1-07-13238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 jaanuar 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13238 (07231801590) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetavast sundrahast summas 6525 krooni välja mõista kriminaalmenetluse kulu osaliselt, so summas 1000 (üks tuhat) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgituseks: „Raoul 1 S.B, 1-07-13238, sundraha“. Ülejäänud osas jätta sundraha summas 5525 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 7. Jätta S.

§ 173lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 4134 krooni ja 72 senti Kr

MS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 8. Jätta S.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisiasutusel seoses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 103 tegemisega tekkinud kulu 5160 krooni KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: vutlaris olev nuga kirjadega teral „Tramontina“ ja „Sport“ KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja anda selle omanikule S.B-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.01.
4. Kui otsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.01.
5. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.B süüdistatakse selles, et tema 04.06.2007 kella 09.05 paiku aadressil XXX asuva XXX Kunstigümnaasiumi auditooriumis nr XXX, rikkus raskelt avalikku korda, ähvardades XXX Kunstigümnaasiumi õpetajat HA tapmisega ning häirides sündmuskohal viibivate õpilaste FM ja KR rahu ja avalikku kindlustunnet järgnevalt: näidates HA korduvalt vööl olevat vutlaris jahinuga, käitus agressiivselt ja vaatas HA otse silma, lubades samal ajal suusõnaliselt ära tappa XXX Kunstigümnaasiumi õppealajuhataja AO ning direktor MS. Seega pani S.B toime avaliku korra raske rikkumise relvaga ähvardades, so KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon ei ole põhjendatud ning süütegu tuleks kvalifitseerida KarS § 262 alusel ja menetlus kriminaalasjas lõpetada. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  04.06.2007 koostatud konstaabli Jekaterina Vilpo ettekandest nähtuvalt oli ettekande koostaja samal päeval kella 09.24 ajal patrullis koos Valeri Makaroviga ning sai väljakutse XXX XXX Kunstigümnaasiumi, kus õpilase isa ähvardas noaga õpetajat. Kohale jõudes 09.31 tuli juures nende juurde tundmatu meesterahvas, kes tutvustas ennast XXX Kunstigümnaasiumi direktori MS na ja teatas, et meesterahvas kes noaga 2     ähvardas, seisab XXX bussipeatuses. Isik peeti kinni ja turvakontrolli käigus avastati jope alt vöö vahelt suur nuga. Kinni peetuks osutus S.B. (t/l 2) 04.06.2007 koostatud kannatanu HA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teevad suvel mõned õpilased suvetööd selleks, et oma halvad hinded ära parandada ning nende hulgas oli ka KR. 04.06.2007 kella 09 paiku tuli tunnistaja tööle XXX Kunstigümnaasiumi ja läks auditooriumi nr XXX et kohtuda suvetööd tegevate õpilastega. Klassis olid 3C klassi õpilased F M ja KR. Kell 09.05 tuli klassi KR isa, kes tundus olevat agressiivne ning hakkas tunnistajat ründama ebaselgete küsimustega ja jutt oli segane. Isik süüdistas tunnistajat ja kooli, et koolis on stagnaaegne kord, tema poeg K oskab kõike ja õpib hästi ning ei pea suvetööd tegema. Tunnistaja üritas selgitada, et K teeb suvetööd hinnete parandamiseks kuna õpib kehvasti. Isik teda ei kuulanud ja tegi järsu liigutuse tunnistaja suunas ning näitas vöörihmal olevat suurt vutlaris olevat jahinuga, vaadates samal ajal tunnistajale silma. Tunnistaja tundis hirmu. Siis seletas isik, et ta teeb politseiga koostööd ja lubas ära tappa kooli õppeala juhataja AO ja direktori MS. Tunnistaja ütles, et on vaja helistada ja lahkus klassist, isik järgnes talle. Tunnistaja jõudis direktori juurde ja seletas olukorda. Kohale oli kutsutud politseipatrull. Politsei viis tunnistaja ja kinnipeetud isiku politseiosakonda ja politseiautos ütles isik, et tunnistaja abikaasa U A saab varsti surma. Klaasis ähvardamise ajal isiku poeg K naeris. Kuna on kuulnud KR isa kohta, et ta on ebastabiilse psüühikaga inimene ja agressiivne, siis palub võtta tarvitusele meetmed, sest on olemas tõsine oht tunnistaja tervisele ja elule. (t/l 3-5) 04.06.2007 koostatud kahtlustatava S.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 04.06.2007 kella 09 paiku käis XXXKunstigümnaasiumis ja läks sinna sellepärast, et seal õpib tema poeg KR. Tahtis küsida mis ainetes ja miks ta suvetööle jäeti. Kõigepealt kohtus kunstiõpetajaga ja ütles, et kui õpetaja tahab, et tema poeg joonistaks, siis õpetagu laps joonistama, mitte ärgu visaku paberit ette ja ärgu nõudku, et poeg peab kohe joonistama hakkama. Ei ole raha kunstiasjade ostmiseks. Siis läks õpetaja A juurde ja tahtis teada mis ainetes on poeg suvetööl. Õpetaja luges ette, et matemaatika, eesti keel ja inimeseõpetus. Küsis kuidas saab K matemaatikat mitte osata kui ta oskab matemaatikat. Ise nägi, et poeg tõi koju matemaatika kontrolltöö, mille oli viie saanud. A ütles, et K ei tee tunnis midagi. Kuna A jutus oli nii palju vasturääkivusi, siis vihastas ja hakkas sõimama, mille käigus näitas A nuga, mis vööl oli. Nuga on kaasas kogu aeg, sest ilma selleta ringi ei käi. Politseiautos ütles A , et U A juhtub rallil õnnetus. Tundub, et S kasutab A ära ja teeb A lolliks. AO teab juba lapsepõlvest, ta on vana kommunist. Kuna S tuli temaga värava taha õiendama, siis küsis miks kunstiõpetaja tema poega kiusab. S ta millegagi ei ähvardanud, S tahtis temalt veel nuga kätte saada. Ütles A, et tapab S ära. Sama ütles ka õppealajuhataja kohta, et tapab ära. Võib palju asju rääkida, aga ei pea kõike tegema. Ütles seda, sest oli vihane ja kui on vihane, siis ütleb kõik asjad välja kui midagi ei meeldi. Pärast seda hakkas trammi peale minema, enne seda oli veel kooli taga. Siis tuli politsei ja pidas kinni. Ei olnud plaanis ega ole plaanis kedagi tappa. Kõik oli vihast väljaütlemine. (t/l 7-9) 05.06.2007 koostatud MS avaldus, millega palutakse vastutusele võtta S.B, kes 04.06.2007 kella 08.20 kuni 09.15 ajal tuli XXX Kunstigümnaasiumisse, kaasas külmrelv ja läks kohtuma õpetaja HA. Olles põhjendamatult vihane, et õpetaja HA ja teised õpetajad ning direktor kiusavad tema last, lubas tappa õpetaja HA ja MS. Oli alus karta ähvarduse täideviimist kuna oht oli reaalne, sest S.B näitas hõlma alla peidetud külmrelva vähemalt viiel korral. (t/l 16) 12.06.2007 koostatud tunnistaja MS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõudis tunnistaja 04.06.2007 XXX Kunstigümnaasiumi kella 08.30 ajal. Kooli välisukse ees seisis meesterahvas, kes on lapsevanem, kes ütles tunnistajale, et kuule S , sinuga ma räägin homme. Tunnistaja vastas, et ei ole talle „kuule S “, vaid kas härra direktor või MS. Mees liikus kooli värava poole, tunnistaja sisenes kooli hoonesse. Koridoris tulid tunnistaja juurde teised õpetajad ja hakkasid rääkima, et õpetaja HA ähvardati noaga, S.B oli läinud klassi ja süüdistanud õpetajat tema S.B lapse kiusamises. ja lubas õpetaja ära tappa. Seejärel lubas tappa tunnistaja ning AO. Jutuajamise juures oli näidanud A puusal olevat pussnuga. Tunnistaja läks kabinetti ja võttis relva ning läks S.B-le 3     järele sooviga ta kinni pidada. S.B oli jõudnud territooriumilt väljuda, kuid seisis kooli värava juures. Ütles S.B-le, et S.B ei ole see mees, kes tuleb õpetajaid kooli noaga ähvardama ja teda tapma. Kutsus S.B kooli sisse, et probleemist rääkida, kuid S.B ei tulnud, samuti ei üritanud tunnistajat rünnata. Tunnistaja läks kooli tagasi ja helistas politseisse. Kooli ruumidest jälgis läbi akna S.B tegevust ja nägi S.B liikumas Maleva tänava poole. Otsustas talle järele minna tagant väravast ja palus majandusjuhatajal olla kooli peaväravas. Politsei tuli kohale ja S.B peeti kinni. S.B teda otseselt tappa ei ähvardanud, näkku seda ei öelnud. Kahekesi olles S.B temaga ei bravuuritsenud ning ähvardas politseiga, et kutsub politsei, sest tema last kiusatakse. S.B rääkis seosetut juttu ja sellest ei olnud võimalik aru saada. Oli näha, et S.B püüdis tunnistajat mitte provotseerida. Tunnistaja relva välja ei võtnud ega näidanud seda. (t/l 17-20) 12.07.2007 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 103 kohaselt on ekspert asunud seisukohale, et S.B ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Tal esineb ebastabiilne isiksushäire, mis avaldub tema tundetahteelu muutustes. Isiksushälbed on sellise ulatuse ja iseloomuga, et oluliselt piirasid tema võimet aru saada tema tegude keelatusest, eriti aga võimet juhtida oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli piiratud süüdivusseisundis. Oma psüühilise seisundi poolest on võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma. (t/l 31-33) 25.09.2007 koostatud tunnistaja FM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 2007 suve alguses koos Kiga järelvastamist tegema õpetaja HA juurde. Koos õpetajaga tuli klassi ka Ki isa, kes hakkas õpetajalt nõudma, et see pojale matemaatikas rahuldava hinde paneks. Õpetaja keeldus ja Ki isa muutus kurjaks ning hakkas kõvema häälega rääkima ja samal ajal näitas õpetajale vööl olevat suurt pussnuga, tõmmates nuga katva nahkjaki korduvalt noa pealt ära ja näitas nuga. Samal ajal nõudis õpetajalt, et see pojale rahuldava hinde paneks ja rääkis veel seosetut juttu. Õpetaja ei olnud ikka nõus ja lahkus klassist. Ki isa läks talle järele. Tundus, et õpetaja kartis Ki isa. Kui Ki isa õpetaja peale karjus, siis K naeris kõrval. Küsis Kilt miks ta naerab ja K vastas, et niisama. Ki isa tunnistaja peale ei karjunud ega ähvardanud teda. (t/l 37-39) 25.09.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi vutlaris olevat nuga. Noa tera pikkus on 20 cm, käepideme pikkus 12,5 cm. (t/l 40-43) 07.11.2007 koostatud tunnistaja KR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja seda, et tema isa S.B näitas õpetaja HA suurt nuga, mis oli isal põuetaskus. Kui nad olid koos klassivenna F õpetaja HA juures matemaatikat tegemas, tuli sinna tunnistaja isa. Ei olnud selle üle hea meel, et ta tuli, ta häiris tunnistajat. (t/l 57-59) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.B süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, konstaabli Jekaterina Vilpo ettekannet, kannatanu H A , tunnistajate MS, F M , KR ütlusi, ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava S.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgi. Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema XXX Kunstigümnaasiumi auditooriumis nr 225 rikkus raskelt avalikku korda, ähvardades XXX Kunstigümnaasiumi õpetajat HA tapmisega ning häirides sündmuskohal viibivate õpilaste FM ja KR rahu ja avalikku kindlustunnet järgnevalt, näidates HA korduvalt vööl olevat vutlaris jahinuga, käitus agressiivselt ja vaatas HA otse silma, lubades samal ajal suusõnaliselt ära tappa XXX Kunstigümnaasiumi õppealajuhataja AO ning direktor MS. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt sisenes süüdistatav kooli õppehoonesse ja selles olnud klassi, kus viibisid õpetaja ja kaks õpilast. Vastavalt senisele kohtupraktikale on 4 lasteasutused, sealhulgas ka koolid avalikuks kohaks, kus toimub õppetöö ja viibivad nii õpilased kui ka kooli töötajad. Käesoleval juhul tungis süüdistatav õppetöö ajal klassiruumi ja hakkas nõudma õpetajalt selgitusi ja poja hinde parandamist, millega segas õppetöö normaalset kulgu. Ometigi pidanuks süüdistatav aru saama, et viibib õppeasutuses ja tema klassis esitatavad nõudmised segavad õppetööd ja õppetöös osalevate isikute rahu. Vaatamata õpetaja selgitustele muutus süüdistatav agressiivseks ning näitas vööl olevat jahinuga, millest teeb kohus järelduse, et sellise külmrelva kaasaskandmise ja olemasolu tõestamisega püüdis süüdistatav üheselt mõistetavalt mõista anda sellest, et teda tuleb tõsiselt võtta ja vajadusel ta seda ka kasutab. Õpetaja hakkas aga sellest hirmu tundma ja tundis ennast ohustatuna. Kohus asub seisukohale, et taoline noa näitamine tekitas HA reaalse hirmu- ja ohutunde ja viibides klassis koos kahe alaealise õpilase ja süüdistatavaga kadus HA usk normide ja moraalireeglite kehtivusse inimestevahelistes suhetes. HA jaoks oli ähvardamine veenev, millele lisas kinnitust ka asjaolu, et süüdistatav, näidates korduvalt vööl olevat jahinuga, ähvardas samas ka tappa sama kooli õppealajuhatajat ning direktorit. Kuivõrd kannatanule oli süüdistatava ebastabiilne ja agressiivne käitumine juba varasemast ajast hästi teada, siis juba noa näitamine ja sellele järgnenud kooli juhtkonda kuuluvate isikute tapmisega ähvardamine pidanuks naisterahva jaoks olema juba piisav, et ohtu tajuda ning süüdistatava isikut teades ei olnud enam vaja seda, et süüdistatav noa vutlarist välja võtaks. Arvestades asjaolu, et taoline käitumine toimus kooli ruumides, kus samas hoones töötavad ka õppealajuhataja ja direktor, siis oli sellise ähvarduse täideviimine reaalne, mille tõttu lahkus HA klassiruumist ja läks direktori juurde olukorda selgitama, mille tulemusena kutsuti välja politsei. Seega rikkus süüdistatav õppeasutuse töö normaalset kulgu, kuivõrd õpetaja oli sunnitud hirmutunde tõttu õppetöö katkestama ja klassist lahkuma, millele järgnevalt kooli direktor oli sunnitud astma samme nii enese kui koolis töötavate õpetajate ja õpilaste kaitseks ja kooli töörütmi rikkunud isiku kinnipidamiseks ja ohu kõrvaldamiseks. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et sellise käitumisega läks süüdistatav vastuollu tavade ja heade kommete, samuti normide või reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhetega ühiskonnas, mis peaks tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Süüdistatava käitumine tekitas kannatanus ja õpilastes arusaama, et süüdistatava jaoks ei kehti normid ja moraalireeglid inimestevahelistes suhetes, mille tulemusena tekkis kannatanus reaalne ohu- ja hirmutunne, milline realiseerus süüdistatava käitumise läbi selliselt, et kannatanule näidati korduvalt jahinuga ja püüti mõjutada süüdistatava lapsele parema hinde panemist, millele järgnes otsene kooli administratsiooni elu ja tervise vastu suunatud ähvardus, mille tõsiduses ei lastud kannatanul jahinoa näitamisega kahelda. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et õppetöö segamine, õpetaja sõnaline mõjutamine ja külmrelva näitamisega mõjutamine ning sellele järgnevalt kooli administratsiooni kuuluvate isikute tapmisega ähvardamine on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud relvaga ähvardades, so KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteona. Oma käitumisega näitas süüdistatav oma üleolekut teiste isikute turvatundest, julgeolekust ja põhiseadusega kaitstavatest õigustest. Vastavalt kehtiva Relvaseaduse § 11 p 4 sätetele on külmrelvaks relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga ning vastavalt sama seaduse § 15 lg 1 p 3 sätetele on üheks külmrelva liigiks torke-lõikerelv, milleks on jahinuga või puss. Asitõendi, so süüdistatavalt ära võetud noa tera pikkusest ja noa välimusest saab järeldada, et tegemist on pussnoaga, mis on külmrelvaks relvaseaduse § 11 p 4 ja § 15 lg 1 p 3 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kahel korral KarS § 262 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Samas nähtub kriminaalasjas läbi viidud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist, 5 et süüdistataval esineb ebastabiilne isiksushäire, mis avaldub tema tunde- ja tahteelu muutustes ning need isiksushälbed on sellise ulatuse ja iseloomuga, et oluliselt piirasid tema võimet aru saada tema tegude keelatusest, samuti võimet juhtida käitumist vastavalt sellele arusaamale. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poole kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel ja on juba pikemat aega puudunud alaline sissetulek, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Samas süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes ka KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes suuremas osas kriminaalmenetluse riigi kanda, kuivõrd kriminaalmenetluses tehtu kulu tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendava asjaolu puudumist, samuti süüdistatava vaimset seisundit, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kuivõrd kannatanule tervisekahjustust ega varalist kahju ei tekitatud, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, siis võib sellistest andmetest järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab võimalikuks jätta selle tingimisi kohaldamata. Samas aga nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavat on karistatud KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, millest võib järeldada, et süüdistataval on aeg-ajalt raskusi arusaamaga õiguskuulekusest ja selle vajalikkusest turvalise ühiskonna säilimise eesmärgil. Selliseid andmeid arvestades peaks kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale kõrvalise isiku abil võimaluse aru saada sellest, et õiguskuulekas käitumine tagab kõigi ühiskonnaliikmete turvalisuse ühiskonnas. Samas on tekkinud olukord, kus alalise sissetuleku puudumisel on süüdistatava eluaseme säilimine ebakindel ning kohtul oli raskusi süüdistatava elukoha kindlakstegemisega. Seetõttu tekiks olukord, kus kriminaalhooldusametnik ei ole suuteline süüdistatavat tema elukohas kontrollima. Samas ei sõltuks elukoha muutus sellistel majanduslikel asjaoludel mitte süüdistatava tahtest, vaid majanduslikust olukorrast ja tal puuduvad võimalused elukohta valida. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, mille muutmiseks tal endal erilised võimalused puuduvad, ei oleks süüdistataval võimalik täita kontrollnõudeid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava isikut arvestades võib piirduda katseajaga miinimummääras. Märt Toming kohtunik 6