsuse lk 8-18). Tõendid on jäetud hindamata, maakohtu seisukohad pole selged ja ammendavad. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Otsustamaks küsimust, kas kuriteo toimepanemine on tõendatud või ei, tuleb ringkonnakohtul selleks hinnata maakohtu vastavaid põhjendusi. Ka karistuse mõistmisel on vaja hinnata põhjendusi, miks M.H-le ja F.U-le
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel peeti vajalikuks eelmised karistused täies ulatuses liita ning ärakantud karistust sisuliselt kahekordselt arvestada. Vaja on põhjendada ka menetluskulude väljamõistmist. Kui need põhjendused puuduvad, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavat hinnangut anda ega apellatsioonides tõstatatud küsimusi lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad maakohtu otsuse põhiosas põhistused, milledest tulenevalt saaks anda hinnangut süüdistatavate süü tõendatusele vastavalt neile eelpool käsitletud süüdistustele. Samuti puuduvad põhjendused teistes ülal välja toodud kohtuotsuse tegemisel lahendamist vajavates küsimustes. Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsuse näol tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis KrMS §-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. Kohtuotsus tuleb osaliselt, see on eelpool näidatud süüdistuste tõendatuse kohta põhjenduste puudumise ning M.H-le ja F.U-le
lg 1 alusel karistuse mõistmise motiivide mitteväljatoomise, menetluskulude (DNA ekspertiis) üheselt mittearusaadava lahendamise ning asitõendite osas seisukoha mittevõtmises tühistada ning kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonides ja ringkonnakohtu istungil tõstatati väidetava alibi olemasolu küsimus. Maakohtu otsuses on selle kohta märgitud (otsuse lk 20), et alibi esitati pärast ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumist ning süüdistatavate poolt kohtus esitatud alibit ei ole praegusel ajal võimalik objektiivselt kontrollida ja seoses sellega tuleb tunnistada tõendatuks, et neil puudub alibi. Ringkonnakohus ei nõustu eeltooduga. Kuriteosündmus oli ööl vastu 05.07.2008. Esimene sisuline kohtuistung toimus alates 28.09.2009 ja koheselt tõstatati F.U alibi kontrollimise vajaduse küsimus (V kd lk 32 ja 36 pöördel), kus taotleti ühiselamu komandant N.K. väljakutsumist ja vastava valvežurnaali väljanõudmist, kuid maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Sama taotlust korrati 16.12.2009 kohtuistungil, kuid jällegi seda ei rahuldatud (V kd lk 95 pöördel ja 97 pöördel). M.H ja A. M.H on rääkinud alibist samuti 16.12.2009 kohtuistungil. Nad tõid välja (V kd lk 96 pöördel ja 97), et ei viibinud sündmuskohal, vaid olid sel ajal baaris, mida võivad kinnitada tunnistajad N. K., K. B. ja T. B. Süüdistatavate baari sõidutamist oli eelnevalt kinnitanud tunnistaja V. K. juba 29.09.2009 kohtuistungil (V 11 kd lk 35 pöördel-36). Sellele vaatamata väidetava alibi tunnistajaid maakohtusse ei kutsutud, kuigi nad elasid Narvas ja olid kohtule kättesaadavad. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu maakohtu väitega, et alibi esitati pärast ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumist ning esitatud alibit ei ole praegusel ajal võimalik objektiivselt kontrollida ja seoses sellega tuleb tunnistada tõendatuks, et neil puudub alibi. Tegelikult oli võimalik alibit, mida taotleti juba esimesel kohtuistungil, kontrollida, kuid maakohus ei teinud seda. Ringkonnakohus leiab, et alibit tuli kontrollida, sest süüdistuse tõendatus põhineb ainult kaassüüdistatava E.P ütlustel, mille usaldusväärsuse on apellandid vaidlustanud. Maakohus leidis (otsuse lk 20), et vaatamata sellele, et Kirill ja Aleksei M.H ei tunnistanud oma süüd kannatanu M. G. i suhtes toimepandud kuriteos, on nende süü tõendatud süüdistatava E.P ütlustega ja E.P ütluste olustikuga võrdlemise protokolliga kuriteo toimepanemise kohal. Maakohtu arvates puuduvad alused mitte uskuda E.P ütlusi, kuna need on järjepidevad ja kooskõlas teiste kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus ei tuvastanud, milliste teiste kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega E.P ütlused kooskõlas on, sest otsuses seda ei ole välja toodud, kajastatud on ainult E.P-ga seotud toimingud. Maakohus märgib, et kohtuistungi käigus ütlesid süüdistatavad A. M.H ja F.U lahti oma varem kriminaalasjas antud ütlustest, mis puudutasid M. G. i suhtes toimepandud kuriteo asjaolusid, selgitades seda sellega, et politseis avaldati nende suhtes survet, kuni füüsilise vägivallani välja. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt toodud põhjused, miks nad kohtus oma ütlusi muutsid, ei ole veenvad, kuna need on paljasõnalised (objektiivsed andmed vägivalla kasutamisest nende suhtes puuduvad) ja ei vasta kriminaalasja toimiku materjalidele (kannatanu M. G. i koti äratundmine süüdistatava F.U poolt ja F.U ütluste olustikuga võrdlemine sündmuskohal 11.07.08 olid läbi viidud kaitsja osavõtul ja seejuures ei olnud ei F.U ega ka tema kaitsja poolt tehtud mingeid avaldusi teostatud uurimistoimingute osas). Mis puutub maakohtu järeldusse, et kaitseõigust ei rikutud, siis ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et A. M.H oma apellatsioonis rõhutab, et eeluurimisel teda kuulati tapmise kahtlustuses üle kaitsja osavõtuta, kuigi ta nõudis kaitsjat. Kohtuistungi protokollist nähtub (V kd lk 32), et F.U taandas oma kaitsjat. Seega ei saa nõustuda, et probleeme kaitseõiguse tagamisega ei esinenud. Maakohus leidis, et kuna süüdistatavad A. M.H ja F.U ei suutnud kohtuistungil mõistlikult selgitada oma ütluste muutmise põhjust, ei saa nende ütlusi kriminaalasjas tõenditena vaadelda nendes olevate vastuolude tõttu. Mis puutub süüdistatava M.H poolt M. G. iga seotud episoodis antud ütlustesse, siis maakohtu arvates neisse tuleb suhtuda kriitiliselt nii tema ilmse huvitatuse tõttu kriminaalasja lahendi osas kui ka tema poolt kohtus alibi esitamise osas pärast ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumist. Seega A. M.H, M.H ja F.U ütlused loeti mitteusaldusväärseteks ning neid ei saanud tõenditena arvestada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole järjekindel, sest samas M. G. iga seotud episoodis maakohus mõistis F.U talle esitatud röövimise süüdistuses õigeks just A. M.H ütluste alusel (otsuse lk 21). Nagu eeltoodust nähtub, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu põhjendustele hinnangut anda, sest ühe ja sama kannatanuga seoses ühelt poolt (röövimine) A. M.H ütlusi loetakse usaldusväärseteks, teiselt poolt (tapmine ja huligaansus) aga mitte. Ka F.U omavoli süüdistuse tõendatuse puhul ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu põhjendustele hinnangut anda. Siin maakohus leidis (otsuse lk 19), et süüdistatavad A. M.H ja E.P tunnistasid ennast täielikult süüdi kannatanu P. O. peksmises seoses 12 E.P botaste vargusega P. O. poolt. Nende ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta on tõendatud kannatanu P. O. ütlustega, mis olid kohtuistungi käigus avaldatud, samuti tunnistajate L. T. ja V. K. ütlustega, süüdistatava A. M.H äratundmise protokolliga tunnistaja L. T. poolt, asitõendi- süüdistatavalt E.P-lt äravõetud kannatanu pitsatisõrmuse vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisi aktiga, mille kohaselt A. M.H ja E.P riietel avastati kannatanu verd. Maakohus märgib, et kuigi süüdistatavad M.H ja F.U ei tunnistanud oma süüd antud episoodis, on nende süü omavoli toimepanemises, isikute grupis, tõendatud kannatanu P. O. ütlustega, mis osutavad otseselt M.H-le kui isikule, kes osales tema peksmises, samuti süüdistatava E.P ütlustega, millistest nähtub, et Aleksei ja M.H hakkasid esimesena P. O. käte ja jalgadega peksma. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohtu otsuse kohaselt M.H ja F.U süü antud episoodis on tõendatud kannatanu P. O. ütlustega, mis osutavad otseselt M.H-le kui isikule, kes osales tema peksmises. Seega eeltoodu kohaselt P. O. ütlused viitavad ainult M.H-le , mitte aga F.U-le . Sama on E.P ütlustega, millistest nähtub, et Aleksei ja M.H hakkasid esimesena P. O. käte ja jalgadega peksma. Ka siin ei räägita F.U-st . Ometi on F.U eeltoodu alusel süüdi mõistetud. Ringkonnakohus märgib, et kui isik mõistetakse süüdi, siis tuleb üheselt arusaadavalt vastavad tõendid välja tuua. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kohtuotsuse kohaselt (otsuse lk 9) on A. M.H andnud ütlusi, et M.H kannatanu P. O. suhtes toimepandud omavolis ei osalenud, vaid läks minema. Samasuguseid ütlusi andis M.H (otsuse lk 10). Maakohus ei ole neis ütlustes sisalduvat teiste tõenditega võrreldes olevat vastuolu kõrvaldanud ja mõistis M.H omavolis süüdi P. O. ja E.P ütluste alusel (otsuse lk19). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tõendid on nii-öelda pooleks, tuleb eriti veenvalt näidata, miks ühed tõendid on kaalukamad kui teised. Kuna F.U ja E.P süüdistus mõlemal
M.H-le esitatud mõrvasüüdistuse tõendamisega, siis tuleb esmalt nimetatud süüdistus nõuetekohaselt tõendada ja alles seejärel saab lahendada kuriteost mitteteatamise süüdistuse. Seetõttu tuleb F.U ja E.P osas tühistada nende süüditunnistamine ja karistamine
Karistuse mõistmisel ei ole põhjendatud (otsuse lk 21), miks M.H-le ja F.U-le
lg 1 alusel liideti kandmata karistused täies määras, kuigi oli võimalik ka liita osaliselt või lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mida M.H ka taotles. Maakohus küll kohaldas
lg 1 viimast lauset, mille kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha, kuid tegi seda nö topelt.
lg 1 alusel mõisteti M.H-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust, millest arvati maha käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakantud karistuse osa 7 kuud ja 8 päeva vangistust ning mõisteti M.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Lähtudes
lg 1 arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistuse kandmise tähtaega arvestama alates 08.07.2008.
lg 1 alusel mõisteti F.U-le liitkaristuseks raskeima karistuse osalise suurendamise teel 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 08.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 1 kuu vangistust, millest arvati maha 13 käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakantud karistuse osa 7 kuud ja 18 päeva vangistust ning mõisteti F.U-le lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakati karistuse kandmise tähtaega arvestama alates 10.07.
§-s 64 lg 1 toodud võimalusi kasutades süüdistatavate olukorda mitte halvendades. Maakohtu otsuse põhjendava osa kohaselt (otsuse lk 21) tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud, sealhulgas A. M.H-lt, M.H-lt , F.U-lt ja E.P-lt DNA ekspertiisi tegemise eest 14 417 krooni 50 senti igaühelt. Kriminaalasjast nähtuvalt (III kd lk 244) oli DNA ekspertiisi maksumus 57 670 krooni. Järelikult see jagati võrdselt kõigi nelja nimetatud süüdistatava vahel. Kohtuotsuse resolutiivosas (otsuse lk 5) on aga mõistetud solidaarselt A. M.H-lt, M.H-lt , F.U-lt ja E.P-lt DNA ekspertiisi tegemise eest 14 417 krooni 50 senti igaühelt. Seega resolutiivosa ei vasta põhjendavale osale ning jääb selgusetuks, kuidas saab üheaegselt esineda nii solidaarne kui individualiseeritud vastutus. See puudus tuleb kriminaalasja uuel arutamisel kõrvaldada. Seejuures tuleb arvestada, et ringkonnakohtus A. M.H, M.H ja F.U vaidlustasid neilt DNA ekspertiisi kulude väljamõistmise, sest väidetavalt nende seost kannatanu M. G. isse puutuvalt nimetatud ekspertiisiga ei tuvastatud ning nad ei pea seetõttu vajalikuks ekspertiisitasu hüvitada. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus märgib, et kui maakohus kriminaalasja uuel arutamisel tuvastab süüdistatavate süü, siis tuleb muuhulgas ka põhjendada, miks neilt ekspertiisitasu välja mõistetakse. Kriminaalasjast nähtub (II kd lk 302), et DNA ekspertiisi tegemiseks anti ekspertide käsutusse A. M.H-lt äravõetud tossud, jope ja teksapüksid. A. M.H esitas ringkonnakohtus taotluse, et ta tahab tagasi saada temalt seoses nimetatud ekspertiisiga äravõetud teksapükse, jopet ja jalatseid. Maakohus ei ole asitõendite küsimust oma otsuses üldse käsitlenud. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb see puudus kõrvaldada. A. M.H, M.H ja F.U on juba pikka aega vahi all viibinud, kuid sellele vaatamata ringkonnakohus leiab, et nende suhtes valitud tõkend – vahistamine – tuleb jätta samaks. Neid kõiki on karistatud vangistusega ning lisaks käesoleva otsusega mõistetud 14 karistusele kannavad nad neile eelmiste otsuste järgi mõistetud kandmata karistusi, mis ei ole veel käesolevaks ajaks ära kantud. Kui kriminaalasja uuel arutamisel eeltoodud asjaolud muutuvad või langeb ära sellise tõkendi kohaldamise vajadus, siis maakohtul on KrMS § 275 kohaselt võimalik tõkendit muuta. Ka E.P tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta samaks, et tagada kriminaalasja uus arutamine ka tema suhtes. Määratud kaitsjate advokaatide T. Massalina, V. Rogulski ja I. Belugini poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad vastavalt 4754.40, 3784.80 ja 3120 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 2 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 15 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.