2 p. 4,7,8 järgi, Aivar LEHEMETS süüdistuses
2 p. 4,7,8 ja § 216 lg. 1 järgi, U.E süüdistuses
2 p. 4,7,8 ja § 424 ja § 329 järgi Erik KODAR süüdistuses
2 p. 4,7,8 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav H.J Kaitsja Elukoht: x sünd. XXX; ID XXX; varem karistatud 10-l korral Advokaat Vello Luik määratud korras Süüdistatav Aivar LEHEMETS Elukoht: x sünd. 20.07.1962.a.; ID 36207206529; varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral Kaitsja Advokaat Neeme Leok määratud korras Süüdistatav U.E Elukoht: x sünd. XXX; ID XXX; varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral viibis vahi all Kaitsja Advokaat Otto Preem määratud korras Süüdistatav Erik KODAR Elukoht: x, võib viibida x sünd. 23.11.1962.a.; ID 36211232724; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral Kaitsja Advokaat Kalju Kutsar määratud korras RESOLUTSIOON I. Süüdi mõista H.J
lg.1 kohaselt jätta vangistus H.J suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui H.J kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata H.J katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – H.J jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Välja mõista H.J-ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, H.J, sundraha). 2
lg.1 kohaselt jätta vangistus Aivar LEHEMETS suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Aivar LEHEMETS kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 3
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi.
2 alusel suurendada U.E-le kuriteo eest mõistetavat karistust 30.06.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt temale mõistetud kandmata karistuse - 7 kuu vangistuse – võrra ning mõistes U.E-le liitkaristuseks üheksa
2 p. 4,7,8 järgi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Erik KODAR suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju KUTSAR’i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend krooni ja viiskümmend senti ( 8230.50 ) ( sh. käibemaks 1255.50 ) riigi kanda. Jätta menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas viissada viiskümmend kaks krooni ja kakskümmend neli senti ( 552.24 ) ( sh. käibemaks 84.24 ) riigi kanda. V. Tsiviilhagide rahuldamine Välja mõista H.J-ilt ja Aivar LEHEMETS’alt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju ükssada viiskümmend ( 150.- ) krooni kannatanu M T kasuks. Välja mõista Aivar LEHEMETS’alt kuriteoga tekitatud kahju üks tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni ja viiskümmend senti ( 1926.50 ) kannatanu OÜ H kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu, teatades kohtule apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme
Kriminaalasjas on Aivar LEHEMETS’ale esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i Erik Kodar´a, U.E-ga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5 krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni. ….. selles ,et tema 26.augustil 2006.aastal kella 10.00 paiku X asuvast M kauplusest võttis võõra vara omastamise eesmärgil ühe 2,0 liitrilise pudeli õlut Bear Hele väärtusega 21.30 krooni, pani selle kaasas olnud kotti, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 2,0 liitriline pudel õlut Bear Hele tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime pandud sissetungimisega pani Aivar Lehemets toime
….selles , et tema ajavahemikul 01.01.2006.a kuni 31.03.2006.a lülitus ebaseaduslikult OÜ H hallatavasse elektrivõrku X maakonnas X vallas X külas majas nr X, tarbides elektrienergiat 1259 kwh, millega tekitas OÜ-le H varalist kahju summas 1296.50 krooni. Energia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani Aivar Lehemets toime
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i Erik Kodar´a, Aivar Lehemets´aga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5 krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime panud 7
Ringkonnaprokurör kohtulikes vaidlustes kvalifitseeris U.E-le esitatud süüdistuse ümber
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi. Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, tema olles 30.04.2004.a karistatud Viljandi Maakohtu poolt Liiklusseadus § 74'19 alusel arestiga 5 ööpäeva ja 30. juuni12004.a. Viljandi Maakohtu poolt
järgi 7 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, kohtuotsus jõustus 13.07.2004.a.: 12.07.2004.a kella 23.40 ajal juhtis X, X vallas, X-X tee 1 km-1 mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. 07.08.2004.a kella 23.00 ajal X, Harku vallas, X-X tee 1,5 km-1 juhtis mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. 07.09.2004.a kella 18.20 ajal X, X vallas, X tee 1 km-1 juhtis mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX XXX olles joobeseisundis , 04.10.2004.a kella 03.05 ajal X, X vallas, X-X tee 1 km1 juhtis mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes, 18.02.2005.a kella 21.35 ajal X vallas X alevikus X teel juhtis mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes, Mootorsõiduki juhtimisega isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani U.E toime
Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, et tema isikuna keda on 30.04.2004.a Viljandi Maakohtu poolt karistatud
järgi 7 kuulise vangistusega 18 kuulise katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, kohtuotsus jõustus 13.07.2004.a., juhtis 07.08.2004.a kella 23.00 ajal Xl, X vallas, X-Xtee 1,5 km-1 mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, omamata selleks juhtimise õigust, juhtis 07.09.2004.a kella 18.20 ajal X, Xvallas,X tee 1 km-1 mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX XXX, omamata selleks juhtimise õigust, juhtis 04.10.2004.a kella 03.05 ajal X, Xvallas, X-X tee 1 km-1 mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust, juhtis ta 14.02.2005.a kella 20.15 ajal Xl, X vallas, X-X-Xtee 17 km-1 mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust, juhtis ta 18.02.2005.a kella 21.35 ajal X vallas Xalevikus Xteel mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega pani U.E toime
Kriminaalasjas on Erik KODAR´ile esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i U.E, Aivar Lehemets´aga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse 8
Tuvastatud asjaolud Esitatud süüdistuses H.J tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. kummide varguses / kohtutoimik lk. 151 pöördel /. H.J kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik asus seisukohale, et H.J-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud mahu osas /kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Esitatud süüdistuses Aivar LEHEMETS tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. kummide varguses, elektrienergia varguses täielikult / kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Aivar LEHEMETS kaitsja, vandeadvokaat Neeme Leok asus seisukohale, et Aivar LEHEMETS’ale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud mahu osas /kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Esitatud süüdistuses U.E tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. täies mahus
151 pöördel /. U.E kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem asus seisukohale, et U.E-le esitatud süüdistuses võtab ta kaitsealuse positsiooni, varguse süüdistuse osas leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud /kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Esitatud süüdistuses Erik KODAR ei tunnista end üldse süüdi / kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Erik KODAR kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar asus seisukohale, et Erik KODAR’ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud /kohtutoimik lk. 151 pöördel /. Süüdistatav H.J andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: tal oli sünnipäev ning U.E ning E.Kodar tulid tema poole, kell võis olla 10-ne paiku õhtul. E.Kodar küsis oma telefoni tagasi, sellest räägiti koridoris, A.Lehemets ja U.E olid toas sel ajal. Kui alkohol sai joodud, läksid kõik 4 uut hankima, autot juhtis E.Kodar. hangiti 0,5-liitrine viin. Kui see sai otsa, siis süüdistatav ütles, et tal on sokusarved, et äkki H P ostab need ära. Sõidetigi Tõrva restorani Goodewind juurde, kuid see oli kinni, kell võis olla südaöö paiku. Sealt sõideti M.E juurde, kuid a E oli täiesti purjus. Seal oli ka M X, kes ütles, et umbkaudu teab, kus võib P elada. X tuli nendega kaasa ja Kodar juhtis. Esimese talu juures taheti küsida täpsemat teed. Oli kottpime, Kodar läks uksele koputama, süüdistatav läks koos Lehemetsaga autost välja, autosse jäid U.E ja X. Kodar koputas, aga kedagi majast välja ei tulnud, süüdistatav tegi väljas suitsu. E.Kodar jäi maja juurde, süüdistatav läks koos Lehemetsaga kuuri juurde, mis oli lukus. Süüdistatav eemaldas luku ja sisenes koos Lehemetsaga. Ta isegi ei tea, mida lootis leida. Lehemets leidis tikud ja tulemasina, kuuris oli tehnikat ja autokummid ning nad võtsidki need 4 kummi kaasa. Koos läksid auto juurde tagasi ja 9
ja 329 järgi esitatud süüdistustes ning kinnitab, et kõik oli nii, nagu süüdistustes kirjas on. Apriilis 2005.a. toimunud varguses süüdi ei tunnista. Tema poole tulid lehemets ja Kodar, kes tahtsid H.J-i juurde minna. Süüdistatav tarvitas koos lehemetsaga alkoholi. Edasi sõideti H.J-i juurde, Kodaril oli vaja telefon ära tuua, seepärast nad süüdistatava juurde tulidki, et saaks autoga ära käia. H.J-i juures kedagi ei olnud, peale nende nelja: H.J, Kodar, Lehemets ja U.E. Joodi viina, kui sai otsa, toodi juurde. Kuid ka sellest jäi väheks. H.J ütles, et tal on sokusarved, et Tõrvas on keegi, kes need ära ostab. Jõuti Ei poole, seal oli naisterahvas X. Koos mindi baariomanikku otsima: kõik 4 süüdistatavat ja M X tuli ka. Sõideti mingi maja juurde, süüdistatav jäi koos Xga autosse, ülejäänud läksid välja sarvi müüma ja viina kauplema. Sinna maja juurde jõudes oli maja pime, väljas oli ka kottpime. Kaua mehed väljas olid, ta ei tea, siis tulid tagasi ja sõideti minema. Vara kadumisest sai süüdistatav teada alles X. Mehed tulid korraga autosse tagasi, enne X linna hakati arutama, kellele müüa kummi, kuid kes konkreetselt arutasid, süüdistatav ei mäleta. Ülejäänud 3 käisid autost väljas, s.o. Kodar, Lehemets ja H.J – ja olid ära umbes pool tundi. Ei juurde tagasi jõudes selgus, et sarvi ei saadudki maha müüa. Süüdistatav ütles meestele, et mis kumme nad müüvad, käskis talle kuuluvast autost kauba välja tõsta, sest ei taha mingit jama. Enne Ei elamist öeldi, et nad võtsid sealt talu juurest kumme, siis sai süüdistatav varastatud kummidest teada. Ei pool toas nägi šokolaadikreemiga purki ja läks veel rohkem närvi ja ütles, et seda jama ta ei taha. Ei poolt kummide äraviimisega puutus ta kokku niivõrd, et palus Kodari venna autot juhtima, Kodar sõitis siis ka Ei poolt läbi ja tõstis kummid auto peale. Süüdistatav kumme näpuotsagagi puutunud ei ole. Süüdistatav leiab, et X valetab, kuid põhjust avaldada ei taha, kuna see on isiklik / kohtutoimik 225 pöördel – 227 /. Süüdistatav kinnitab, et Ei poole tagasi jõudes ütles ta varastatud asju nähes selle kummalise lause, kuna oli närvis, kuid ta ei öelnud seda otse Kodarile – keegi kolmest ütles süüdistatavale, et sealt talu juurest need saadi, aga kes ütles, süüdistatav ei tea / kohtutoimik lk. 228 pöördel /. Süüdistatav Erik KODAR andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: ta läks koos Lehemetsaga U.E poole, et minna H.J-i juurde, kes oli võlgu 500.- krooni ja telefoni. H.J oli sünnipäev, viin sai otsa, käidi viina järel, siis mindi Tõrva viina järele, üritati sarvi maha müüa, aga see ei õnnestunud, mindi Ei poole tagasi. Joodi õlut. Süüdistataval oli põues viin, ta läks tahatuppa ja jõi seda seal vaikselt omaette ja läks magama. Kui ärkas oli E üleval, laual olid viinapudelid ja võeti edasi. H.J ütles, et võta kummid võla katteks endale. Teised kõik valetavad / kohtutoimik lk. 230 /. 11
ja 329 JÄRGI Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava antud ütlused, tunnistaja Taimo Tugi ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavale U.E-le esitatud süüdistus
U.E süüdistatakse
§-es 424 ja 329 ettenähtud tegude toimepanemises.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus leiab, et lisaks U.E enda ütlustele selle kohta, et ta süüdistuses toodud aegadel ja kohtades on juhtinud mootorsõidukit nii joobes, aga ka kainelt, kuigi juhtimisõigus oli kohtuotsusega ära võetud, on tõendamist leidnud tema käitumine
ja 329 järgi järgmiste tõenditega: tunnistaja T.Tugi ütlustega selle kohta, et 2004.a. sügisel olles politseiametnikuna teenistuses, märkas ta kahtlases sõidukorras sõidukit, andis peatumismärguande. Roolis oli U.E, kel polnud ka dokumente, kuid oli joobes. Isik midagi ei vaidlustanud, ei nõudnud ka joobeekspertiisi / kohtutoimik lk. 184 pöördel ja 185 /. väärteomenetluse lõpetamiste määrustega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik / selle kohta, et U.E-na , kel on kehtiv karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobes, on taas juhtinud mootorsõidukit joobes, mistõttu esinevad tema käitumises
väärteoprotokollidega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik /, millisest nähtub kus ja millal süüdistatav mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis alkoholijoobe tuvastamise protokollidega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik /, millistes on fikseeritud süüdistataval joobe olemasolu ARK teatisega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik / selle kohta, et Viljandi maakohtu 30.06.2004.a. otsusega on süüdistavalt võetud ära 10-ks kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus ja see on kantud liiklusregistrisse. Süüdistatav U.E tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes
II. AIVAR LEHEMETS SÜÜDISTUSES
1 JÄRGI Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava antud ütlused, kannatanu esindaja ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavale Aivar Lehemets’ale esitatud süüdistus
1 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista. Aivar Lehemets’a süüdistatakse
§-is 216 lg. 1 ettenähtud teo toimepanemises.
1 näeb ette vastutuse energia kasutamise eest tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Aivar Lehemets on oma süüd tunnistanud täielikult ja andnud sellekohased ütlused. Samuti kinnitab kannatanu OÜ H esindaja Ü L , et korterite näitude ja üldnäidu vahel tekkis vahe. Lisaks sellele olid ka kaebused, et Lehemetsa korteris valgus on, aga elekter on välja lõigatud. Lähemal uurimisel selgus, et seina peal oli sidekaabli alla pandud juhe. Kokku oli 1259 kW kadu / kohtutoimik, lk. 152 pöördel /. Antud fakti kohta on OÜ H teinud politseile ka avalduse 03. aprillil 2005.a. ja arvestuse tekkinud elektrikao kohta / 12
1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. III: AIVAR LEHEMETS’ale esitatud süüdistus salajases varguses 26.08.2006.a. Maxima kauplusest. Aivar Lehemetsale on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema 26.augustil 2006.aastal kella 10.00 paiku X tee X asuvast M kauplusest võttis võõra vara omastamise eesmärgil ühe 2,0 liitrilise pudeli õlut Bear Hele väärtusega 21.30 krooni, pani selle kaasas olnud kotti, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 2,0 liitriline pudel õlut Bear Hele tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Prokurör 27.04.2007.a. esitas kohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas eelnimetatud episoodis menetlus, kuna 15.03.2007.a. jõustus Karistusseadustiku muudatus, millega dekriminaliseeriti varavastased alla 1000.- krooni väärtusega kuriteod / kohtutoimik lk. 152 /. Seega prokurör loobub antud episoodis süüdistusest ning KrMS §274 lg. 1 II lause kohaselt KrMS 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel - puudub kriminaalmenetluse alus - tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Seega tuleb Aivar Lehemets nimetatud episoodis õigeks mõista. IV. H.J, AIVAR LEHEMETS, ERIK KODAR SÜÜDISTUSES
2 P. 4,7,8 JÄRGI, U.E SÜÜDISTUSES
2 P. 4,7,8 - § 22 LG. 3 JÄRGI. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatavate antud ütlused, tunnistajate M X, Meelis E ütlused, kannatanu M T ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavatele H.J-ile ja Aivar LEHEMETS’ale esitatud süüdistus
2 p. 4,7,8 järgi ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista, samuti tuleb õigeks mõista U.E süüdistuses
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 tõendite puudumise tõttu. H.J-i , Aivar Lehemets’a ja Erik Kodar’it süüdistatakse
§-is 199 lg. 2 p. 4,7,8 ettenähtud teo toimepanemises. U.E-le esitati kriminaalasjas samuti süüdistus
MS § 268 lg. 7 alusel kuriteo kvalifikatsiooni
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi, kergendades süüdistatava olukorda.
2 p. 4,7,8 näevad ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega isikute grupi poolt, kes on varem toime pannud varguse.
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 näeb ette vastutuse kaasaaitamise eest võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega isikute grupi poolt, kes on varem toime pannud varguse. Isikute grupp tähendab kaastäideviimist.
2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Ehk siis isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Iga kaastäideviija osalus süüteos peab koos teiste kaastäideviijate osalustega süüteos täitma süüteokoosseisu, mis tähendab seda, et kaastäideviimiseks piisab, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Iga kaastäideviija panus teosse peab olema ka oluline – kaastäideviijast peab sõltuma objektiivselt süüteo täideviimine. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub
Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest - st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. A.Lehemetsa, H.J-i ja E.Kodarit süüdistatakse kaastäideviimises ehk selles, et nemad olles varem toime pannud varguse, grupis ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Valga maakonnas X vallas X külas M Tile kuuluvasse X-X talu tehnikakuuri ja varastasid sealt võõra vara omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungisid läbi akna M Tile kuuluvasse suvemajja, kust varastasid võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5 krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Süüdistatavate Lehemets, H.J ja U.E ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 24.04.2005.a. tekkis neil viina saamise eesmärgil mõte müüa H.J-i omandis olevad sokusarved H.Ple, kes Tõrvas tegeleb selliste esemete kokkuostmisega. Et nad H.P elukohta ei teadnud, kuid umbes teadis M.X, sõitsid nad viiekesi ( Kodar, H.J, Lehemets, U.E ja X ) H.P otsima. Jõudes ühe talu hoovi, mõtlesid nad sealt küsida sealt, kust võiks H.P leida. Mingit eelnevat plaani, kokkulepet varguseks neil polnud. Nimetatud süüdistavate poolt antud ütlusi kinnitab täielikult ka antud kriminaalasjas tunnistajaseisuses olev M X – eesmärk oli leida sokusarvi kokku ostev H P ning sealt 14
2 p. 4,7,8 järgi ja on leidnud ka tõendamist. Tõendeid süüdistatava Erik Kodar tegutsemisest süüdistatavate H.J-i ja Lehemetsaga grupis ehk siis ühiselt ja kooskõlastatult kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et tõendatud on, et Erik Kodar ( ning kohus on lugenud Erik Kodar poolt antud ütlused ennastõigustavateks ja ei võta neid seetõttu ka arvesse ) viibis ööl vastu 24.04.2005.a. X vallas X-X talu territooriumil, kuid milline oli tema roll toimunud sündmustes, on jäänud ebaselgeks ja kindlaks tegemata. Tõendatuks saab lugeda, et Kodar väljus autost ja läks talu uksele koputama. Süüdistatavad H.J ja Lehemets kinnitavad, et Kodar nendega autokummide varguses ei osalenud ja nad ei näinud, kus ta oli ja mis ta sel ajal tegi. Tunnistaja X ütlustest ei nähtu samuti, millega Kodar tegeles – ta ei mäleta, kes tõi koos H.J-iga autosse kummid, ta ei näinud, kes võttis akna eest ja käis majas, ta ei mäleta, kas autosse tõi moosi ja maisikepikeste paki Kodar või H.J. Pealegi peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistaja ütlused teatud toimunud faktide osas lahknevad süüdistatavate ütlustest. Samas viibis ta koos süüdistatavatega sündmuskohal, mistõttu võivad tema poolt antud ütlused olla kantud soovist vabaneda vastutusest toimunu ees. Analüüsides süüdistatavate ütlusi, nähtub üksnes süüdistatava U.E ütlustest, et X ja U.E jäid autosse, kui kõik teised väljusid. Keegi menetlusosalistest ei ole pidanud vajalikuks kontrollida ristküsitluse käigus nii süüdistatavate kui ka tunnistaja X ütluste usaldusväärsust. Seetõttu saab kohus lugeda ebausaldusväärseteks ja seetõttu kõrvale jätta ainult süüdistatava Kodari poolt ristküsitlusel antud ütlused, kuna need on ilmselges vastuolus ülejäänud tõenditega ning süüdistatav Kodar ei suutnud kohtule põhjendada, miks ülejäänud kolm süüdistatavat ja tunnistaja X tema osas valetavad. Ülejäänud ristküsitlusel antud ütlusi saab hinnata vaid kogumis koos kõikide esitatud tõenditega. Neid esitatud tõendeid kogumis hinnates jääbki selgusetuks, milline oli süüdistatava Kodari roll ööl vastu 24.04.2005.a. X-X talus toimunud sündmustel: kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kodar oleks tunginud iseseisva täideviijana akna eemaldamise teel talumajja ( ehk mitme isiku objektiivne kaasosalemine süüteo toimepanemisel, mis tähendab mitme isiku üksteisest sõltumatut ühe ja sama süüteokoosseisu realiseerimist ilma ühise ja kooskõlastatud tegevuseta kaastäideviimise mõttes ), samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et H.J, Lehemets ja Kodar oleksid tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult tungimises X-X talus kuuri ja/või talumajja. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et Kodaril olnuks sündmustes mõni osavõtja roll, näiteks kaasaaitamise näol. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et küll võib E.Kodari käitumine täita mõne muu Karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisu tunnused- ta viibis sündmuskohal, teel tagasi räägiti kummide realiseerimisest, vähemalt teel tagasi said ka X ja U.E teada, et autos on varastatud kummid ning U.E käskis need koheselt tema autost ära paigutada, mida ka koheselt Ei juures tehti, kuid ikkagi leiti hiljem varastatud kummid Erik Kodar kodust / kriminaaltoimik, köide II /. Et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, siis tuleb E.Kodar talle esitatud süüdistuses õigeks mõista tõendite puudumise tõttu. Ka H.J-ile ja Lehemetsale esitatud süüdistuse mahtu tuleb tõendite puudumise tõttu vähendada ja jätta neile esitatud süüdistusest välja tungimine läbi akna suvemajja ja sealt krõpsupaki, küpsisepaki ja pooliku Nussa kreemi varastamine. Süüdistatavat U.E süüdistati esmalt samuti varguse kaastäideviimises, kohtulikes vaidlustes muutis prokurör kvalifikatsiooni samade asjaolude pinnalt ning leidis, et U.E tegu tuleb kvalifitseerida vargusele kaasaaitamiseks, kuna ei ole tõendeid, et tema 16
1 kohaselt.
3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seega on kaasaaitamine teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine füüsiliselt või nõuande, juhatuse, plaani või eelneva lubaduse andmise teel ( vaimne kaasaaitamine ) või aineliselt – sündmuskohale sõidutamine, süüteovahendi andmine jne. Prokurör on leidnud, et kaasaaitamine seisnes süüdistatavale kuuluva autoga tallu sõitmises ja sealt kummide äravedamises Ei poole. Kohus sellega ei nõustu. Eespool kohus kirjeldas U.E, H.J-i ja Lehemetsa ning X kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et autoga mindi otsima H P, et talle viinaraha saamise eesmärgil sokusarved müüa. X-X talust sooviti teed küsida, sinna jõudmiseni ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et asjaosalistel oli soov minna vargile ning et varguse toimepanemiseks andnuks U.E ainelist kaasabi talle kuuluva sõiduki toimepanijate kasutusse andmisega või sündmuspaigale sõidutamisega. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, jõudis kohus järeldusele, et soov panna toime süütegu ilmnes varguse täideviijatel koha peal, kui selgus, et talus kedagi ei elune. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest kaasaaitamistegu, millega oleks U.E toetanud võõrast, täideviijate poolt toime pandud tegu. Eeltoodud tõendite alusel kohus leiab, et süüdistatavate H.J ja LEHEMETS poolt toime pandud tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavad H.J ja Aivar LEHEMETS tuleb tema poolt toime pandud kuriteos
2 p. 4,7,8 järgi süüdi mõista ja neid tuleb karistada; Erik KODAR tuleb tõendite puudumise tõttu
2 p. 4,7,8 järgi õigeks mõista, samuti tuleb tõendite puudumise tõttu õigeks mõista U.E süüdistuses
2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi. Karistusseadustiku ( edaspidi
) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.J vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises.
2 p. 4,7,8 sätestatud teo on süüdlane toime pannud otsese tahtlusega – teada saades, et talus kedagi ei ole, otsustasid teise süüdistatava Lehemetsaga ringi vaadata, et kas õnnestub midagi kaasa võtta. H.J-i on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, neist viimati reaalse vangistusega, mille kandmisest vabanes 11.02.2004.a. / kohtutoimik lk. 20-23 /. Süüdistatava Aivar LEHEMETS vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises.
2 p. 4,7,8 sätestatud teo on süüdlane toime pannud otsese tahtlusega – teada saades, et talus kedagi ei ole, otsustasid teise süüdistatava H.J-iga ringi vaadata, et kas õnnestub midagi kaasa võtta. Aivar LEHEMETS’a on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, 17
U.E on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, neist viimati tingimisi vangistusega: Viljandi Maakohtu 30.06.2004.a. otsusega karistati teda
järgi 7 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks / kohtutoimik lk. 32-35 /. Kohus leiab, et süüdlastele tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju neile ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi süüdlasi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdistatavat H.J-i tuleb
2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega. Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – tegu on toime pandud 2005.a. aprillis, seega rohkem kui kaks aastat tagasi - ja süüdlase isikut – isik ei pannud tegu toime katseajal-, ei ole vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas, mistõttu jätta karistus tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata, kui ta maksimaalse, s.o. kolmeaastase katseaja jooksul, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka, peab katseaja pikkus olema maksimaalne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada
2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nelja kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Kohus leiab, et süüdistatavat Aivar LEHEMETS’a tuleb
2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega. Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – teod on toime pandud 2005.a. aprillis, seega rohkem kui kaks aastat tagasi - ja süüdlase isikut – isik ei pannud tegu toime katseajal-, ei ole vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas, mistõttu jätta karistus tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata, kui ta maksimaalse, s.o. kolmeaastase katseaja jooksul, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka, peab katseaja pikkus olema maksimaalne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada
2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nelja kuu pikkuse vangistusega ja
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kolme kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistused tuleb liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks seitse kuud vangistust tingimisi 3aastase katseajaga.
1 alusel tuleb sellest maha arvata süüdlase poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 39 päeva. Kohus leiab, et süüdistatavat U.E tuleb
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja
Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – teod on toime pandud 2004.a. teisel poolel, seega kolm aastat tagasi ning isiku käitumisest on näha, et 18
ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistada sanktsiooni miinimumi lähedaselt –
järgi 2-kuulise vangistusega ja § 329 järgi 1-kuulise vangistusega ning
1 alusel tuleb raskemat üksikkaristust suurendades mõista liitkaristuseks 2 kuud ja 10 päeva vangistust. Kuna süüdistataval on ärakandmata Viljandi Maakohtu 30.06.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest 7 kuud vangistust, siis U.E-le tuleb mõista liitkaristus arvestades Viljandi Maakohtu 30.06.2004.a. mõistetud karistust.
2 kohaselt suurendatakse sel juhul talle uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb mõista U.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üheksa kuud ja kümme päeva vangistust.
1 alusel tuleb sellest maha arvata süüdlase poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 9 kuud ja 10 päeva, mistõttu tuleb lugeda mõistetud liitkaristus täielikult kantuks.
1 alusel tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus võtta ära aga maksimaalses määras, arvestades asjaolu, et rikkumised on isik toime pannud süstemaatiliselt väga lühikese aja jooksul. KrMS § 180 lg. 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg. 1 p. 1 järgi II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5-kordne palga alammäära korrutis ( 1,5X3600.- ), s.o. 5400.- krooni. Tsiviilhagi kriminaalasjas on esitanud M T summas 310.- krooni ja OÜ H summas 1926.50 krooni nõudes. Kohus leiab, et OÜ H tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses – tekitatud kahju on leidnud täielikku tõendamist. M T poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o. 150.- krooni ulatuses, sest kohus vähendas varguses süüdimõistetute süüdistuse mahtu suvemajja tungimises ja seal varastamises ja lõhkumises. KrMS § 180 lg. 1 ja § 175 lg. 1 p 5 alusel kuulub U.E-lt väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 7.- krooni riigi tuludesse. KrMS § 180 lg. 1 ja § 175 lg. 1 p. 1 alusel kuulub H.J-ilt , Aivar LEHEMETS’alt ja U.E-lt väljamõistmisele kaitsja, s.o. vandeadvokaadi või tema vanemabi osavõtu eest kriminaalasjas väljamaksmisele kuuluvad summad nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses osalemise eest täies mahus. KrMS § 181 alusel jätta Erik Kodari osas tekkinud menetluskulud riigi kanda. Annemarie Gerassimov Kohtunik 20.12.2007.a. 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.