lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 § 22 lg 3, K.A süüdistuses
lg 2 p 1, 1 T.V süüdistuses
lg 1 ja U.O 1 süüdistuses
lg 2 p 1, § 333 lg 1 ja § 334 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Hendrik Kaing Süüdistatav 1) R.I , isikukood XXX, kodakondsus Eesti, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht xxx, tõkendit kohaldatud ei ole Varem kriminaalkorraks karistatud: - Viljandi Maakohtu poolt 24.09.2004.a.
lg 2 p 4, 7, 8 alusel,
lg 1 p 2 alusel vabastada karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 4 kuuks - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 29.04.2008.a.
lg 2 p 1, 2 alusel, mõisteti vangistus 8 kuud,
lg 2 p 7, 8, mõisteti vangistus 6 kuud,
p 1, 3 alusel, mõisteti 1 - - - vangistus 8 kuud,
- § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 10 kuud katseajaga 18 kuud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 17.02.2009.a.
lg 2 p 1 alusel, mõisteti vangistus 4 kuud,
lg 1 - § 64 alusel mõisteti vangistus 9 kuud 28 päeva,
alusel, mõisteti vangistus 4 kuud,
lg 2 p 9 alusel, mõisteti vangistus 4 kuud,
lg 1 alusel mõisteti vangistus 8 kuud,
lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva, lõplikuks karistuseks
lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 1086 tundi tähtajaga 2 aastat Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 10.12.2009.a.
lg 2 p 9 alusel, mõisteti vangistus 4 kuud, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel, mõisteti vangistus 1 aasta, 9 kuud, 19 päeva Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 01.10.2010
MS § 238 lg 2 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud ja 19 päeva, mille kandmisest vabastati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.12.2010 määrusega
Väärteokorras karistatud 24-l korral Kaitsja määratud korras Owe Ladva Süüdistatav K.A , isikukood XXX, kodakondsus Eesti, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht xxx, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2009.a. Varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 12.06.2008.a.
alusel,
alusel, mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 18 kuud ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks - Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 28.05.2009.a.
alusel, mõisteti vangistus 3 kuud, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 5 kuud,
alusel mõisteti üldkasulik töö 300 tundi tähtajaga 1 aasta ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 07.12.2010
lg 2 p 7, § 68 ja § 74 alusel mõisteti 2 tingimisi vangistus 2 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat. Väärteokorras karistatud 10-l korral. Kaitsja määratud korras Gennadi Kull Süüdistatav T.V , isikukood XXX, kodakondsus Eesti, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht xxx, töökoht P OÜ, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2009.a., kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral Kaitsja määratud korras Merike Borunova Süüdistatav U.O , isikukood XXX, kodakondsus Eesti, emakeel eesti keel, keskeriharidus, ei tööta, elukoht xxx, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld 09.12.2009.a. Varem kriminaalkorras karistatud: - - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 26.08.2008.a.
lg 2 p 3 alusel, mõisteti rahaline karistus 1500 krooni Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 11.11.2009.a.
lg 1 alusel, mõisteti vangistus 9 kuud,
alusel, mõisteti vangistus 6 kuud,
MS § 238 lg 2 alusel,
alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat; Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 01.10.2010
MS § 238 lg 1 ning
lg 1 alusel alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat; Väärteokorras karistatud 33-l korral Kaitsja kokkuleppel Aivar Ennok 3 RESOLUTSIOON 1. R.I süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2009 – 09.12.2009, s.o. 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.10.2010.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o. vangistus 9 kuud ja 11 päeva. Liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel jätta R.I-le mõistetud tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse tema suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks
alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt., 85, 10115 Tallinn). 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.I järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o. Xxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada R.I-le määratud 2 ( kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 08.06.2011. 7. K.A süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 8.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2009 – 09.12.2009, s.o. 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 9.
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.12.2010.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o. vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 10.
lg 1 alusel jätta K.A-le mõistetud tähtajaline vangistus 1 (üks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse tema suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks
alusel pandud 4 kontrollnõudeid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse (Posti 22, 71020 Viljandi) järelevalve all. 11.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.A järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 12.
p 1 alusel arvestada K.A määratud 2 ( kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 08.06.
§
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära. Arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 3,20 eurot, s.o. kokku 960 (üheksasada kuuskümmend eurot). 15.
lg 1 ja 3 alusel jätta T.V-le mõistetud rahaline karistus tema suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane temale mõistetud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 16.
p 1 alusel arvestada T.V-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 08.06.
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 1
lg 1 alusel lugeda U.O-le mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 22.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2009 – 10.12.2009, s.o. 3 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 23.
lg 1 alusel läbi
lg 1 lugeda Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.10.2010.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o. vangistus 6 kuud kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 5 24.
lg 1 alusel jätta U.O-le mõistetud tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse tema suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks
alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt., 85, 10115 Tallinn). 25.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.O järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 26.
p 1 alusel arvestada U.O-le määratud 2 (kahe) aasta ja 6(kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 08.06.2011.a.
Samuti süüdistatakse U.O ´t selles, et tema on ühiselt ja kooskõlastatult koos T.V-ga võltsinud kasutamise eesmärgil Eesti krooni 500-seid rahatähti kokku vähemalt 8000 krooni suuruses väärtuses. Kriminaalmenetlusega täpsemalt tuvastamata ajal vahemikus 2009.aasta novembri lõpust kuni sama aasta 2.detsembrini leppisid U.O ja T.V kokku valmistada võltsitud Eesti krooni rahatähti. Kuriteoplaani teostamiseks laenas U.O oma tuttava KM’e käest värviprinteri Canon Pixma iP2600, T.V aga laadis internetist oma arvutisse 50-, 100- ja 500-krooniste rahatähtede kujutisi ning töötles neid arvutiga paremaks. Seejärel printis U.O koos T.V-ga aadressil XXXvälja 500-krooniseid rahatähti kokku vähemalt 8000 krooni suuruses väärtuses. 02.12.2009 eemaldas U.O koos T.V alkoholipudelitelt maksumärke ja kleepis neid varem väljaprinditud valeraha peale. 02.12.2009 andis U.O K.A kätte ühe võltsitud 500-kroonise rahatähe, millega K.A kella 16.00 paiku Tallinnas, XXXFIE ILkaupluses sooritas ostu 107 krooni väärtuses, tasudes ostu eest võltsitud 500-kroonise kupüüriga. Sama päeva õhtul hiljem andis U.O K.A kätte 13 võltsitud 500-kroonist rahatähte (6500 krooni) ja neid võltsitud rahatähti kasutades ostis K.A koos R.I-ga 02.12. 2009 kella 20:45 paiku kannatanu SS’i käest 6500 kroonise maksumusega sõiduauto VW Golf regnr XXX. 03.12.2009.a. andis U.O ühe võltsitud 500-kroonise rahatähe R.I kätte, kes sellega sama päeva kella 12.00 paiku Tallinnas, Kopli 1 Balti Jaama turul sooritas ostu 130 krooni väärtuses. 9 U.O ja T.V poolt võltsitud valeraha oli kasutatud veel ka ajavahemikul 02.12.2009 kl 19.00 – 03.12.2009 kl 19.00, kui kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isik tasus Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 10 Tabasalu Säästumarketis ostu eest võltsitud 500-kroonise rahatähega. U.O oli valeraha printimiseks printeri hankimise, seejärel koos T.V-ga vähemalt 8000 krooni väärtuses 500-krooniste rahatähtede printimise, võltsitud rahatähtedele alkoholi maksumärkidelt võetud ribade lisamisega ning võltsitud raha andmisega K.A ja R.I kätte ostude tegemiseks oli U.O realiseerinud enda osa kuriteoplaanis. Raha võltsimisega selle kasutamise eesmärgil pani U.O toime
Samuti süüdistatakse U.O ´t selles, et tema on kihutanud R.I ja K.A võltsitud raha kasutamisele kokku vähemalt kolmel korral. 02.12.2009 andis U.O K.A-le võltsitud 500-kroonise rahatähe ja saatis ta sellega kauplusesse eesmärgiga saada võltsitud raha eest kaupu ja selle väärtusest ülejäävas suuruses summas tagasi antavat ehtsat ehk võltsimata raha. K.A käiski 02.1.2009 kella 16:00 paiku Tallinnas, XXXkaupluses, kust ostis alkoholi, maksis müüjale kauba eest U.O käest saadud võltsitud 500-kroonisega ja andis tagasisaadud raha üle T.Vasaruadzis’ele. Samal päeval hiljem otsis U.O internetist välja kannatanu SS’i poolt pandud sõiduauto VW Golf regnr XXX müügikuulutuse, saatis R.I ja K.A nimetatud autot üle vaatama ning hinnanud auto sobivaks, andis U.O K.A kätte võltsitud 500krooniseid rahatähti kokku 6500 krooni väärtuses. K.A koos R.I-ga kohtusid SS’iga kella 20:45 paiku Tallinnas, Tartu mnt 73 lähedal asuv auto juures, vormistas auto müügilepingu K.A nimele, maksis SS’ile auto eest 6500 krooni 13 võltsitud 500kroonisega ning R.I ja K.A sõitsid autoga ära. Hiljem sõideti selle autoga Vääna piirkonda ja Meremõisa randa ning lõpuks Vääna sõjaväebaasi kaarhalli, kus auto süttis ja põles kasutuskõlbmatuks. 03.12.2009 andis U.O R.I-le võltsitud 500-kroonise rahatähe ning saatis ta sellega Balti jaama turule eesmärgiga saada võltsitud raha eest kaupu ja selle väärtusest ülejäävas suuruses summas tagasi antavat ehtsat ehk võltsimata raha. R.I käiski 03.12.2009 kella 12:00 paiku Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti Jaama turul, kust ostis 130 krooni eest alkoholi, maksis selle eest U.O käest saadud võltsitud 500-kroonisega ja andis tagasisaadud raha üle T.Vasaruadzis’ele. Kuna müüja jõudis lisaks ostetud kaubale anda R.I-le ka 70 krooni, mis oli üks osa ostu maksumuse ja võltsitud 500 krooni vahest tekkinud tagastusrahast, siis sai müüja sellega kahju kokku 200 krooni. R.I ja K.A kasutasid kaupade ostmisel teadlikult võltsitud 500-krooniseid rahatähti. Selleks võltsitud raha andes ning oste tegema saates kallutas U.O tahtlikult R.I ja K.A tahtlikule õigusvastasele teole – võltsitud raha kasutamisele. Võltsitud raha kasutamisele kihutamisega on U.O pannud toime.
10 T.V süüdistatakse selles, et tema on ühiselt ja kooskõlastatult koos U.O-ga võltsinud kasutamise eesmärgil Eesti krooni 500-seid rahatähti kokku vähemalt 8000 krooni suuruses väärtuses. Kriminaalmenetlusega täpsemalt tuvastamata ajal vahemikus 2009.aasta novembri lõpust kuni sama aasta 2.detsembrini leppisid U.O ja T.V kokku valmistada võltsitud Eesti krooni rahatähti. Kuriteoplaani teostamiseks T.V laadis internetist oma arvutisse 50-, 100- ja 500-krooniste rahatähtede kujutisi ning töötles neid arvutiga paremaks, U.O aga laenas oma tuttava KM’e käest värviprinteri Canon Pixma iP
K.A süüdistatakse selles, et tema sai 02.12.2009 päeval U.O käest ühe võltsitud 500-kroonise rahatähe ning läks sellega kauplusesse eesmärgiga saada võltsitud raha eest kaupu ja selle väärtusest ülejäävas suuruses summas tagasi antavat ehtsat ehk võltsimata raha. K.A käis 02.1.2009 kella 16:00 paiku Tallinnas, XXXkaupluses, kust ostis alkoholi, maksis müüjale kauba eest U.O käest saadud võltsitud 500-kroonisega ja andis tagasisaadud raha üle T.Vasaruadzis’ele. Samal päeval hiljem sai K.A U.O käest võltsitud 500-krooniseid rahatähti kokku 6500 krooni väärtuses. U.O oli internetist välja otsinud kannatanu SS’i poolt 11 avaldatud sõiduauto VW Golf regnr XXX müügikuulutuse, saatis R.I ja K.A nimetatud autot üle vaatama ning otsustas auto sobivuse üle, kuid auto ostmise sooritas K.A ja R.I aitas sellele kaasa. K.A koos R.I-ga kohtus SS’iga samal päeval kella 20:45 paiku Tallinnas, Tartu mnt 73 lähedal asuv auto juures, vormistas auto müügilepingu K.A nimele, andis SS’ile auto eest 6500 krooni 13 võltsitud 500-kroonisega ning R.I ja K.A sõitsid autoga ära. Hiljem sõideti selle autoga Vääna piirkonda ja Meremõisa randa ning lõpuks Vääna sõjaväebaasi kaarhalli, kus auto süttis ja põles kasutuskõlbmatuks. Võltsitud rahaga kasutamisega on K.A pannud toime
R.I süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa K.A poolt sõiduauto VW Golf regnr XXX ostmisele U.O antud valerahaga. U.O oli internetist välja otsinud kannatanu SS’i poolt avaldatud sõiduauto VW Golf regnr XXX müügikuulutuse, saatis R.I ja K.A nimetatud autot üle vaatama ning otsustas auto sobivuse üle. Pärast R.I ja K.A poolt auto ülevaatamist sai K.A U.O käest võltsitud 500-krooniseid rahatähti kokku 6500 krooni väärtuses. K.A koos R.I-ga kohtus SS’iga samal päeval kella 204:45 paiku Tallinnas, Tartu mnt 73 lähedal asunud auto juures, vormistas auto müügilepingu K.A nimele, andis SS’ile auto eest 6500 krooni 13 võltsitud 500-kroonisega ning R.I ja K.A sõitsid autoga ära. Auto ostmise sooritas K.A, kuid R.I käis temaga teotahte toetamiseks ja tugevdamiseks kaasas nii auto esmakordsel vaatamisel kui ka hilisemal autoostu vormistamisel, osutades sellega K.A-le vaimset kaasabi valerahaga ostu sooritamisele. Hiljem sõideti selle autoga Vääna piirkonda ja Meremõisa randa ning lõpuks Vääna sõjaväebaasi kaarhalli, kus auto süttis ja põles kasutuskõlbmatuks. Võltsitud rahaga kasutamisele kaasaaitamisega pani R.I toime
Samuti süüdistatakse R.I selles, et tema sai 03.12.2009 U.O käest ühe võltsitud 500-kroonise rahatähe ning läks sellega Balti jaama turule eesmärgiga saada võltsitud raha eest kaupu ja selle väärtusest ülejäävas suuruses summas tagasi antavat ehtsat ehk võltsimata raha. R.I käis 03.12.2009 kella 12:00 paiku Tallinnas, Kopli 1 asuvas Balti Jaama turul, kust ostis 130 krooni eest alkoholi, maksis selle eest U.O käest saadud võltsitud 500-kroonisega ja andis tagasisaadud raha üle T.Vasaruadzis’ele. Kuna müüja jõudis lisaks ostetud kaubale anda R.I-le ka 70 krooni, mis oli üks osa ostu maksumuse ja võltsitud 500 krooni vahest tekkinud tagastusrahast, siis sai müüja sellega kahju kokku 200 krooni. Võltsitud rahaga kasutamisega on R.I pannud toime
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Heindrik Kaing, süüdistatav K.A ja tema kaitsja Gennadi Kull on sõlminud kokkuleppe selles, et
lg 2 p 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
08.12.2009.a – 09.12.2009.a, s.o. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel 12 suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.10.2010.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva võrra. Seega taotleb prokurör K.A-le
lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 7 sätestatud kuritegude toimepanemise eest lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör mõistetud karistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva mitte pöörata täitmisele, kui K.A ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
p 1 alusel arvestada K.A-le määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2011.a. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Heindrik Kaing, süüdistatav R.I ja tema kaitsja Owe Ladva on sõlminud kokkuleppe selles, et
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 p 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Juhindudes
lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
08.12.2009.a – 09.12.2009.a, s.o. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.10.2010.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 11 päeva võrra. Seega taotleb prokurör R.I-le
§ § 334 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 ja 334 lg 2 p 1 ning § 199 lg 2 p 7,8 ja 9 sätestatud kuritegude toimepanemise eest lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör R.I-le mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele, kui R.I ei pane 2-aasta ja ühe kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 13
p 1 alusel arvestada R.I-le määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2011.a. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Heindrik Kaing, süüdistatav U.O ja tema kaitsja Owe Ladva on sõlminud kokkuleppe selles, et
lg 2 p 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
-1 lg 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 p 1 - § 22 lg 2 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Juhindudes
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
08.12.2009.a – 09.12.2009.a, s.o. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus kergemad karistused raskeima karistusega kaetuks lugemise põhimõttel. Seega taotleb prokurör U.O-le
lg 2 p 1, § 333-1 lg 1 ja 334 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 ning § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 sätestatud kuritegude toimepanemise eest lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel taotleb prokurör U.O-le mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele, kui U.O ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
p 1 alusel arvestada U.O-le määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2011.a. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Heindrik Kaing, süüdistatav T.V ja tema kaitsja Merike Borunova on sõlminud kokkuleppe selles, et
-1 lg 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 300 päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot), mis on kokku 960 eurot.
lg 1 ja 3 alusel taotleb prokurör mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui T.V ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada T.V-le määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2011.a. Kohtu seisukoht 14 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.I kuulub
lg 2 p 1 (kuivõrd § 334 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 on sellest hõlmatud), K.A kuulub
lg 2 p 1, 1 T.V kuulub
lg 1 ja U.O kuulub
lg 2 p 1, § 3331 lg 1 ja § 334 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja nendele tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppete kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude vähendamist ega riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • R.I-lt välja mõista menetluskuluna: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 191.74 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kaks eurosenti); KrMS § 179 alusel sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis eurosenti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 46.02 8nelikümmend kuus eurot ja kaks senti) eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.I , 1-11-2168, kaitsjatasu, sundraha, koopiate kulu“. • K.A-lt välja mõista menetluskuluna: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 172.57 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend seitse eurosenti). KrMS § 179 alusel sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis eurosenti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 46.02 8nelikümmend kuus eurot ja kaks senti) eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). 15 • • • Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.A , 1-112168, kaitsjatasu, sundraha, koopiate kulu“. T.V-lt välja mõista menetluskuluna: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 175.77 eurot (sada seitsekümmend viis eurot ja seitsekümmend seitse eurosenti); KrMS § 179 alusel sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis eurosenti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 46.02 8nelikümmend kuus eurot ja kaks senti) eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). Menetluskulud (kokku 323.56 eurot) tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.V , 1-11-2168, kaitsjatasu, sundraha, koopiate kulu“. U.O-lt välja mõista menetluskuluna: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 53.69 eurot (viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend üheksa eurosenti), s.o. 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni; KrMS § 179 alusel sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis eurosenti); KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 46.02 8nelikümmend kuus eurot ja kaks senti) eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.O, 111-2168, kaitsjatasu, sundraha, koopiate kulu“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid - Kannatanu SS’i poolt on esitatud tsiviilhagi, milles hageja nõuab välja mõista temale kuriteoga tekitatud varaline kahju kokku summas 6500 krooni (415, 43 eurot). (tl 10) Hagi alus: 02.12.2009.a. kella 20:45 paiku Tallinnas, Tartu mnt 73 maja juures müüs temale kuuluva s/a VW Golf reg.nr XXX isikule, kes nimetas end K.A-ks ja tasus auto maksumuse 6500 krooni 500.kupüüriste rahatähtedega, mis osutusid võltsituteks. 16 - Kannatanu N K poolt on esitatud tsiviilhagi, milles hageja nõuab välja mõista temale kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 12,78 eurot (200 krooni). Hagi alus 03.12.2009.a. kella 12.00 paiku Tallinnas, Kopli 1 Balti jaama turul osteti N K käest kaupa 130 krooni väärtuses ja selle eest tasuti võltsitud 500-kroonise kupüüriga. Kuna N.K jõudis lisaks ostetud kaubale anda ostjale ka 70 krooni, mis oli üks osa ostu maksumuse ja võltsitud 500 krooni vahest tekkinud tagastusrahast, siis sai müüja sellega kahju kokku 200 krooni. N K Te tekitati sellega varalist kahju 200 krooni. Soovin mulle kuriteoga tekitatud varalise kahju 12,78 eurot (200 krooni) väljamõistmist. - Kannatanu OÜ SMS Laen poolt on esitatud tsiviilhagi, milles hageja nõuab välja mõista temale kuriteoga tekitatud varaline kahju kokku summas 456 eurot (7135 krooni). (tl 330-343) Hagejaks on OÜ SMS Laen. Hagi faktilised asjaolud – Põhja Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse menetluses oleva kriminaalasja nr 08230102626 kohaselt peteti KR(ik 48905100220) isikuandmeid ja panga isikutuvastuse andmeid kasutades OÜ-lt SMS Laen välja laenusumma 3000 krooni. KR andmeid kasutades sõlmiti hagejaga laenuleping (Lisa 3) ning nimetatud laenusumma tasuti KR arveldusarvele nr XXXXXX SEB Pangas 19.12.2007.a. (Lisa 2). Laenusumma 3000 krooni ja intresside 700 krooni, laenu esialgne tagastamise tähtaeg oli 18.01.2008.a. Pärast seda laenusaaja pikendas laenu ja uueks laenu tagastamise tähtajaks oli 17.02.2008.a. OÜ-le SMS Laen ei ole laenusummat kuni käesoleva avalduse koostamise hetkeni tagastatud. Hagejale on tekitatud kahju kogusummas 7135 krooni (3000 krooni laenusumma, intresside summa 2526 krooni ja leppetrahv 650 krooni, jahejalt välja petetud laenusummalt on arvestatud kahjuna saamata jäänud viivis summas 959 krooni, mis lisandub väljapetetud laenusummale). - Kannatanu Raha24 OÜ poolt on esitatud tsiviilhagi, milles hageja nõuab välja mõista temale kuriteoga tekitatud varaline kahju kokku summas 235,83 eurot (3690 krooni). (tl 346) laen 3000 krooni taotletud 30-ks päevaks, 26.12.2007.a, 13:58 läbi SMS lühisõnumi (laenusumma 3000 krooni + laenu väljastamise tasu 690 krooni), laenutaotluse number XXX. KR käest küsiti laenu taotlemisel tähtkuju ja sünnikuupäeva. Tsiviilhagi avaldus – tsiviilkostjaks Raha24 OÜ esindaja UK ning tsiviilhagi suuruseks 3690 krooni (tl 345-346). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on hagid põhjendatud ja süüdistatavad on need omaks võtnud ega vaidle hagi suurustele vastu. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on kannatanutele tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt R.I-lt , Steven sannult, T.V-lt ja U.O-lt alljärgnevalt: SS’i poolt esitatud tsiviilhagi summas 415.43 eurot (nelisada viisteist eurot ja nelikümmend kolm eurosenti), s.o. 6500 (kuus tuhat viissada) krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista solidaarselt R.I-lt, K.A-lt ja U.O-lt SS’ i kasuks 415.43 eurot, s.o. 6500 krooni. N K poolt esitatud tsiviilhagi summas 12.78 eurot (kaksteist eurot ja seitsekümmend kaheksa eurosenti), s.o. 200 (kakssada) krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista solidaarselt R.I-lt, K.A-lt ja U.O-lt NKkasuks 12.78 eurot, s.o. 200 krooni. OÜ SMS Laen poolt esitatud tsiviilhagi summas 456 eurot (nelisada viiskümmend kuus), s.o. 7135 krooni (seitse tuhat ükssada kolmkümmend viis) nõudes rahuldada täies 17 ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.O-lt OÜ SMS Laen kasuks 456 eurot, s.o. 7135 krooni. Raha24 OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 235.83 eurot (kakssada kolmkümmend viis eurot ja kaheksakümmend kolm eurosenti), s.o. 3690 krooni (kolm tuhat kuussada üheksakümmend) nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.O-lt Raha24 OÜ kasuks 253.83 eurot, s.o. 3690 krooni. Asitõendid - Asitõend: 12 tk 500-krooniseid kupüüre, mis pakitud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalidele, 4 tk võltsitud 500-krooniseid kupüüre jätta KrMS § 125 lg 1 alusel EKEI kollektsiooni vastutavale hoiule; - Asitõendid: VW Golf võtmed, tehniline pass ja müügileping pakitud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja materjalidele tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel SS’ le. - Asitõend: laserprinter Canon Pixma ip2600 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel KM. - Asitõendid: CD plaadid (3 tk) fotodega 25.05.2010.a. vaatlusprotokollide lisadena jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. - Asitõendid: CD plaadid (2 tk) salvestusega Tabasalu Säästumarketist ajavahemikust 02.12.2009.a. kell 19.00 kuni 03.12.2009.a. kell 19.00 koos ostutšekkide väljatrükkidega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Kohtunik Kristina Väliste 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.