Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav S.L Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridust, emakeel-eesti keel, Jõgeva Ühisgümnaasium, 9 klassi õpilane, varem kriminaalkorras karistamata, 08.03.2011. a on Jõgevamaa Alaealiste Komisjoni istungil arutatud tema käitumist seoses 2 väärkohtlemise juhtumiga, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.L
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada S.L karistusest allutades ta üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätetele.
lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 1
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Vastavalt
sätetele arvestades 15 aastase S.L-i kõlbelist ja vaimset arengu taset, tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist juhtida vabastada teda karistusest ning kohaldada tema suhtes
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel mõjutusvahendit - allutada teda üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätetele.
lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2
Pärast süüdistatava ütluste ärakuulamist kohtuistungil ja toimikuga põhjalikku tutvumist leiab kohus, et S.L-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Prokurör esitas taotluse, milles palus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ja vähendada sundraha suurust poole võrra ning jätta ka kaitsja sõidukulud riigi kanda. Oma taotlust põhjendas ta asjaoluga, et süüdistatav on alaealine ning iseseisvat sissetulekut ei oma. Arvestada tuleks tema resotsialiseerumisväljavaateid. Alaealise seaduslik esindaja on lubanud tasuda menetluskulusid alaealise igakuise taskuraha arvelt. Arvestades kaasuvate menetluskulude suurust, võib tekkida prokuröri arvates olukord, et alaealisel jääks taskuraha üldse saamata, mis ei oleks õige ja võiks põhjustada ka uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja taotles samuti menetluskulude vähendamist põhjendades seda asjaoluga, et alaealisel sissetulek puudub, mistõttu tuleb menetluskulud tasuda tema seaduslikel esindajatel. Kaitsja palus arvestada pere majanduslikku olukorda, mis ei ole väga hea. Alaealise isa küll töötab, kuid ema on puhkusel, mistõttu ei ole sissetulekud just eriti suured. Lisaks palus ta menetluskulude tasumise ajatada ühe aasta peale. Kohus leidis, et esitatud taotlused on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on menetluskulu vähendamine tasu osas, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest ning see tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid käesoleval juhul on selle suuruseks kahe korra eest kokku 93,79 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Muus osas menetluskulude vähendamist, s.o sundraha vähendamiseks poole võrra, ei pea kohus võimalikuks. Asjaolu, et menetluskulusid kavatsetakse tasuda alaealise taskurahast, mistõttu ta võib tekkida olukord, et ta jääb ise üldse taskurahata, ei ole asjakohane ega saa olla aluseks menetluskulude vähendamisel. Samuti ei pea kohus õigeks menetluskulude alaealiselt välja mõistmist, kuna tal puuduvad iseseisvad sissetulekud, vanematelt saadavat taskuraha ei saa lugeda iseseisvaks sissetulekuks. KrMS § 188 tuleneb, et alaealisel vahendite puudumisel, võib kohus määrata nende tasumise alaealise seaduslikule esindajale. Kas seaduslik esindaja tasub neid alaealisele planeeritud taskuraha või muude vahendite arvelt, on seadusliku esindaja otsustada. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaitsja taotlust selles osas, et seaduslikult esindajalt sissenõutavaid menetluskulusid tuleks vähendada põhjendusel, et hetkel töötab vaid üks vanematest, teine on puhkusel, mistõttu on pere sissetulekud piiratud. Kohus leiab, et puhkusel viibimine ei ole selliseks aluseks, mis tingiks menetluskulude vähendamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit pere tegelike sissetulekute kohta – kaitsja selgitustest saab järeldada, et tegemist on töötavate inimestega, kelledest üks viibib lihtsalt puhkusel. See ei tähenda, et sissetulekud üldse puuduks või oleks vähenenud taoliselt, et saaks asuda seisukohale, et menetluskulu tasumine käiks isikule ilmselt üle jõu ja kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid. Küll aga leiab kohus, et sissenõutava menetluskulu suurust arvestades võib selle korraga tasumine 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.