Toimik nr 1-07-15655 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-15655 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu L.N, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta L.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt L.N-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,34 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,95 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista L.N-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,34 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. L.N tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 09.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.12.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1,3, § 201 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistatud KarS § 64, § 68, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 12 päeva. Karistuse kandmise algus 02.03.2008 ja lõpp 14.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.05.
- Kinnipidamisasutusest L.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kaheksal korral distsiplinaarkorras karistatud. Hetkel omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. L.N on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening 2008.a. ja 2011 märtsis. Kinnipeetav on hõivatud majandustöödel, töötab sektori koristajana. Vabanemisel asub elama ahiküttega sotsiaalkorterisse addressil xxx. Isikul on põhiharidus. 2010 aastal omandas tisleri kutse. Isikul on tasumata võlanõudeid summas 2137,33 eurot. Kinnipeetava vanemad ning vend H.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Antud kuriteo sooritas kinnipeetav grupis koos sõpradega. Korduvalt pannud toime grupiviisilisi vargusi ja röövi. Kasutas saadud materiaalset kasu alkoholi ostmiseks. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla toetab L.N-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav on vangistuse ajal pannud toime hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi, kuid viimase aasta jooksul ei ole rikkumisi registreeritud. Ametniku hinnangul võib see olla oluline märk L.N-i käitumise muutumisest distsiplineeritumaks. L.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu viibib vanglas esimest korda. Tema käitumine vanglas, nimelt kehtivad distsiplinaarkaristused, näitab, et isik ei ole võimelime hoidma oma käitumist kontrolli all. Uuue kuriteot toimepanemise tisk on suur. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isiku käitumine vanglas on muutunud paremuse poole, osalenud sotsiaaalprogrammides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et L.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (varguse ja asja omavolilise kasutamise) toimepanemise eest tingimusliku karistusega. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo 2
(4)(varguse 13 episoodi, omastamise 1 episoodi, röövimise 1 episoodi) ja omavolilise sissetungi 17 episoodi. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 36-39) on näha, et L.N-i on väärteokorras 13 korral karistatud, nendest 12 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus L.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 9 korral 2008-2010 distsiplinaarkorras karistatud, viimati 02.11.2010 ( isiklik toimik lk 151) kartseriga. Karistused on kehtivad Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik osales sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (kahel korral) ja töötab majandustöödel, koristajana. Samuti tal on läbitud Agressiivsuse asendamise programm,
- aastal omandatud tisleri eriala. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 04.07.
- Vabanedes on L.N võimalik elama asuda ahiküttega sotsiaalkorterisse aadressil xxx-4 xxx Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kaks venda ja õde. Elamistingimused on antud korteris väga kesised. Vabanedes ei ole L.N kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetaval on madal haridustase ning puudub tööharjumus ja –kogemused, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava ema on olnud aastaid töötu ning elatab perekonda põhiliselt sotsiaaltoetustest. Samas on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 2137,33 eurot. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades L.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (paljuepisoodilised vargused ja võõra ruumi sissetungimise, korduvat karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( uute hulgaliste kuritegude toimepanemise katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid. Tema vanemad ja vend on kriminaalkorras karistatud ning varasemalt kriminaalhooldusele määratud. Seega kontroll noormehe tegevuse üle lähedaste poolt on olnud tagasihoidlik. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta L.N-ile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaeg lõpeb 14.12.2012, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1,5 aasta mis on pikk aeg. Samas alkoholi tarvitamine ( korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest) ja suured rahalised nõuded ligi 2137,33 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.N-i temale Tartu Maakohtu 13.12.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.06.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.N-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 38.34 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot kolmkümmend neli senti) vandeadvokaat Kaido Kooga poolt L.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.N-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 38.34 eurot riigituludesse.
- L.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi SEB arveldusarvele nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „L.N , 1-07-15655, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 4
(4)