Obsah (18)

§ 199§ 215§ 202§ 214§ 323§ 280§ 25§ 64§ 68§ 61§ 263§ 65§ 87§ 75§ 73§ 74§ 218§ 266

1-06-11700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu, Kalevi 1, Kriminaalasja number 1-06-11700 (05260102222, 06260100

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 280 lg 1, § 25 lg 1, 2, 4 – § 215 lg 2 p 1, 3 järgi, G.L-i süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi, E.T süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 1, 2, 4 –

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi, U.E süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi, R.S-i süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 1, 2, 4 -

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi, Andrei Mihelsoni süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi, F.O süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 202

lg 2 p 2 järgi, Aleksei E.T süüdistus

§ 215

lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 323 järgi, Alevtina Kapajeva süüdistus

§ 215

lg 2 p 3 järgi, F.L-i süüdistus

§ 214lg.

2 p. 4 ja § 263 p. 1 järgi ja Andrei Kuropatkini süüdistus

§199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi A.K Elukoht: X, isikukood: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 2 korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 14.04-15.04.2005.a., 20.04.21.04.2005.a., kohtueelsel uurimisel olnud tõkendiga vahistatud 31.05-30.11.2005.a. 1 Kaitsja Süüdistatav Advokaat Valli Murde G.L Elukoht: X, isikukood: XXX, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav F.O Elukoht: X, isikukood: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 5-l korral: 1) 02.06.1994.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta tingimisi katseajaga 2aastat; 2) 27.06.1995.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud; 3) 19.08.1999.a Tartu Linnkohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta 10 kuud; 4) 17.04.2002.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1aasta 4 kuud; 5) 27.10.2003.a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 – § 25 lg 1, 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav E.T Elukoht: X, asukoht: Tartu Vangla, isikukood: XXX, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 4 korral Kohaldatud tõkend – vahistamine Tartu Maakohtu 05.05.2006.a. vahistamismääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2006.a. kahtlustatavana kinni peetud 04.05.-06.05.2005.a., 10.05.11.05.2005.a., 19.05-20.05.2005.a., 14.09.-15.09.2005.a., kohtueelsel uurimisel olnud tõkendiga vahistatud 31.05.-21.07.2005.a. ja 02.12.2005.a.-03.04.2005.a. Vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav U.E Elukoht: X, isikukood: XXX, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 2 korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 19.05.-21.05.2005.a., s.o. 3 päeva Vandeadvokaat Niina Agarjova 2 Süüdistatav R.S Elukoht: X, isikukood: XXX, , Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3 korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 23.05.-25.05.2005.a., 26.05.2005.a., 31.05.-01.06.2005.a., 14.09.- 16.09.2005.a. Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Andrei Mihelson 25.05.- Elukoht: X, isikukood: 39006182727, töökoht: FIE juures autopesija Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav Aleksei E.T Elukoht: X, asukoht: Tartu Vangla, isikukood: 39106142746, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 1 korral Kohaldatud tõkend – vahistamine Tartu Maakohtu 05.05.2006.a. vahistamismääruse alusel, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2006.a. ja 14.09.-16.09.2005.a., 22.- 24.01. 2006.a. 24.-26.01. 2006.a. Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Alevtina Kapajeva Elukoht: X, isikukood: 48905252744, Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3 korral Advokaat Aivar Hint Süüdistatav F.L Elukoht: X isikukood: XXX, Varasem karistatus puudub Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav Andrei Kuropatkin Elukoht: X, isikukood: 38706082736, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 4 korral 3 Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, § 309 lg. 3 ja § 313 lg. 1 Õigeks mõista A.K

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 07.04.2005.a.; 14.04.2005.a. kella 15 ja 15.30 vahel; 14.04.2005.a. kell 17; 20.04.2005; 21.05.2005.a. ja 31.05.2005.a. Õigeks mõista E.T

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses toimepandud tegudes järgmistel kuupäevadel: 10.05.2005.a. ja 30.05.2005.a. Õigeks mõista R.S

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses 10.05.2005.a.

toimepandud teos ning

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses 21.08.

kuni augusti lõpuni 2005.a. ja 10.09.2005.a. toimepandud teos. Õigeks mõista Aleksei E.T

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses 24.11.2005.a.

toimepandud teos. Õigeks mõista Aleksei E.T

§ 323järgi.

Õigeks mõista Alevtina Kapajeva temale esitatud süüdistuses

§ 215lg.

2 p. 3 järgi. Süüdi tunnistada A.K

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.K

§ 280lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada A.K

§ 25

lg 1, 2, 4 – § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõista A.K liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.05-30.11.2005.a. ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04-15.04.2005.a., 20.04.-21.04.2005.a., s.o. 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva ning A.K ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Süüdi tunnistada E.T

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.T

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64lg.

1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista E.T liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.05.06.05.2005.a., 10.05.-11.05.2005.a., 19.05-20.05.2005.a., 14.09.-15.09.2005.a. ning eelvangistuses viibitud aeg 31.05.-21.07.2005.a. ja 02.12.2005.a.-03.04.2005.a. ja 04.05.2006.a.- 03.04.2007.a., s.o. 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva ning E.T ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Aleksei E.T

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

4 Süüdi tunnistada Aleksei E.T

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aleksei E.T

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõista Aleksei E.T liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2006.a.03.04.2007.a. ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.09.-16.09.2005.a., 22.- 24.01.2006.a. 24.-26.01. 2006.a. s.o. 11 (üksteist) kuud ja 8 (kaheksa) päeva ning Aleksei E.T ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Süüdi tunnistada R.S

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada R.S

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64lg.

1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista R.S-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.05.25.05.2005.a., 25.05.-26.05.2005.a., 31.05.-01.06.2005.a., 14.09.- 16.09.2005.a. s.o. 10 päeva ning R.S-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Süüdi tunnistada U.E

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.21.05.2005.a., s.o. 3 päeva ning U.E ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada G.L

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.L

§ 214lg.

2 p. 4 järgi ja mõista talle

§ 61lg.

1 alusel alla alammäära karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust Süüdi tunnistada F.L

§ 263

p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (luus) kuud vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista F.L-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Andrei Kuropatkin

§199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Andrei Kuropatkin

§ 202

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Andrei Kuropatkini 5 liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.O

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.O

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista F.O liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Makaohtu 27.10.2003.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuue) kuu võrra ja mõista F.O kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Andrei Mihelson

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja vabastada ta karistusest

§ 87lg.

1 alusel.

§ 87lg.

1 p. 2 ja lg. 2 alusel allutada Andrei Mihelson 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule ning kohustada teda täitma

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 73lg.

1, 3 alusel ei pöörata Andrei Kuropatkinile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Andrei Kuropatkin 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kui

§ 73lg.

4, 5 ei tulene teisiti.

§ 74lg.

1, 3 alusel ei pöörata A.K-le, G.L-ile, E.T-le , Aleksei E.T-le, U.E-le , R.S-ile ja F.L-ile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Aleksei E.T 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel, A.K, E.T ja F.L 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel, G.L , U.E ja R.S 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja igaüks täidab nõuetekohaselt talle katseajaks täitmiseks määratud

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg.

2 alusel määratud kontrollkohustusi ning kui

§ 74lg.

4-6 ei tulene teisiti.

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised:

1. elada kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 6
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2 ja 7 alusel määrata E.T-le katseajaks kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

§ 75lg.

2 p. 4 ja 7 alusel määrata Aleksei E.T-le katseajaks kontrollkohustused: - jätkata õpinguid põhihariduse ja eriala omandamiseks; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. E.T ja Aleksei E.T tõkendid – vahistamine tühistada ja vabastada nimetatud süüdistatavad vahi alt kohtusaalis. Kohaldada E.T-le ja Aleksei E.T-le tõkend – elukohast lahkumise keeld. KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast Tartu, Annemõisa 1-1, ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. A.K, E.T , Aleksei E.T, U.E , R.S-i , Andrei Mihelsoni, F.L-i ja Andrei Kuropatkini tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. F.O tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema karistuse kandmisele asumise järel. Rahuldada tsiviilhagid järgmiselt: Välja mõista A.K-lt ja G.L-ilt solidaarselt 3400 (kolm tuhat nelisada) krooni M.M. kasuks, 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni V.K. kasuks, 3500 (kolm tuhat viissada) krooni J.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista A.K-lt ja F.O-lt solidaarselt 50 (viiskümmend) krooni V.A. kasuks, 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni, A.G. kasuks, 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni V.K. kasuks, 4285 (neli tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni I.L. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista A.K-lt ja E.T-lt solidaarselt 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni J.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista A.K-lt, E.T-lt ja R.S-ilt solidaarselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni O.P. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista E.T-lt , Andrei Mihelsonilt ja R.S-ilt solidaarselt 6010 (kuus tuhat kümme) krooni V.T. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista R.S-ilt 4000 (neli tuhat) krooni M.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista R.S-ilt ja E.T-lt solidaarselt 3500 (kolm tuhat viissada) krooni T.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt 5000 (viis tuhat) krooni T.L. kasuks, 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni A.H. kasuks ning 3000 (kolm tuhat) krooni V.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista A.K-lt 1998 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni OÜ R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista E.T-lt ja Aleksei E.T-lt solidaarselt 1545 (üks tuhat viissada 7 nelikümmend viis) krooni K.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt 3000 (kolm tuhat) krooni O.A. kasuks, 1415 (üks tuhat nelisada viisteist) krooni K.P. kasuks, 800 (kaheksasada) krooni J.T. kasuks, 9000 (üheksa tuhat) krooni M.O. kasuks, 1212 (üks tuhat kakssada kaksteist) krooni O.S. kasuks, 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni J.K. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni T.R. kasuks, 500 (viissada) krooni A.S. kasuks, 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni K.V. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni K.V. kasuks, 2500 (kaks tuhat viissada) krooni S.K. kasuks, 1000 (üks tuhat) krooni A.A. kasuks, 500 (viissada) krooni R.R. kasuks, 4165 (neli tuhat ükssada kuuskümmend viis) krooni O.K. kasuks, 750 (seitsesada viiskümmend) krooni J.L. kasuks, 4500 (neli tuhat viissada) krooni M.B. kasuks, 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni R.G. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt ja Andrei Kuropatkinilt solidaarselt 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni D.S. kasuks, 1500 (üks tuhat viissada) krooni A.K. kasuks, 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni M.A. kasuks, 500 (viissada) krooni U.O. kasuks, 2500 (kaks tuhat viissada) krooni R.J. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Välja mõista Aleksei E.T-lt ja F.L-ilt solidaarselt 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni M.S. kasuks kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Alaealistel süüdistatavatel vahendite puudumisel tuleb kuriteoga tekitatud kahju tsiviilhagi ulatuses sisse nõuda nende vanematelt järgmiselt: Jelena A.K-lt A.K kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Jelena E.T-lt Aleksei E.T kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Tiiu Mihelsonilt Andrei Mihelsoni kuritegudega tekitatud kahjude katteks; Igor F.L-ilt F.L-i kuritegudega tekitatud kahjude katteks. KrMS § 310 lg. 2 alusel jätta E.M. tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 järgi jätta omanike või seaduslike valdajate valdusse neile tagastatud asitõendid järgmiselt: - auto lisatuled J.B. ; - nugade komplekt, puuride komplekt, padrunite komplekt, karp koos elektriregulaatoriga, sandaalid ja kokkupandav rest V.A. le; - amortidega jalgratas V.K. ile; - habemeajamisvedelik “Mennen Power of Nature” ja deodorant “Fa” VP Market OÜ-le; - deodorant “Nivea” Tartu Tarbijate Kooperatiivi TÜ Kivilinna Konsumile; - kaks udutuld “Hella” R.P. ; - kaks udutuld Cibie” R.R. ; - neli plastik kaarti U.E; - kaks valgustuslampi R.N. ; - näpitstangid ja suveniirnuga V.M. ; - jalgratas Merida Kalahari A.H. ile; - bassikõlar Sony X-Plode I.K. ; - CD-mängija Sony CDX-S2000 V.S. . Vabastada omanikele või seaduslikele valdajatele tagastatud esemed asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg. 3 p. 6 alusel anda firma Nike dressid suurusega XL ja M A.K-le pärast tema poolt 1998 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni kahju hüvitamist OÜ-le R. 8 KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse Aleksei E.T poolt ütluste olustikuga seostamisel tehtud salvestised ( 2 CD-d ) ja tunnistaja T.S. poolt mobiiltelefoniga filmitud videoklipp ( salvestis 3 gp file ). KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris asuvad järgmised asitõenditeks olevad esemed: - kõver kruvikeeraja ja auto ukse lukusüdamiku kate; - kaks jalgratta trosslukku; - pakketeibi rull; - kaks sõidukile BMW kuuluvat pagasiluugi embleemi; - klaasipurustushaamer; - poolikud käärid; - punase käepidemega nuga koos tupega antud asitõendite ruumi; - näpitstangid, pooliku peaga kruvikeeraja ja taskulamp. Välja mõista A.K-lt, temal vahendite puudumisel Jelena A.K-lt 32 089 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksakümmend üheksa) krooni ja 10 senti; E.T-lt 40 945 (nelikümmend tuhat üheksasada nelikümmend viis) krooni ja 05 senti; Aleksei E.T-lt, temal vahendite puudumisel Jelena E.T-lt 62 273 (kuuskümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend kolm) krooni ja 55 senti; G.L-ilt 20 395 (kakskümmend tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni ja 45 senti; U.E-lt 20 188 (kakskümmend tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 30 senti; R.S-ilt 20 900 (kakskümmend tuhat üheksasada) krooni ja 20 senti; Andrei Mihelsonilt, temal vahendite puudumisel Tiiu Mihelsonilt 20 165 (kakskümmend tuhat ükssada kuuskümmend viis) krooni ja 80 senti; F.L-ilt, temal vahendite puudumisel Igor F.L-ilt 9530 (üheksa tuhat viissada kolmkümmend) krooni ja 45 senti; Andrei Kuropatkinilt 20 490 (kakskümmend tuhat nelisada üheksakümmend) krooni ja 65 senti, F.O-lt 27 721 (kakskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni ja 20 senti riigtuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. KrMS § 181 lg. 1 alusel võtta riigi kanda Alevtina Kapajeva kriminaalmenetluse kulud 9254 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli) krooni ja 05 senti. KrMS § 180 lg. 3 ja § 181 lg. 1 alusel võtta riigi kanda menetluskulusid järgmiselt: 15 000 (viisteist tuhat) krooni A.K osas, 14 000 (neliteist tuhat) krooni G.L-i osas; 13 000 (kolmteist tuhat) krooni U.E osas, 16 000 (kuusteist tuhat) krooni R.S-i osas, 13 000 (kolmteist tuhat) krooni Andrei Mihelsoni osas; 13 000 (kolmteist tuhat) krooni E.T osas ja 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni Aleksei E.T osas. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 9 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistusi arutas. A.K süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a grupis koos G.L-iga tungis ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas L 1 maja keldriboksi nr. 53, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.M. kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, kokku võõrast vara 3400 krooni ulatuses; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2005.a jaanuari lõpus-veebruari algul grupis koos G.L-iga tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi nr. 13, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. kuuluva jalgratta Continental väärtusega 3200 krooni; - 2005.a jaanuari lõpus-veebruari algul grupis koos G.L-iga tungis vaheseina laua eemaldamise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi nr. 8, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni ja kaks lisatuld Hella koguväärtusega 2800 krooni, kokku võõrast vara 6300 krooni ulatuses; - 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos F.O-ga tungis ukseluku, väärtusega 50 krooni, lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 27 V.A. le kuuluvad Nike sandaalid väärtusega 1200 krooni, elektriregulaator väärtusega 100 krooni, puuride komplekt karbis väärtusega 50 krooni, padrunite komplekt väärtusega 10 krooni, nugade komplekt väärtusega 300 krooni, puuride komplekt väärtusega 200 krooni, kokkupandav rest väärtusega 300 krooni; - 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos F.O-ga tungis keldriboksi ukse kinnitusriivi lahtikangutamise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 24 A.G. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 510SX, raami nr. P2KP11822, väärtusega 3000 krooni koos spidomeetriga väärtuses 60 krooni; - ööl vastu 14.02.2005.a grupis koos F.O-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas K. . 54 maja keldriboksi nr. 17, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. ile kuuluva meestejalgratta Race Team väärtusega 2700 krooni ja naistejalgratta väärtusega 1200 krooni, kokku võõrast vara 3900 krooni ulatuses; - ajavahemikul 15.02.2005.a kuni 23.02.2005.a isikute grupis koos F.O-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi nr. 36, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.L. kuuluvad neli 1,5-liitrilist pudelit viinamarjasiidrit Fizz koguväärtusega 116 krooni, jalgratta Cross Star väärtusega 3344 krooni, mille lisavarustusse kuulus pakiraam väärtusega 200 krooni, amortisaatoritega sadulapost väärtusega 175 krooni, rattakompuuter Cat-Eye Mity 3 väärtusega 250 krooni, sarved Tranz-X väärtusega 150 krooni, joogipudelihoidja väärtusega 50 krooni, kokku võõrast vara 4285 krooni ulatuses; - 24.03.2005.a kella 16.15 paiku püüdis Tartu linnas K. 7 asuvas OÜ R. Sport kaupluses isikute grupis koos kriminaalvastutuse ikka mitte jõudnud Albert Zonenbergiga (sünd 22.01.1993.a) 10 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte paari laste dresse Nike hinnaga 999 krooni paar koguväärtusega 1998 krooni, eemaldades dressidelt turvaelemendid, kuid vargus jäi lõpule viimata kaupluse müüja L.L. sekkumise tõttu; - 07.04.2005.a kella 20.00 ja 21.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe “Fa” deodorandi väärtusega 29 krooni 90 senti; - 14.04.2005.a kella 15.00 ja 15.30 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe habemeajamisvedeliku “Mennen Power of Nature” väärtusega 57 krooni ja 90 senti; - 14.04.2005.a kella 17.00 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi TÜH kauplusest Veeriku Konsum ühte 1,5 liitrilist pudelit A Le Cog Long Drink Gin´i väärtusega 34 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 20.04.2005.a ajavahemikul kella 19.00 ja 19.30 paiku võttis grupis koos Aleksandr Jakimoviga ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 173 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Kivilinna Konsum ühe Nivea Roll On Dry deodorandi väärtusega 38 krooni ja 90 senti ning ühe Nivea Fresh For Men higipulga väärtusega 36 krooni ja 90 senti; - ööl vastu 23.04.2005.a isikute grupis E.T-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas L 1 maja trepikojast J.S. ile kuuluva jalgratta Bisang väärtusega 2000 krooni ja jalgratta Sarda Eldorado väärtusega 1100 krooni, kokku võõrast vara 3100 krooni ulatuses; - 21.05.2005.a kella 16.15 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Anne 57 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit “Liivimaa Palsam” väärtusega 76 krooni 90 senti ning ühe paki “Ranna Rootsi Suitsusardelle” väärtusega 21 krooni ja 50 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 31.05.2005.a kella 16.20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit 0,5-liitrist viina “Onistar”väärtusega 43 krooni 90 senti ning ühe deodoranti “Mennen Speed Stick” väärtusega 29 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; Sellega A.K pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A.K süüdistatakse veel selles, et tema: - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis E.T ja R.S-iga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus, L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada; - 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis E.T ja R.S-iga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus, Jaama 72 väikelastekodu “Käopesa” külgmise värava juurde pargitud M.H. kuuluvat sõiduautot VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 6000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politsei sekkumise tõttu. 11 Sellega A.K pani toime

§ 25

lg 1, 2, 4 –

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise katse omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A.K süüdistatakse ka selles, et tema 31.05.2005.a kella 17.20 paiku, olles kinni peetud pärast Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe pudeli 0,5liitrise viina “Onistar” väärtusega 43 krooni ja 90 senti ning ühe higipilga “Mennen Speed Stick” väärtusega 29 krooni ja 90 senti varguse katset, esitas teadlikult isikusamasuse tuvastamise akti ja väärteoprotokolli koostamisel Tartu linnas Kalda tee 32 31.05.2005.a kella 18.00 paiku konstaabel Sergei Glimbaumile ja nooremkonstaabel Neeme Kirschile enda isiku kohta valeandmeid, nimetades ennast A.T. ja esitas viimase isikuandmed – sünniaja, elukoha, vanemate andmed, õpikoha, eesmärgiga vabaneda kriminaalkaristusest. Sellega A.K pani toime

§ 280lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametiasutusele valeandmete esitamise muu hüve saamiseks. G.L-i süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 21.01.2005 kuni 01.03.2005.a. grupis koos A.K-ga tungis ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas L 1 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.M. kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, kokku võõrast vara 3400 krooni ulatuses; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2005.a. jaanuari lõpus – veebruari algul grupis koos A.K-ga tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. kuuluva jalgratta Continental väärtusega 3200 krooni, - 2005.a. jaanuari lõpus – veebruari algul grupis koos A.K-ga tungis vaheseina laua eemaldamise teel Tartu linnas L 3 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni ja kaks auto lisatuld Hella väärtusega kokku 2800 krooni, kokku võõrast vara 6300 krooni ulatuses. Sellega G.L pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. E.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos R.S-i, Aleksandr Kääriku, Aleksandr Jakimovi ja Andrei Mihelsoniga tabaluku, väärtusega 130 krooni, eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta väärtusega 3500 krooni, 200 meetrit elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu “Bond” koguväärtusega 200 krooni, üks pudel 1,0 liitrist viina väärtusega 100 krooni, spordikoti väärtusega 100 krooni koos VW Passat reg. nr. XXX XXX tehnilise passi taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisi taastamisväärtuseta, EV passi taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni; - ööl vastu 23.04.2005.a isikute grupis koos A.K-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas L 1 maja trepikojast Jaanus Selgarile kuuluva jalgratta Bisang väärtusega 2000 krooni ja jalgratta Sarda Eldorado väärtusega 1100 krooni; 12 - - 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte hambapastat “Blend a med” väärtusega 19.90 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata E.T tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist; 14.05.2005.a. kella 01.00 ja 10.00 vahel grupis R.S-iga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 44 maja ette pargitud R.R. kuuluvalt sõiduautolt Hyundai Trajet registreerimismärgiga XXX XXX kaks esiiluvõre küljes paiknenud lisatuld Turini Cibie maksumusega kokku 2400 krooni; - ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis R.S-i ja U.E-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Sõpruse pst 5 maja ette pargitud OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni; - 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Jaama 159 maja aiast kolm aiavalgustit väärtusega 110 krooni lamp, koguväärtusega 330 krooni. - ajavahemikul 22.09.2005.a kell 20.00 kuni 23.09.2005.a. kell 08.00 grupis R.S-iga tungis üle rõdupiirde Tartus Z 63-48 korteri rõdule, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.P. kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3500 krooni. - 02.12.2005.a. kella 04.00 paiku grupis eeluurimise käigus kindlaks tegemata isikuga tungis parempoolse ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas K. 7 maja ette pargitud V.M. i kasutuses olevasse I.U. kuuluvasse kaubikusse Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.U. kuuluva CD-mängija Kenwood väärtusega 1000 krooni, V.M. kuuluva suveniirnoa väärtusega 200 krooni ja V.M. kuuluvad näpitsad väärtusega 170 krooni; - 04.05.2006.a. kella 02.45 paiku grupis koos U.E-ga autos olevate esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis tungida Tartus, Anne 30 maja juures T.A. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna auto ukselukke ei õnnestunud avada. Sellega E.T pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. E.T süüdistatakse veel selles, et tema - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis R.S-i ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartu linnas L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada. - 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis R.S-i ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartu linnas Jaama 72 väikelastekodu “Käopesa” külgmise värava juurde pargitud M.H. kuuluvat sõiduautot VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 6000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politsei sekkumise tõttu. 13 - ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis Aleksei E.T, R.S-i ja Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega E.T pani toime

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. U.E süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis koos E.T ja R.S-iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tartus, sõpruse pst 5 maja ette pargitud OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni; - 04.05.2006.a. kella 02.45 paiku grupis koos E.T-ga autos olevate esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis tungida Tartus, Anne 30 maja juures T.A. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäoi lõpule viimata, kuna auto ukselukke ei õnnestunud avada. Sellega U.E pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. R.S-i süüdistatakse selles, et tema - ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos E.T , Aleksandr Kääriku, Aleksandr Jakimovi ja Andrei Mihelsoniga tabaluku, väärtusega 130 krooni, eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta väärtusega 3500 krooni, 200 meetrit elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu “Bond” koguväärtusega 200 krooni, üks pudel 1,0 liitrist viina väärtusega 100 krooni, spordikoti väärtusega 100 krooni koos VW Passat reg. nr. XXX XXX tehnilise passi taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisi taastamisväärtuseta, EV passi taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist kahte Kalevi metsapähkli-piimašokolaadi koguväärtusega 25.80 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata R.S-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist; - 14.05.2005.a. kella 01.00 ja 10.00 vahel grupis E.T-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 44 maja ette pargitud R.R. kuuluvalt sõiduautolt Hyundai Trajet registreerimismärgiga XXX XXX kaks esiiluvõre küljes paiknenud lisatuld Turini Cibie maksumusega kokku 2400 krooni; - ajavahemikul 16.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. grupis E.T ja U.E-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Sõpruse pst 5 maja ette pargitud 14 OÜ-le D. kuuluvalt sõiduautolt Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga XXX XXX kaks esimest lisatuld Hella Rallye 1000 maksumusega kokku 3000 krooni. - ajavahemikul 21.05.2005.a kella 19.00 kuni 22.05.2005.a kella 11.00 grupis koos kriminaalvastutuse ikka mitte jõudnud Aleksei E.T-ga (isikukood 39106142746) võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega Tartu linnas Z 4 olevast esimese püstaku trepikojast M.R. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 500 (raaminumber DB 31202975) väärtusega 4000 krooni. - ajavahemikul 22.09.2005.a kell 20.00 kuni 23.09.2005.a. kell 08.00 grupis E.T-ga tungis üle rõdupiirde Tartus Z 63-48 korteri rõdule, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära M.P. kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3500 krooni. Sellega R.S pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. R.S-i süüdistatakse veel selles, et tema - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.05.2005.a enne kella 02.00 grupis E.T ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus L 5 maja ette pargitud O.P. kuuluvat sõiduautot VAZ 2107 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autot ei õnnestunud käivitada. - 31.05.2005.a kella 02.00 paiku grupis E.T ja A.K-ga püüdis omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita kasutada Tartus Jaama 72 väikelastekodu “Käopesa” külgmise värava juurde pargitud M.H. kuuluvat sõiduautot VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 6000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politsei sekkumise tõttu. - ajavahemikul 21.august 2005.a. kuni augusti lõpp 2005.a. isikute grupis Aleksei E.T-ga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Z 45 maja ette pargitud T.L. kasutuses olevat mootorratast IŽ Planeta registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis Tartumaale Varnjasse ja hiljem jättis mootorratta maha Koosa lähedale tee äärde, - ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis Aleksei E.T, E.T ja Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega R.S pani toime

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Andrei Mihelsoni süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos R.S-i , Aleksandr Kääriku, Aleksandr Jakimovi ja E.T-ga tabaluku, väärtusega 130 krooni, eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta väärtusega 3500 krooni, 200 meetrit elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu “Bond” koguväärtusega 200 krooni, üks pudel 1,0 liitrist viina väärtusega 100 krooni, spordikoti väärtusega 100 krooni koos VW Passat reg. nr. XXX XXX 15 tehnilise passiga taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisiga taastamisväärtuseta, EV passiga taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni Sellega Andrei Mihelson pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt. F.O süüdistatakse selles, et tema - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 14.02.2005.a grupis koos A.K-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas K. . 54 maja keldriboksi nr. 17, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.K. ile kuuluva meestejalgratta Race Team väärtusega 2700 krooni ja naistejalgratta väärtusega 1200 krooni, kokku võõrast vara 3900 krooni ulatuses. Jalgratta Race Team müüs F.O ajavahemikul 14.02.2005.a. kuni 08.03.2005.a. kindlakstegemata kohas K.K. ; - ajavahemikul 15.02.2005.a kuni 23.02.2005.a isikute grupis koos A.K-ga tungis lukustuse lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi nr. 36, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära I.L. kuuluvad neli 1,5-liitrilist pudelit viinamarjasiidrit Fizz koguväärtusega 116 krooni, jalgratta Cross Star väärtusega 3344 krooni, mille lisavarustusse kuulus pakiraam väärtusega 200 krooni, amortisaatoritega sadulapost väärtusega 175 krooni, rattakompuuter Cat-Eye Mity 3 väärtusega 250 krooni, sarved Tranz-X väärtusega 150 krooni, joogipudelihoidja väärtusega 50 krooni, kokku võõrast vara 4285 krooni ulatuses; - 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos A.K-ga tungis ukseluku, väärtusega 50 krooni, lõhkumise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 27 V.A. le kuuluvad Nike sandaalid väärtusega 1200 krooni, elektriregulaator väärtusega 100 krooni, puuride komplekt karbis väärtusega 50 krooni, padrunite komplekt väärtusega 10 krooni, nugade komplekt väärtusega 300 krooni, puuride komplekt väärtusega 200 krooni, kokkupandav rest väärtusega 300 krooni. Elektriregulaatori, puuride komplektid ja kokkupandava resti müüs F.O ajavahemikul veebruari lõpp 2005.a. kuni 08.03.2005.a. K.K. , Nike sandaale ja lauanugade komplekti hoidis kodus Tartus Anne 87-59; - 2005.a veebruari lõpus-märtsi algul grupis koos A.K-ga tungis keldriboksi ukse kinnitusriivi lahtikangutamise teel Tartu linnas L 9 maja keldriboksi, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära keldriboksist nr. 24 A.G. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 510SX, raami nr. P2KP11822, väärtusega 3000 krooni koos spidomeetriga väärtuses 60 krooni. Sellega F.O pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. F.O süüdistatakse veel selles, et tema - tema omandas, hoidis ja turustas 2005.a aasta veebruaris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal teadvalt kuritegelikul teel saadud vara s.o 2005.a ajavahemikul jaanuari lõpp-veebruari algus A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 3 maja keldriboksist nr. 8 varastatud J.B. kuuluvad kaks lisatuld Hella koguväärtusega 2800 krooni, müües need ära Tartu linnas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas T.P. ’le 800.- krooni eest; - tema isikuna, kes on varem toime pannud teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, turustas

1. aasta veebruaris täpselt tuvastamata ajal, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara s.o ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 1 maja keldriboksist nr. 53 varastatud 16 M.M. kuuluva jalgratta Classic Cruiser väärtusega 1900 krooni, müües selle Tartu linnas X 23 korter 1 kuuluvas puukuuris A.V.; - tema turustas
2. aasta veebruaris täpselt tuvastamata ajal teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o ajavahemikul 21.01.2005.a kuni 02.03.2005.a A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 1 maja keldriboksist nr. 53 varastatud M.M kuuluva kummipaadi väärtusega 1500 krooni ja 2005.a ajavahemikul jaanuari lõpp-veebruari algus A.K ja G.L-i poolt Tartu linnas L 3 maja keldriboksist nr. 8 varastatud J.B. kuuluva jalgratta Sarda väärtusega 3500 krooni, müües kirjeldatud esemed X 23 korter 1 puukuuris eeluurimisega kindlaks tegemata isikule. Sellega F.O pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise vähemalt teistkordselt. Alevtina Kapajevat süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis R.S-i , E.T ja Aleksei E.T-ga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. Sellega Alevtina Kapajeva pani toime

§ 215lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt. Aleksei E.T süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul 21.august 2005.a. kuni augusti lõpp 2005.a. isikute grupis R.S-iga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Z 45 maja ette pargitud T.L. kasutuses olevat mootorratast IŽ Planeta registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis Tartumaale Varnjasse ja hiljem jättis mootorratta maha Koosa lähedale tee äärde, - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ajavahemikul 10.09.2005 kuni 12.09.2005.a. isikute grupis R.S-i , E.T ja Alevtina Kapajevaga kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita eelnevalt Tartu linnas Nõlvaku 17 maja ette pargitud K.R. ’a kasutuses olevat E.T. ’le kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 5000 krooni, millega sõitis ringi Tartu maakonnas Varnjas ja selle ümbruses. - 25.09.2005.a. kella 04.00 paiku kasutas omavoliliselt ajutiselt Tartus Pikk 78 maja juurde pargitud V.R. ’ile kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 8000 krooni, millega sõitis külge Tartus Pikk 78 maja ette pargitud kaubikule Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXX XXX. Sellega Aleksei E.T pani toime

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Aleksei E.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.04.2006.a. kuni 23.04.2006.a. koos F.L-iga jätkuva tegevusena nõudis M.S. ilt erinevates summades raha tasumist väidetava tütarlaste solvamise eest, millega neil mingit kokkupuudet ei olnud, kusjuures 20.04. 2006.a. grupis koos F.L-iga nõudis ta Tartus Uus tn. 56 maja hoovis M.S. ilt 500 krooni üleandmist, millise tegevuse käigus lõi F.L M.S. it jalaga põlve piirkonda, rusikaga rinda ja jalaga kubeme piirkonda, Aleksei E.T lõi samuti 17 kannatanut ning ähvardas igakordsel kohtumisel kasutada tema suhtes vägivalda, kui M.S. ei anna neile nimetatud rahasummat üle 15 päeva jooksul; 23.04.2006.a. kella 14.00 paiku peksis ta koos F.L-iga Tartus Uus 56 hoovis M.S. it vaheldumisi, lüües kannatanut jalaga keha piirkonda, millise tegevuse käigus nõudis ta koos F.L-iga kannatanult 1000 krooni või mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni üleandmist, kuid kannatanu ei olnud sellele vaatamata nõus mobiiltelefoni üle andma; seejärel mõne aja pärast jätkas Aleksei E.T koos F.L-iga kannatanult mobiiltelefoni üleandmise nõudmist Tartus Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal, millise tegevuse käigus lõi Aleksei E.T M.S. it kahel korral rusikaga õlga ja F.L lõi kannatanut jalaga selga, mistõttu M.S. oli sunnitud edasise vägivalla kasutamise kartuses loovutama oma mobiiltelefoni Aleksei E.T; Sellega pani Aleksei E.T toime

§ 214lg.

2 p. 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning isikute grupis. Aleksei E.T süüdistatakse veel selles, et tema olles saanud teada, et M.S. on seoses temalt mobiiltelefoni ära võtmisega pöördunud politseisse ja soovist M.S. ile tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses kätte maksta, 25.04.2006.a. kella 17.00 paiku Tartus Pika tänava ühe maja hoovis lõi M.S. it ühe korra rusikaga vastu õlga ja ühe korra jalaga selja piirkonda ning mõni aeg hiljem pärast seda Tartus Uus 60 maja hoovis lõi M.S. it kaks korda rusikaga rinna piirkonda ja ühe korra rusikaga vastu õlga, millega pani toime vägivalla kannatanu suhtes; Sellega Aleksei E.T pani toime

§ 323järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Aleksei E.T süüdistatakse veel selles, et tema - 09.09.2005.a. õhtul tungis lukustamata ukse avamise teel Tartu linnas Pikk 86 maja trepikotta, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A.H. ’ile kuuluva jalgratta Merida Kalahari väärtusega 2690 krooni koos trosslukuga väärtusega 135 krooni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ööl vastu 24.11.2005.a. tungis kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel Tartu linnas Uus 69 maja ees E.M. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära auto CDmängija Sony koos eemaldatava esipaneeliga väärtusega kokku 2800 krooni; - ööl vastu 29.12.2005.a. tungis ta Tartus Jalaka 44 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel O.A. kasutuses olevasse ja M.L. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija Kenwood väärtusega 2500 krooni; - ööl vastu 29.12.2005.a. püüdis ta Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida K.P. ’ele kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; - ööl vastu 29.12.2005.a. püüdis ta Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida J.T. kasutuses olevasse J.T. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; - ööl vastu 29.12.2005.a. tungis ta Tartus Nõva 2 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel Küllike Kiipsaarele kuuluvasse ja M.O. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi Coupe 18 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Sony väärtusega 8500 krooni; - ajavahemikul 07.01.2006.a. kell 18.00 kuni 08.01.2006.a. kell 09.35 tungis ta Tartus Kuu 39 maja juures kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.S. kasutuses olevasse ning U.S kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Blaupunkt väärtusega 700 krooni, šokolaadi Twix väärtusega 6 krooni ja šokolaadi Daim väärtusega 6 krooni, kokku võõrast vara 712 krooni väärtuses; - ööl vastu 08.01.2006.a. tungis ta Tartus Pepleri 3 maja ees kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.K. kasutuses olevasse ning Siiri Kärner’ile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga 562 TEK, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Clarion väärtusega 1200 krooni; - ööl vastu 10.01.2006.a. püüdis ta Tartus Uus 63a maja ees autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida T.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 90 Coupe registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; - ööl vastu 10.01.2006.a. tungis ta Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel A.S. kuuluvasse sõiduautosse Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, kust püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära autostereot Sony DDX F 5550 väärtusega 3000 krooni, kuid loobus autostereo vargusest, kuna autos puudus autostereo esipaneel; - ööl vastu 15.01.2006.a. tungis ta grupis Andrei Kuropatkiniga Tartus Turu 35 maja eest lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse BMW 325 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni; - 18.01.2006.a. kell 17.45-20.00 tungis ta Tartus K. 70 maja ees juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel K.V. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Sony väärtusega 700 krooni; - ajavahemikul 19.01.2006.a. kuni 21.01.2006.a. tungis ta Tartus Z 34 maja juures juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.V. kuuluvasse ja K.V. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära minidiski mängija Sony väärtusega 750 krooni; - 20.01.2006.a. kella 01.50 paiku tungis ta Tartus Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas automagnetoola varguse eesmärgil juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel S.K. ule kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängijal Kenwood väärtusega 2500 krooni puudus esipaneel; - ööl vastu 20.01.2006.a. tungis ta Tartus Jaama 179 maja juures automaki varguse eesmärgil juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel A.A. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna automakki autos ei olnud; - ööl vastu 20.01.2006.a. tungis ta Tartus Jaama 179 maja juures auto CD-mängija varguse eesmärgil juhiukse ja juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel R.R. le kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängijal Kenwood väärtusega 1000 krooni puudus esipaneel; - ööl vastu 21.01.2006.a. tungis ta Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.K. ’ele kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Pioneer väärtusega 2000 krooni; 19 - - - - - - - - 22.01.2006.a. kella 20.00 paiku tungis ta Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse 2. korruse parklas juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.M. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära välgumihkli Zippo väärtusega 300 krooni; ajavahemikul 02.04.2006.a. kell 23.00 kuni 03.04.2006.a. kell 17.30 tungis ta Tartus K. 11 maja juures ukselukkude lõhkumise teel V.S. sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Sony CDX S 2000 väärtusega 1700 krooni; ööl vastu 24.04.2006.a. tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Jaama 179 maja otsa juures ukselukkude lahtimuukimise teel D.S. kasutuses olevasse Andrei Štšepetovile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija Clarion väärtusega 1000 krooni; ajavahemikul 26.04.2006.a. kell 22.00 kuni 27.04.2006.a. kell 08.45 tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Uus 61 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängija Pioneer väärtusega 1500 krooni; ööl vastu 30.04.2006.a. tungis ta Tartus Aiandi tee 5 maja ees ukselukkude lõhkumise teel M.B. ile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängija JVC väärtusega 2500 krooni; 01.05.2006.a. kella 16.00-18.00 tungis ta uksekoodi ära arvamise teel Tartus Aiandi tee 5 maja lukustatud trepikotta, kus lõikas läbi trossluku väärtusega 100 krooni ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.G. ile kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3000 krooni; 03.05.2006.a. õhtul püüdis ta Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängija varguse eesmärgil tungida M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga XXX XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; 03.05.2006.a. õhtul tungis ta Tartus Anne 45 maja taga CD-mängija varguse eesmärgil juhiukse luku lahtimuukimise teel U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata võõra isiku lähenemise tõttu; ööl vastu 04.05.2006.a. tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Anne 45 maja taga lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Pioneer väärtusega 500 krooni; ajavahemikul 03.05.2006.a. kl 18.00 kuni 04.05.2006.a. kl 07.55 tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Pikk 86 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel R.J. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängija Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni; 04.05.2006.a. kella 00.00 ja 09.00 vahel tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni; ajavahemikul 03.05.2006.a. kell 17.00 kuni 04.05.2006.a.a kell 06.00 tungis ta grupis koos Andrei Kuropatkiniga Tartus Sõpruse pst 8 maja ees ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Denver väärtusega 2000 krooni pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses; 20 Sellega pani Aleksei E.T toime

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. F.L-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.04.2006.a. kuni 23.04.2006.a. koos Aleksei E.T-ga jätkuva tegevusena nõudis M.S. ilt erinevates summades raha tasumist väidetava tütarlaste solvamise eest, millega neil mingit kokkupuudet ei olnud, kusjuures 20.04. 2006.a. grupis koos Aleksei E.T-ga nõudis ta Tartus Uus tn. 56 maja hoovis M.S. ilt 500 krooni üleandmist, millise tegevuse käigus lõi F.L M.S. it jalaga põlve piirkonda, rusikaga rinda ja jalaga kubeme piirkonda, Aleksei E.T lõi samuti kannatanut ning ähvardas igakordsel kohtumisel kasutada tema suhtes vägivalda, kui M.S. ei anna neile nimetatud rahasummat üle 15 päeva jooksul; 23.04.2006.a. kella 14.00 paiku peksis ta koos Aleksei E.T-ga Tartus Uus 56 hoovis M.S. it vaheldumisi, lüües kannatanut jalaga keha piirkonda, millise tegevuse käigus nõudis ta koos Aleksei E.T-ga kannatanult 1000 krooni või mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni üleandmist, kuid kannatanu ei olnud sellele vaatamata nõus mobiiltelefoni üle andma; seejärel mõne aja pärast jätkas F.L koos Aleksei E.T-ga kannatanult mobiiltelefoni üleandmise nõudmist Tartus Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal, millise tegevuse käigus lõi Aleksei E.T M.S. it kahel korral rusikaga õlga ja F.L lõi kannatanut jalaga selga, mistõttu M.S. oli sunnitud edasise vägivalla kasutamise kartuses loovutama oma mobiiltelefoni Aleksei E.T-le. Sellega pani F.L toime

§ 214lg.

2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise isikute grupis. F.L-i süüdistatakse veel selles, et tema 30.05.2006.a. kella 14.00-15.00 paiku Tartus Tartu Kommertsgümnaasiumi piirkonnas, see on avalikus kohas, nähes M.S. it, sõimas kannatanut ebatsensuursete sõnadega ning seejärel kui M.S. põgenes F.L-i eest, jooksis F.L talle järele ning kasutas M.S. suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanut kaks korda rusikaga pähe ja ühe korra jalaga vastu jalga, mispeale M.S. kukkus. Sellega pani F.L toime

§ 263p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

avaliku korra rikkumise vägivallaga. Andrei Kuropatkinit süüdistatakse selles, et tema - - - - ööl vastu 15.01.2006.a. Tartus Turu 35 maja eest grupis Aleksei E.T-ga tungis lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse BMW 325 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni; ööl vastu 24.04.2006.a. Tartus Jaama 179 maja otsa juures grupis Aleksei E.T-ga tungis ukselukkude lahtimuukimise teel D.S. kasutuses olevasse Andrei Štšepetovile kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija Clarion väärtusega 1000 krooni; ajavahemikul 26.04.2006.a. kell 22.00 kuni 27.04.2006.a. kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängija Pioneer väärtusega 1500 krooni; ööl vastu 04.05.2006.a. Tartus Anne 45 maja taga grupis Aleksei E.T-ga tungis lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängija Pioneer väärtusega 500 krooni; 21 - ajavahemikul 03.05.2006.a. kl 18.00 kuni 04.05.2006.a. kl 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis ukseluku lahtimuukimise teel R.J. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängija Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni; - 04.05.2006.a. kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni; - ajavahemikul 03.05.2006.a. kell 17.00 kuni 04.05.2006.a.a kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees grupis Aleksei E.T-ga tungis ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2 registreerimismärgiga XXX XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängija Denver väärtusega 2000 krooni pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses; Sellega pani Andrei Kuropatkin toime

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja korduva äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega. Andrei Kuropatkinit süüdistatakse veel selles, et tema olles eelnevalt teadlik, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga, 2006.a. aprilli lõpus – mai alguses müüs Georgi E.T-le 23.04.2006.a. Aleksei E.T ja F.L-i poolt M.S. ilt väljapressimise teel omandatud mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni. Sellega pani Andrei Kuropatkin toime

§ 202lg.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad G.L , U.E ja Andrei Mihelson ennast täielikult süüdi neile esitatud süüdistuses. Süüdistatav A.K unnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides ja valeandmete esitamises. Asja omavolilise kasutamise katses ei tunnistanud süüd. Süüdistatav R.S tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides ja valeandmete esitamises. Asja omavolilise kasutamise katses ei tunnistanud süüd. Süüdistatav F.O ei tunnistanud enda süüd vargustes. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises tunnistas süüd osaliselt. Süüdistatav E.T tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides. Asja omavolilise kasutamise katses tunnistas süüd osaliselt. Süüdistatav Aleksei E.T tunnistas ennast süüdi kõigis varguse episoodides. Asja arutamise käigus muutis oma seisukohta ja tunnistas süüd vargustes osaliselt. Asja omavolilises kasutamises tunnistas süüd osaliselt, väljapressimises tunnistas süüd osaliselt, samuti kannatanu suhtes vägivalla kasutamises tunnistas süüd osaliselt. Süüdistatavad F.L ja Andrei Kuropatkin ei tunnistanud ennast süüdi neile esitatud süüdistustes. Süüdistatav Alevtina Kapajeva tunnistas osaliselt enda süüd talle esitatud süüdistuses. I. Süüdistused, milles kuriteokoosseis langes ära seoses seadusemuudatusega. 22 15.03.2007.a. jõustunud Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus muutis

§ 218lg.

1 süüteokoosseisu.

§ 218lg.

1 järgi ei kvalifitseerita enam kuriteoks vargust väheväärtusliku asja vastu süüteokoosseisus sätestatud raskendavate asjaolude olemasolul.

§ 218lg.

2 järgi loetakse väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületa 1000 krooni. Seoses seadusemuudatusega kuriteokoosseisu äralangemise tõttu ei ole kuriteona käsitletavad järgmised kuriteoepisoodid, milles vara väärtus alla 1000 krooni: 1) A.K-le esitatud süüdistuses varguse 6 episoodi: - 07.04.2005.a kella 20.00 ja 21.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe “Fa” deodorandi väärtusega 29 krooni 90 senti; - 14.04.2005.a kella 15.00 ja 15.30 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühe habemeajamisvedeliku “Mennen Power of Nature” väärtusega 57 krooni ja 90 senti; - 14.04.2005.a kella 17.00 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi TÜH kauplusest Veeriku Konsum ühte 1,5 liitrilist pudelit A Le Cog Long Drink Gin´i väärtusega 34 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 20.04.2005.a ajavahemikul kella 19.00 ja 19.30 paiku võttis grupis koos Aleksandr Jakimoviga ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 173 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Kivilinna Konsum ühe Nivea Roll On Dry deodorandi väärtusega 38 krooni ja 90 senti ning ühe Nivea Fresh For Men higipulga väärtusega 36 krooni ja 90 senti; - 21.05.2005.a kella 16.15 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Anne 57 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit “Liivimaa Palsam” väärtusega 76 krooni 90 senti ning ühe paki “Ranna Rootsi Suitsusardelle” väärtusega 21 krooni ja 50 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 31.05.2005.a kella 16.20 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Kalda tee 32 asuvast VP Market OÜ kauplusest T-Market ühte pudelit 0,5-liitrist viina “Onistar”väärtusega 43 krooni 90 senti ning ühe deodoranti “Mennen Speed Stick” väärtusega 29 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata A.K tahtest sõltumata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) E.T-le esitatud süüdistus varguse 2 episoodi: - 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte hambapastat “Blend a med” väärtusega 19.90 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata E.T tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist; - 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartu linnas Jaama 159 maja aiast kolm aiavalgustit väärtusega 110 krooni lamp, koguväärtusega 330 krooni. 3) R.S-ile esitatud süüdistus varguse 1 episood: - 10.05.2005.a kella 21.40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Viljandi mnt. 13 asuvast Veeriku Konsumist kahte Kalevi metsapähkli-piimašokolaadi koguväärtusega 25.80 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata R.S-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni peale kassadest väljumist. Süüdistuse eelpoolkirjeldatud teod ei ole karistatavad ka karistusseadustiku teiste paragrahvide järgi. Kohus kaalus, kas nimetatud tegudest 30.05.2005.a. kella 23.30 paiku E.T poolt aiavalgustite vargus on karistatav

§ 266järgi omavolilise sissetungimisena.

Hinnanud kannatanu ütlusi leidis, et sissetungimise kuriteokoosseis ei ole tõendatud. Kannatanu R.N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 1,5 aastat tagasi Tartus, Jaama 159 tema aiast peenra pealt läks kaduma 3 23 päikesepatareidel töötavat aialampi. Ta ise ei teinud avaldust, poisid ise lobisesid politseis välja. Maja ümber on tavaline aed, mis garaaži eest on lahti, väravad ei olnud kinni (

1. kd., tl. 373 pöördel ja 374). Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et 30.05.2005.a. oli palju rahvast, kellega ta koos oli, oli R.S, U.E, I.Z. oli. Tema üksi pani varguse toime Kivilinnas, võis olla Jaama 159 maja juures. Seal oli madal aed. Ta lihtsalt võttis tuled, 3 valgustit, need ei olnud kinnitatud. Soovis need maha müüa (
2. kd., tl. 181 pöördel). Tunnistaja I.Z. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Kivilinnast Hiinalinna suunas liikudes eramajast möödudes E.T nägi aiatulesid. Ta ronis üle aia, võttis need kaasa ja ronis tagasi ning nad läksid ära (
3. kd., tl.291). Kuigi R.N. eramu territoorium oli piiratud aiaga, ei hinda kannatanu oma ütlustes tema territooriumile tulekut sissetungimiseks. Ta ei olnud küll valgustite võtjale andnud luba ka territooriumile tulekuks, kuid kannatanu ütlustest tulenevalt ei olnud tema valdusel käimine tema tahte vastane. R.N. elamut ümbritsev territoorium oli piiratud aiaga. Piiratud ei tähenda lukustatud ja suletud ala. Nõutav on ainult, et sinna ei oleks mitte igaühel vaba ja takistamatu sissepääs ja puuduks ilmselgelt õigustatud isiku luba sisenemiseks. Aiaga piiramine oli selge märk võõrast tabualast, kuid kohus leiab, et keelu rikkumine on sõltuv ka kannatanu tahtest. Kuigi tunnistaja ütluste järgi läks E.T võõraid valgusteid võtma üle aia, ei ole nimetatud aeda mineku viis kvalifitseeritav sissetungimisena kannatanul selleks keelava tahte puudumisel. Seega on tõendamata sissetungimise objektiivne koosseis selles episoodis. Kõik kolm eelnimetatud süüdistatavat tuleb eeltoodud süüdistustes

§ 199lg. 2 punktide 4, 7, 8 järgi õigeks mõista Kr

MS § 309 lg. 2 alusel. II. Süüdistused võõra asja omavolilises kasutamises. Aleksei E.T-le, R.S-ile , E.T-le ja Alevtina Kapajevale esitatud süüdistuses K.R. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 21063 omavolilises kasutamises on kohtule esitatud järgmised tõendid: kannatanu K.R. ütlused ja allkiri auto kättesaamise kohta (

1. kd., tl 39), sõiduki vaatlusprotokoll ja fotod selle juurde (
2. kd., tl 33-38), tunnistajate A.A., J.K., N.R. ja A.R. ütlused, süüdistatavate Aleksei E.T, E.T , R.S-i ja Alevtina Kapajeva ütlused. Kannatanu K.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris jättis ta enda kasutuse oleva auto VAZ 21063 Tartus Nõlvaku 17 maja ette. Uksed olid lukustatud, autol ei olnud signalisatsiooni. Laupäeval kella 16.30 ajal lahkus ta kodunt ja tuli koju pühapäeval ning seda autot ei olnud enam. Kuupäevi ei oska öelda, see oli enne
3. septembrit. Teab seda, kuna siis on õe sünnipäev. Auto kuulub emale, E.T.. Ainult kannatanu kasutab autot volituse alusel ja ta ei ole andnud auto võtmed kellelegi. Politsei helistas talle ja siis nägi kannatanu seda autot politsei hoovis. Auto oli leitud kusagilt Peipsi äärsest külas. Autot oli „disainitud“. Ühe esitule kaunistusliist oli ära võetud. See oli pagasnikus. Raadio asukohas, kus raadiot ei olnud, oli iluliist ära võetud. Süüteluku süsteemid olid lõhutud. Pagasniku luku kallal oldi vägivalda kasutatud. Autos oli raadio, aga mitte originaalkohal. Raadio oli kadunud. Raadio orginaalasukoha kate oli lõhutud. Numbrimärgid olid võetud ja peidetud pagasnikusse katte alla. Summutit ei olnud enam. Taga, paremal pool ei olnud tuhatoosi. Turvavöö ilukaunistus oli lõhutud. Autoga oi korralikult rallitud, pidurid ei olnud korras. Auto ülevaatus oli kannatanul läbitud. Kahju tekitati umbes 3000 krooni (
4. kd., tl. 275 pöördel - 276 pöördel). Tunnistaja A.A. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema elukoht on Varnja külas, Alatskivi vallas. 2005.a. ta nägi Varnja külas Aleksei E.T sõitmas VAZ-iga. Tunnistaja oli maal ja kohtas E.T, R.S-i, Aljat- perekonnanime ei tea, oli A.R. ja K.R. Nad jalutasid ja järgmisel päeval tuli Aleksei E.T punase Žiguliga J.K. juurde, kes on tunnistaja naaber. Aleksei E.T ei rääkinud selle auto kohta midagi. Tunnistaja ise käis ka ühel korral auto juures. Ta ei 24 vaadanud seda kas autol olid süütejuhtmed välja tõmmatud, ta ei olnud üldse salongis. Ta ei ole peale Aleksei E.T kedagi näinud selle autoga sõitmas, kõik seisid kõrval. Umbes 40 minutit seisis tunnistaja seal, siis läks koju. Auto ümber olid A.R., K.R., K, R.S, E.T, Alja - täisnime ei tea (osutab Alevtina Kapajevale). Ta nägi seda autot sõitmas ühel korral, nägi ainult ühe silmaga, ei tea, kes sõitsid. Ta ei mäleta, et sellest autost oleks üldse juttu olnud, kust auto on pärit. Seda tunnistaja kohtus ei mäleta, et Aleksei E.T rääkis varastatud autost. E.T oli ka auto juures. Ta ei näidanud kuidagi oma käitumisega või sõnadega, et tal on huvi selle auto vastu. Tunnistaja ise ei näinud ega kuulnud kusagilt, et E.T kasutas seda autot. Auto juures oli palju noori inimesi. Kui Aleksei tuli Tartust autoga oli ta üksi. Tunnistaja J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb R.S-i pikemat aega ning E.T eelmisest aastast. Tal olid külas E.T, R.S, Romka, kelle perek ei tea ja Alevtina Kapajeva. Aleksei E.T tuli autoga. See seisis tunnistaja maja ees. Tunnistaja ei näinud, et tema tuli autoga. Sel hetkel keegi ei näinud, et tema sellega tuli, kui ta parkis auto. Aleksei tuli vanaema majja, kus nad puhkasid. Sel ööl, kui Aleksei tuli, oli tunnistaja tädi juures. Aleksei tuli tunnistaja tädi juurde jalgsi. Tunnistaja nägi autot siis, kui läks sellest mööda koos teistega. Nad jäid auto juurde seisma: E.T, R.S ja Alevtina Kapajeva. Ei olnud juttu, kust on pärit auto. Tunnistaja ei tundnud huvi. Tunnistaja ei tea kust oli auto pärit ja kas keegi käis sõitmas ka autoga. Autol olid numbrimärgid, täpselt ei mäleta kas nii ees kui taga (
5. kd., tl. 300 pöördel, 301). Tunnistaja A.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et teab eelmise aasta sügisel, täpsemalt ei mäleta tuli Aleksei E.T Žiguliga Varnjasse. Ta tunneb Aleksei E.T eelmise aasta suvest. Sel hetkel, kui Aleksei tuli autoga, oli tunnistaja vanematega kodus. Õhtul, enne seda, tulid Maksim, E.T , Vova. Tunnistaja oli nendega koos K juures ja siis läksid jalutama. Tunnistaja meelest oli ka Alevtina Kapajeva. Järgmisel öösel või hommikul sõitsid nad autoga ja neid peatas teine auto. N.R. rääkis ühe mehega. Pärast tuli Kolja ja ütles, et peame lahkuma. Nad ehmatasid ja põgenesid. Auto seisis külas ja nad läksid auto juurde: Aleksei E.T, K.R. ja tunnistaja. E.T ei olnud. Auto päritolu kohta öeldi, et linnast, detaile tunnistaja ei küsinud. Esimest korda käisid nad päeval auto juures ilma Alekseita, seisid lihtsalt auto kõrval. Ei mäleta täpselt, vist õhtul läksid jälle auto juurde. Ta ei näinud, kas auto uksed olid lahti, ei seisnud autol nii lähedal. Keegi ei püüdnu käivitada. Ei mäleta Aleksei püüdis käivitada ja sai auto käima, kuidas, ei näinud. Tunnistaja vaatas autosse sisse, kuid ei mäleta, kas juhtmed rippusid sees. Ta ise oli ühel korral autos ja sõitis kaasa ainult Kolkjani, sealt sõideti tagasi Varnjasse. Roolis oli kas Aleksei E.T või N.R. Tunnistaja ei näinud, kas R.S ja E.T olid autos. Pühapäeva õhtul väga hilja läksid nad auto juurde tagasi: Aleksei E.T, tunnistaja, N.R.. Nad olid kolmekesi autos ja sõitsid lihtsalt ringi kuni Kolkjani ja tagasi. Tol ööl keegi tundis huvi auto vastu. Kolja oli roolis, tagant tuli auto, sõitis neile ette. Aleksei väljus ei tea miks. Ka Kolja väljus, tunnistaja jäi autosse. Nad olid seal väljas mingi mehega. Siis Kolja tuli ja nad põgenesid. Kuhu Aleksei jäi, ei tea. Mida see mees küsis, tunnistaja ei mäleta täpselt, midagi Kolja rääkis. Kolja ütles midagi auto kohta, aga ei mäleta, puudusid mingid numbrid. Tunnistaja kartis, sest sõiduluba ei olnud. Praegu tunnistaja teab selle auto kohta, et see oli varastatud. Ta sai sellest teada, kui teda politseisse kutsuti ütlusi andma. Ühel päeval nägi tunnistaja autos automakki, ei mäleta täpselt, kas oli omal kohal või kõrvalistmel, aga siis see kadus. Tunnistaja ei tea, kas Aleksei E.T oli raha üleüldse. Tunnistaja ei mäleta seda kas E.T sõitis mingil ajal selle autoga (
6. kd., tl. 301 pöördel – 302 pöördel). Tunnistaja N.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta elab Varnjas, Peipsiääre vallas.Eelmisel aastal, vist mais, täpselt ei tea nägi ta Aleksei E.T Žiguliga sõitmas. Autol olid numbrid. Aleksei jättis auto Varnjasse, mitte kaugele piirivalvuritest. Seal elas Julia Konndratjeva. Aleksei jättis auto tema maja juurde. Majade vahel on suur plats, seal see auto oli. 25 Aleksei E.T istus roolis, kui nad läksid autot vaatama. Aleksei ütles, et see on tema auto. Tunnistaja ei küsinud, kust ta selle sai. Ta uskus Alekseid. Tunnistaja oli koos isaga, kui autot nägi. Õhtul tuli ta tagasi ja auto oli samas kohas. Samal päeval ja järgmise sõitis tunnistaja koos Alekseiga autoga. Ei mäleta kes oli peale Aleksei ja tema veel autos. Tunnistaja võttis autole bensiini ja juhtis autot. Ta ei näinud, kuidas Aleksei autot käivitas. Peale seda istus tunnistaja rooli. Kui tunnistaja roolis oli, siis ta autot seisema ei jätnud. Tunnistaja ei tea, kas Alevtina Kapajeva on ka autoga sõitnud. A.R. sõitis koos tunnistajaga. Mingi mees pidas neid kinni, vaatas autosse ja sai teada, et ei ole luba ja ütles, et kutsub politsei. Siis nad põgenesid. Kui politsei auto ära võttis, sai tunnistaja teada, et on varastatud auto. Mõne nädala pärast võttis politsei ühendust. Aleksei ütles, et on varastatud auto (
7. kd., tl. 303, 304). Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et ei ärandanud sõiduauto VAZ, millega ta 2005.a. septembris sõitis. Ta nägi seda autot Varnjas, ei mäleta millal te esimest korda. Ta oli Varnjas A.A. juures. Seal olid veel R.S ja Alevtina Kapajeva. Aleksei E.T alguses ei olnud. Ta tuli järgmisel või ülejärgmisel päeval Varnjasse punast värvi sõiduautoga VAZ
8. Kust Aleksei selle auto sai, täpselt ei tea. Ta ütles selle auto kohta, et varastas, et maha müüa. Autol olid registreerimisnumbrid. Järgmisel päeval, kui Aleksei tuli sõitis ka Aleksandr selle autoga. Ta istus autos roolis, juhi kõrval ja taga ka. Võib-olla, käisid ka R.S ja Alevtina Kapajeva koos temaga sõitmas, ei mäleta. Ei tea, kas R.S ja Alevtina Kapjeva teadsid, et auto on varastatud, ta ei rääkinud nendega. Auto juhtisid Aleksei ja Aleksandr. Nad sõitsid autoga maakonnas, nad pidid juurde võtma bensiini, mida ostis Aleksander. Nad sõitsid autoga rohkem kui ühel korral. üks kord ööbisite ka autos. Siis oli autos ka Aleksei. Nad said auto käima lükates. Autol võti oli normaalne, süütelukk oli normaalne. Nad panid autot käima ka juhtmetest rooli all. Juhtmed olid rooli alt välja tõmmatud, need juhtmed olid ühendatud, ei mäleta kes ühendas. Auto on sõitmiseks. Ta küsis, kas tohib sõita ja tal lubati. Aleksei ütles, et ta tahab seda maha müüa, miks siis mitte enne sõita. Politsei võttis auto ära ja Aleksei ei müünud autot maha. Aleksandr väidab, et see oli Aleksei auto ja tal ei tulnud mõtet tagastada omanikule autot. Omaniku esitatud tsiviilhagi 3653 krooni on nõus hüvitama (
9. kd., tl. 188-190). Süüdistatav R.S-i andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris oli ta Varnjas koos E.T ja Alevtina Kapajevaga. Aleksei E.T tuli päev pärast nende kohalesaabumist Varnjasse, kas hommikul või päeval. Nemad läksid Varnjasse reedel ja tema tuli laupäeval hommikul jala Aleksandri juurde, aadressi ei tea. Ta oli Varnjasse sõitnud punase VAZ tüüpi autoga, autol olid registreerimisnumbrid. Ta nägi, et olid olemas alguses aga lõpus enam ei olnud. Ei tea kust kohast Aleksei auto sai, ei küsinud seda temalt. Mõtles, et võib-olla ostis, võib-olla laenas või veel midagi. Ka tema sõitis selle autoga, koos temaga E.T oli kindlasti aga teisi ei mäleta, võis olla Alevtina Kapajeva. Autole tuli bensiini juurde võtta. Auto saadi käima lükkamisega. Ta ei näinud kas auto läks võtmega käima, auto seest vist midagi ei lõhutud. Tema sõitis autoga tund aega või natuke rohkem, see oli vist pühapäeval. Tema Aleksandriga sõitsid juhusliku autoga Tartusse ja auto jäi Aleksei E.T-le. Neid viidi Koosale ja teised sõitsid tagasi pärast, võib-olla Aleksei sõitis. Ei tekkinud kahtlust, et auto on varastatud, kuna tuli käima lükata. Ta ei mäleta kas Aleksei E.T rääkis plaanidest auto suhtes, tema meelest mitte. Hiljem ta seda autot ei näinud. Aleksei E.T rääkis sellest punasest Žigulist kui enda autost (10 kd., tl. 196 pöördel alt – 198). Süüdistatav Aleksei E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. septembris ärandas ta üksi Nõlvaku 17 eest auto ja tahtis ära müüa, oli punane VAZ tüüpi auto. Enne auto ärandamist oli ta tüdruku juures pühi tähistamas. Autol oli lahti küljeaken, väike kolmnurkaken juhipoolsel uksel. Ta sirutas käe sisse ja tegin lahti. Auto sai käima juhtmetega. Plastmassi ei olnud rooli all, juhtmed tolknesid niisama, tuli need lihtsalt ühendada, auto läks käima. Roolilukku autol ei olnud.. Ta sõitis Varnjasse. Autol olid registreerimisnumbrid, Varnjas võttis need maha ja pani pagasnikusse. Varnjas olid vend Aleksandr ja R.S . Vennale ta ütles, et varastas auto ja tahab ära müüa, teistele ei öelnud midagi. Kui ta hommikul Varnjasse jõudis, läks Aleksandri juurde, kus vend ööbis. E.T, Maksim 26 R.S, keegi veel, võis olla Alevtina Kapajeva, tulid autot vaatama. Tema sõitis autoga, veel olid autos E.T , R.S, võib-olla veel keegi Kolja nimeline isik, Anja või Anjuta vist, perekonnanime ei tea. Ta ükskord ütles oma nime aga ei jäänud meelde. Anja ei ole Alevtina Kapajeva hüüdnimi, see on teine isik. Nad sõitsid autoga Varnjas ja käisid Koosal, võtsite bensiini juurde. Politsei viis pärast auto ära. Varnja alguses või Kasepääl üks auto peatus selle auto kinni, tema ei olnud siis autos, olid Kolja ja Anja. Nad jooksid ära, kui auto neid peatas ja järgmisel päeval võeti teda kinni. Autol oli raadio, Jupiter vist või Neptun, raadio ei töötanud. Ta viskas selle ära Varnjas järve ääres rohu sisse. Ainult vend Aleksandr teadis mida ta tahtis selle autoga teha. Peale venna ei rääkinud ta kellelegi midagi selle auto kohta, kust auto on pärit. Keegi küsis, ei mäleta kes ja ta ütles, et ostis. Varjasse sõitis ta üksi, vend oli koos sõpradega Varnjas. Seal olid peale venna R.S, Alevtina Kapajeva ja veel need, kes seal külas elavad, Aleksandr. Siis tuli Anja E.T-le ütlema auto kohta. Auto said nad käima lükkamisega. Kõik lükkasid natukene autot: E.T , tema, Maksim. 2-3 päeva sõitsid nad autoga ringi. Alevtina Kapajeva sõitis ka autoga ühel korral, R.S sõitis 2 korda vist. Sel päeval kui ta kohale sõitis, siis nad enam ei sõitnud. Autokummi torkas läbi, sõitsin vist naela otsa kui juba Varnjas oli, rattast vahetas ära. Vana ratta pani pagasnikusse. Auto jättis ööseks Julia maja juurde (10 kd., tl. 201 keskelt , 202). Süüdistatav Alevtina Kapajeva andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb Aleksei E.T 2,5 aastat ning E.T ja R.S-i 3 aastat. Ta 09.09.2005.a. sõitis viimastega koos bussiga Varnjasse A.A. juurde, Alekseid ei olnud. Kapajeva ööbis ka J.K. juures. Aleksie E.T tuli nende juurde pühapäeval, 11.
10. hommikul kell 5.
11. Aleksie tuli autoga, punase Ziguliga. Ta nägi ise autot, see asus mitte kaugel Julia majast. A.A. läks ka autot vaatama. R.S tuli ka auto juurde. Aleksi oli koos nendega seal Aleksei rääkis auto kohta, et ostis selle, ei küsinud kust. Kapajeva arvas, et ta ostis auto, võib-olla vanemad andsid raha. Ta sõitis autoga tund aega koos E.T, Aleksei E.T ja R.S-iga , juhtisid kas Aleksei või E.T . Kapajeva istus juhi kõrvalistmel, R.S ja E.T istusid taga. Pärast ringi sõitmist pandi auto J maja juurdesamasse kohta, kust ta võeti. Ei tea kuidas auto käima saadi, ei näinud. Ta käis riietumas A juures ja kui tagasi tuli, siis auto käis juba. Kui ta Tartusse tuli ja politseisse kustuti, siis sai teada, et auto oli varastatud, ei tea kust. Aleksei E.T oli see esimene auto. Aleksei õppis Slaavi gümnaasiumis. Kapajeva suhtles temaga 2-3 korda kuus, kui tuli Jõhvist, kus ta õpib Kutsehariduskeskuses. Nädalavahetusel käis ta kodus, Tartus vanaema juures. Seekord Jõhvist tuleva bussi peale tulid nad vastu ja tegid ettepaneku Varnjasse sõita. Tavaliselt võis E.T tema juurde koju tulla Tartusse või helistada. E.T Jõhvis ei käinud. A võis juures olla kui E.T rääkis kust auto pärit on, ei mäleta täpselt. Ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas raadio oli autos. Ei näinud, et autos oli midagi lõhutud. Kapajeva väidab, et ei oleks autosse istunud, kui oleks teadnud, et see auto on varastatud või teisiti kuritegelikul moel saadud. Ta tahtis sõita autoga ja seepärast läks autoga sõitma. Ta väidab, et ei olnud roolis ja seepärast seda autot kuidagi ei kasutanud. Ta sõitis Aleksei E.T autoga, ei teadnud, et tal on probleeme politseiga. E.T perekonnast ei teadnud ta midagi. Ta ei teadnud milline on E.T majanduslik olukord. Kapajeva väidab, et tema jaoks on 10 tuhat krooni suur raha. Ta ei tea kas 10 tuhat krooni on E.T-le nende võimalusi arvestades suur või väike raha (
12. kd., tl. 202 pöördel alt -204). Uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt auto parkimise koha osas, kust Aleksei E.T auto tema poolt kirjeldatud viisil võttis ja sellega ära sõitis. Aleksei E.T kirjeldatud auto käivitamise viisi tõendavad tunnistajate A.A., J.K., N.R. ja A.R. ütlused, kelle juuresolekul autot käivitati korduvalt. Korduv samasugune käivitamine annab alust järeldada sama käivitamisviisi ka auto võtmisel. Omaniku luba tema sõiduautot kasutada puudus ja seetõttu on tegu 27 omavolilise kasutamisega. Samad tunnistajad tõendavad ka kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Sõiduautot kasutati vastavalt selle omadustele, sõitmiseks auto võtmise kohast Varnjasse ja seal ümbruses ringisõitmiseks. Aleksei E.T tuli Varnjasse tema võetud autoga üksi. Tunnistajad kinnitavad teiste süüdistatavate ütlusi selles, et nad tulid Varnjasse enne Aleksei E.T. Seega oli võõra sõiduauto enda valdusse võtja Aleksei E.T ja ta tegi seda üksi. Dokumentaalsed tõendid: sõiduki vaatlusprotokoll ja fotod selle juurde (
13. kd., tl 33-38), ning allkiri auto kättesaamise kohta (
14. kd., tl 39) tõendavad millised seisundis kannatanu auto tagasi sai ja tekitatud kahju ulatust. Sõiduki vaatlusprotokoll kinnitab sõiduki käivitamise viisi juhtmete ühendamisega. Kuigi autol olid ära võetud registreerimisnumbrid, ei ole see küllaldane asjaolu, millest järeldada omastamise eesmärki. Muid sõiduki osade lahtimonteerimise tunnuseid ei ole ja seetõttu ei ole alust järeldada auto ettevalmistamist müümiseks. Tekitatud kahju ulatusest järeldub, et auto väärtus vähenes väheoluliselt. Kaitsmekarbi katte puudumine ja juhtmete rippasend roolisamba kõrval kinnitavad käivitamisviisi kasutamist. Nimetatud asjaolud kinnitavad sõiduauto kui võõra vallasasja ajutist kasutamist. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T Varnjasse toodud sõiduautoga sõitsid rohkem kui neli inimest, kellele on esitatud kriminaalasjas süüdistus. Aleksei E.T ja E.T samasisulised ütlused tõendavad, et Aleksei E.T avaldas E.T-le auto tegeliku päritolu. E.T kui Aleksei E.T vanem vend teadis pere ja –liikmete majanduslikku olukorda ja seetõttu tegelikke asjaolusid, mille tõttu tema sai tajuda venna öeldut objektiivselt. Aleksei E.T võttis võõra asja oma valdusse omavoliliselt ja tõi selle omanikust kaugele. Tõendid ei kinnita, et auto ärandaja vennale antud teave auto päritolust sai ka teistele auto kasutajatele teatavaks. R.S , Alevtina Kapajeval, N.T. ja A.R. ei olnud põhjust kahelda Aleksei E.T ütlustes, et sõiduauto kuulub temale. Kuidas autot käivitada ja mis põhjusel autot lükkama pidi ei olnud tüdrukutele teada. R.S ise autot ei juhtinud ja seetõttu ei olnud ka temal puutumust auto käivitamise üksikasjadega. Pärast R.S-i ja Alevtina Kapajeva autoga sõitmist jäi auto Varnjasse samasse kohta kuhu Aleksei E.T selle tõi ning R.S ja Kapajeva lahkusid Varnjast. Viimasena kasutasid autot N.R. ja A.R. kellel tekkis kahtlus auto ebaseaduslikus kasutamises alles nende peatamisel kolmanda isiku poolt. Seega ei ole tõendatud Alevtina Kapajeva süü talle esitatud süüdistuses ja R.S-i süü temale esitatud süüdistuse selles episoodis subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Aleksei E.T ja E.T süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid selles teos kohus ei tuvastanud. Aleksei E.T ja R.S-i süüdistuses T.L. kasutuses oleva mootorratta IŽ Planeta omavolilises kasutamises on kohtule esitatud järgmised tõendid: kannatanu T.L. ütlused, tunnistajate J.K. ja A.S. ütlused ning kahtlustatavate Aleksei E.T ja R.S-i ütlused. Kannatanu T.L. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temalt varastati eelmise aasta augustis mootorrattaga IZ Planeta 5, mille omanik on kannatanu vend, kannatanu oli kasutaja. Viimati sõitis kannatanu selle mootorrattaga paar päeva enne kadumist ja jättis selle Z 45 maja ees olevasse parklasse. Mootorratas oli ukse juures. Iga päev käis ta sellest mööda vähemalt 5 korda päevas. Kui avastas kadumise, helistas politseisse ja tegi avalduse. Mootorratta väärtus on 5000 krooni. mootorratta eritunnuseks oli lisaspidomeeter, mis oli pandud, kuna originaal ei töötanud. Mootorratas oli kukkunud paar korda, vasak pool oli veidi lömmis. Kannatanule teadaolevalt ei ole mootorratast leitud. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta mootorratta 19.08.2005.a. õhtul kuskil kella 20 paiku (
15. kd., tl. 49). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja suhtes (9.kd., tl 278). Tunnistaja J.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et eelmise aasta augustis olid Aleksei E.T ja R.S Varjna külas Peipsiääre vallas, oli õhtu. Nad ütlesid, et on rattaga ja sõitsid pärast ära, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja ei tundnud huvi, kust on mootorratas pärit. Nad ei rääkinud sellest. 28 Tunnistaja A.S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli piirkonnakonstaabel - liiklusjärelvalve, korrakaitse, kõik mis seal piirkonnas oli. Kui ta nägi mootorrattaga sõitjaid, siis oli töökohustuste täitmisel politsei värvides Suzuki Vitaraga, kui ei olnud juhuslikult oma autoga. 2005 a. augustis Varnjas kontrollis ta IZ Planeta andmeid ja kui õieti mäletab siis võisid olla 2 noormeest - E.T selle rattaga ja hiljem tuli kolleegidelt info, et see mootorratas on varastatud. On palju aega möödas. Ta nägi mootorratast Koosa- Varnja teel, arvab, et mootorratas oli punane, aga ei saa selles täiesti kindel olla. Tähelepanu köitis, et ei olnud kiivreid ja istmel oli suur aku, mis tundus imelik. Ei oska seda öelda, kas kontrollis registreerimisnumbrit läbi andmebaaside. Ka ei oska öelda, kas registreerimisnumber oli olemas. Mootorratas tundus olevat uuemat tüüpi mudel, aga halvas seisukorras. oli uus või kasutatud, millises seisukorras oli. Ei olnud kokku puutunud isikutega, kes sõitsid mootorrattaga. Kui kontrollis isikuandmeid siis tuli välja, et on Tartu poisid, mitte kohalikud. Kohalikke ta enamvähem tunneb. Poiste isikud tegi kindlaks täpsustades kas telefoni teel korrapidaja kaudu või raadiojaama kaudu, ei suuda meenutada, kuidas sel korral. Ta pani nimed kirja noormeeste ütluste kohaselt. Üks poistest ütles oma isa telefoni numbri, et täpsustada mootorratta kasutamisõigust. Tunnistaja täpsustas telefoni teel, aga ei mäleta kui palju infot sai telefoni teel. Kindlasti küsis mootorratta päritolu kohta, vist vastati, et ostetud kellegi käest. Tunnistaja arvab, et need poisid ei olnud piisavalt vanad, et sõita mootorrattaga aga ei saa täpselt öelda. Ta keelas neil sõitmise ja tuli lükata mootorratast käe kõrval sugulaste juurde. Ta kontrollis seda hiljem, sõitis selle tee uuesti läbi pärast. Mingi aeg hiljem sai ta teada, et on varastatud mootorratas. Autojälitusgrupist anti info. Tunnistajast jäid noormehed mootorrattaga maha, sest tuli teine väljakutse. Tavaliselt vormistab materjalid ära aga tuli tõsisem väljakutse ja tähtsuse järgi otsustas, et see on tähtsam ja jättis nad sinna. Hiljem käis tunnistaja autojälitusgrupi ametnikuga kontrollimas mingit kraavi aga me ei leidnud seda mootorratast. Tunnistaja väidab, et tal on nägude peale hea mälu, tunneb ära tumeda peaga noormehe (osutab Aleksei E.T-le), kelle nägu on tuttav, nimesid ei mäleta. Teised näod on võõrad kohtusaalis. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi oli üks mootorratta juures olnud isikutest Aleksei E.T ja teine R.S (
16. kd., tl. 53). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi isikute kohta ja selgitab, et nad käisid kellegi õunaaias, kust nad minema aeti (
17. kd., tl 148). Süüdistatav E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. sügisel nägi ta Aleksei E.T Varnjas mootorrattaga sõitmas, oli punane IZ. Ta nägi Alekseid üksi sõitmas. Mootorratast nägi ta alles hommikul, ei näinud, kuidas nad kohale jõudsid. Tagasi Tartusse sõitsid nad mootorrattagaAleksei ja Maksim, roolis oli Aleksei. Kohtueelses menetluses on E.T andnud ütlusi selle kohta, et öösel tulid tema vend Ljohha (Aleksei) ja Maksim Varnjasse punast värvimootorrattaga IŽ (5 kd. tl. 88,
18. kd., tl. 185). Aleksei E.T andis ütlusi selle kohta, et 2005.a. augustis võttis ta punase mootorratta IŽ Planeta 5 Tartus Z tänavast, 9-kordse maja trepikoja juures, võis olla Z 45 maja. Mootorrattal ei olnud lukustust, oli toe peal. Ta võttis sealt maha ja lükkas edasi, proovis käivitada, alguses ei õnnestunud, aku oli tühi. Ta viis mootorratta Ihaste metsa ja jättis paariks päevaks sinna. Tõi aku auto pealt ja pani siis mootorratta käima. Aku leidis Hiinalinnast prügimäelt. Ta ühendas aku rattale külge ja sõitis Ihastest Hinnalinna garaažideni vist. Mootorrattal oli registreerimisnumber, see jäi mootorratta külge. Ta tahtis selle mootorratta ära müüa tagavaraosadeks, mootori ära võtta ja ülejäänud osad eraldi müüa. Ei teadnud siis, kuhu. Hiinalinnas või põllu peal kusagil, ei tea kus oleks ta need osad küljest võtnud. Hiinalinnas oli ta 10 minutit ja siis sõitis Varnjasse koos R.S-iga. See oli samal päeval, kui aku pani ja käima sai. Ta hoidis mootorratast Ihaste metsas ja siis Varnjas, Tartus mitte. Maksimile vist ei öelnud ta midagi mootorratta kohta või ütles, et tema oma. Varnjasse sõites juhtis mootorratast Aleksei E.T. Tema vend Aleksandr oli Varnjas Aleksandri juures. Neil oli Varnjas tuttavaid, mingi Kolja, täisnime ei tea, J, kelle juures ööbisid. Tartusse tagasi tulid nad 1-2 päeva pärast, ei mäleta. Mootorratas jäi Koosa külla. Koosast välja sõites paremat kätt on maja, seal läheduses jättis 29 mootorratta kraavi. Politsei keelas sõita mootorrattaga. Küsiti kas on dokumente, ütles, et ei ole. Nad lükkasid ratast käe kõrval ja lõpuks jätsid ta sinna. Pärast otsustasid tagasi tulla, siis enam ei olnud ratast. Oli vaja Tartusse sõita, kas oli kool alanud või oli mingi asi ajada, seepärast nii kauaks jäi ratas sinna. Ei tea kuhu jäi mootorratas. On nõus mootorratta omanikule kahju hüvitama hagihinna ulatuses, 5000 krooni. Kui ta tagasi läks mootorratast otsima, siis tahtis ta seda müüa. Kohtueelses menetluses on Aleksei E.T andnud ütlusi selle kohta, et ta ütles Maksimile, et varastas mootorratta. Nad sõitsid Varnjasse, Aleksei juhtis. Ta tahtis mootorrattaga sõita (5 kd. tl. 88,
19. kd., tl. 185). Süüdistatav R.S andis ütlusi selle kohta, et ta on 2005.a. suvel sõitnud punase mootorrattaga IZ kuid ei ole seda ärandanud. Ta sõitis koos Aleksei E.T-ga. Ei tea kust selle ratta sai, Alekseil juba oli see ratas. Nad said Hinnalinnas kokku. Aleksei ei öelnud midagi ratta kohta. Ta arvas, et Aleksei ostis või laenas selle. Ei tea kui kallis ratas oli. Ta ei küsinud Alekseilt ratta kohta ja Aleksei ise ei rääkinud. Nad sõitsid rattaga Varnjasse. Aku oli taga, pagasniku peal. Ta küsis miks nii on ja Aleksai vastas, et generaator ei tööta. Aleksei juhtis ratast. Politsei kontrollis alkoholijoovet kui nad seisid poe juures. Politsei ütles, et sellega ei tohi sõita ja nad lükkasime ratta käekõrval Varnja suunas. Ratas jäi kusagile põõsastesse seepärast, et esiteks nad ei tohtinud sõita ja teiseks ei läinud ta käima. E.T tahtis pärast ratta ära võtta. E.T ei rääkinud ja ta ise ei mõelnud seda, et ratas on varastatud. Kohtueelses menetluses on R.S andnud samu ütlusi ja lisanud: võis vaid arvata, et see ratas on varastatud. Kohtuistungil R.S kinnitab sama arvamust. Mõelda võib kõike. Ta ei saanud aru, et ratas on varastatud (5 kd. tl. 152,
20. kd., tl. 196). Detailides ütluste erinevused ei muuda süüdistatava ütlusi mitteusaldusväärseteks teo toimepanemise aja ja koha kohta, samuti viisi kohta. Kohus avaldas Aleksei E.T kohtueelses menetluses antud ütlused, kus kahtlustatav on rääkinud, et ütles R.S-ile , et mootorratas on varastatud. Kohtuistungil ta selgitas, et ei ole seda rääkinud talle, võib-olla uurimise ajal kuuldi valesti. Ta andis eeluurimisel õigeid ütlusi. Põhjus, miks on erinevused võib-olla ebaõiges kuulmises. Protokollile ta kirjutas alla ja sellist asja talle ette ei loetud. Kohtus ta eitab rääkimist R.S-ile ratta päritolust, ei öelnud talle. Ta oli esimest korda politseis ja ehmus ning rääkis kõik valesti. Politsei avaldas survet. Nad ütlesid, et teavad kõik ja käskisid tal rääkida ja ta rääkis. Politseinikud ei öelnud ette, mida tuleb rääkida. Nad lihtsalt karjusid ja mõjutasid ta psüühikat. Protokollis olevad ütlused andis ta ise politseile. See kergendas tema olukorda eeluurimisel. Nad ei karjunud enam. Selle kuriteoepisoodi uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt mootorratta parkimise koha osas, kust Aleksei E.T selle tema poolt kirjeldatud viisil võttis ja sellega ära sõitis. Omaniku luba tema sõiduautot kasutada puudus ja seetõttu on tegu omavolilise kasutamisega. Ka tunnistajad J.K. ja A.S. tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Mootorratast kasutati vastavalt selle omadustele, sõitmiseks Varnjasse ja seal ümbruses ringisõitmiseks. Aleksei E.T tuli Varnjasse tema võetud mootorrattaga koos R.S-iga . Tõendeid ei ole selle kohta, et mootorratast ärandasid mitu isikut ja sellest kohus järeldab, et võõra mootorratta enda valdusse võtja oli Aleksei E.T ja ta tegi seda üksi. Ei ole tõendatud asjaolusid, millest järeldada omastamise eesmärki vaatamata teabe puudumisele mootorratta asukohast. Nimetatud asjaolud kinnitavad mootorratta kui võõra vallasasja ajutist kasutamist kuni piirkonna politseikonstaabli A.S. sekkumiseni. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T ärandatud mootorrattaga sõitsid Aleksei E.T ja R.S. Mõlemad olid mootorrattaga sõitmise ajal nooremad kui 18 aastat. Politseiametnikul tema tööülesannete täitmisel ei tekkinud kahtlusi alaealiste, laste kuritegelikus käitumises, sõiduki omavolilises ebaseaduslikus kasutamises. Ta pööras tähelepanu vaid 30 liikluseeskirjade täitmisest tulenevatele nõuetele ega sekkunud nende tegevusse kuriteo jätkamist tõkestavalt. Nendest asjaoludest ja süüdistatavate ütlustest järeldub, et R.S ei olnud põhjust kahelda Aleksei E.T poolt mootorratta kasutamise õiguspärasuses. R.S ise mootorratast ei juhtinud ja seetõttu ei olnud tema ka aktiivne kasutaja. Ka pärast sõitmist ja politseiametniku sekkumist jäi mootorratas temast maha ning ta ei pöördunud tagasi selle juurde. Seega ei ole tõendatud R.S-i süü temale esitatud süüdistuse selles episoodis subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Aleksei E.T-le on süüdistus esitatud veel ühes asja omavolilises kasutamises. Kannatanu V.R. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ
21. 25.09.2005.a. toimus auto ärandamiskatse. Trepikoja naaber teatas, et tema autot püüti ärandada. Naaber märkas seda, läks välja. Peale sünnipäeva nad koristasid naisega, pesid nõusid ja ta läks suitsu tegema ning nägi, et keegi püüab kannatanu autot käivitada. Tavaliselt käivitub auto hästi, aga seekord ei käivitunud. See äratas tema tähelepanu. Ta teatas alles siis, kui ta püüdis ärandajat jälitada. Auto oli Pikk 78 õues, on kitsas hoov, on vaja manööverdada, et sealt välja sõita. Auto oli kohalt liikunud umbes 5 meetrit. Tagumise iluvõrega sõideti otsa teisele autole, oli sõidetud tagurpidi. Kannatanu autol olid paigast ära tagumine kaitseraud, iluvõre, ilukatted, kinnitused. Ukselukk ei olnud lõhutud. Tõenäoliselt oli juhipoolne uks avatud muukimise teel. Mehhaaniline roolilukk oli ka lahti. Süütejuhtmed olid välja tõmmatud. 2 juhet olid ühendatud. Kolmas, starteri juhe, oli lahti ühendatud. Kannatanu isiklikult ei näinud teo toimepanijaid, puhkas. Ärandamise momendil oli auto väärtus 8000 krooni umbes, hindan tekitatud kahju koos lukksepa ja maalritööga 3000 krooni (9.kd., tl 276 pöördel, 277). Tunnistaja A.F. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta nägi oma elukohast Pikk 78, Tartus auto ärandamise katset. Öösel läks ta välja suitsu tegema ja nägi, et auto liigub hoovis ebanormaalselt, et nagu amatöör oleks roolis, või purjus. Auto oli VAZ 2106, kuulus naabrimehele. Auto oli pargitud, tuli oma reast välja ja põrkas kokku tagaseisva bussiga. Ei näinud kes selle autoga sõitis, oli pime. Buss oli autost 4 m kaugusel umbes ja sellele sõideti tagant sisse. Ta läks välja auto juurde vaatama. Tavaliselt põleb valgus öösel, sel ööl ei põlenud. Ta sai aru, et võõras, sest teab omanikku hästi, omanik on suurem. Mõtles alguses, et keegi tema tuttav on. Isikut ära ei tunneks, nägu ei näinud. Tunnistaja üritas takistada selle inimese tegevust, tahtis teda autost välja saada. Uks oli kinni ja ta läks teise ukse juurde. Ta kasutas juhust ja jooksis ära. Naaber, autoomanik tuli siis välja. Tunnistaja kutsus politsei ja oli seal kuni politsei tuli. Autol oli vigastatud tagapõrkeraud, autoga sõideti tagurpidi vastu bussi. Tunnistaja kohtueelses menetlusesantud ütluste järgi 25.09.2005.a kella 4 paiku märkas ta auto liikumist (
22. kd., tl. 67). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (
23. kd., tl 149). Aleksei E.T tunnistas ennast selles kuriteoepisoodis süüdi osaliselt. Kuriteoepisoodi uuritud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, aega ja tekitatud kahju ulatust. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava Aleksei E.T ütlused on samasisulised kannatanu poolt auto parkimise koha osas, kust Aleksei E.T auto juures toimetas. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Aleksei E.T sõitis autoga tagurpidi kuni põrkus vastu teist sõidukit. Kannatanu ütlused ja dokumentaalne tõend sündmuskoha vaatlusprotokoll 25.09.2005.a. ja fotod selle juurde (
24. kd., tl. 62-65) tõendavad auto käivitamise viisi juhtmete ühendamisega. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab ka vigastuste iseloomu ja tekitatud kahju. Sõiduki parkimine kitsasse kohta ja tunnistaja sekkumine ei võimaldanud tegu lõpuni viia. Auto jäi seisma teise auto vastu põrkumise järel ja ei jõudnud veel parkimiskohast teele välja sõita. Seega jäi tegu ärandamiskatseks. Tõendid ei kinnita neid asjaolusid, millest järeldada omandamise eesmärki. 31 Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused teo asjaoludes on samasisulised. Seetõttu ei ole kahtlusi teo toimepanijas. Tõendatud on kuriteo toimepanemine Aleksei E.T poolt. Aleksei E.T süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kahes eelpool analüüsitud teos kohus ei tuvastanud. Eelpoolkirjeldatud tõendatud varasemad kaks lõpuleviidud tegu, asja omavolilised kasutamised hõlmavad ärandamiskatse. Esimese ja teise ärandamise vahel on Aleksei E.T toime pannud ka varguse, mis on tõendatud ja analüüsimisel tagapool. Varasemad ärandamised ja vargus on koosseisuliseks vastutust raskendavaks asjaoluks. Ühel korral on tegu toime pandud E.T-ga grupis. Seega esineb kaks koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu. Seega Aleksei E.T on süüdi

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

võõra vallasasja omavolilises kasutamises omastamise eesmärgita isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Ka A.K-le , R.S-ile ja Aleksei E.T-le esitatud süüdistus asja omavolilise kasutamise katses grupi poolt on tõendatud. Kannatanu O.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ

1. Ei mäleta millal politsei kutsus teda välja kell 3-4 hommikul ja isikud olid kinni peetud. Autol ei olnud signalisatsiooni aga ärandamisvastane seadis on olemas. See seade oli ka sel öösel autol peal, kui see intsident juhtus. Vahend on spetsiaalne karburaatori reguleerija. Et seda käivitada on vaja eritoiminguid sooritada. Kui helistati läks ta autot vaatama. Juhipoolne uks oli lahti. Auto oli 2-3 m nihutatud sellest kohast, kuhu oli pargitud. Süütejuhtmed olid välja rebitud. Lõhutud oli plastmassist roolikate. Juhtmed olid välja rebitud. Tuli süütelukk vahetada. Ukselukk oli lõhutud nii lõhutud, et nüüd saab iga võtmega lahti. Südamik oli katki. Varaline nõue on 1500 krooni Auto juhtmed olid ühendatud läbipaistva kleeplindiga. 1983 a. auto turuhinda ei oska kannatanu täpselt öelda, mitte üle 5000 krooni. Interneti kaudu vaatas hinda, turul maksis siis 10 tuhat krooni, lõplikuks auto maksumuseks hindab 7500 krooni. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 30.05.2005.a. peale tööd kella 17 paiku ja 31.05.2005 öösel kella 02 paiku helistati talle (
2. kd., tl. 177). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 274). Tunnistaja Mikk Popman andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2005.a. mais töötas ta Lõuna Politseiprefektuuris koos nooremkonstaabel Vallo Tõnuverega. Pime oli, kui nad said juhtimiskeskuselt väljakutse, edastati info, et üritatakse valget Žigulid käivitada L 5 maja ees, oli 1-3 isikut, täpselt ei tea. Nad sõitsid kohe L 5 maja lähedale, et kohalesaabumist ei märgataks, jätsid oma auto eemale ja läksid L 5 maja juurde. Nad nägid seda autot. Keegi jooksis sealt mingil hetkel ära. Tunnistaja jooks järgi. Paarimees läks autosse. Sel momendil ei olnud auto juures kedagi aga keegi karjus, et nad jooksid putka poole Jaama- Puiestee ristil. Nad läksid autosse ja sõitsid Põhja puiesteega paralleelsele tänavale, tänavat ei mäleta. Üks noormees märkas nende autot ja pistis jooksu. Tunnistaja hüppas autost välja ja jooksis järgi, sai ta kätte. №ormees tunnistas, et ta oli üritanud seda Žigulid käima panna. Neid oli mitu, aga üks reageeris politsei autole ja pani jooksu. Mitmel korral varjas ennast põõsas, kükitas ja tunnistaja jooksis temast mööda mõned korrad. Teine isik kõndis sama teed mööda garaažide poole, aga ta ei teinud politseiautost välja, kõndis rahulikult edasi. Võib arvata, et nad olid koos, sest teine poiss tunnistas üles, et oli kellegagi koos. Nad läksid koos selle teise poisi korteri ukse taha, kes oli kõndinud seal tee ääres. Poiss saadi kodunt kätte. Mõlemad võeti peale ja viidi arstimajja. Kinnipeetud isikute tuvastamiseks küsis tunnistaja andmeid: ema ja isa andmeid, elukohad, õed, vennad. Rahvastikuregistrist korrapidaja kontrollis. See oli esialgne informatsioon. Kinnipeetavatelt võeti ära päikeseprillid ja korterivõtmed, punane klaasihaamer. Need asjad tulid välja selle isiku taskust, keda tunnistaja taga ajas. Hiljem autot vaadeldes nägi, et kõnnitee äärest oli auto lükatud natuke eemale. Juhipoolne uks oli lukust lahti, rooli all oli näha rippuvaid juhtmeid, nad kutsusid uurija. Mingi 32 möödakäija ütles, et nendega olevat veel üks tütarlaps olnud. Poisid ei öelnud seda ja meie ei näinud. Keegi majaelanikest, kes politsei kutsus, ei tulnud juurde (9.kd., tl 287 pöördel, 288). Tunnistaja Vallo Tõnuvere andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab konstaablina, patrullis, mais 2005.a. töötas samal ametikohal. Nägupidi on süüdistatavatest tuttavad Aleksei ja E.T-le. E.T ja R.S-i nimed on tuttavad. Ta on saanud väljakutse L 5 maja juurde, kus oli auto, Žiguli ärandamine. Auto juures oli vist tunnistaja, kes andis infot auto ärandamise kohta ta andis infot, ta näitas kuhu jooksid need ärandajad. Nad läksid otsima, paarimees vist jooksis järgi, tunnistaja jäi auto juurde. Paarimees sai kätte isiku, kellele jooksis järgi. Tunnistaja arvab, et kui ta mõne teise sündmusega sassi ei aja, kinnipeetu viitas kellelegi teisele ka, ütles ka nime ja kus elab. Kodus käisin nad järel kellelgi, nime ei tea. See isik kõndis seal sündmuskoha lähedal, otsimise käigus kontrollisime teda ja lasime minema. Nimi ja isik sai kontrollitud. Tunnistaja märkas autol mingeid vigastusi, juhtmed vist olid lahti süütelukus. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste järgi patrullis ta koos Mikk Pompaniga 31.05.2005.a. ja kella 01.57 ajal said väljakutse. Kinni peeti R.S ja E.T (
3. kd., tl. 184). Kohtuistungil tunnistaja kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta ja kinnipeetud isikute kohta (9.kd., tl 288 pöördel, 289). Kannatanu M.H. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et temale kuulub VAZ
4. Kevadel, öösel kell 2 helistati politseist, et tema autot on püütud ärandada. Hommikul, kui tööle läks, läks autot vaatama. Ta jättis auto Jaama 72 aia taha. Kui hommikul vaatama läks, oli auto vaba käiguga läinud natuke alla poole mäest, Jaamamõisa tänavale, esialgsest kohast 50m umbes. Uksed olid lahti tehtud. Lukku ei olnud lõhutud. Tema lukustas uksed parkimisel. Autol ei olnud vigastusi. Paistab, et autouksed olid avatavad suvalise võtmega küll, sest 3 korda on juba ärandatud seda autot ja on oma töö tehtud selle lukuga. Autos sees ei olnud lõhutud, aga isoleerpael oli autosse pandud, andis selle politseile. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste järgi parkis ta auto 30.05.2005.a. õhtul (
5. kd., tl. 190). Kohtuistungil kannatanu kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi aja kohta (9.kd., tl 274 pöördel, 275). E.T andis ütlusi selle kohta, et 31.05.2005.a. tulid nad Kivilinnast ja läksid Hiinalinna suunas, jäid tema, R.S ja Z. Teised läksid ära. Võis olla nii kella 2 ajal öösel. Nad kolmekesi avasid auto VAZ 2107 L 5 trepikoja juures. Autosse sissemurdmise eesmärk oli auto käivitada ja sõita sellega kuskile. Tema tahtis sõita autoga, ei tea, kas teised tahtsid või mitte. Ta ei küsinud neilt, kas teised olid nõus auto võtmisega. Tema tegi auto juhipoolse ukse lahti ja läks autosse sisse. Autos ta püüdis käivitada juhtmete abi, ei oska seda seletada, lõhkus selleks ära plastmassist kaane, tõmbas juhtmed välja. Ta ei mäleta, kas keegi oli veel autos peale tema. Uks avanes ja ta tegeles juhtmetega, sai auto käima. Sai autoga natukene sõita, seal oli roolilukk peal, peaaegu järgmise autoni, 5 m umbes. Kuna rooli ei saanud keerata, siis jättis auto sinna ja läks ära, autol oli käik sees. Ta tuli autost välja, sest ei saanud rooli keerata kuna oli roolilukk. Nad läksite auto juurest koos ära: tema, Maksim ja Z, läksid edasi Jaama tänavale lasteaia juurde. Seal nägid nad veel ühte autot, see oli Lada, ei mäleta täpselt. Nad tahtsid selle auto võtta ja siis ära müüa. Selleks, et võtta on vaja sõita. Tema tahtis autot müüa, ei olnud inimest, kes tahtis autot osta. Ta ei tahtnud autot tervikuna müüa. Ta tegi auto lahti, juhipoolse ukse, aga ei mäleta, võib-olla oli juba lahti. Ta läks üksi autosse sisse. Sel ajal R.S jalutas tee peal, Z ta ei näinud enam üldse. Ta ei püüdnud autot käima panna, ei jõudnud. Tuli politsei ja ta lahkus sealt. Alguses peeti kinni teda ja siis R.S. Ei mäleta kes tuli mõttele minna autosid võtma. Ta oskab autot juhtida, mais 2005.a. ei osanud. Kuidas oleks selle auto siis võtnud vastab, et auto läks ju käima. Tal sõitmine lihtsalt õnnestus, ta oleks sõitnud autoga. Ei mäleta, kas Z nimeline isik läks ka teise auto juurde, mis seisis Jaama tänaval, kui ta autost välja tuli, siis teda enam ei näinud. Teine auto võis olla Jaama
6. Mõlemad autod olid halli värvi. Ei mäleta kas Jevgeni tuli üldse viimase auto juurde. Nende viimase 2 auto juures oli tal klaasihaamer kaasas, küsis selle Zakijevi käest. Klaasihaamrit ei kasutanud. Ta kasutas teibirulli, ei mäleta kust sai selle (10 kd., tl. 183-184) Samal ööl kella 2 ajal olid nad koos teise auto juures, mis oli pargitud Jaama
7. Mõlemad autod olid 33 halli värvi. Nad kasutasid autode juures teibirulli. Autode juures lõhkumisega tekitatud kahju on ta nõus hüvitama. E.T on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et tahan parandada tema poolt eelnevalt antud ütlusi L 5 maja juurde pargitud auto ärandamise osas. Tema ja R.S-iga oli kaasas A.K, kelle nime ei soovinud varem öelda, kuna teadis tema pahandusi politseiga. Koos läksid nad punase maja juurde. Maksim ja Z läksid ees, tema läks neile järele. Lastekodu juurest garaažide juurde viiva tee ääres seisis üks Žiguli, millel Maksim tegi noaga ukse lahti. Z autode juures midagi ei teinud, seisi kõrval, kuid mõte minna autosid puutuma oli tema oma (
8. kd., tl. 49). Kohtuistungil Aleksei E.T ei jää nende ütluste juurde. Ta seletab, et teda võeti vahi alla. Umbes 2 kuu pärast viidi arestimajja ja öeldi, et nad teavad, kes oli see Z, kellega koos ta oli. Öeldi, et kui ta muudab ütlusi, siis lasevad tal minna. Ta muutis ütlusi ja teda lasti vabaks mõne päeva pärast. Ei mäleta seda kas Z tegi selle ettepaneku minna autode kallale. Eeluurimisel kuulati teda üle järgmisel päeval peale vahi alla võtmist. Praegu ei mäleta, kas R.S tegi noaga ukse lahti, tema meelest ta ise tegi ukse lahti. Esimesest autost võtsid nad teibirulli ja selle unustasid teise autosse. Ei mäleta, miks on kirjas sellised ütlused, ta ei ole andnud valeütlusi. Maksim ja Z olid lähedal kui ta esimesest autost välja tuli. Teda kuulati üle järgmisel päeval peale vahi alla võtmist. Ta oli esimest korda politseis ja oli šokis. Seepärast on eeluurimisel väitnud, et ei tahtnudki sõitma minna, kuna ei oska juhtida. Küsimusele kas ta siis tegelikult tahtis autodega sõita vastab kohtus, et kui ta ei oleks tahtnud, siis ta ei oleks teinud autosid lahti. Z tundis ta lühikest aega, on paar korda näinud. Ta teadis, et A.K on varem olnud probleeme politseiga (10 kd., tl. 184-185). R.S andis ütlusi selle kohta, et 31.05.2005.a. oli ta VAZ-i ärandamisel L 5 maja juures ja samal kuupäeval Jaama 72 maja juures. Enne vargust sai ta kokku E.T , U.E ja veel kellegagi, keda ei mäleta. A.K ta tunneb, võis olla tema, ei mäleta. Ei mäleta kes tegi ettepaneku ärandada auto. Tal oli nuga kaasas ja ta tegi autoukse lahti. Auto asus Hiinalinnas L tänaval trepikoja juures, oli tavaline VAZ tüüpi auto. Nad tahtsid autot müüa, Aleksandr tahtis, ei tea seda kuhu. R.S ei osanud sel ajal autoga sõita, nüüd oskab. Auto juurde läks kõigepealt tema, siis Aleksandr. R.S avas ukse noaga. Kolmas inimene oli auto kõrval 5 m kaugusel. Kui ta ukse lahti sai, siis Aleksandr läks autosse. Ei tea mida ta tegi autos. Auto tõmbles, tegi midagi liikumise sarnast. Autos istus Aleksandr, rohkem vist mitte keegi. Aleksandr ütles pärast, et autol oli roolilukk. Nad läksid ära Jaama tänava suunas. Nad nägid seal veel ühte autot, VAZ, mis seisis Lasteaia juures. Mõlemad autod olid heledad. Ta avas ukse ja läks ära. Nad tahtsid müüa autot, ei mäleta kellel oli see mõte. Neil ei olnud sellist kohta, kuhu auto maha müüa, varem ei olnud autosid müünud. Ta ei tea, mis autost edasi sai. Politsei tuli kohale. Tema läks koju. Mitte kaugel autost peeti kõigepealt teda kinni ja pärast E.T. R.S on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et A.K tegi ettepaneku minna autoga sõitma. R.S läks autost umbes 5-10 m eemale, et oleks kergem ära joosta, kui vaja. A.K seisis auto kõrval (
9. kd tl. 106 keskmine lõik). Kohtus R.S selgitab, et ei oska seda selgitada, kuidas need ütlused on saanud protokolli. Tema nimetas ainult Z nime, ei tea kes Z oli. A.K tunneb kohtu ajast. Protokollis kirjas olev vastab tõele. Küsimusele kas kinnitate, et tahtsite sõita autoga vastab, et selleks, et autot sõidutada sinna, kus müüa, tuleb temaga ju enne sõita. Ka 31.05.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel on R.S öelnud, et nad jäid enne kuriteole minekut kolmekesi: tema, S ja Z. Neil oli kavas autoga sõita ja see hiljem tagasi tuua (3 kd., tl. 96). Kohtus ei oska seda selgitada, miks protokollis nii kirjas on (10 kd., tl. 194-196). A.K andis ütlusi selle kohta, et 30.05.2005.a. õhtul oli ta koos U.E-ga . Keda tundis selleks ajaks mõned kuud. R.S-i tunneb ta alates 22.09.2006.a., hiljem selgitab, et võib-olla nägi ta R.S-i esimest korda 30.05.2005.a. õhtul. Kui nad Hiinalinnas tulid, oli neid rohkem kui kolm. Tema U.E-ga läksid ees, teised olid U.E tuttavad ja tulid järel. L 3 maja juures ta ootas õde, kellega läks koju kella 22-23 vahel. 34 A.K on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et kunagi Aleksandr rääkis sellest, et võiks autosid ärandada (2 kd., tl. 162). Kohtus ta kinnitsa, et andis eeluurimisel õigeid ütlusi (
10. kd., tl. 260, 261). Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlustega on tõendatud kuritegude toimepanemise aeg ja koht. Tunnistajate ja eelnimetatud süüdistatavate ütlustega on tõendatud teo toimepanemise viis ja toimepannud isikud. Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlused on samasisulised kannatanute poolt auto parkimise koha osas. Teo toimepanemise aega kinnitavad tunnistajate ütlused, kes vahetult pärast teo toimepanemist sündmuskoha läheduses kaks isikut: E.T ja R.S-i kinni pidasid. Asitõendi vaatlusprotokoll (
11. kd., tl. 192), milles on kirjeldatud M.H. autost võetud teibirulli, kinnitab süüdistatavate ütlusi teibirulli kasutamisest ja seostab samu isikuid lühikese ajavahemiku järel kahes autos toimepandud kuritegudega. Uuritud tõendid ei lükka ümber süüdistatavate E.T ja R.S-i ütlusi selles, et nendega oli kaasas kuriteopaigal ka A.K . Isikut eesnimega Jevgeni hüütakse Ženjaks ja selle nimega isikust on süüdistatavad kriminaalmenetluses nimetanud isikut,