Kriminaalasi nr 1-06-4378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 25. juunil 2007. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-06-4378 Kohtuko

§ 423

lg 1 järgi Prokurör Külli Saks Süüdistatav B.M isikukood: XXX; elukoht: X; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud 1 korral. Tõkend ei ole kohaldatud Kaitsja adv. Marko Paabumets Kannatanu esindaja adv. Kalju Kutsar väärteokorras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi mõista B.M

§ 423

lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.M suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, B.M ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kui Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud: Välja mõista B.M-ilt riigituludesse menetluskulu sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 64.00 (kuuskümmend neli) krooni, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise tasu 7285.00 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni ja liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 3600.00 (kolm tuhat kuussada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
2. juunil
3. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon B.M süüdistatakse selles, et tema, juhtides 22.07.
4. a. kella 18.
5. ajal Tartumaal Mäksa vallas Tartu-Räpina-Värska mnt 15,6 km-l suunaga Räpina poole mootorsõidukit Mazda 323, reg. märgiga XXX XXX, rikkus ettevaatamatusest kehtiva liikluseeskirja § 91 nõudeid, mille kohaselt enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, mistõttu tagasipöörde sooritamisel keeras ette tagant lähenevale mootorrattale Honda PD06, reg. märgiga XXXX, mida juhtis A.L., toimus sõidukite kokkupõrge. Liiklusõnnetuses hukkus mootorratta Honda juht A.L. Sellega pani B.M toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm. 2 Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid Käesolevas kriminaalasjas on täielikult tõendatud, et 22.07.

1. a. kl 18.00 ajal sõitis B.M koos kõrvalistmel istunud abikaasa B.M-iga ja tagaistmel istunud lastega Tartu-Räpina maanteel suunaga Tartust Räpinasse. Nad olid teel B.M töökaaslase lapse sünnipäevale. Kuna nad täpselt ei mäletanud, kust nad peavad maanteelt ära keerama, sõitsid nad õigest teeotsast mööda ning B.M pidi maanteel sooritama tagasipöörde. Samal ajal sõitis samas suunas ka mootorrattur A.L., kes sõitis tagasipööret sooritavale autole juhipoolsesse külge sisse. A.L. viidi haiglasse, kus ta saadud vigastustesse suri. Kriminaalasjas esineb vaidlus selle üle, kas liiklusõnnetuse põhjustas B.M, jättes piisavalt veendumata manöövri ohutuses ning keeras ette A.L. B.M eitab oma süüd täielikult, väites, et ta ei keeranud mootorratturile ette. Õigest teeotsast mööda sõites oli nende sõidukiirus ca 85km/h ja ta vähendas seda ca 75-80-le km/h. Ta vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi selles mootorratast, mis oli hilisemast õnnetuskohast ca 400-450m kaugusel. Ta pidurdas hoo 20-30-le km/h, lülitas sisse vasaku suunatule, veendus peeglisse vaadates, et rattur on temast ca 250m kaugusel ning tegi samalt sõidujoonelt, s.o pärisuunalise sõiduraja keskelt, pöörde vasakule vastassuunavööndisse. Rohkem ta ratast tagavaatepeeglist ei näinud. Ta tahtis tagasipöörde teha kahe manöövriga, s.o oodata kuni tagant tulev mootorratas on mööda läinud ja siis tagurdada ja tagasipööre lõpetada. Vastassuunavööndis jäi ta seisma ja ootas, et rattur sõidaks tagant läbi, et siis tagurdada tagaotsaga Räpina poole ja jätkata liikumist Tartu suunas. Ta ei mäleta, mis käik tal sees oli, aga hiljem politseis tunnistust andes ütles politseiametnik Raivo Luhamägi talle, et sees oli olnud tagumine käik. Peatunud, vaatas ta korraks vasakule ja keeras end siis paremale, et vaadata, kui ratas mööda sõidab. Kokkupõrke hetke ta seega ei näinud. Käis pauk ja ta nägi silmanurgast, kuidas rattur kapotile maandus ja sealt auto ette paiskus, jäädes lamama auto ninaga enamvähem paralleelselt pea Tartu suunas. Sisse oli muljutud juhiuks, mis oli surutud sisuliselt vastu küünarnukki. Ta on raudkindel, et kokkupõrke hetkel tema auto seisis, asetsedes teega mitte täisnurkses asendis, vaid väikese nurga all, s.t ninaga rohkem Räpina suunas. Auto oli praktiliselt vastassuunavööndis, s.o tagaots võis olla tee telgjoone kohal või sentimeeter üle selle. Sisuliselt oli pärisuunaline sõidurada vaba. Tema seega oma tegevusega mootorratturit ei eksitanud ja ratturil oli võimalik auto tagant läbi sõita ning samuti oli ratturil aega küll peatumiseks. Kohus leiab, et B.Mema süüd eitavad ütlused on paljasõnalised ja antud enda vastutusest vabastamiseks. Kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustas B.M , keerates tagasipööret sooritades ette temale tagant lähenevale mootorratturile. B.M süü avarii põhjustamises on tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis. Kriminaalasjas on oluliseks tõendiks dokumentaalsed tõendid sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklustehnilise ekspertiisi akt. Esimene näitab, millises asendis olid sõidukid peale toimunud kokkupõrget ning teises kirjeldab ekspert avarii toimumise asjaolusid. 3 Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et avariikohas oli sõiduteel kummaski suunas üks sõidurada, kusjuures pärisuunavööndi sõiduraja laius oli 3,55m ning vastassuunavööndi sõiduraja laius 3,75m. Sõiduauto Mazda asetses maanteel Tartu poolt vaadates vastassuunavööndis, risti vastassuunavööndiga. Mazda vasakpoolne esinurk ulatus 40cm üle vastassuunavööndi vasakpoolse teeserva. Mazda parempoolsest esinurgast on sama teeservani 50cm. Mootorratas Honda seisis samuti Tartu poolt vaadates vastassuunavööndis, risti vastassuunavööndiga ning toetus sõiduauto Mazda 323 F vasakule küljele. Mootorratta esirattast kuni vastassuunavööndi vasakpoolse servani oli 50cm ning tagarattast kuni tee telgjooneni 1,20m. Maanteel olid näha ka mootorratta pidurdusjäljed. Need algasid pärisuunavööndis (Tartu-Räpina-värska mnt vaatega Räpina poole) 5cm kauguselt tee telgjoonest ning 23,4m kauguselt liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest ning lõppesid vastassuunavööndis. 13,8m ulatuses oli jälg heledam ning kaldus tee telgjoone suunas, olles 13,8m kaugusel kohakuti tee telgjoonega. Sealt edasi muutus pidurdusjälg tumedamaks ning kaldus veelgi enam vasakule, olles 23,4m kaugusel pidurdusjälje alguspunktist kaldunud 1,2m teetelgjoonest vasakule (tl 1-2). Protokollile on lisatud fototabelid (tl 8-9, 80). Selline oli situatsioon peale avarii toimumist. Et saada ülevaadet sellest, mis toimus sündmuspaigas vahetult enne avariid, on eeluurimisel teostatud liiklustehniline ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr LL-275-05/8263 (tl 60-65, 44-59) nähtuvad järgmised olulised punktid:
2. Eksperdi hinnangul pidi sõiduauto Mazda juht manöövri, s.o tagasipöörde, alustamisel asuma vähemalt osaliselt teepeenral. Aktile on lisatud ka vastav skeem. Skeem on tehtud arvestusega, et auto rattad olid juba vasakule poole välja keeratud. Juhul, kui rattad olid vasakpoolsesse piirasendisse välja keeramata, pidi auto pöörde alustamisel asuma veelgi rohkem teepeenral, kui mõõtkava skeemil näidatud.
3. Eksperdi hinnangul sõitis mootorrattur enne pidurdamise alustamist maanteel suurusjärgus 82 km/h ja kokkupõrke hetkel oli ta suutnud kiiruse pidurdada 50-le km/h.
4. Eksperdi hinnangul pidi sõiduauto Mazda 323 liikuma nii mootorrattalt löögi saamise hetkel kui ka pärast esmast kokkupuudet. Ekspert leiab, et esmasel kokkupuutel paiknesid auto ja mootorratas ligikaudu vastastikuses asendis ja kokkupõrke hetkel pidi mootorratas liikuma külglibisemises parem külg ees, kusjuures sõidukitevaheline kontakt oli blokeeruva iseloomuga (mootorratas ei ole piki auto külge viimase suhtes praktiliselt edasi libisenud). Akti uurimuslikus osas on ekspert sõidukite asetuse ja mootorratta tekitatud pidurdusjälgede põhjal kirjeldanud nimetatud järeldusele jõudmise asjaolusid ning seda, kuidas ja millises punktis teel mootorrattur pidurdas, kuidas keeras juhtraua vasakule tekkinud ohust eemale ja kuna pidurdamisel blokeerus tagaratas, sattus mootorratas külglibisemisse parem külg ees. Auto ja mootorratta võimalik vastastikune asend ja paiknemine kokkupõrke hetkel sõiduteel on toodud aktile lisatud mõõtkavas skeemil. Ekspert on jõudnud järeldusele, et kuivõrd ühtki järsku suunamuutust mootorratta pidurdusjälgede juures ei esine, pidi sõidukite kokkupõrge toimuma kohas, kus lõpeb sündmuskoha skeemil mootorratta Honda pidurdusjäljena fikseeritud jälg (p 3). Kuivõrd kontaktil pidi sõiduauto esiosa mootorrattalt saadud löögist tingituna nihkuma oma liikumissuunast mõnevõrra paremale, võis aõiduauto (samuti mootorratas) kokkupõrke hetkel tee pikitelje suhtes paikneda rohkem risti kui aktile lisatud skeemil toodud asendis. 4
5. Ekspert leiab, et arvestades sõidukite asukohta teel kokkupõrke hetkel ja asjaolu, et sõiduauto kokkupõrke hetkel liikus, tekitas sõiduauto Mazda juht ohu mootorratta liikumisele. Mootorratta pidurdatult liikumine enne kokkupõrget näitab, et juht on üritanud kokkupõrget vältida ning võttes ka arvesse mootorratta liikumiskiirust enne pidurdusjälge (82 km/h), võib järeldada, et mootorratta juhil puudus võimalus peatada oma sõiduk enne kokkupõrke kohta sõiduautoga. Kriminaalasjas on üle kuulatud kannatanuna A.L. isa E.L. ning tunnistajatena M.K., T.O., T.O. ja R.L.. E.L. toimunud liiklusõnnetust pealt ei näinud, kuid ta on andnud ütlusi avariijärgse sündmuskoha asjaolude kohta ning poja sõidukogemuse ja sõidustiili kohta. Tema ütluste kohaselt teatati talle õnnetusest kl 18.15 paiku. Tema sündmuskohale jõudes oli poeg kiirabiga haiglasse viidud ja kohapeal viibis politsei. Talle avanes pilt, kus mootorratas seisis auto najal, olles selle juhipoolsele uksele poolviltu sisse sõitnud. Kohtuistungil joonistas kannatanu ka omakäelise skeemi (tl 106). Teel, s.o vastassuunavööndis enne autot, olid mootorratta pidurdusjäljed. Politsei lubas neil mootorratta ära viia. E.L. kinnitusel oli tema poeg ettevaatlik ja korralik juht, kellel olid A-kategooria load juba 1-2 aastat. Mootorrattaga sõitmise kogemus aga juba enne seda. Antud teelõik oli pojale hästi tuttav, kuna poeg sõitis seda mööda kaks või rohkem korda nädalas. Liiklusõnnetust nägi aga pealt M.K., kes sõitis samal ajal samal teelõigul, olles teel Tartusse. Tema kohtus antud ütluste kohaselt sõitis peale Mellistet talle vastu sõiduauto Mazda. Ta on täiesti kindel, et autol vilkus parem suunatuli ja auto sõitis paremale tee äärele, kus jäi seisma. Auto vasak pool oli teel ning parem pool ulatus poole auto jagu kruusale. Peale seismajäämist põles parem suunatuli ikka veel. Auto taga, autost ca 200300m kaugusel sõitis mootorratas (tunnistaja on eeluurimisel ja kohtus joonistanud ka vastava skeemi (tl 18, 107). Ta möödus Mazdast ja sattus ca 3-4 sekundi pärast mootorrattaga kohakuti. Rattur sõitis ca 90km/h. Ta vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi, et Mazda tegi tagasipööret, s.o pööras vasakule, liikus ja oli rohkem kui poole autopikkusega üle tee telgjoone, asetsedes teel diagonaalselt. Auto tagumine telg oli üle tee telgjoone. Auto suunatuld ta Mazda asendi tõttu tahavaatepeeglist sel hetkel ei näinud. Ta nägi, et ratas oli möödasõidul ja sõitis parempoolse küljega vastu autot. Rattur kukkus vastu auto nina, põrkus üles ja kukkus maha auto ninast vähem kui 0,5m kaugusele. Ta sõitis avariikohale. Kohtuistungil ei ole tunnistaja teadnud, milline suunatuli Mazdal peale kokkupõrget põles, kuid ta tunnistas õigeks eeluurimisel 26.07.
6. a. antud ütlused, mille kohaselt peale kokkupõrget põles autol vasak suunatuli (tl 17). Pärast kokkupõrget oli Mazda nina vasaku nurgaga Räpina poole, ratas seisis vastu autot ja auto vasak külg oli muljutud. Tunnistaja on joonistanud skeemi ka avariijärgsest olukorrast teel (tl 18, 107). M.K. ei ole kindel, kas auto liikus avarii hetkel, kuna ta pidi sõites ka teed jälgima, kuid ta on kindel, et auto liikus edaspidi vahetult enne kokkupõrget. Tunnistaja ütlusi hinnates leiab kohus, et M.K. on objektiivne tunnistaja, kes nägi avariid pealt vahetult. Tema ütlused on kooskõlas eespool kirjeldatud ekspertiisiaktis toodud eksperdi arvamusega. Mõlemad tõendid näitavad aga seda, et enne tagasipöörde 5 tegemist peatas B.M oma auto pärisuuna parempoolsel teeserval, kusjuures auto asetses osaliselt juba teepeenral. B.M on kohtuistungil leidnud, et ekspertiisiaktis toodud järeldused selle kohta, et auto alustas tagasipööret paremalt teeservalt, ei vasta tegelikele asjaoludele. Kohus on seisukohal, et puudub igasugune alus kahelda eksperdi seisukohtades. Kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeleid, siis selgub, et avariijärgselt paiknes sõiduauto vastassuunavööndis teega peaaegu risti asendis, s.o mõnevõrra viltu ninaosaga Räpina poole. Eksperdi hinnangul võis auto asend kokkupõrke hetkel olla veelgi rohkem teega risti ja kokkupõrke tagajärjel liikuda ninaga rohkem paremale. Nimetatud järeldus on ka loogiline. Mootorratas kaaluga ligikaudu 300 kg, mis liigub kiirusega ca 50 km/h ja põrkab sellise hoo pealt vastu sõiduautot, tõenäoliselt mõjutab tema asendit teel, lükates autot esiosaga rohkem paremale. Samas leiab kohus, et kui ka võtta aluseks fototabelitel ja skeemidel kujutatud auto asend, ei ole loogiline, et tagasipööre toimus B.M kirjeldatud viisil, s.o pärisuunalise sõiduraja keskelt ja peatumata, s.o kiiruselt ca 20-30 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et vastassuunalise sõiduraja laius oli 3,75 m ning süüdistatava kirjeldatud kohast ning kiiruselt ei oleks auto saanud keerata end teega sellise nurga alla. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et puudub igasugune alus kahelda eksperdi kirjeldatud auto liikumistrajektooris. M.K. ei ole kindel, kas auto liikus edasi avariihetkel. Samas kinnitavad tema ütlused selle kohta, et auto liikus vahetult enne kokkupõrget, ekspertiisiaktis toodud hinnangut auto liikumisest edasisuunas ka avariihetkel. Ekspert on ekspertiisiakti uurimuslikus osas põhjalikult kirjeldanud, millistele asjaoludele tuginedes ta on tuvastanud sõiduauto liikumise. M.K. ütlustest nähtub ka, et kokkupõrke hetkel oli auto tagumine telg oli üle tee keskjoone. Kõrvutades tunnistaja ütlused eksperdi joonistatud skeemiga, selgub, et tunnistaja ütlused on aktiga kooskõlas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava väited selle kohta, et eksperdihinnang ei vasta tegelikele asjaoludele, ei ole asjakohased. Liiklusõnnetust nägi pealt ka Tartumaal Mäksa vallas Sudaste külas Tartu-Räpina mnt 15ndal kilomeetril elav T.O. . Tema talu jääb Tartu poolt tulles maanteest vasakule. Ta oli kl 18.00 paiku õues ja vaatas mootorratta hääle peale maantee poole. Tema ja maantee vaheline kaugus oli ca 120-150m ja ta nägi teelõiku ca 200m ulatuses hilisemast õnnetuspaigast Tartu poole. Maanteel nägi ta autot, mis arvatavasti püüdis tagasipööret teha. Auto ei olnud veel päris risti teega, aga lõpetas parasjagu liikumist, olles teinud vähem kui 90-kraadise pöörde ja peatudes ninaga teepeenral. Suunatule põlemise kohta ei oska ta midagi öelda. Ta vaatas Tartu poole, et näha, millal mootorratas nähtavale tuleb, aga selleni kulus veel sekundeid. Oma asukohast tulenevalt ei näinud ta, kummal pool tee telgjoont ratas asetses, kuid tema hinnangul oli ratta kiirus lubatud piirkiirusest pigem väiksem. Hetkel, mil ta ratturit nägema hakkas, oli ratta ja auto vahel ca 200m. Rattur põrkas kokku auto esiotsaga ja rullus üle selle. Kohtus joonistas tunnistaja ka skeemi sündmuskohast (tl 108). Skeemi juurde selgitas 6 ta, et tema asukoht õnnetuspaiga suhtes oli suhteliselt risti teega ja tema vaatevälja miski ei varjanud. T.O. i ütlused näitavad, et hetkeks, mil ta maantee poole vaatas, oli B.M juba asunud tagasipöörde sooritamisele ning seega ei näinud ta, kas süüdistatav enne manöövri alustamist peatus pärisuuna paremal äärel või kust ta üldse pööret teostama hakkas. Tunnistaja ütlused ühtivad aga B.M ütlustega selles, et keerates manöövriks vastassuunaritta, peatus auto ninaga teepeenral. Kohus leiab, et arvesse võttes tunnistaja asukohta (tulenevalt tema enda ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollil kirjeldatud talu asukohast) maantee suhtes, ei saanud tunnistaja näha, kas auto edasisuunas veel liikus. Nimelt nägi tunnistaja teel olevaid sündmusi peaaegu ristisuunas teega ning seda suhteliselt suure vahemaa tagant, s.o 120-150m. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta, kus paiknes teel auto tagumine osa ega seda kummal pool tee telgjoont liikus mootorratas. Seega ei saanud tunnistaja absoluutse kindlusega näha ka seda, kas teega peaaegu ristisuunas asetsev auto liikus edasi või mitte. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et tunnistaja T.O. i ütlused ei lükka ümber liiklustehnilise ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamust ning tunnistaja M.K. ütlusi. Liiklusõnnetuses osales süüdistatava kaassõitjana ka tema abikaasa B.M. Tema kohtus antud ütluste kohaselt oli nende sõidukiiruseks 80-85 km/h. Kui nad õigest teeotsast mööda sõitsid, siis abikaasa pidurdas intensiivselt, kuid sujuvalt ja turvarihmad hoidsid neid kinni. Tema meelest abikaasa enne pidurdamist käiku ei vahetanud ja rooli kuhugi ei keeranud, vaid sõitis otse edasi, asetsedes teel kas keskel või natuke vasakul pool tee telgjoonele lähemal. Selle suhteliselt väikese hoo pealt, s.o ilma peatumata, keeras abikaasa vasakule ning jäi seisma. B.M tavaliselt tagasipöördeks ei sõidagi eriti tee äärde, vaid keerab ümber kahe korraga. Kas ja milline suunatuli pööramise ajal põles, ta ei tea, kuna ei jälginud seda. Auto jäi seisma teega mitte päris risti, vaid väikese nurga all selliselt, et esimene ots jäi natuke üle tee äärejoone ja suunaga Räpina poole. Ta vaatas 4-5 sekundi jooksul paremale, s.o Räpina suunas, veendumaks, et sealt autot ei tule ja mõtles, et miks mees juba ei tagurda. Siis sõitis mootorratas nende autole sisse. Mootorratta tulemist ega kokkupõrke hetke ta ei näinud. Kokkupõrke tagajärjel auto edasi ei liikunud. Rattur kukkus kapotile jalgadega tema poole ja näoga Tartu poole ning praktiliselt kohe rullus ka maha. Rattur jäi lamama auto esiotsast ca 0,5 m eemal kraavi poole, peaga Tartu suunas auto esiotsaga paralleelselt. Ratturil väliseid vigastusi ta ei näinud, mees oli teadvusel ja rääkis. Umbes 15min pärast tuli kiirabi ja viis mehe ära. Tunnistaja joonistas istungil ka sündmuskoha skeemi (tl 109). Tunnistaja B.M on seega kinnitanud abikaasa ütlusi selles, et tagasipöörde manöövrit alustas B.M samalt sõidujoonelt, s.o tee paremale äärele sõitmata ning et kokkupõrke hetkeks oli nende auto peatunud. Kohus leiab, et B.M on oma ütlustega asunud kaitsma oma abikaasat. Tema sellised ütlused on vastuolus liiklustehnilise ekspertiisi aktiga ning tunnistaja M.K. ütlustega kogumis. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud Raivo Luhamägi, kes käis avariikohal liiklustalituse avariikorrapidajana ning teostas seal sündmuskoha ülevaatuse ning vajalikud mõõtmised. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema kohale jõudes kannatanu juba 7 kiirabiga haiglasse viidud, kuid sündmuskoht oli muus osas säilinud. Liiklusõnnetus oli aset leidnud tee telgjoone ääres ja teel olid mootorratta pidurdusjäljed. Sõiduauto oli risti sõiduteega. Mootorratta asetsuse kohta oli tunnistajal meeles, et ratas asetses paralleelselt teega, kuid ta tunnistas õigeks tema poolt eeluurimisel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitu, et mootorratas seisis risti Tartu-RäpinaVärska mnt-ga; Tartu poolt vaadates vastassuunavööndis ning toetus sõiduauto Mazda vasakule küljele (tl 1). Ta tegi fotod sõidukitest, nende asetsusest, vigastustest, pidurdusjälgedest, teostas vajalikud mõõtmised ja sõidukite tehnokontrolli. Tulemused fikseeris ta kohapeal kaustikusse ja järgmisel päeval vormistas sõidukite tehnoülevaatusprotokollid. Nimetatud protokollid asetsevad tl 3-4 ja 5-
7. Sõiduauto Mazda 323 ülevaatuse protokollist nähtub, et autol on muljutud vasak esitiib, vasak esiuks, vasak tagauks, vasak esipiilar, kapott, purunenud esiklaas, purunenud vasak juhipoolne ja vasak tagaistuja küljeklaas, vasakpoolne tahavaatepeegel (tl 3-4). Protokollist ei nähtu, milline käik auto sees oli ja tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil, kas ta seda kontrollis. Mootorratas Honda PD06 ülevaatuse protokolli kohaselt oli rattal purunenud tuuleklaas, parempoolsed katteplastid ja deformeerunud oli esihark (tl 5-6). Raivo Luhamägi koostas 23.07.
8. a. ka liiklusõnnetuse akti (tl 7) ja joonistas aktis märgitud skeemi sõidukite avariijärgse paiknemise kohta. Raivo Luhamägi avariisündmust pealt ei näinud, kuid tema ütlused näitavad, et ta täitis nõuetekohaselt oma tööülesandeid, sooritas vajalikud mõõtmised ning fikseeris saadud tulemused kirjalikult. Tema ütlused ning tema poolt koostatud dokumendid kirjeldavad sõidukitel tekkinud vigastuste raskust ja asupaika. A.L. toimetati sündmuskohalt kohe SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (tl 11), kus talle teostati operatsioon, kuid operatsiooni käigus ta suri. 26.07.
9. a. teostati tema surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiaktis on üles loetletud vigastused, millised ekspert ekspertiisi käigus tuvastas ning ekspert leidis, et kõik vigastused võivad olla saadud liiklusõnnetuse käigus 22.07.
10. a. ja tömbi vägivalla toimel. Aktist nähtuvalt olid tekkinud vigastused eluohtlikud ning A.L. surma põhjuseks on märgitud kehatüve ja parema ülajäseme tömp trauma parempoolsete roiete ning õlavarreluu murdude ning elutähtsate siseelundite (maks ja parem kops) vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kohtukeemilisel uuringul A.L. surnukeha verest ja silmaklaaskeha vedelikust etüülalkoholi ei leitud; surnukeha verest narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud (tl 22-27). Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga on täielikult tõendatud, et A.L. surm saabus 22.07.
11. a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel, s.o ta suri avariis saadud eluohtlikesse vigastustesse. Nimetatud ekspertiisiakt, kooskõlas liiklustehnilise ekspertiisi aktiga ning tunnistajate M.K. ja T.O. i ütlustega, tõendab ka seda, et A.L. olnud ratast juhtides mingi aine mõju all, joobes ega ületanud kiirust. Kõikide tunnistajate ütluste kohaselt, aga samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis ja liiklusõnnetuse aktides märgitust nähtuvalt, olid tee- ja ilmastikuolud head (tee oli kaetud asfaltkattega, tasane, aukudeta ja kuiv; päike ei pimestanud teel sõitjaid) ning nähtavust ei piiranud ka teekurvid. Seega sõitis A.L. lubatud ja kohase sõidukiirusega, ei rikkunud mingeid liikluseeskirja nõudeid ja üritas kokkupõrget vältida. Sõiduki nii 8 kiireks peatamiseks ning kokkupõrke ärahoidmiseks puudus tal aga võimalus. Tl 70-71 nähtuvalt oli tal ta täielik õigus nimetatud mootorrattaga sõitmiseks.

§ 423

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. LE § 91 sätestab sõidukijuhi kohustuse enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et B.M rikkus manöövri sooritamisel hoolsuskohustust. Tagasipöörde sooritamisel ei veendunud ta piisavalt selle ohutuses, kuigi oleks pidanud seda tegema, mistõttu ta keeras ette tema taga liikunud mootorratturile. Analüüsitud asjaolud kogumis viitavad sellele, et süüdistatav ei näinud talle tagant lähenevat mootorratturit kas üldse või hindas valesti sõidukite vahelisi kaugusi, oma manöövri sooritamise ohtlikkust, mootorratta kiirust jne. Maanteel manöövrit tehes peab juht olema eriti hoolikas ja tähelepanelik, sest seal liiguvad sõidukid suurtel kiirustel ning mistahes ohu vältimine võib osutuda raskeks või isegi võimatuks, nagu käesoleval juhul. Samuti tuleb tõdeda, et mootorratast on liikluses üldse sageli palju raskem märgata kui teist autot. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et B.M süü

§ 423

lg 1 järgi on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada. E.L. on kuriteoga tekitatud korvamatut varalist ja moraalset kahju, kuid tsiviilhagi ta kriminaalmenetluses ei esitanud. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.M on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 17.06.2003. a. liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 180.00 kr; trahv on tasutud (tl 29, 36). Käesolevas kriminaalasjas on ta ettevaatamatusest toime pannud ühe teise astme kuriteo. Kuriteo toimepanemist ta ei tunnista, vaid soovib vastutusest vabaneda.

§ 423

näeb kuriteo eest karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et arvestades kuriteoga tekitatud rasket tagajärge, inimese surma, ei ole põhjendatud B.M karistamine rahalise karistusega, vaid talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Kuivõrd süüdistatav on kriminaalkorras varem karistamata ning 9 käesoleva kuriteo pani ta toime ettevaatamatusest, tuleb talle karistus mõista tingimisi

§ 73alusel.

Põhjendatud ei ole süüdistatava allutamine käitumiskontrollile, kuivõrd tulenevalt eeltoodust ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes oleks vajalik pideva järelevalve kohaldamine. Samuti ei pea kohus vajalikuks B.M-ilt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Menetluskulud B.M-ilt tuleb välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: Sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 64.00 krooni, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise tasu 7285.00 krooni ja liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 3600.00 krooni. Kaie Uusen Tartu Maakohtu kohtunik 10