Obsah (7)

§ 113§ 307§ 117§ 65§ 68§ 74§ 75

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-14463 (06230101095) Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Violetta Kõvask Rein Põl

§ 113

järgi, Viktor E.Z-i süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi ja K.R-i süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatavad Jevgeni KUZJAKIN, elukoht: XXX, isikukood 36607010031, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel –vene keel, töötas mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld E.Z , elukoht: XXX , isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, tõkend –elukohast lahkumise keeld K.R , elukoht: XXX , isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, 8.kl.haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306, 311, 313, 318 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jevgeni KUZJAKIN

§ 117

lg 1 ja § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita karistusele eelmise 23.11.2006.a.

Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistus -4 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha, seega kandmisele kuulub 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.08.2006.a.

– 09.08.2006.a. (kokku 3 päeva) lugeda karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 14.06.2007.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada, võtta Jevgeni Kuzjakin vahi alla kohtusaalis. Süüdi tunnistada E.Z

§ 307

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX, Harju maakond;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.Z katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 14.06.2007.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada K.R

§ 307

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX maakond; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.R katseajal Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 14.06.2007.a.  Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Jevgeni Kuzjakin’ilt riigituludese sundraha 9000,- krooni, ekspertiisitasu 9647,48 krooni ja kaitsjatasud summas 25063,20 krooni. Välja mõista E.Z-ilt riigituludesse sundraha 5400,-krooni. KrMS §180 lg 3 alusel E.Z-i kaitsjatasud summas 8224,60 krooni jätta riigi kanda. Välja mõista K.R-ilt riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasud summas 17971,40 krooni. Menetluskulud (sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasud) Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB EÜP, viitenumber XXX. kanda Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Kannatanu VL loobus kohtus tsiviilhagist. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Jevgeni Kuzjakin on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema viibides 02.08.2006.a.a ajavahemikul kella 12.00 kuni 18.00 Tallinnas Männiku karjääris tekkinud tüli käigus lõi DL korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, tekitades D.L eluohtlikud pea- ja kehavigastused, mille tagajärjel DL suri sündmuskohal . Seega pani Jevgeni Kuzjakin toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.Z on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles teadlik Jevgeni Kuzjakini poolt toimepandud DL tapmisest, ehk I astme kuriteost, ei teatanud sellest ametivõimudele. Seega pani E.Z toime

§ 307lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.R on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles teadlik Jevgeni Kuzjakini poolt toimepandud DL tapmisest, ehk I astme kuriteost, ei teatanud sellest ametivõimudele. Seega pani K.R toime

§ 307lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kinnitas Jevgeni Kuzjakin, et on süüdistusest aru saanud, ta tunnistas oma süüd, kuid eitas tapmise tahtlust. Kohtuistungil kinnitas E.Z , et on süüdistusest aru saanud, ei tea milles peab end süüdi tunnistama ning ei tunnista oma süüd. Kohtuistungil kinnitas K.R , et on süüdistusest aru saanud ning tunnistab oma süüd. Jevgeni Kuzjakin seletas kohtuistungil, et tunneb teisi kohtualuseid. Kannatanuga kohtus Szolnokis, kus koos jõid, hiljem koos töötasid. Kannatanut nägi elusana viimati 02.08.2006.a., kui rannast ära sõitsid. Tol päeval K.R-iga sõitsid tööle, D lõpetas ka töö ning sõitsid Szolnokisse, kust ostsid viina. Helistasid E.Z-ile ja siis koos sõitsid karjääri. Ennem käisid veel poest viina ostmas. Istusid, jõid ja rääkisid. D oli jälle kellegile raha võlgu, tekkis sõnelus sellel teemal, D solvas teda ning ta vihastas, võttis oksa, ei löönud D , lihtsalt tõstis käe. Paar tundi istusid, rahunesid maha. K.R ja E.Z läksid suplema. Ta jäi D kahekesi. D ütles jälle midagi halvasti ja ta lõi teda paar korda vastu nägu jalaga. D läks eemale, kus ta maha kukkus, 10 minutit oli maas. K.R ja E.Z tulid veest ning hakkasid asju kokku panema. Siis aitasid K.R ja E.Z tal D tirida puu alla ja sõitsid ära. Ta tegelikult täpselt ei tea mitu korda ta D lõi. Ära sõitsid nad umbes kella viie aeg. D oli väga purjus, hingas, korises. K.R katsus tal pulssi, kõik oli korras. D surmast sai teada 04.08.2006.a. politseitöötajalt. Laupäeval ta palus helistada D , et miks ta tööle ei ilmunud, kuid D ema ütles, et otsige teda surnukambrist. Kui kannatanut lõi, ei mõelnud milline võib tagajärg olla. D meeldis koos töötada ja natuke juua, mitte palju, sest siis hakkas D palju halbu sõnu rääkima. Tappa D ta ei tahtnud, sellist kavatsust tal polnud. Kuid saab aru, et tema tegevuse tagajärjel saabus DL surm. E.Z seletas kohtuistungil, et tunneb Kuzjakinit ja K.R-i. Kannatanut ei tundnud, ainult Kuzjakini kaudu, kuna tahtis nende brigaadi tööle minna. Kannatanut nägi elusana viimati 02.08 kui Kuzjakin ja K.R talle taksoga järgi tulid, umbes kella 13 – 14 ajal. Taksos olid Kuzjakin, K.R ja L . Sõitsid Männikule, läksid poodi, et viina võtta ja siis sõitsid Männiku 33 bussi lõpppeatusse. Läksid karjääri, kus ujusid ja jõid. L ja Kuzjakin rääkisid omavahel ning ta kuulis, et nad hakkasid rääkima ebatsensuurselt. Püüdis neid maha rahustada mitu korda. Nemad jäid istuma randa ja ta läks ujuma. Seda ei näinud mis rannal toimus. Veest välja tulles seisis kaldal K.R, kes rääkis mobiiliga. K.R karjus, et laps sündis, viskas telefoni ära ja hüppas vette. D lamas põõsaste juures. Ta arvas, et D on nii purjus, et sellepärast korises ja norskas. Kui asju kokku hakkasime panema, siis Kuzjakin ütles, et las magab välja. Panime riidesse ja jätsime D sinna. Tema kannatanut ei puutunud. Läksid bussi lõpppeatusse, Kuzjakin läks taksot otsima ning sõitsime Szolnoki juurde. Kannatanu surmast sai teada Kuzjakini pruudilt, et Jevgeni võeti kinni. Kuzjakiniga D surmast ei rääkinud. Kohus avaldab tl 115 „Sellest, et D on surnud, sain teada päev või paar hiljem Szolnoki kaupluse juures asuval turul, kui kuulsin, et D otsitakse. Aimasin, et D on surnud. Jevgeni suhtus D surma suhteliselt külmalt“. Mina sellest ei rääkinud. Mina astusin Kuzjakinile ja L e vahele siis, kui Kuzjakin puuoksaga jooksis L järgi. Kohus avaldab tl. 115 „Nägin kuidas, Jevgeni lõi D jalaga vastu tagumikku“. Nii see tõesti oli. Mind võeti kinni kodust. Ennem ei läinud politseisse, kuna arvasin, et Kuzjakin võeti kinni ja asjaolud on selged. Ma aitasin ainult Kuzjakinil D vedada põõsastesse. Siis ma mingeid vigastusi küll ei näinud. Liigutada oli vaja selleks, et D ei lamaks päikese käes. Praegu on mul 100% invaliidsust ja tööl ma ei käi. Mina arvasin, et D suri äkki sellepärast et okse läks kurku. K.R seletas kohtuistungil, et kaaskohtualuseid tunneb, kannatanut teadis paar kuud töö tõttu. Viimati nägi kannatanut elusana 02.08.2006.a. 02.08.2006.a. kohtusin D ja Kuzjakiniga tööl. Sõitsime kolmekesi Szolnokisse. Ostsime viina ja kuskil lõuna ajal sõitsime E.Z-ile järgi ning siis kõik koos sõitsime Männikule puhkama. D oli siis juba tugevas joobes, mina ja Kuzjakin olime joonud, E.Z oli kaine. Männikul istusime ja jõime. D juua ei andnud, kuna ta kogu aeg solvas Kuzjakinit ebatsensuursete sõnadega. E.Z läks ujuma ja mina võtsin kaldal riidest lahti. Kuulsin, et D ütles, et anna juua, Kuzjakin ütles, et sulle ei ole vaja, et sa pead kainenema. D hakkas jälle solvama ebatsensuurselt, Kuzjakin talle midagi ei vastanud. Siis läksin ujuma, kui jõudsin veeni helises mul telefon ning sain teada, et mul sündis poeg. Jooksin vette ja hakkasin ujuma. Kui kaldale suitsetama läksime jooksis Kuzjakin Di järgi oksaga. Kuzjakin hakkas kaklema Diga. Kuzjakin lõi teda vastu nägu käega. D kukkus löökidest. Löömine kestis paar minutit. Kuzjakin lõi Di jalaga ja käega rinna piirkonda ja pähe. Viktor karjus neile, et lõpetage. Kuzjakin lõpetas peksmise, kui Viktor talle tõsiselt rääkis, et lõpetagu. Kui Kuzjakin peksmise lõpetas oli D elus. Meie hakkasime riidesse panema, oli vaja sõitja ja D lamas maas. D hingas. Kui hakkasime ära sõitma, siis Kuzjakin ütles, et D magab välja ja siis läheb koju. Meie Viktoriga tahtsime Di kaasa võtta. Kui ära hakkasime minema, siis Viktor ütles, et paneme ta kuhugi vilusse, et ei oleks päikse käes. Kuzjakin ja Viktor tõmbasid ta villusse kuna D ise käija ei saanud. Peale seda läksime tagasi Szolnokisse. Di surmast sain teada Juri Vozmilovilt. Kui sain Di surmast teada, siis ütlesin seda Kuzjakinile. Kuzjakin oli imestunud. Dil ei olnud nähtavaid vigastusi, hindasin tema olukorda, kui lihtsalt väga purjus inimene. Kannatanu VLseletas kohtuistungil, et kohtualuseid ei tunne vaid on kuulnud neist. Tean ainult telefoni suhtlemist oli nende vahel. D sai tööle ja siis sokutas sinna tööle ka Kuzjakini. Pärast seda tekkisid Dil ja Kuzjakinil konfliktid. Kuzjakin nõudis Dilt raha. D seletas, et tööandja ei maksnud raha, aga kuna D sokutas Kuzjakini tööle siis ta nagu nõudis Dilt seda raha. Kuzjakin helista ühe korra, ning kui ma küsisin miks D peab talle raha maksma siis Kuzjakin ütles, et murrab tal käed – jalad ära ja pani toru ära. D oli tihti läbipekstud. Sain aru, et sellest kambast ise ei pääse. Viimati nägin poega 02.08 kui mina ja D läksime tööle. Ma ütlesin, et tule õhtul kainena, sest lähme korterit vaatama. Kuna 19.

1. oleks ta saanud 30 aastaseks , üürisin talle korteri. 02.08 ta ei tulnud koju, mobiili tal ei olnud. 03.08 tulin töölt teda ei olnud, kuskil õhtul peale 10 helistas E.Z. Ta oli purjus ja palus Di telefoni. Ütlesin, et ei ole teda 2 päeva näinud. 04.08 helistas 13 paiku tema sõber Švenov ja ütles, et tuleb mulle järgi. Kui Švenov helistas, ütles, et Diga on midagi juhtunud, siis ma võtsin välja kõik kiirabi numbrid. Noored ütlesid, et D on vist tapetud, et teda tundis foto järgi ära Juri Vozmilov. Reedel, kui teadsin, et D on surnud, õhtul helistas Kuzjakin ja üsis Di telefoni. Ma ütlesin, kas teil häbi ei ole, et D on tapetud ja teie olete veel vabaduses. Ta vastas, et seni veel küll. Sain riigilt 5500,- krooni, ülejäänud tsiviilhagist loobun. Tunnistaja JV seletas kohtuistungil, et tunneb Kuzjakinit ja E.Z umbes 3 – 4 aastat, K.R-i on paar korda näinud. Di tundsin lapsest saadik. Teadsin, et Dil on kohtualustega konfliktsed suhted. Nii kui tarbisid alkoholi, kohe riidlesid. Di nägin viimati 02.08 hommikul Szolnoki turul koos Kuzjakini, K.R-iga ja vist Viktor ka. D tuli minu juurde ja ütles, et sõidavad Männikule ujuma. D küsis raha, ma ei andnud. Järgmisel päeval nägin Szolnoli turul K.R-i. Küsisin, kus D on, ta vastas, et jäi randa magama. Tundsin huvi, kuna nad töötasid koos ja olid alati koos aga see päev ei olnud. Järgmisel päeval tuli minu juurde politsei ja näitas pilti. Tundsin ära Di ja sain teada mis juhtunud oli. Küsisin Kuzjakinilt miks te tapsite. Kuzjakin ütles, et D jäi randa magama, aga kaklusest ei rääkinud. E.Z ütles, et ei ole midagi näinud, et ta jäi neist sinna magama. Ma seostasin Di surma kohtualustega, kuna nad sõitsid ju koos Männikule. Fotol oli D kohustavas seisus. E.Z ütles, et nad käisid seal ujumas ja Di ja Kuzjakini vahel oli mingi arvete klaarimine. Pärast D lamas ja nad lohistasid teda põõsastesse ning sõitsid minema. Tunnistaja SN seletas, et süüdistatavaid ja kannatanut ei tunne. 02.
2. tahtsin Männiku karjääri telki püsti panna, käisin ringi ja otsisin platsi, kui nägin põõsastes riideesemeid. Läksin vaatama ja nägin inimkuju. Arvasin, et äkki on inimene purjus. Läksin ligemale ja märkasin, et ei hinga. Meesterahvas lamas selili, jalanõud olid visatud rinna peale. Siis nägin kahte lohistamisjälge rannast kuni selle kohani. Vigastusi ei näinud, aga terve nägu, kõrvad, nina olid täis sipelgaid ja putukaid. Kui seda kohta tähelepanelikult vaadata, siis võis märgata küll tee äärest. Ma helistasin 112 ja kutsusin abi. Algul tuli kiirabi, siis patrullauto. Tunnistaja SN seletas, et tunneb kohtualuseid ning Kuzjakiniga on 4 aastat lähedased suhted. Meil ühist majapidamist ei ole aga intiimsuhted on Kuzjakiniga. E.Z ja K.R-i tunnen ja teadsin, et töötavad Kuzjakiniga koos. Di tundsin läbi Kuzjakini, kuna nad töötasid koos. Nad töötasid Szolnoki lähedal, tegelesid plastikakende paigaldamisega. Dennissi nägin elusalt viimati Szolnoli turul, kui nad sõitsid Männiku karjääri 12 – 14 vahel ja olid minu kioski juures. Järgmisel päeval nägin Kuzjakinit, kes palus, et ma helistaks Di koju. Kuzjakin ütles, et tal ei ole krediiti, palus, et ma küsiksin, kas kõik on korras. Hommikul ei saanud kedagi kätte, aga õhtul sain kätte. Naisterahvas võttis toru, sain aru, et Di ema, palusin Di telefonile. Ta vastas, et otsige Di morgist. Samal päeval helistasin Kuzjakinile ja ütlesin, mis mulle vastati. Kuzjakin ütles, et ei tea midagi, et jätsid Di sinna, kuna ta oli väga purjus. Kui Kuzjakin viidi politseisse, helistasin E.Z-ile. Mõne päeva pärast võeti Kuzjakin kinni. Kuzjakini tuttava Aleksandri käest sain teada peale kinnipidamist, et võeti kinni Szolnoki peatuses. Aleksander ütles, et DLtapmise kahtlusega võeti Kuzjakin kinni. Helistasin E.Z-ile, et Kuzjakin võeti kinni. E.Z tuli minu juurde rääkima, ütlesin, et seoses tapmisega. E.Z oli imestunud, rääkis sama juttu mis Kuzjakingi, et käisid ujumas ja jätsid Di sinna. Kuzjakin ütles, et nad läksin riidu Männikul. Kuzjakin võib-olla rääkis, et solvangute peale lõi Di ja lohistasid päikese käest vilusse. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et Jevgeni Kuzjakini, E.Z-i ja K.R-i süü on tõendatud nende enda kui ka kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega, samuti ka asjas leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikke tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl. 2 – 10); - eksperdi arvamus (surnu kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 661 – 04.08.2006.a.)(tl. 25 – 41), milles nähtub, et DLsurma põhjuseks olid eluohtlikud tervisekahjustused – pea kinnine tömp trauma peaaju põrutuse ja ajukelmetealuste verevalumitega. Pea trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma hulgaliselt jõulistest löökidest pea piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt rusikaga, kängitsetud jalaga). D.L ´l esineb veel üks eluohtlik tervisekahjustus – kehatüve kinnine tömp trauma verevalumitega paremat neeru ümbritsevates kudedes, kusepõit ja parema kusejuha ümbritsevates kudedes, kõhunäärme sabaosas ja peensoolekinnisti ülaosas ning tühisoolearteri ja põrna rebenditega. Mis võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgaliselt jõulisest löökidest kehatüve piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega. Kannatanul esinesid ka mitteeluohtlikud tervisekahjustused – verevalumid, nahaalused verevalumid ja nahaalused verevalumid nahamarrastustega. Kohus leiab, et kriminaalasja arutamisel kohtus ei leidnud tõendamist, et Jevgeni Kuzjakin pani toime DL tahtlikku tapmise. 2.augustil Männiku karjääris oli kannatanu ja jevgeni Kuzjakini vahel tekkinud riid, Kuzjakin kinnitas kohtus ka ise, et ta lõi korduvalt kannatanut nii jalgade kui ka rusikatega pea ja keha piirkonda, kannatanu kukkus. Kuzjakin, Starsov ja E.Z jätsid veel elusa läbipekstud D.L põõsastesse lebama, kella 17 paiku teda leidis juba surnuna tunnistaja N . Nagu nähtub laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktist olid D.L tuvastatud eluohtlikud kehavigastused – pea kinnine tömp trauma peaaju põrutuse ja ajukelmete aluste verevalumitega, kehatüve kinnine tömp trauma siseorganite rebenditega, mis olid ka tema surma põhjuseks. Nimetatud vigastused olid elupuhused ning olid tekkinud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma hulgalistest löökidest pea ja keha piirkonda rusikatega ja kängitsetud jalgadega. Seega Kuzjakini kohtus antud ütlused on kooskõlas ka kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud ekspertide arvamusega , on tuvastatud, et just Kuzjakin tekitas tahtlikult D.L e raskeid tervisekahjustusi, oli põhjustatud oht elule ning nende kahjustuste tagajärjel saabus D.L surm. Lüües korduvalt raskes alkoholijoobes kannatanut käte ja jalgadega, seega jõuga, mis põhjustas kannatanu kukkumise, võis ja pidi Kuzjakin ette nägema surma saabumise võimalust, seega subjektiivsest küljest iseloomustab tema käitumist ettevaatamatus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuna Jevgeni Kuzjakin oma tegevusega põhjustas DL surma ettevaatamatusest, tema poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 113

–

§ 117lg 1 ja § 118 p 1 järgi.

E.Z-i ja K.R-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud

§ 307lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Jevgeni Kuzjakin on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud kahel korral, teda süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolud puuduvad, vastavalt eksperdi arvamusele (ambulatoorne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 162 – 11.10.2006.a. )(tl. 106 – 108), Jevgeni Kuzjakin ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Kuriteo sooritamise ajal oli Kuzjakin tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Kohus leiab, et J.Kuzjakinile tuleb mõista karistuseks reaalse vangistuse. E.Z on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, teda süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, tema karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. E.Z on invaliid, (tl. 89 – 90), Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni poolt 24.05.2007.a. on määratud E.Z-ile püsiv täielik töövõimetus, ning funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tööga elatist teenima. Määrates talle vangistuse võib tema suhtes kohaldada

§ 74,75 sätteid, anda ta kriminaalhooldaja järelevalve alla.

K.R on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, teda süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, ka talle võib kohtu arvates määrata tingimusliku karistuse, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalasja materjali juures asitõendeid ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Tsiviilhagid puuduvad. Violetta Kõvask Kohtunik Rein Põld Rahvakohtunik Heinar Loosaar Rahvakohtunik