, § 56 lg 1 ning V™S § 2, § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas Jätta K.T` kaebus rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Lensment` poolt 22.03.2011.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220102714174 muutmata. Rahatrahv 120.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 SEB Pank; a/a-le 221023778606 Swedbank; a/a 333416110002 Danske Bank või a/a 17001577198 №rdea Pank (viitenumber 10220102713557. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale jakohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-11-1239 Asjaolud ja menetluse käik 22.03.2011.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik K. Lensment` poolt 22.03.2011.a kiirmenetluse otsus nr 10220102714174 selle kohta, et 22.03.2011.a kella 16:08 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt 2 suunaga Akadeemia tn poole K.T juhtis mootorsõidukit (Ford Escort, r/n XXXXXX), milles viibiv laps ei olnud sõites turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud; juhtis mootorsõidukit, kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 60, § 67 64 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 lg 1, 35 § 74 lg 1 järgi. Nimetatud otsusega on määratud kohtuvälise menetleja poolt K.T` eelpool toodud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi
) § 63 lg 1, LS § 7464 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot. Kaebuse sisu 29.03.2011.a esitas K.T Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kaebaja leiab, et 120 euro suurune rahatrahv on ebaõiglane, kuivõrd K.T` puuduvad eelnevad liiklusalased rikkumised. Ja, et liiklusreeglistiku muudatused jõustuvad 01.07.2011.a, kui juhil on keelatud telefoniga rääkida ilma käsi vabaks jätva seadmeta. K.T` hinnangul ei seadnud ta kedagi oma tegevusega ohtu, kuivõrd vastas telefonikõnele vaid ühe lausega. K.T vabandab, et sõidu ajal telefoniga rääkis ning lubab, et jälgib edaspidi pingsamalt, et laps oleks alati turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo juht Alo Kirsimäe oma 06.04.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja K.T` kaebus rahuldamata. Menetleja nõustub rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel: Kohtuväline menetleja on seisukohal, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi ja reisijate ohutuse suurendamine. Turvavöö vajalikkust propageerib ka rahvusvaheline liikluspolitseinikke ühendav organisatsioon (TISPOU), mille põhieesmärgiks on vähendada Euroopa liikluses hukkunud ning vigastada saanud inimeste hulka. Vastavalt liikluseeskirjale ei ole lubatud juhil sõidutada sõitjaid, kes ei ole turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö tuleb kinnitada enne sõidu alustamist ja ka sõiduajal ei ole lubatud avada turvavööd. Samuti liikluskasvatuse korra kohaselt, on lapsevanemal kohustus liikluskasvatust läbi viia. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus tehtud fotodelt on näha, et laps ei olnud tagaistmel kinnitatud turvavarustusega. Turvavööga kinnitamata ühe isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid isikuid. Turvavöö kinnitamine võib päästa inimese elu. Kehtiva liikluseeskirja kohaselt võib juht kasutada asulasisesel teel sõiduajal telefoni üksnes siis, kui ta kasutab käsi vabaks jätvat abivahendit. Uue liiklusseaduse muudatusel tuleb kasutada mobiiliga rääkimisel ka asulavälisel teel käsi vabaks jätvat abivahendit ning sõiduki liikumise ajal ei tohi hoida ka telefoni käes. Kuna kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistel teedel, on alust arvata, et tegemist on suure ohuga. Samuti keelab tulev liiklusseadus kõik teised juhtimist häirivad ja liiklusohutust vähendavad tegevused. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud hr K.T karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmisest suurema määraga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Ka eelnevad õigusrikkumised ei ole hr K.T suunanud õiguskuulekale käitumisele. Sündmuskohal antud ütlustes ei kahetsenud hr K.T oma rikkumist, mis andnuks menetlejale signaali, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama rahatrahviga. Hr K.T pani toime kaks liikluseeskirja rikkumist samaaegselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et K.T karistamine LE § 60 ja § 67 nõuete rikkumise eest LS § 7464 lg 1 ja § 7435lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Politsei- ja 2
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et K.T on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 7464 lg 1 alusel väärteona. 3
56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus isiku vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Vastavalt LS § 7464 lg 1 karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata 35 lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 74 lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse 1 27 30 32 64 §-des 74 –74 , 74 –74 või 74 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. K.T, juhtides autot nimetatud ajal, pani toime teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule.
lg 1 alusel, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Isik on karistusregistri andmetel varem korduvalt toime pannud õigusrikkumisi, muuhulgas kuritegusid. Siinjuures kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K.T-le määratud karistus ei saa jääda miinimummäära juurde. Isikut, kes paneb toime järjest uusi süütegusid, saab mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest üksnes suurema rahatrahvi määramisega. Oluline on ka süüdlase karistamise läbi anda avalikkusele signaal, et õiguskord on kaitstud kohasel moel. Üks trahviühik on 4 €, seega kohtuväline menetleja, määranud isikule karistuseks 30 trahviühikut, e. 120€ on lähtunud sanktsiooni keskmise määra lähedaselt ja seaduses ettenähtud viisil. Juhindudes eeltoodust ning V™S § 132 p 1 leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik K. Lensment` poolt 22.03.2011.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220102714174 ei kuulu tühistamisele ega K.T` kaebus rahuldamisele. Rubo Kikerpill kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.