← Eesti

1-07-14325\2

1-07-14325 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 18. detsembril 2007.a.., Tallinn 1-07-14325

(05231602867)Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Valeri Helmar Prokurör Silja Seeder Kriminaalasi N.T süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus N.T isikukood XXX, elukoht: XXX; kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata Kadi Mägi Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s:
  1. Tunnistada süüdi N.T KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta ja 1 /üks/ kuu. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 1 aasta 1 kuu tingimisi täitmisele pööramata, kui N.T ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab N.T-le katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7742). .Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
  2. detsember
  3. a.
  4. Tõkend: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  5. Välja mõista N.T-lt menetluskuludena riigituludesse: -sundraha 5400 krooni /viis tuhat nelisada krooni/ ja - määratud kaitsja tasu 2681.55 krooni /kaks tuhat kuussada kaheksakümmend üks krooni ja 55 senti/ - tasu ekspertiisi eest 1620.- krooni /üks tuhat kuussada kakskümmend krooni/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele kohtutäituri kaudu. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-14325), süüdistatava nimi ja menetluskulud.
  6. Välja mõista N.T-lt AS kasuks tsiviilhagi 14 904.35 krooni /neliteist tuhat üheksasada neli krooni ja 35 senti/ arveldusarvele XXX Hansapangas kood
  7. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (27.12.2007.a.). Menetluskulude osas on õigus esitada eraldi kohtuotsusest määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: N.T on kohtu alla antud süüdistatuna kokkuleppe järgi selles, et tema, 25.11.2004.a.Tallinnas aadressil XXX asuvas AS-i esinduses, kasutas oma venna AM´i nimele väljastatud välismaalase passi nr XXX, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, sõlmis liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu GSM numbrile 556 52 533 ja mobiiltelefonile Alcatel OT556 maksumusega 1890 krooni, tekitades kannatanule kohustuse tasuda järelmaksu. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 25.11.2004.a.Tallinnas aadressil XXXX asuvas AS-i esinduses, kasutas oma venna AM´i nimele väljastatud välismaalase passi nr XXX, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest 2 ebaõige ettekujutuse loomise teel, sõlmis liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu GSM numbrile XXXja mobiiltelefonile Alcatel OT556 maksumusega 1890 krooni, tekitades kannatanule kohustuse tasuda järelmaksu. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 26.11.2004.a.Tallinnas aadressil XXX asuvas AS-i esinduses, kasutas oma venna AM´i nimele väljastatud välismaalase passi nr XXX, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel sõlmis liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu GSM numbrile XXX ja mobiiltelefonile Siemens CF62 maksumusega 1260 krooni, tekitades kannatanule kohustuse tasuda järelmaksu. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 02.12.2004.a.Tallinnas aadressil XXX asuvas AS-i esinduses, kasutas oma venna AM´i nimele väljastatud välismaalase passi nr XXX, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, sõlmis liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu GSM numbrile XXX ja mobiiltelefonile Alcatel OT556 1890 krooni, tekitades kannatanule kohustuse tasuda järelmaksu. Seega N.T oma tahtliku tegevusega, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Vastavalt 07.11.
  8. a prokuröri abi Silja Seeder, süüdistatav N.T ja tema kaitsja Kadi Mägi vahel sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava N.T karistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi – vangistusega 1 aasta ja 1 kuu. Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta N.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.T ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta ja 6 kuulise aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, on süüdi talle esitatud süüdistuses, kahetseb toimepandut. Nõustub tsiviilhagiga. Kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et N.T enda süüditunnistamine KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning kokkulepete sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. N.T on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3 Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selged ja N.T on oma süüd tunnistanud. Kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 209 lg 2 p1 järgi. Kohus leiab, et ülaltoodud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavat võimalik karistada. Tsiviilhagi on esitatud AS poolt 14 904.35 krooni. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub N.T-lt väljamõistmisele AS kasuks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.