← Eesti

1-05-315\28

Obsah (7)§ 386§ 389§ 73§ 78§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-315 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuist

§ 386lg 1, Kr

K § 148 lg 6 (

§ 389

lg 1) järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas Süüdistatav E.B 1 elukoht: X: xxx, , tõkendit ei ole kohaldatud, varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, Kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.B

§ 386lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 1 Õigeks mõista E.B süüdistuses Kr

K § 148 lg 6 järgi.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest. Kr

MS § 310 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi (esitatud läbi Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse) poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,5,9,10; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt menetluskulud järgmiselt: 1 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni;  tunnistajatele väljamakstud tasu summas 1320.- (tuhat kolmsada kakskümmend) krooni;  postikulu summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) krooni 20 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber

  1. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.   Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 22.detsembril 2006.a. kell 10.
  2. PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu E.B süüdistatakse selles, et tema, olles 01.10.
  3. a Tartu Linna Maksuametis käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ E.B Pesukaru (reg. kood 10191567) ainuomanik ja juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, esitas ajavahemikul 30.08.
  4. a kuni 20.12.
  5. a Tartu Linna Maksuametile tahtlikult OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid alljärgnevalt: - Korraldades ajavahemikul
  6. a juulikuust kuni
  7. a novembrikuuni OÜ E.B Pesukaru nimel puhastusvahendite müüki ning koristus- ja puhastusteenuseid äriühingutele ja eraisikutele, kes esitatud arvete alusel tasusid kaupade ja teenuste eest summad №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole nr 17206101, jättis E.B OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil nimetatud arvelduskontole laekunud summad tahtlikult OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides 18% määraga maksustatava käibe osas summas 1 980 131 krooni kajastamata, maksustatavalt käibelt 18% arvutamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu 356 423 krooni ulatuses ning arved säilitamata; - E.B , arvestades ja tasudes
  8. a märtsikuust kuni detsembrikuuni ja
  9. a märtsikuust kuni juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni, millised summad on alates 01.01.
  10. a kehtiva tulumaksuseaduse (edaspidi ™S) § 13 lg 1 mõistes käsitletavad rahaliste tasudena, jättis need OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata. Nimetatud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena ning maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru 2 nimel jätnud deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid kogusummas 121 637 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 29 015 krooni ja arvestamata ning tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 40 140 krooni ning
  11. a märtsikuust kuni juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötuskindlustusmakse summas 274 krooni ja arvestamata ning tasumata tööandja töötuskindlustusmakse summas 138 krooni, kokku summas 412 krooni; - E.B , omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul
  12. a juulikuust kuni
  13. a juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni. E.B jättis OÜ E.B Pesukaru poolt enesele tehtud väljamaksed, millised summad on alates 01.01.
  14. a kehtiva ™S § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstava tasuna, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata. E.B poolt pangakontolt välja võetud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena ning maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas 2 498 247 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni, arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kogusummas 824 421 krooni; - E.B tasus ajavahemikul
  15. a juulikuust kuni detsembrikuuni,
  16. a veebruarikuust kuni novembrikuuni ning
  17. a jaanuarikuust kuni maikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse arvete alusel enda elukindlustusmakseid summas 12 344.20 krooni, millelt jättis tahtlikult tasumata tulumaksu summas 4335 krooni ja sotsiaalmaksu summas 5503 krooni. Samuti tasus E.B OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt oma tütrele Heidi E.B-le osutatud sünkroontõlke eest 12.03.
  18. a Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale 450 krooni ja 11.12.
  19. a Tallinna Linna Maksuametile riigilõivu H. E.B eest summas 1140 krooni ning jättis nimetatud summadelt tahtlikult tasumata tulumaksu kokku summas 559 krooni ja sotsiaalmaksu summas 710 krooni. Eelnimetatud väljamaksetelt jättis E.B tahtlikult tasumata ja deklareerimata tulumaksu erisoodustustelt kokku summas 4894 krooni ja sotsiaalmaksu summas 6213 krooni; - E.B soetas ajavahemikul
  20. a veebruarikuust kuni augustikuuni ja
  21. a maikuus OÜ E.B Pesukaru nimel kaupu summas 26 079 krooni, mis ei olnud OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses kasutatavad, ning jättis tahtlikult tasumata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 9162 krooni; - E.B tasus OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt pangakaardi või ülekandega
  22. a aprillikuus, juulikuus, septembrikuus, oktoobrikuus ja
  23. a jaanuarikuus ja juunikuus soetatud kaupade ja teenuste eest kokku summas 6956.49 krooni, mille kohta puuduvad OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises algdokumendid ning jättis tahtlikult tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 2444 krooni. Eelpool kirjeldatuga rikkus E.B kuni 31.12.
  24. a kehtinud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 2, 4 ja 5 ning alates 01.01.
  25. a kehtinud KMS § 11 lg 1, § 27 lg 1 ja 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvutama maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuma maksustatavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad. Samuti rikkus E.B alates 01.01.
  26. a kehtiva ™S § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama sama seaduse §-s 41 loetletud 3 väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määrale, s.o 26% ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  27. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni. Samuti rikkus E.B ™S § 54 lg 1, 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus ning kõik residendist juriidilised isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  28. kuupäevaks maksuhaldurile maksudeklaratsiooni §-des 48-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte ja kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  29. kuupäevaks. Samuti rikkus E.B kuni 31.12.
  30. a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 1, § 7, § 10 lg 1 p 1, 3 ja 4 nõudeid ning alates 01.01.
  31. a kehtiva SMS § 2 lg 1 p 1, § 7 § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta, maksma §-s 7 toodud määras, s.o 33% sotsiaalmaksu ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamiseperioodidele järgneva kuu
  32. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava maksudeklaratsiooni. Samuti on E.B rikkunud ajavahemikul
  33. a jaanuar kuni juuli kehtinud töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 42 lg 1 p 1, 2 ja 3 nõudeid, mille kohaselt tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; maksma käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed maksuhalduri hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  34. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava deklaratsiooni. Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi OÜ-lt E.B Pesukaru ajavahemikul 30.08.
  35. a kuni 20.12.
  36. a riiklike maksudena laekumata kokku 1 920 029 krooni: käibemaksu kokku 356 423 krooni, tulumaksu kokku 692 420 krooni, sealhulgas kinnipeetud tulumaksu 675 920 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 4894 krooni ja tasumisele kuuluvat tulumaksu 11 606 krooni; sotsiaalmaksu kokku 870 774 krooni, sealhulgas arvestatud sotsiaalmaksu 864 561 krooni, sotsiaalmaksu erisoodustustelt 6213 krooni ja töötuskindlustusmakseid kokku 412 krooni, sealhulgas arvestatud töötuskindlustusmakseid 138 krooni. Sellega pani E.B toime

§ 386

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Samuti süüdistatakse E.B selles, et tema, olles OÜ E.B Pesukaru (reg kood 10191567) ainuomanik ja juhatuse liige ning olles seega ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, jättis ajavahemikul 30.08.

  1. a kuni 10.08.
  2. a maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu ja töötuskindlustusmaksed tahtlikult kinni pidamata ja tasumata alljärgnevalt: - E.B , arvestades ja tasudes
  3. a märtsikuust kuni detsembrikuuni ja
  4. a märtsikuust kuni juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi ning endale kui juhatuse liikmele töötasu ja puhkusekompensatsiooni 20 000 krooni, kokku summas 93 450 krooni, millised summad on 4 alates 01.01.
  5. a kehtiva ™S § 13 lg 1, 2 mõistes käsitletavad töötajatele makstavate rahaliste tasudena ja juriidilise isiku juhatuse liikme tasudena, jättis need OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata. Nimetatud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena, maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata töötajatele ja juhatuse liikmele tehtud väljamakseid kogusummas 121 637 krooni, millelt E.B jättis OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 29 015 krooni ning
  6. a märtsikuust kuni juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötuskindlustusmakse summas 274 krooni. - E.B , omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul
  7. a juulikuust kuni
  8. a juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni. E.B jättis OÜ E.B Pesukaru poolt enesele tehtud väljamaksed, millised summad on alates 01.01.
  9. a kehtiva ™S § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete eest makstava tasuna, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamisesarvestuses kajastamata ja deklareerimata. E.B poolt pangakontolt välja võetud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena ning tulumaksusummade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas 2 498 247 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni. E.B jättis väljamaksetelt kinni pidamata ja maksuhalduri pangakontole tasumata maksuseaduses ettenähtud tulumaksu kokku 675 920 krooni ja töötuskindlustusmakseid kokku 274 krooni, kokku summas 676 179 krooni. Eeltooduga rikkus E.B alates 01.01.
  10. a kehtiva ™S § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  11. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni. Samuti on E.B rikkunud alates 01.01.
  12. a kehtiva TKindlS § 42 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, mille kohaselt tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed maksuhalduri hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava deklaratsiooni. 1 Sellega pani E.B toime KrK § 148 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona käsitletav ka

§ 389

lg 1 järgi, s.o maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma kinni pidamata ja tasumata jätmise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud 5 Kannatanu Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse esindaja Udo Mäesepa (Mäesepp) kohtus antud ütlustest ja kohtule esitatud tsiviilhagist ilmneb, et maksuhaldur, kontrollinud OÜ E.B Pesukaru maksuarvestust, tuvastas, et perioodil

  1. a augustikuust kuni
  2. a detsembrikuuni oli E.B jätnud arvestamata ja tasumata käibemaksu 356 423 krooni. Tulumaksu arvestust kontrollides tuvastas maksuhaldur, et OÜ E.B Pesukaru on tulumaksu riigile maksnud 692 420 krooni vähem. Sotsiaalmaksu jättis OÜ E.B Pesukaru kokku tasumata 870 774 krooni. Tööstuskindlustusmakse tasumata jäänud summa moodustas 412 krooni. Kokku oli OÜ E.B Pesukaru jätnud deklareerimata ja riigile tasumata maksusid 1 920 029 krooni eest. Intressid olid 07.09.
  3. a seisuga 1 756 457 krooni. Tunnistaja I.L., Maksu- ja Tolliameti vanemrevident andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et
  4. a kontrollis ta koos vanemrevident Tiiu Sarapiga OÜ E.B Pesukaru tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu tasumist perioodil 2000.-
  5. a. Revisjoni algul taheti E.B kui OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmelt teada, millistes pankades on OÜ arvelduskontod. E.B vastas, et ainult Hansapangas ja Ühispangas. See, et OÜ-l E.B Pesukaru oli arveldusarve ka №rdea Pangas, selgus alles revisjoni käigus pistelist kontrolli teostades. №rdea Panga arvelduskonto väljavõttelt nähtus, et paljud firmad olid OÜ E.B Pesukaru arvele kandnud summasid ja E.B oli need summad sularahas välja võtnud. Ilmnes ka asjaolu, et väljavõetud summasid OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises kajastatud ei olnud. OÜ-l E.B Pesukarul ei olnud korralikku raamatupidamist – revidentidele ei olnud esitada OÜ E.B Pesukaru aastate päevaraamatuid kuude lõikes, kus oleks olnud kajastatud kontod pankade ja kassade osas, toodi vaid mingite ajavahemike kohta Hansapanga ja Ühispanga kontode väljatrükid. E.B-le anti mitmel korral võimalus esitada kuludokumente ja E.B lubas need ka tuua, kuid ta tõi vaid müügiarved, millede eest olid laekunud sissemaksed №rdea Panka. Lisaks tuvastasid revidendid kuludokumente kontrollides ning E.B-ga vesteldes, et E.B oli teinud kulutusi, mis ei olnud seotud OÜ E.B Pesukaru ettevõtlusega. Nii oli OÜ E.B Pesukaru ostnud kušeti ja külmkapi, kuid osaühingu kontoris neid näha ei olnud. E.B jutu järgi pidi külmkapp olema kas E.B kodus või Estiko ruumides. Kušett pidi olema kuskil töötajatele ettenähtud puhkeruumis. Tunnistaja ise neid asju nimetatud kohtades vaatamas ei käinud. Ostetud oli ka arvutilaud, kuid Pikal tänaval oli ainult tavaline kirjutuslaud. Näha ei olnud ka Sony tehnikat, raadiot, kõrvaklappe. E.B rääkis mingitest muusikakeskustest, et kui töötajad sõidavad objektilt koju, siis on neil mõnus kuulata. Kontoris polnud näha ka televiisorilauda. Mis selgitusi E.B selle kohta andis, tunnistaja enam ei mäleta. Telk ja matkamatt pidi E.B sõnul olema töötajatele puhkamiseks. CD-tüüneri asukohta tunnistaja ei mäletanud. OÜ E.B Pesukaru maksukohustus määrati kindlaks nende tulu- ja kuludokumentide pinnalt, mis E.B maksurevidentidele esitas. Tunnistaja Heidi E.B andis kohtus ütlusi selle kohta, et ajavahemikus 2000.-
  6. a õppis ta keskkoolis ja OÜ-ga E.B Pesukaru kas lepingu alusel või muul moel ta seotud ei olnud. OÜ E.B Pesukaru poolt 12.03.
  7. a Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tehtud 450 krooni suuruse väljamakse kohta selgitas tunnistaja, et ta käis Tartu Ülikooli juures toimunud sünkroontõlke kursustel. Saanud arve kursuse maksumuse kohta, edastas ta selle koos arve numbriga isale, et viimane tasuks kursuste eest. Isa sõnul oli ta arve tasunud. OÜ E.B Pesukaru poolt 11.12.
  8. a Tallinna Linna Maksuametile üle kantud 1140 krooni kohta ei meenunud tunnistajale algul midagi. Seetõttu avaldas kohus selles osas H. E.B eeluurimisel antud ütlused (IX kd, tl 202, kolmas lõik). Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et
  9. a septembris või oktoobris käis ta autokoolis ning isaga kokkulepitu kohaselt pidi viimane tasuma sõidu- ja teooriaeksami sooritamise ning juhiloa taotlemise eest riigilõivu kokku 1140 krooni. Kuidas ja mis rahade eest isa selle summa tasus, seda tunnistaja ei osanud öelda. Avaldamise järgselt tunnistas H. E.B, et eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele. 6 Tunnistaja J.P. kohtus antud ütluste kohaselt töötas tema alates
  10. a või
  11. a kuni
  12. a OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Töölepingut temaga sõlmitud ei olnud. Konkreetseks töökohaks oli E-Kaubamaja. Tööle asumisel mingit eraldi väljaõpet ei toimunud, teised koristajad näitasid töövõtteid. Töö eest maksti tunnitasu. Kuupalk oli umbes 2000-2500 krooni, see sõltus sellest, kui palju oli kuus tööpäevi. Palka maksis E.B nii tunnistajale kui ka teistele töötajatele sularahas. Vaid lõpparve ja puhkusetasu tegi E.B tunnistajale ülekandega. E-Kaubamajas oli koristajate tarbeks ruum, kus hoiti töövahendeid. Ka oli seal puhkeruum, kus oli nurgadiivan, laud, teekann, külmkapp, söömiseks vajalikud esemed ja tolmuimeja. Töötegemiseks sai tunnistaja OÜ E.B Pesukaru poolt pluusi ja kummikindad. Töövahendeid oli tal piisavalt. Selles osas mingeid probleeme ei olnud. Tunnistaja H.T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ajavahemikus 2000.-
  13. a töötas ta töölepingu alusel OÜ-s E.B Pesukaru. Ta oli ööklubi Decolte koristaja – puhastas tolmuimejaga vaipu, võttis tolmu, pesi tantsupõrandaid, koristas WC-sid. Konkreetsed tööülesanded sai tunnistaja OÜ E.B Pesukaru juhilt I.L., samuti varustas viimane teda tööks vajalike vahenditega. Mõnikord tegi seda ka V.T., Tallinna perenaine. H. T põhipalk oli 2600 krooni. Koos õhtuste tundide eest makstud lisatasudega sai kätte 3000 krooni. Töötasu maksti nii tunnistajale kui ka tema kolleegidele ülekandega panka. Laenu või rahalisi kingitusi tunnistaja oma tööandjalt ei ole saanud. Tööle asumisel tehti tunnistajale väljaõpe, mis kestis 2-3 tundi ja kus I. L näitas, kuidas mingit lappi või vahendit kasutada. Mingit tehnikavahendit väljaõppeks ei kasutatud. Töö tegemiseks andis tööandja omalt poolt kaitsevahendid – kindad, põlled ja pluusid. Koristamiseks oli ettenähtud puhastusvahendid – spetsiaalne puhastuskeemia, erinevat tüüpi lapid, pikad plaatmopid, ämbrid. Töövahendeid hindas tunnistaja headeks. Tunnistaja L.E kohtus antud ütluste kohaselt töötas tema kuni
  14. a septembrini 5 aasta jooksul töölepingu alusel OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Tema koristatud objektide hulka kuulusid Tartu Ülikooli Narva maantee ühiselamud, Ujula tänava spordiklubi ja №oruse tänava ühiselamud. Ta võttis tolmu, pesi aknaid ja põrandaid, puhastas pliite ja seinu ning tühjendas prügikaste jne. Sõltuvalt töömahust sai ta palgana 700-3000 krooni puhtalt kätte. Tasu maksmine käis algul sularahas, umbes paar viimast aastat sai tunnistaja palka pangaülekandega. Muid rahalisi vahendeid tunnistaja OÜ-lt E.B Pesukaru saanud ei ole, v.a alguses ühel aastal makstud 200 krooni suuruse jõulupreemia. Töövahenditega kindlustasid tunnistajat E. M ja E.B. Ise ei ole ta töövahendeid pidanud ostma. Tööalast väljaõpet talle korraldatud ei ole. Töö tegemiseks oli tunnistajal kaitsevahendid – kummikindad ja respiraatorid. Riietus pidi enda oma olema. Töövahendid rahuldasid tunnistajat täielikult. Töötamise jooksul käis tunnistaja korra ka OÜ E.B Pesukaru kontoris. Sealsest sisustusest mäletab ta lauda koos arvutiga. Tunnistaja E.K. andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et viis aastat tagasi detsembrist kuni
  15. juulini töötas ta OÜ-s E.B Pesukaru ajutise öökoristajana - koristas saali, vahetas WC-s pabereid, vaatas, et maja oleks puhas. Töökohaks oli tal ööklubi Decolte. Töölepingut tal selleks sõlmitud ei olnud. Maksti tunnipalka, töötasuks oli kuus 3000-3300 krooni ringis. Vastuolu tõttu kuupalgas avaldas kohus tunnistaja eeluurimisel öeldu (IX kd, tl 216). Seal väitis tunnistaja, et tema arvates sai ta kuupalka suurusjärgus 2100-2400 krooni. Kohtus selgitas tunnistaja, et kuna tegu oli tunnipalgaga, siis 3000 krooni sai ta kordadel, kui oli pikemalt tööl. Maksmine toimus alati objektil ning sularahas - I. L tõi selle päeval sinna. Palga kättesaamise kohta tunnistaja allkirja ei andnud. Kuivõrd palga maksmise korra osas tekkisid vastuolud kohtueelses menetluses antud ütlustega, avaldas kohus OÜ E.B Pesukaru 7 №rdea Panga konto väljavõtte, millest nähtusid töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamaksed E. K (VII kd, lk 211, 217). Neid nähes meenus tunnistajale, et kahel korral tegi OÜ E.B Pesukaru tõepoolest ülekande. Muid rahasid peale töö- ja puhkusetasu ta oma tööandjalt ei ole saanud. Töövahendid, tualettpaber olid tööandja poolt, ise ei ole ta midagi pidanud ostma. Tunnistaja L.D. andis kohtus ütlusi selle kohta, et umbes kolme aasta jooksul, täpset aega ei mäleta, oli tema tööandjaks E.B Karu. Ta töötas seal töölepingu alusel koristajana. Tema poolt koristatavaks objektiks oli Narva mnt 89 Üliõpilasküla. Ta koristas kööke, koridore, WC-sid. Igal korrusel oli oma koristaja. Tegevus käis läbi Ene. Viimane andis tööülesandeid, tõi kõik koristamiseks vajaliku, st töö- ja kaitsevahendid ning maksis palka. Töötasu nii tunnistajale kui ka tema töökaaslastele maksti sularahas palgalehe alusel, kuhu tuli allkiri anda. Vastuolude tõttu avaldas kohus OÜ E.B Pesukaru №rdea Panga konto väljavõtte, millest nähtus detsembrikuu töötasu ülekanne L. D (VII kd, tl 235). Tunnistaja selgitas kohtus, et selle on ta tõesti kätte saanud ja et võib-olla toimus siis palga maksmine juba ülekannetega. Tunnistaja J.T. andis kohtus ütlusi, millest nähtuvalt tema töötas E.B äriühingus alates
  16. a aprillist kuni
  17. a lõpuni. Ta tegi seda töölepingu alusel. Tema tööobjektideks olid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse garaažid ja Eesti Ühispanga kontorid. Lisaks veel ühekordsed spetsiaaltellimused. Kuivõrd eeluurimisel antud ütluste kohaselt nimetas tunnistaja rohkem tööobjekte, avaldas kohus tunnistaja varasemad ütlused selle osas (IX kd, tl 238). Sealt nähtuvalt töötas J. T ka ööklubides Atlantis ja Decolte ning Tiigi tänava ühiselamus. Kohtus kinnitas tunnistaja, et eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele. Tööülesanneteks olid põrandapesu kompleksmasinaga ja klaasipindade pesu. Tööle asumisel mingit väljaõpet ei tehtud - E.B töö käigus näitas, kuidas vaha peale kanda ja poleerida ning pesta. Töövahendid ja kaitsevahendid, st kindad olid firma poolt. Klaaspindade pesuks kasutas tunnistaja Soome firma Famos toodet, mida ei saanud kauplusest osta, vaid tuli tellida selle maaletoojalt firmalt Endore. Kõik töö- ja kaitsevahendid muretses E.B . Tunnistaja ühe kuu brutopalk oli 3000 krooni. Palka maksis E.B kontoris, mis asus aadressil Pikk 14 ja mille sisustuse moodustas tunnistaja mäletamist mööda laud. Maksmine toimus sularahas palgalehe alusel, kuhu tuli anda allkiri. Tunnistaja V.H. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta kuni
  18. a töölepingu alusel OÜ-s Pesukaru koristajana. Töökohaks oli klubi Decolte. Ta puhastas vaipu, mööblit, WC-d ja muud. Konkreetseid tööülesandeid jagas E.B ja tema asendaja V. Töövahendid tolmuimejad, lapid, harjad, puhastuskeemia - olid firma poolt. Töö jaoks vajaminevad kaitsevahendid - põlled ja kindad -, anti samuti firma poolt. Töötasuks oli 2600 krooni kuus, mida maksti pangaülekandega. Mingeid muid rahasid (laene jmt) tunnistaja ei saanud. Teinekord sai avanssi, mis pärast palgast kinni peeti. Tunnistaja N.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et alates
  19. a töötas ta 1,5 aasta jooksul OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Tööd tegi ta töölepingu alusel, mille sõlmis E.B-ga . Tema koristas ööklubides – puhastas vaipu ning klaaspindu, koristas tantsuplatse. Tööle asudes tehti koolitus – oli teoreetiline materjal ning kuu vältel käis I kohal ning kontrollis neid. Tööülesandeid jagas tunnistajale Ivi. Ka töövahenditega varustas I, ise ei pidanud neid kunagi hankima. Firma poolt olid ka töökaitsevahendid – kummikindad, põlled, T-särgid. Töö- ja kaitsevahendid olid uued ja kaasaegsed. Need olid mingite firmade asjad kindlate markeeringutega. Tantsuplatside ja pindade puhastamiseks olid erilised vahendid. Poest sai 8 neid vahendeid osta väikeste erinevustega. Töötasuks oli vist 2600 krooni, kuid see suurenes, kui üks koristajatest töölt lahkus. Palka maksti alati pangaülekandega. Tunnistaja R.V. eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütluste (IX kd, tl 233-236) kohaselt ajavahemikus 29.06.
  20. a kuni 28.07.
  21. a töötas tema OÜ-s E.B Pesukaru puhastusteenindajana. Põhiülesandeks oli Tartu Emajõe Ärikeskuse välisfassaadi pesu. Temaga sõlmiti kaks töölepingut: esimene sõlmiti 29.06.
  22. a ja teine 01.03.
  23. a. Kuna esimene leping sõlmiti Emajõe Ärikeskuse fassaadi pesuks, st konkreetse töö tegemiseks, siis teine tööleping sõlmiti määramata ajaks. Tööalased korraldused tulid E.B-lt ja I. L. Mingit töögraafikut ei olnud. Tavaliselt E.B või I. L võtsid eelmisel õhtul või hommikul temaga ühendust ja teatasid, millisele objektile tuleb minna. Tööobjektiks
  24. a oli tunnistajal ainult Emajõe Ärikeskus Tartus.
  25. a töötas ta erinevatel objektidel üle Eesti: Võrus Haigekassa ja Päästeameti ruumides, Tallinnas Teaduste Akadeemia akende pesul, Põltsamaal Postimaja ruumides, Tartus E-Kaubamajas, ööklubis Atlantis, hotellis London jne. Põhiliselt töötas koos J. T ja A. V. Emajõe Ärikeskuse puhul võeti töötasu aluseks tükihind. Selle objekti eest sai tunnistaja 3027 krooni.
  26. a sõlmitud töölepingu puhul toimus töötasu arvestus tunnihinna alusel (brutotasu 34 krooni tunnis). Töötasu maksmine toimus OÜ E.B Pesukaru kontoris Tartus Pikk 14 iga järgneva kuu esimeses pooles. Maksti sularahas, v.a 05.07.
  27. a kanti 1000 krooni tunnistaja arveldusarvele.
  28. a sai ta kaks korda töötasu – juulikuus maksis E.B sularahas töötasu 2500 krooni ja novembrikuus 3500 krooni.
  29. a sai ta keskmiselt kätte 2000-4000 krooni kuus. Allkirja töötasu kättesaamisel tunnistaja andnud ei ole, kõik summad on ta saanud n-ö mustalt. Kui tunnistaja
  30. a augustis E.B-lt oma töötasu nõudis, siis keeldus viimane talle töötasu maksmast, väites, et R. V pole tema juures üldse töötanudki. Ka A. V, kellega tunnistaja koos töötasu järel käis, maksti töötasu sarnaselt tunnistajaga. Tunnistaja arvates ei andnud ka A. V ühelegi dokumendile allkirja. Kui R. V pöördus abi saamiseks maksuametisse ja töökaitsesse, siis telefonivestluses A. V ütles, et E.B kutsus teda kontorisse ja ta pidi tagantjärele mingitele paberitele allkirju panema. Tunnistaja K.M. eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (IX kd, tl 252-254) ilmneb, et mäletatavasti
  31. a märtsikuust kuni juulikuuni töötas ta OÜ-s E.B Pesukaru. Vestlus tööle asumise osas toimus E-Kaubamajas, kus osaühingul olid keldrikorrusel ruumid (puhkeruum ja töövahendite hoidmise ruum). Töölepingut temaga ei sõlmitud. E.B ja keegi naisterahvas I ütlesid, et kui tunnistaja tööga hakkama saab, siis sõlmitakse ka tööleping. Tööalaseid korraldusi andsid tunnistajale E.B ja I. Nemad varustasid ka töövahenditega. Tööobjektideks olid muu hulgas ka Tartus Riia 12 asuv Kaitsekolledž, Lõunakeskus, Emajõe Ärikeskuse klaasfassaad, Tartus Tehase tänaval asuva Estiko ruumid. Kindlat töögraafikut ei olnud. Kui oli vaja midagi koristada, siis E.B ja I võtsid ühendust. Töökaaslastest tunnistaja mäletab S, kellega koos ta koristas Kaitsekolledžis, Lõunakeskuses ja Estiko objektidel. Lõunakeskuses töötas ka Jüri-nimeline meesterahvas. Emajõe Ärikeskuses töötas tunnistaja koos R. V. Nende ülesandeks oli klaasfassaadi pesu. Töötasu maksti erinevalt - kord tükitöö, kord tunnihinna alusel. Maksmine toimus objektil sularahas. Mingit allkirja tunnistaja raha kättesaamise kohta ei andnud. Töötasu suurus tunnistajal ei meenu, erinevad objektid olid erineva hinnaga. Mäletab, et juulis
  32. a Emajõe Ärikeskuse klaasfassaadi pesu eest sai ta 2500 krooni. Tunnistaja I.L. andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et tema töötas
  33. augustist
  34. a detsembrini OÜ E.B Pesukaru tegevjuhina. Tema ülesannete hulka kuulus ka koristajate varustamine töövahenditega. Töövahendeid hangiti ettevõtetest, kes tegelesid professionaalsete koristustarvete müügiga, erinevatest hulgiladudest ja vahest oli ka juhuslikke oste kodukeemiakauplustest. Põhilisteks firmadeks oli Puhastusimport, Endore, 9 samuti Ravila ja Kastani tänavate hulgilaod. Osades firmades käis vahendite eest tasumine selliselt, et kaubaga koos sai tunnistaja saatelehe ning kuu lõpus tuli koondarve. Hulgiladudest osteti vahendeid sularaha eest. Saatelehed andis tunnistaja E.B kätte, kes vastutas ka arvete tasumise eest. Kui ostmine toimus sularaha eest, siis maksis tunnistaja algul enda raha eest ning pärast sai ta tšeki alusel E.B käest raha tagasi. Peale tunnistaja tegeles OÜ-s E.B Pesukaru töövahendite hankimisega ka E.M. ning E.B ise. Osaühingu raamatupidajat ei osanud tunnistaja nimetada, kuna tema raamatupidamisega kokku ei puutunud. Ta ei tea, et firmas oleks keegi sellist ametit pidanud. Osaühingu töötajatega sõlmis töölepinguid põhiliselt E.B, v.a mõned lepingud, mille sõlmis tunnistaja. Tema sõlmis E.B korraldusel töölepingu ka R.V. Viimane pidi tulema Estiko suure maja fassaadi pesu peale. J.P. teab tunnistaja seetõttu, et too töötas E-Kaubamajas koristajana. K.M. kohta ei oska tunnistaja midagi öelda. Osade töötajatega ei puutunud tunnistaja üldse kokku, osadega puutus vähe kokku. Palga maksmine toimus põhiliselt sularahas, mõnele naisele ka ülekandega. Reeglina maksis palka välja E.B . Kui E.B oli hõivatud muude ülesannetega, siis E.B korraldusel maksis palka tunnistaja. Tunnistaja ise sai palka algul sularahas, hiljem hakati seda tema enese soovil maksma ülekandega. Ühel korral võttis tunnistaja OÜ-lt E.B Pesukaru 10 000 krooni laenu, sõlmides selleks ka lepingu. Raha sai ta ülekandega. Aasta või poole jooksul maksis ta firmale selle raha koos 5-protsendise intressiga (1800 krooni) tagasi, saades kinnituseks kassaorderi, mille väljastas E.B. Tunnistaja kinnitas, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Panga konto väljavõttest nähtuv I. L ülekantud 10 000 krooni selgitusega puhkusekompensatsioon (VII kd, tl 223) ongi see raha, mis ta laenuks sai. See, et selgituse kohaselt on tegu puhkusekompensatsiooniga, oli E.B sõnul eksitus. Kuivõrd OÜ Puhas Pesukaru objektid olid mööda linna laiali, siis esialgu äriühingul kontorit ei olnud. Sel ajal ajas E.B ettevõtte asju kodus, jooksvaid asju aeti objektidel. Kontor asukohaga Pikk 14 tekkis
  35. a alguses. Tegu oli rendipinnaga. Seda, kas ka kontori sisustus oli renditud, seda tunnistaja ei osanud öelda. Kontoriruumis olid kolm kirjutuslauda, sh arvutilaud, kolm kappi, diivan ja diivanilaud. Lisaks olid OÜ-l suurematel objektidel, nt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses, Atlantises, E-Kaubamajas ruumid puhkamiseks ja puhastusvahendite hoidmiseks. Need ruumid olid sisustatud vahel maja kulul, kuid mõnel juhul, nt Riia tn 12 ostis OÜ E.B Pesukaru ise kappe ja riiuleid kemikaalide hoidmiseks. Ka E-Kaubamajas olid töötajatele loodud võimalused söömiseks ja puhkamiseks. Seal oli otsalauaga diivan, külmkapp, kohvi keetmise võimalus, raadio ja diivanilaud. Firma tegi töölistele ka väljaõpet, mis seisnes töövahendite ja kemikaalide tutvustamises ning õigete töövõtete ja töötamise järjekorra selgitamises. Koolituse jaoks saadi ühelt firmalt videomaterjali, mida tõlgiti. Koolitust viidi läbi tööobjektil ja seda teostas enamasti tunnistaja ise. Osaühingu töötajad said tööandjalt kaitsevahendid (kummikindad, respiraatorid, prillid) ja paljudel objektidel, nt klubides Atlantis ja Decolte, Riia 12, varustati nad ka tööriietusega. Töövahenditest kasutati koristuskäru koos harja ja korviga tarvikute, pritsipudelite, lappide, kinnaste, prügikottide, kaabitsate hoidmiseks. Olid moppide komplektid erinevate pindade puhastamiseks ja tolmuimejad koos tolmukottidega. Põrandate pesuks olid olemas hõõrumismasinad ja veeimejad, 2-3 komplekspõrandapesumasinat. Komplekspõrandapesumasinatel tuli vähemalt kord kuus vahetada imemiskumme, mis maksid palju. Ka akusid oli vaja vahetada. Teenuse hinnast moodustas kulumaterjali hind, nt PVC ja linoleumkatte ning parkettpõranda vahatamise puhul umbes 20-30%, kivipinna vahatamisel aga isegi kuni 50%, akende pesu puhul umbes 10%, klaasfassaadi puhastamisel 15-20%, vaipade puhastamisel 30%, laminaatpõrandate poleerimisel 10%, toolide pesul 5%, betoonpõrandate masinpesul 10%, autosalongipesul umbes 15%, põrandate õlitamisel 4050%, mööblipindade puhastusel 10-15%, puitfassaadi puhastusel 20%, püsiobjektil kuu kohta 15%, ühiselamutes kuu kohta 20-25%, suurpuhastuste puhul 20-25% ning ehitusjärgse koristuse puhul 20-25%. 10 Süüdistatav E.B võttis kohtus omaks, et ei pidanud maksuarvestust kooskõlas seadusega, kuid ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuse järgi. Ta rääkis, et alates
  36. a detsembrist on ta koristamisteenust pakkuva OÜ E.B Pesukaru juhatuse ainuke liige. OÜ juriidiline aadress on Tartu, Riia 157, kus elab ka süüdistatav ise. Nimetatud osaühingul esialgu kontorit ei olnud, ettevõtte dokumentatsiooni ja väiksemat vara hoidis süüdistatav enda kasutuses olnud autos. Kontor, asukohaga Tartu, Pikk 14 renditi arvatavasti alles
  37. a lõpus. Äriühingul raamatupidajat ei olnud. Töötajatele arvestas palka, arvutas makse, lõi kuludokumente kokku, esitas maksudeklaratsioone ning koostas majandusaasta aruandeid E.B ise. OÜ E.B Pesukaru arveldusarvete kasutamise õigus oli ainuisikuliselt E.B. Ka OÜ E.B Pesukaru sularaha oli E.B käes. Seda, milliseid arveid tasuda, otsustas ainult süüdistatav. Töölepinguid töötajatega sõlmis enamasti E.B , tema korraldusel ka I. L. Süüdistatava sõnul töötas OÜ-s E.B Pesukaru ka J. P. Seevastu K. M ta ei tunne, on temast kuulnud ainult seoses kohtuprotsessiga. R. V teab niipalju, et viimasega sõlmiti vist
  38. a tööleping. Kuid tööle R. V ei asunud. Pärast R. V töölepingutega tutvumist meenus süüdistatavale, et R. V sõlmiti siiski kaks töölepingut. Kuid ka teise töölepingu alusel ei asunud isik tööle. Mingeid rahalisi suhteid R. V osaühingul olnud ei ole. Küll on teinud süüdistatav R. V enda arvelt rahaülekande. №rdea Pangast töötajatele makstud töötasud ei kajastunud raamatupidamises. Põhjustest, miks ei kajastunud, ei soovinud süüdistatav rääkida. №rdea Pangast I. L üle kantud 10 000 krooni oli süüdistatava sõnul laen firma vahenditest. Selle kohta sõlmiti ka leping. Selgitus, mille kohaselt oli tegu puhkusekompensatsiooniga, oli ekslik. Seda, kas laen kajastus ka OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises, süüdistatav ei mäleta. Osaühing on käesolevaks ajaks laenu summas 10 800 krooni tagasi saanud. Need arved, mille alusel laekusid rahad №rdea Panka, ei kajastunud raamatupidamises. Miks, sellele ei soovinud süüdistatav vastata. Süüdistatav võttis omaks, et osaühingu raamatupidamises ei kajastanud ta ka neid summasid, mille ta №rdea Panga kontolt sularahana välja võttis. Miks ta seda ei teinud, sellele süüdistatav taas vastata ei soovinud. Sularahas välja võetud raha kandis ta osaliselt OÜ E.B Pesukaru Hansapanga ja Ühispanga arvetele - Ühispanga arvele läks 355 000 krooni -, osaliselt maksis töötajatele palkadeks, osaliselt kasutas kulumaterjalide (kvaliteetsete kaitse- ja töövahendite) ostmiseks. Pesuvahendeid hankis OÜ E.B Pesukaru nii suurte kui väikeste hankijate käest. Akna ja põrandapesuvahendeid ning põrandavaha hangiti näiteks Endore käest. Osteti ka hulgiladudest ning Vaksali tänava ning Kaunase puiestee kauplusest. Osteti mitte suuremate partiidena, vaid siis, kui vajadus tekkis. Neid kulutusi tõendavaid dokumente osaühingul aga säilinud ei ole. Süüdistatav võttis omaks, et tasus OÜ E.B Pesukaru vahenditest enda elukindlustuse arveid, kuna võttis raha sealt, kust võtta oli. Samal põhjusel maksis ta OÜ E.B Pesukaru varast ka tütre kulutusi. Süüdistatav aga kinnitas, et on osaühingule need summad tagastanud. Seda, kas see ka raamatupidamises kajastub, ei osanud E.B öelda. Süüdistatav ei mäleta, kas ta ka ise on firmast laenu võtnud. Dividende ei ole endale välja maksnud. Endale maksis süüdistatav palka iga kuu, kusjuures sellest kindlasti 90% maksis sularahas. See, et ta oleks endale igal kuul töötasuna välja maksnud 100 000-200 000, ei oleks olnud võimalik. Ettevõtlusega mitteseotud kaupade ja teenuste soetamise kohta rääkis E.B , et arvutilaud ja raadio Sony asusid osaühingu kontoris Pikk tn
  39. Kušett ja kapp olid E-Kaubamajas töötajate puhkeruumis. CD-pleier asus firma juriidilisel aadressil – seda oli vaja, kuna tööpäevad olid pikad ja siis oli vaja pleierit autoga koju sõites kuulata. Telerilaud olid Riia 157 ja kui vaja siis Pikk
  40. Seda kasutati, kui töötajate väljaõppeks oli tarvis televiisorit. Millistele töötajatele konkreetselt selle abil väljaõpet tehti, ei soovinud süüdistatav vastata. Matkamatt, võrkkiik ja kuppeltelk asusid auto pagasiruumis, need said ostetud töötajate suvepäevadega seoses. Külmik asus E-Kaubamajas. Kuna tööpäevad olid pikad, siis said töötajad seal oma toitu ja jooke hoida. Kohver oli samuti ettevõtlusega seotud 11 kulu – süüdistatav hoidis seal osaühingu dokumente. CD-tuuner Alpine asus autos, külmkapp Electrolux Riia 157 ja seda kasutas süüdistatav töötajate jaoks mõeldud joogivee hoidmiseks. Vastuolude tõttu eelnevas avaldas kohus E.B eeluurimisel antud ütlused (X kd, tl 75-76). Sealt ilmneb, et CD-pleier, raadio Sony ja kõrvaklapid olid soetatud töötajatele rutiinse töö talutavamaks muutmiseks. Neid kasutati vastavalt vajadusele erinevatel objektidel. Kušett sai soetatud Tallinnas ööklubis Decolte töötavale öökoristajale. Arvutilaud asus Tartus Riia 157 ja seda kasutati OÜ Pesukaru ettevõtluse tarbeks. Kuppeltelk oli soetatud puhastusteenindajate suvepäevadel ööbimiseks ja töötajatele, kes tööobjektidel pidid ööbima. Külmik Electrolux paiknes E-Kaubamajas ja see oli soetatud pika töögraafikuga töötajatele. Milleks oli ostetud võrkkiik, see E.B-le eeluurimisel ei meenunud, kuid põhiliselt asus see auto pagasiruumis. Televiisorilaud paiknes E-Kaubamajas, kus töötajad kasutasid seda söögilauana. Kaitsja taotlusel võttis kohus kriminaalasja juurde rea dokumente. Kaitsja taotles korduvalt kriminaalasjas ekspertiisi teostamist eesmärgiga kindlaks määrata perioodil juuli 2000- juuli 2002 №rdea pangakontole OÜ E.B Pesukaru arvete alusel tasutud summade eest teenuse osutamisel soetatud kulu. Kohus asus seisukohale, et kaitsja poolt esitatud taotlused ei kuulu rahuldamisele. Kohus on oma seisukohad avaldanud protokollilises määruses 01.03.2006.a. ja kirjalikes määrustes26.04.2006.a. ning 27.04.2006.a. Küll aga võttis kohus kriminaalasja juurde ekspertiisi taotlusega koos esitatud kirjalikud tõendid: OÜ E.B Pesukaru 2001.a. majandusaasta aruande ja OÜ M. 2 majandusaasta aruannet ja OÜ K. 2001, 2002.a. majandusaasta aruanded. Kaitsja on põhjendanud nimetatud tõendite vajalikkust asjaoluga, et nii OÜ M. kui ka OÜ K. olid OÜ E.B Pesukaru konkurendid puhastusteenuse osutamisel. Kaitsja viitas asjaolule, et eelpool nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetest nähtub, et sellist liiki teenust pakkuvate äriühingute puhaskasum saab olla 3-5 % mitte aga enam. Eeltoodust tulenevalt asus kaitsja seisukohale, et №rdea Panga kontole tasutud summad ei saa olla objektiivsetest majandusnäitajatest tulenevalt täies ulatuses käsitletavad tuluna. Kohus tutvunud eelpool nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetega nõustub osaliselt kaitsja järeldusega. Samas on kohus seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et normaalsetes tingimustes tegutseva puhastusteenust osutava äriühingu puhaskasum saaks olla vaid 3-5 % netokäibest, ei välista E.B süüd talle esitatud süüdistuste osas. Kohtuliku uurimise täiendamiseks soovis kaitsja veel täiendavate tõendite toimikusse võtmist. Kohus nõustus kriminaalasjale lisama OÜ E.B Pesukaru poolt MTÜ-le Üliõpilasküla esitatud, deklareeritud ja tasutud arvete väljatrüki, samuti OÜ E.B Pesukaru 30.11.2001.a. arve nr 1123, 19.12.2001.a. arve nr 1202 ja 29.01.2002.a arve nr 0114 deklareerimist tõendavad dokumendid ning OÜ A Audit õiendi. Kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse MTÜ-le Üliõpilasküla esitatud, deklareeritud ja tasutud arved ning on nende tõendite alusel vähendanud süüdistuse mahtu. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: OÜ E.B Pesukaru äritoimikus sisalduvate dokumentide kinnitatud koopiad ja Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk (VIII kd, tl 118-182) tõendavad, et 16.12.
  41. a registreeriti AS Pesukaru Eesti Vabariigi ettevõtteregistris registreerimisnumbriga
  42. Vastavalt 15.12.
  43. a AS Pesukaru ainuaktsionäri E.B poolt vastu võetud ümberkujundamisotsusele, mille kohaselt AS Pesukaru kujundatakse 12 ümber osaühinguks, esitas AS Pesukaru juhataja E.B 19.02.
  44. a Tartu Linnakohtu registriosakonnale (edaspidi Äriregister) vastavasisulise avalduse registris kande teostamiseks. 03.02.
  45. a AS Pesukaru ainuaktsionäri E.B poolt vastuvõetud otsuse alusel esitas E.B Äriregistrile avalduse, milles palus ümberkujundatud äriühingu nimeks lugeda OÜ E.B Pesukaru. 21.02.
  46. a registreeriti OÜ E.B Pesukaru Äriregistris registreerimisnumbriga
  47. 06.02.
  48. a revisjoniakti nr 4-04/3STE (I kd, tl 13-29) kohaselt on OÜ E.B Pesukaru 01.10.1995.a registreeritud Tartu Linna Maksuametis käibemaksukohustuslasena (reg. nr EE100028937). Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk ja Tartu Linnakohtu registriosakonnale esitatud avaldus (VIII kd, tl 118-119) tõendavad, et OÜ E.B Pesukaru juhatuse ainsaks liikmeks oli E.B. OÜ E.B Pesukaru 03.02.
  49. a kinnitatud põhikiri (VIII kd, tl 121-122) tõendab, et põhikirja p-ga 4.1 oli E.B-le antud õigus juhtida osaühingut ning p-ga 4.3 õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Seega oli E.B ÄS § 180 lg-s 1, § 181 lg-s 1 ja §-s 183 sätestatule vastavalt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. OÜ E.B Pesukaru 03.02.
  50. a kinnitatud põhikiri (VIII kd tl 121-122) tõendab, et OÜ E.B Pesukaru põhikirjalisteks põhitegevusaladeks olid: - koristus- ja puhastusteenuste osutamine ning - tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, vahendus, eksport-import (v.a litsentseeritud tegevus). Ettevõtte avaldus arve avaldamiseks (VII kd, tl 173) tõendab, et 28.06.
  51. a esitas E.B №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalile (endise nimega Merita Bank Tallinn) avalduse, milles taotles OÜ-le E.B Pesukaru arvelduste ja sularaha toimingute jaoks arve avamist. 28.06.
  52. a arvelepingu ja arve kasutamise õigusega (VII kd, tl 170-171) on tõendatud, et 28.06.
  53. a sõlmiti №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikme E.B vahel leping selle kohta, et pangas avatakse OÜ-le E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101, millise kasutamise õigustatud isikuks saab E.B . Äriühingu kaarditaotlus ja firmakaardi kasutamise leping nr 5200160 (VII kd, tl 183-184) tõendavad, et 26.07.
  54. a sõlmiti E.B avalduse alusel №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikme E.B vahel firmakaardi kasutamise leping ja et OÜ-le E.B Pesukaru väljastati maksekaart nr
  55. OÜ E.B Pesukaru ja №rdea Bank Finland Eesti filiaali vahel on kliendisuhe lõpetatud alates 27.01.
  56. a. See on tõendatud №rdea Panga Eesti filiaali kirjaga (VII kd, tl 169). Eesti Ühispanga ja Hansapanga vastused Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna nõudekirjale (VIII kd, tl 2, 21) ning kontoväljavõtted (VIII kd, tl 3-19, 22-48) tõendavad, et lisaks eelnimetatud arvelduskontole olid OÜ-l E.B Pesukaru arvelduskontod avatud ka Hansapangas (arvelduskonto nr 221011934290) ja Ühispangas (arvelduskonto nr 10102001565005). Süüdistatava E.B ütluste kohaselt äriühingul raamatupidajat ei olnud - töötajatele arvestas palka, arvutas makse, lõi kuludokumente kokku, esitas maksudeklaratsioone ning koostas majandusaasta aruandeid E.B ise. Kohtul puudub alus neis ütlustes kahelda, sest ka tunnistaja I. L on kinnitanud, et ta ei tea, et firmas oleks keegi raamatupidaja ametit pidanud. Revisjoniakt ja tunnistaja I. L ütlused tõendavad, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontot E.B OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastanud. Tunnistaja 13 ütlused tõendavad muuhulgas seda, et maksurevisjoni alguses väitis süüdistatav revidentidele, et osaühingu nimel on avatud arvelduskontod vaid Hansapangas ja Ühispangas ning et teistes pankades arveid ei ole. See, et OÜ-l E.B Pesukaru oli arveldusarve ka №rdea Pangas, selgus alles revisjoni käigus pistelist kontrolli teostades. Süüdistus

§ 386

lg 1 järgi 1) Käive OÜ E.B Pesukaru poolt tellijatele esitatud arved (II-VII kd), samuti aga süüdistatava E.B ütlused kogumis tõendavad, et

  1. a juulikuust kuni
  2. a novembrikuuni osutas OÜ E.B Pesukaru mitmetele äriühingutele ja eraisikutele puhastusvahendite müüki ning koristus- ja puhastusteenuseid. Samaga on tõendatud, et nende majandustehingute teostamise kohta esitas OÜ E.B Pesukaru teenuse ja kauba tellijatele müügiarved. E.B ütlused, samuti aga №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendavad, et teenuse ja kauba tellijad tasusid OÜ E.B Pesukaru poolt esitatud arvetes toodud summad, sealhulgas ka arvetel kajastatud käibemaksu (18% tehingu väärtusest) №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole nr
  3. E.B ütlused, samuti tunnistaja I. L ütlused tõendavad, et need arved, mille alusel laekusid rahad №rdea Panka, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastunud. OÜ E.B Pesukaru poolt Tartu Linna Maksuametile esitatud käibedeklaratsioonide kinnitatud koopiad ja käibedeklaratsioonide koondi kinnitatud arvutiväljatrükk (VIII kd, tl 51-60) tõendavad, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontole teenuse tellijatelt laekunud summad, mida oli kokku 1 980 131 krooni, jäeti ajavahemikus
  4. a juulikuust kuni
  5. a novembrikuuni OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides 18% määraga maksustatava käibe osas deklareerimata ja käibemaks tasumata. Sellise tegevusega rikkus E.B kuni 31.12.
  6. a kehtinud KMS § 10 p 2, 4 ja 5 ning alates 01.01.
  7. a kehtinud KMS § 11 lg 1, § 27 lg 1 ja 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvutama maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuma maksustatavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad. Kuivõrd tasumata käibemaksusumma arvestamise õiguslikud alused ja metoodika on välja toodud Tartu Linna Maksuameti poolt koostatud revisjoniaktis nr 4/04/3STE (I kd, tl 13-29), maksuotsuses nr 4-05/610 (I kd tl 30-54) ja selle lisas 2 (I kd tl 69-73), samuti aga täiendavas maksuarvestuses (X kd tl 5-9), ei pea kohus seda vajalikuks kohtuotsuses korrata. Süüdistuse kohaselt jättis E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmena deklareerimata ja tasumata käibemaksu 356 423 krooni ulatuses. Kohus leiab, et see summa kuulub vähendamisele, kuna kohtumenetluses E.B kaitsja poolt esitatud dokumentide alusel tuleb lugeda tõendatuks see, et OÜ E.B Pesukaru poolt MTÜ Üliõpilaskülale esitatud arved (arve nr 1124 30.11.
  8. a 51 154.91 krooni; arve nr 1202 19.12.
  9. a 51 286.92 krooni; arve nr 0113 29.01.
  10. a 51 286.92 krooni, kokku 153 728.75 krooni, I kd tl 63-64) kajastusid vastava kuu käibedeklaratsioonides. Seega jättis OÜ E.B Pesukaru deklareerimata käivet 1 826 402 krooni ja tasumata käibemaksu 328 752 krooni. 14 Tulenevalt eelpool kajastatud seisukohtadest ja kohtu poolt uuritud tõenditest on E.B tahtlikult deklareerinud valeandmeid OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides alljärgnevalt: - 30.08.2000.a. esitatud juulikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 5769 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1038 krooni võrra; 29.09.2000.a. esitatud augustikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 24 309 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4376 krooni võrra; 22.12.2000.a. esitatud septembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 52 430 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 9437 krooni võrra; 27.11.2000.a. esitatud oktoobrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 17 023 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 3064 krooni võrra; 22.12.2000.a. esitatud novembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 25 362 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4565 krooni võrra; 26.01.2001.a. esitatud detsembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 30 274 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 5449 krooni võrra; 28.02.2001.a. esitatud jaanuarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 36 667 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6600 krooni võrra; 25.05.2001.a. esitatud veebruarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 27 242 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4903 krooni võrra; 23.04.2001.a. esitatud märtsikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 49 881 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 8979 krooni võrra; 25.05.2001.a. esitatud aprillikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 91 520 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 474 krooni võrra; 24.06.2001.a. esitatud maikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 62 956 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 332 krooni võrra; 21.07.2001.a. esitatud juunikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 89 888 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 180 krooni võrra; 20.08.2001.a. esitatud juulikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 100 026 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 005 krooni võrra; 18.09.2001.a. esitatud augustikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 142 383 krooni võrra ja sellelt arvestatud 18% käibemaksu kokku 25 629 krooni võrra; 21.10.2001.a. esitatud septembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 86 624 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 592 krooni võrra; 15 - - - - 20.11.2001.a. esitatud oktoobrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 90 681 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 323 krooni võrra; 20.01.2002.a. esitatud novembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 118 184 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 21 274 krooni võrra; 20.01.2002.a. esitatud detsembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 37 998 (süüdistuse järgne 89 153 krooni - 30.11.2001.a arve nr 1124 järgi tasutud 51 155 krooni) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6 839 (16 047- 9 208) krooni võrra; 26.02.2002.a. esitatud jaanuarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 34 161 (85 448- 19.12 2001.a arve nr 1202 järgi tasutud 51 287) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6 148 ( 15 380-9 232) krooni võrra; 20.03.2002.a. esitatud veebruarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 5 230 (56 51729.01.2002.a arve nr 0113 järgi tasutud 51 287) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 941 ( 10 173 – 9 232) krooni võrra; 20.06.2002.a. esitatud märtsikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 63 972 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 515 krooni võrra; 20.06.2002.a. esitatud aprillikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 874 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 457 krooni võrra; 19.08.2002.a. esitatud maikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 110 739 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 933 krooni võrra; 19.08.2002.a. esitatud juunikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 108 444 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 520 krooni võrra; 19.08.2002.a. esitatud juulikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 10 882 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1959 krooni võrra; 20.12.2002.a. esitatud augustikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 241 232 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 43 422 krooni võrra; 20.12.2002.a. esitatud septembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 64 223 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 560 krooni võrra; 20.11.2002.a. esitatud oktoobrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 8413 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1514 krooni võrra; 20.12.2002.a. esitatud novembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 4015 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 723 krooni võrra. Eelpool nimetatud tõendeid uurides on kohus jõudnud järeldusele, et on leidnud tõendamist, et ajavahemikul 30.08.
  11. a kuni 20.12.
  12. a esitas E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse ainsa liikmena maksuhaldurile, s.o Tartu Linna Maksuametile OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et ta jättis tahtlikult №rdea 16 Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole teenuse tellijatelt laekunud summad 18% määraga maksustatava käibe lahtris (lahter 1) ja 18% käibemaksu kokku lahtris (lahter 5) deklareerimata, vähendades sellega 18% määraga maksustatavat käivet ja tasumisele kuuluvat käibemaksu. 2) Töötasud №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et OÜ E.B Pesukaru kontolt on perioodil
  13. a ja
  14. a töötasude ja puhkusekompensatsioonidena tehtud ülekandeid järgnevatele isikutele: J. P 12.03.
  15. a 1020 krooni; E. K 29.05.
  16. a 2550 krooni ja 17.07.
  17. a 3343 krooni; H. T 19.07.
  18. a 2519 krooni; N. K 19.07.
  19. a 2881 krooni; V. H 17.07.
  20. a 2810 krooni, 29.08.
  21. a 1000 krooni, 20.09.
  22. a 425, 25.10.
  23. a 1000 krooni, 30.11.
  24. a 1000 krooni, 11.12.
  25. a 382 krooni, 18.03.
  26. a 1000 krooni ja 18.04.
  27. a 1000 krooni; V.T. 19.07.
  28. a 3104 krooni, 29.08.
  29. a 1000 krooni ja 24.12.
  30. a 1000 krooni; I L 06.09.
  31. a 10 000 krooni; K. T 07.09.
  32. a 20 000 krooni; L. D 24.12.
  33. a 1296 krooni; L. E 24.12.
  34. a 3053 krooni ning S.J. 10.06.
  35. a 2550 ja 19.06.
  36. a 570 krooni, kokku 63 503 krooni. Tunnistajate J. P, H. T, L. E, E. K, L. D, V. H, N. K ja I. L ütlused tõendavad, et nimetatud isikud töötasid OÜ-s E.B Pesukaru. Lisaks kinnitavad H. T ja V. H töötamist OÜ-s E.B Pesukaru nende ja OÜ E.B Pesukaru vahel sõlmitud töölepingud (IX kd, tl 207, 228-229), L. D, L. E, I. L töötamist aga nimekiri OÜ E.B Pesukaru poolt kindlustatutest (I kd, tl 189) ja nimekiri isikutest, kelle kohta on OÜ E.B Pesukaru esitanud tööraamatud (I kd, tl 190). Asjaolu, et perioodil
  37. a ja
  38. a töötas OÜ-s E.B Pesukaru puhastusteenindajana ka V. T, tõendab V. T ja OÜ E.B Pesukaru vahel sõlmitud tööleping (IX kd, tl 222). Kohus loeb tõendatuks, et samuti töötas OÜ-s E.B Pesukaru S. J, kuna konto väljavõttest ilmneb, et talle on töötasu makstud ning E.B ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Tunnistajad J. P, H. T, L. E, E. K, L. D, V. H ja N. K kinnitasid kohtus, et on saanud OÜ-lt E.B Pesukaru eeltoodud summasid töötasude ja puhkusekompensatsioonidena. Vastupidiselt süüdistatava ütlustele ilmneb tunnistajate R. V ja K. M ütlustest see, et ka nemad töötasid OÜ-s E.B Pesukaru puhastusteenindajatena. Nii andis R. V tunnistusi selle kohta, et tema töötas OÜ-s E.B Pesukaru 29.06.
  39. a kuni 28.07.
  40. a, K. M aga selle kohta, et tema töötas
  41. a märtsikuust kuni juulikuuni. Kohtul puudub põhjus tunnistajate R. V ja K. M ütlusi mitte uskuda. Need on olnud üksikasjalised – nad on ära nimetanud konkreetsed tööobjektid, mis osaliselt kattuvad ka OÜ E.B Pesukaru tööobjektide nimistus toodud objektidega (I kd, tl 187-188), ning tööülesanded, samuti isikud, kellega koos nad töötasid, – ja haakuvad omavahel. Samuti kinnitavad R. V ütlusi temaga sõlmitud töölepingud (I kd, tl 149, 150-154). Seepärast loeb kohus tõendatuks asjaolu, et R. V ja K. M töötasid OÜs E.B Pesukaru - R. V 29.06.
  42. a kuni 28.07.
  43. a, K. M aga
  44. a märtsikuust kuni juulikuuni. Tunnistajate R.V. ja K. M kokkulangevate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et töötasu maksti neile sularahas ja n-ö mustalt – allkirja nad kuhugi selle kohta ei andnud. Tunnistaja R.V. ütlused tõendavad ka seda, et
  45. a sai ta kaks korda töötasu – juulikuus maksis E.B sularahas töötasu 2500 krooni ja novembrikuus 3500 krooni ning
  46. a sai ta keskmiselt kätte 2000-4000 krooni kuus. Tunnistaja K. M ütlused tõendavad, et juulis
  47. a Emajõe Ärikeskuse klaasfassaadi pesu eest sai ta 2500 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd K.M. töötas OÜ-s E.B Pesukaru 2001.a. märtsist, siis pidi ta aprilli, mai ja juuni kuu eest saama 17 töötasu. K.M. ei väitnud kohtus, et ta teatud kuude eest üldse töötasu ei saanud. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, millise konkreetse summa K.M. nimetatud kuude eest sai ja kohus ei pea võimalikuks süüdistuse mahtu suurendada (prokurör pidas tõendatuks, et K.M. sai nimetatud kuude eest vähemalt palga alammäära 1600 krooni), siis loeb kohus tõendatuks, et K. M sai aprillist kuni juunini 2001.a. vähemalt 1444.- krooni igas kuus. Seega loeb kohus tõendatuks, et OÜ E.B Pesukaru juhatuse liige E.B on tasunud 2001.a. ja 2002.a. OÜ E.B Pesukaru töötajatele R V`ele ja K.M. töötasu sularahas alljärgnevalt: 2001.a. Nimi Aprill Mai Juuni R.V. K.M. Juuli 2500 1444 1444 1444 2500 Märts 1150 Aprill 1138 november 3500 6832 12 832 Kokku 2002.a. Nimi R.V. Mai 6512 Juuni 4085 Kokku 6000 Juuli 4230 Kokku 17 115 Samuti on kohus seisukohal, et kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad, et palga ja muude tasude maksmisel maksude vältimiseks kasutas E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmena lisaks eelosutatud sularahas töötasu maksmise viisile ka №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontot. Samas leiab kohus, et tunnistaja I. L ning süüdistatava E.B ütlustega, samuti 01.09.
  48. a OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel sõlmitud laenulepinguga (koopia I kd, tl 175) loeb kohus tõendatuks selle, et I. L №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 06.09.
  49. a tehtud ülekanne 10 000 krooni, mille selgituseks on märgitud puhkusekompensatsioon, oli tegelikult laen. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ja kuna süüdistatava ütlused langevad kokku tunnistaja omadega, siis ka neis. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla ka OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel 01.09.
  50. a sõlmitud laenulepingut. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskonto kaudu tasus perioodil 2001.a. ja 2002.a. ülekandega tasu saajate arvelduskontodele alljärgnevad summad: Jrk Summa Nimi Kuupäev Selgitus .
  51. J.P. 12.03.2001 1020 Lõpparve
  52. E.K. 29.05.2001 2550 Töötasu 17.07.2001 3343 töötasu, puhkusekompensatsioon
  53. H.P. 19.07.2001 2519 Puhkusekompensatsioon
  54. N.K. 19.07.2001 2881 Puhkusekompensatsioon
  55. V.H. 17.07.2001 2810 puhkusekompensatsioon 29.08.2001 1000 töötasu augustis 20.09.2001 425 töötasu septembris 25.10.2001 1000 töötasu oktoobris 18
  56. V.T.
  57. K.T.
  60. L.D. L.E. S.J. 30.11.2001 11.12.2001 18.03.2002 18.04.2002 19.07.2001 29.08.2001 24.12.2001 07.09.2001 24.12.2001 24.12.2001 10.06.2002 19.06.2002 1000 382 1000 1000 3104 1000 1000 20 000 töötasu novembris töötasu novembris töötasu märtsis töötasu aprillis puhkusekompensatsioon töötasu augustis töötasu detsembris töötasu, puhkusekompensatsioon töötasu detsembris töötasu detsembris töötasu mais lõpparve 1296 3053 2550 570 Kokku 53 503 Eelnimetatud töötajatele makstud töötasud, puhkusekompensatsioonid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitised on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena. E.B-le on esitatud süüdistus seoses töötajatele tehtud väljamaksetele konkreetselt alljärgnevas: E.B arvestas ja tasus 2001.a. märtsikuust - detsembrikuuni ja 2002.a. märtsikuust – juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni, millised summad on alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 mõistes käsitletavad rahaliste tasudena ning jättis need OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja maksuhaldurile esitatud
  61. a tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonidel ning 2002.a tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel vorm TSD lisades 1 deklareerimata.

§ 386

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud teo toimepanijaks saab olla üksnes maksumaksja, mitte aga maksu kinnipidaja. Maksukinnipidaja tegu kvalifitseerub KrK § 1481 lg 6 (

§ 389) alla.

Kohtu arvates on käesoleval ajal maksukuritegude koosseisud eristatud maksukohustuse järgi – kinnipidamisele kuuluv maksusumma ja tasumisele kuuluv maksusumma. Seega leiab kohus, et arvestamata ja tasumata sotsiaalmaks kuulub kvalifitseerimisele § 386 (maksude väärarvutus) ja kinni pidamata ja tasumata tulumaks § 389 (maksusumma kinni pidamata jätmine) järgi. Kohus leiab, et samas on nn ümbrikupalk seotud minimaalselt kolme eri maksuga: väljamakstud töötasudelt kinni peetud tulumaks on kinnipidamisele kuuluv (st see on küll palga saaja kohustus, aga seda täidab tööandja), sotsiaalmaks on tasumisele kuuluv (on palga maksja kohustus) ja töötuskindlustuse makse on osaliselt kinnipidamisele kuuluv (1%) ja osaliselt tasumisele kuuluv (0,5%). Neljandana võib lisanduda ka pensionikindlustuse makse, mis on samuti kinnipidamisele kuuluv summa. Viimased kaks ei ole küll otseselt maksud, kuid nende suhtes kohaldatakse maksuseadusi ja kohus leiab, et allpool kajastatud 19 põhimõtetest tulenevalt on nimetatud maksude arvestamata jätmine, kinni pidamata jätmine ja üle kandmata jätmine kvalifitseeritavad

§ 389

järgi.

§ 386

lg 1 ja § 389 puhul on kaitstavaks õigushüveks maksude korrapärane laekumine ja maksuhaldurite õiguspärane tegevus maksude haldamisel, laiemas plaanis maksundus tervikuna, mille taga omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 2 kohaselt on riiklikud maksud: 1) tulumaks;2) sotsiaalmaks;3) maamaks;4) hasartmängumaks;5) käibemaks;6) tollimaks;7) aktsiisid;8) raskeveokimaks. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 2 kohaselt on töötuskindlustus sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral. MKS § 3 lg 4 kohaselt kohaldatakse maksu kohta sätestatut ka töötuskindlustusmaksele, millest tulenevalt selle sissenõudmisel on maksuametil kõik MKS-st tulenevad maksu sissenõudmiseks antud õigused, sh ka määrata väärteokaristusi. Seega ehkki töötuskindlustusmaks ei ole riiklik maks, on ta kaitstavast õigushüvest tulenevalt nimetatud sätetega hõlmatav. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistuse mahtu vähendada alljärgnevalt: - töötajatele ja juhatuse liikmetele makstud töötasude, puhkusetasude ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitiste pealt tulumaksu kinnipidamata ja tasumata jätmine, samuti töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmiseosas, kuna nimetatud tegevus kvalifitseerub KrK § 1481 lg 6 järgi; - 06.09.

  1. a I. L makstud 10 000 krooni ei saa käsitleda puhkusekompensatsioonina, vaid laenuna ja selle pealt ei pea tasuma ei sotsiaalmaksu (SMS § 2 ); Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.B on OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud töötajatele tehtud väljamaksetelt OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 35 680 (40 140-I.L sotsiaalmaks 4460 krooni) krooni ning 2002.a. märtsikuust – juulikuuni arvestamata ja tasumata tööandja töötuskindlustusmakse summas 138 krooni. 3) Sularaha №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et ajavahemikul
  2. a juulikuust kuni
  3. a juulikuuni on OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 võetud sularaha välja kokku summas 1 842 350 krooni (perioodil juuli
  4. a – detsember
  5. a summas 199 256 krooni; perioodil jaanuar
  6. a – detsember
  7. a summas 1 440 540 krooni; perioodil jaanuar
  8. a – juuli
  9. a summas 858 451 krooni). Isik, kes need summad välja võttis, sai olla vaid E.B , kuna tema omas ja kasutas OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt. Süüdistatav E.B eelnevat eitanud ei ole. Revisjoni käigus tehti kindlaks, et eelnimetatud summad OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastunud (revisjoniakt, I kd, tl 18). Seda kinnitas kohtus ka süüdistatav ise. Ta võttis omaks, et osaühingu raamatupidamises ei kajastanud ta ka neid summasid, mille ta №rdea Panga kontolt sularahana välja võttis. Miks ta seda ei teinud, sellele süüdistatav vastata ei soovinud. Sularahas välja võetud raha kandis ta osaliselt OÜ E.B Pesukaru 20 Hansapanga ja Ühispanga arvetele - Ühispanga arvele läks 355 000 krooni -, osaliselt maksis töötajatele palkadeks, osaliselt kasutas kulumaterjalide (kvaliteetsete kaitse- ja töövahendite) ostmiseks. Kohus loeb OÜ E.B Pesukaru Eesti Ühispangas ja Hansapangas asunud kontode väljavõtetega (VIII kd, tl 3-19, 22-48), kust nähtuvad E.B poolt №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 raha välja võtmisega samal või hiljemalt järgmisel päeval teostatud sularaha sissemaksed, tõendatuks selle, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 välja võetud summadest maksis E.B 250 876 krooni OÜ E.B Pesukaru Eesti Ühispanga ja Hansapanga arveldusarvetele. Seega tuleb süüdistuses esitatud summat 1 842 350 krooni selle summa võrra vähendada alljärgnevalt. №rdea Pangast välja võetud sularaha Aasta kuu summa 2000 juuli 4000 august 8500 september 35000 oktoober 35050 november 37700 detsember 27200 2001 jaanuar 39300 veebruar 22400 märts 43100 aprill 68600 mai juuni 87000 101900 juuli 98000 august september oktoober november detsember 2002 jaanuar veebruar 45000 82400 154000 124500 199800 41500 124700 märts 50000 / Hansapanka /Ühispanka 10 000 (29.09.00) 3076 (31.01.01) 10000 (22.01.01) 3000 (21.03.01) 20000 (26.04.01) kokku saab arvestada 2001 aprillis 8000 seega sama summa, mis 26.04 on №rdea Pangast välja võetud 15000 (12.06.01) kokku saab arvestada 2001 juunis 15000 seega sama summa, mis 11.06 ja 12.06 on №rdea Pangast välja võetud 20000 (12.07.01) 20000(25.07.01) 10000 (14.12.01) 10000 (14.01.02) 8000 (22.02.02) 9500 (25.02.02) 10000 (28.02.02) kokku saab arvestada 2002 veebruaris 18800, seega sama summa, mis nendel kuupäevadel on №rdea Pangast välja võetud 20000 (13.03.02) 8000 (25.03.02) 21 Kokku aprill 89500 mai 124200 juuni juuli 76700 122300 1842350 kokku saab arvestada 2002 märtsis 14700, seega sama summa, mis 13.03 ja 25.03 on №rdea Pangast välja võetud 9000 (01.04.02) 15000 (12.04.02) 10000 (16.04.02) 10000 (17.04.02) 5300 (25.04.02) kokku saab arvestada 2002 aprillis 49300, seega sama summa, mis nendel aprilli kuupäevadel on №rdea Pangast välja võetud 15000 (10.05.02) 20000 (15.05.02) 10000 (09.07.02) 24000 (12.07.02) kokku saab arvestada 2002 juulis 30000 seega sama summa, mis 09.07 ja 12.07 on №rdea Pangast välja võetud mõlemad pangad 250 876 Seega loeb kohus tõendatuks, et E.B , omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul 2000.a. juulikuust kuni 2002.a. juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr. 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni ja kohus loeb tõendatuks, et nimetatud summast kandis E.B kas Hansapanka või Ühispanka kas samal või järgmisel päeval 250876 krooni. Asjaolu, et E.B oleks №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularaha kasutanud töötajatele palga maksmiseks või kulumaterjalide ostmiseks, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kuludokumente E.B esitanud ei ole. Kaitsja on kohtumenetluse käigus korduvalt märkinud, et käesolevas kriminaalasjas on vajalik maksukohustus kindlaks määrata hindamise teel, sest maksukohustust pole olnud võimalik kindlaks teha raamatupidamisdokumentide või muude dokumentide abil. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud maksukohustust võimalik kindlaks teha ekspertiisi teostamise abil, sest arvete ja tunnistajate küsitlemise teel saadud ütluste põhjal teostatav ekspertiis ei saa kindlaks teha reaalseid kulutusi ja seda, et need on tehtud just №rdea pangast E.B poolt välja võetud raha arvelt. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et suur osa arvetest, mille eest kliendid on tasunud №rdea panka on üldsõnalised ja ei kajasta reaalselt tehtud puhastustöid ei teenuse liikide ega ka mahtude osas. E.B ei ole kriminaalmenetluse jooksul viidanud sellele, kellelt ja millises ulatuses ta teenuste osutamiseks vajalikke materjale ostis. Seega puudub kohtul faktiline materjal võimalike kulutuste kindlakstegemiseks hindamise teel, sealhulgas võimalik sisendkäibemaksu hindamiseks. Kohus leiab, et kui puuduvad dokumentaalsed tõendid kulutuste tõendamiseks, siis puudub kohtul ka toimikus olevate arvete ja tunnistajaütluste põhjal võimalus kulude hindamiseks, sest ei arved ega ka ütlused ei kajasta informatsiooni selle kohta, et reaalsed kulutused on tehtud just №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalist E.B poolt väljavõetud raha arvelt. Kohtus leidis tuvastamist, et OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularahast ei ole E.B esitanud mingeid kuludokumente seega 1 591 474 krooni osas. 22 Süüdistuses on asutud seisukohale, et tehtud väljamaksed on alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstava tasuna, kusjuures E.B poolt pangakontolt välja võetud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena. Maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Süüdistuses märgitakse, et seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas 2 498 247 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni, arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kogusummas 824 421 krooni. Kohtu jaoks püstitub siin küsimus sellest, et millena E.B poolt väljavõetud ja endale jäetud summat 1 559 474 krooni käsitleda, seega kas E.B poolt №rdea Panga kontolt väljavõetud summad on juhatuse liikme tasu või omanikutulu. E.B ei ole kohtumenetluses avaldanud, et №rde panga kontolt tema poolt välja võetud raha oleks kasvõi osaliselt tema palgatulu või juhatuse liikme tasu, seega tasu, mis oleks sotsiaalmaksuga maksustatav. Selliselt tõendeid ei ole kohtule esitanud ka prokuratuur. Tulenevalt kohtule esitatud maksuhalduri arvestusest ei ole OÜ E.B Pesukaru kunagi E.B-le juhatuse liikme tasu maksnud. Kohus peab vajalikuks püstitunud küsimuse lahendamisel juhinduda muuhulgas ka Riigikohtu halduskolleegiumi poolt otsuses nr 3-3-1-56-05 avaldatud seisukohast, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda majandustehingute sisule antavast hinnangust. Konkreetses vaidluses asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et on võimalik analüüsida vaidlusaluseid majandustehinguid kui õigusvastaselt toimunud dividendide maksmist, kusjuures märgiti, et maksustamise seisukohast ei omaks tähtsust, et dividende makstakse õigusvastaselt. Muuhulgas on kolleegium korranud nimetatud lahendis
  10. oktoobri
  11. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-99 avaldatud põhimõtet, mis seisneb järgnevas: "Tulumaksuseaduse sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust." Kohus seisukohal, et tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele ja juhindudes Riigikohtu 05.12.2005.a. lahendist haldusasjas 3-3-1-56-05 ei saa E.B poolt №rdea Panga kontolt võetud summasid käsitleda palgatulu ega juhatuse liikme tasuma ™S § 13 mõttes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et majanduslikust sisust lähtudes võib E.B poolt №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalist OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularaha (summas 1 591 474 krooni) näol tegemist olla omanikutuluga, eriti kui arvestada Riigikohtu poolt väljaöeldut, et oluline ei ole see, kas dividendide maksmine kasumlikkuse alusel oli võimalik ja kas selline väljamakse vormistati nõuetekohaselt. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistuse mahtu vähendada alljärgnevalt. - №rdea Panga kontolt E.B-le tehtud väljamakseid tuleb käsitleda omanikutuluna, millest tulenevalt polnud E.B kohustust kinni pidada ja tasuda sotsiaalmaksu ja süüdistuse 23 mahtu tuleb vähendada arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu osas. Samuti tuleb vähendada süüdistuse mahtu makstava tööandja töötuskindlustusmakse pealt, sest TKindlS § 40kohaselt ei ole omanikutulu töötuskindlustusmakse objektiks; - E.B-le tehtud väljamaksed summas 1 842 350 krooni vähenevad selle arvelt, et teatud osas maksis väljavõetud raha tagasi Hansapanga ja Ühispanga arveldusarvetele, millest tulenevalt tuleb tasumata tulumaksu arvestada mitte 1 842 350 krooni pealt vaid 1 591474 krooni pealt. Seega on kohus seisukohal, et E.B jättis tasumata tulumaksu 559167 krooni. - töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmine kvalifitseeruks kohtu arvates KrK § 1481 lg 6 järgi, kuid kohus on seisukohal, et kuna väljamaksete näol tegu omanikutuluga, siis ei tule tuginedes TKindlS §-le 40 töötaja töötuskindlustusmakset kinni pidada ja üle kanda. 4) Erisoodustused №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et ajavahemikul
  12. a juulikuust kuni detsembrikuuni,
  13. a veebruarikuust novembrikuuni ning
  14. a jaanuarikuust kuni maikuuni on OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse arvete alusel tehtud ülekandeid summas 12 344.20 krooni. Samuti on väljavõttega tõendatud, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 on 12.03.
  15. a tasutud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale 450 krooni H. E.B-le osutatud sünkroontõlke eest ja 11.12.
  16. a Tallinna Linna Maksuametile riigilõivu H. E.B eest summas 1140 krooni. Kuna №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 kasutamise õigustatud isikuks oli vaid E.B , siis sai ainult tema eeltoodud ülekandeid teostada. Süüdistatav E.B seda eitanud ei ole, vaid võttis kohtus omaks, et tasus OÜ E.B Pesukaru vahenditest enda elukindlustuse arveid, kuna võttis raha sealt, kust võtta oli. Samal põhjusel maksis ta OÜ E.B Pesukaru varast ka tütre kulutusi. Riigilõivu maksmist ja tõlkekursuse eest tasumist E.B poolt kinnitas kohtus ka H. E.B. Kohtus aga kinnitas süüdistatav, et on osaühingule need summad tagastanud. Kohus loeb nimetatud väite paljasõnaliseks, kuna revisjoni tulemus E.B ütlusi ei kinnita (revisjoniakt, I kd tl 13-29). Kohus loeb juhatuse liikme kui töötaja (™S § 48 lg 3) huvides tehtud väljaminekud erisoodustuseks, kuna tegemist on OÜ E.B Pesukaru kui tööandja (™S § 48 lg 2) poolt töötajale antud rahaliselt hinnatava hüvega (™S § 48 lg 4). Tööandja poolt on tasutud töötaja eest kindlustusmakseid, mis tähendab, et kulutusi on tehtud töötaja isiklikes huvides. Kohus loeb erisoodustuseks ka juhatuse liikme kui töötaja (™S § 48 lg 3) lapse huvides tehtud väljaminekud, kuna tegemist on OÜ E.B Pesukaru kui tööandja (™S § 48 lg 2) poolt töötaja lapsele (™S § 48 lg 6 mõistes) antud rahaliselt hinnatava hüvega, tema isiklike kulude katmisega. Kulutusi on tehtud isiklikes huvides, need ei ole olnud vajalikud tööandja jaoks. Kohtus on leidnud tõendamist, et E.B tasus ajavahemikul 2000.a. juulikuust kuni detsembrikuuni, 2001.a. veebruarikuust novembrikuuni ning 2002.a. jaanuarikuust kuni maikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr. 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse arvete alusel enda elukindlustusmakseid summas 12 344,20 krooni, millist summat tuleb vaadelda erisoodustusena ja millelt tulnuks tasuda 24 tulumaksu summas 4335 krooni ja sotsiaalmaksu 5503 krooni. Samuti on kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt tasus E.B oma tütrele Heidi E.B-le osutatud sünkroontõlke eest 12.03.2001.a. Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale 450 krooni ja 11.12.2001.a. Tallinna Linna Maksuametile riigilõivu Heidi E.B eest summas 1140 krooni, milliseid summasid tuleb käsitleda erisoodustusena. Nimetatud summadelt jäeti E.B poolt tahtlikult tasumata tulumaksu kokku summas 559 krooni ja sotsiaalmaksu summas 710 krooni. Eelnimetatud erisoodustustena vaadeldavatelt väljamaksetelt jättis E.B seega tasumata ja deklareerimata tulumaksu erisoodustustelt kokku summas 4894 krooni ja sotsiaalmaksu summas 6213 krooni. Eelpool kirjeldatud teoga rikkus E.B Tulumaksuseaduse § 54 lg 1, 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on ning kõik residendist juriidilised isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  17. kuupäevaks maksuhaldurile maksudeklaratsiooni §-des 48 – 53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte ja kandma §-de 48 – 53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  18. kuupäevaks. Samuti rikkus E.B alates 01.01.2001.a. kehtiva Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1, § 7 § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta, maksma §-s 7 toodud määras, s.o 33%, sotsiaalmaksu ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamiseperioodidele järgneva kuu
  19. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava maksudeklaratsiooni. 5) Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kriminaalasjas kogutud arved (I kd, tl 176-184) tõendavad, et OÜ E.B Pesukaru on
  20. a veebruarikuust augustikuuni ja
  21. a maikuus soetanud kušeti, maksumusega 1340 krooni; arvutilaua, maksumusega 1250 krooni; kaks matkamatti Eva, kogumaksumusega 124 krooni; kuppeltelgi, maksumusega 999 krooni; võrkkiige, maksumusega 99 krooni; külmiku Electrolux ER 7833, maksumusega 7790 krooni; külmiku Electrolux 7522, maksumusega 7590 krooni; CD-tüüneri Alpine, maksumusega 3591 krooni; CD-pleieri Sony DEJ611, maksumusega 1650 krooni; raadio Sony SRFM606, maksumusega 598 krooni; kõrvaklapid Sony MDRG552LP, maksumusega 248 krooni, ja televiisorilaua Sony SV29FC1, maksumusega 800 krooni. Nimetatud kaupade kogumaksumus on 26 079 krooni. Süüdistatav E.B ei eitanud kohtus eeltoodud kaupade soetamist, kuid väitis, et need olid vajalikud OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses. E.B ütlustega, mida toetavad tunnistajate J. P ja I. L ütlused selle kohta, et E-Kaubamajas oli töötajate puhkeruum, kus muu sisustuse hulgas oli ka külmkapp, loeb kohus tõendatuks, et külmik Electrolux, hinnaga 7790 krooni, oli OÜ E.B Pesukaru ettevõtlusega seotud kulu. Kohus loeb tõendatuks ka selle, et kušetti, hinnaga 1340 krooni, ja arvutilauda, hinnaga 1250 krooni, kasutati OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses. Nende kasutamine, lähtudes OÜ E.B Pesukaru ettevõtluse iseloomust, on loogiliselt põhjendatav. Samuti peab kohus järgima põhimõtet, et põhjendatud kahtlused kuuluvad tõlgendamisele süüdistatava kasuks. Lisaks tuleb eelnimetatud printsiibist lähtudes lugeda tõendatuks, et CD-tüüner Alpine, hinnaga 3591 krooni, mis E.B väidetel asus OÜ E.B Pesukaru poolt renditavas sõiduautos, oli seotud ettevõtte majandustegevusega. Asjaolu, 25 et revidendid ei tuvastanud OÜ E.B Pesukaru kontoris nimetatud kaupu, ei välista nende kaupade kasutamist ettevõtluses, sest nagu selgus tunnistajate I. L ja J. L ütlustest, omas OÜ E.B Pesukaru ruume ka oma partnerite juures, nt E-Kaubamajas. Neis kohtades revidendid aga kontrollimas ei käinud. Revidendid ei kontrollinud ka OÜ E.B Pesukaru sõiduautot. Muus osas aga ei saa kohus E.B ütlusi kaupade kasutusotstarbe kohta lugeda usaldusväärseks, kuna menetluse erinevates staadiumides on süüdistatav andnud nende otstarbe kohta vastuolulisi ütlusi. Samuti ei ole nende kaupade kasutamine OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses loogiline nende otstarbest tulenevalt. Kohus on seisukohal, et süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevatel põhjustel. Alljärgnevate kaupade osas asub kohus seisukohale, et tegemist oli ettevõtlusega seotud kuludega, sest nii kaupade otstarve kui ka tunnistajate ütlused kinnitavad asjaolu, et tegemist oli ettevõtluseks vajalike esemetega. Süüdistusest tuleb välja jätta seega CD-tüüner Alpine, hinnaga 3591 krooni; kušett, hinnaga 1340 krooni; arvutilaud, hinnaga 1250 krooni ja külmik E-Lux, hinnaga 7790 krooni (asus E-Kaubamajas), kaupa seega kokku 13 971 krooni väärtuses. Seega saab lugeda tõendatuks, et E.B ostis 12 108 (26 079-13 971) krooni eest ettevõtlusega mitteseotud kaupu ja jättis väljamaksed deklareerimata ning tasumata sealt tulumaksu summas 4254 krooni. Tõendatud on dokumentaalsete tõenditega ka asjaolu, et OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt on
  22. a aprillis, juulis, septembris, oktoobris ja
  23. a jaanuaris ning ja juunis (vt I kd tl 39 väljavõte arvelduskontolt), kuid jättis tasumata ettevõtlusega mitteseotud kaupade ja teenuste eest ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 2444 krooni. Eelpool kajastatud tegevusega rikkus E.B alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama sama seaduse §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määrale, s.o. 26% ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  24. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni.. Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi OÜ-lt E.B Pesukaru ajavahemikul 30.08.2000.a. kuni 20.12.2002.a. riiklike maksudena laekumata kokku 920 240 krooni: käibemaksu kokku 328 751 krooni, tulumaksu kokku 570 759 krooni, sealhulgas omanikutulult makstavat tulumaksu 559 167 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 4894 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 6698 krooni; sotsiaalmaksu kokku 41 893 krooni, sealhulgas arvestatud sotsiaalmaksu 35 680 krooni, sotsiaalmaksu erisoodustustelt 6213 krooni ja arvestatud töötuskindlustusmakseid 138 krooni. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist E.B poolt

§-s 386 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise objektiivne koosseis. E.B on maksuhaldurile tahtlikult esitanud valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Kohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada oma seisukohta kaitsja poolt püstitatud probleemi osas, täpsemalt selle osas kas on tegu jätkuvate kuritegudega või mitte ja kas on õigustatud laekumata maksude summeerimine. Kohus leiab, et toimepandud kuriteod on vaadeldavad jätkuvate kuritegudena, mistõttu on õigustatud kuritegude tagajärjel toimepandud tegude tagajärjel tekitatud kahju summeerimine. Kohus leiab, et igakuine, pidev valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna 26 niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult, moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 386lg 1 tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas.

Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et E.B on maksude väärarvutuse toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas kogutud tõendid, muuhulgas E.B enda ütlused, viitavad asjaolule, et E.B varjas teadlikult maksuhalduri ees №rdea Panga pangakontot, eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata. Nimetatud eesmärgil tegi E.B pangaarvelt ülekandeid ja võttis sealt välja sularaha, milliseid tehinguid ei kajastanud OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises. E.B jättis sõlmimata töötajatega töölepingud ega kajastanud nende töötasu raamatupidamises, samuti ei pidanud kinni ega kandnud üle vajalikke makse. Eeltoodu viitab otseselt asjaolule, et E.B oli seadnud endale eesmärgiks jätta ta tasumata vajalikud maksud konkreetses maksuseaduses ettenähtud suuruses. Süüdistus KrK § 1481 lg 6 järgi 1 E.B-le KrK§ 148 lg 6 järgi esitatud süüdistus puudutab valdavalt OÜ E.B Pesukaru №rdea pangas avatud arvelduskontolt väljavõetud summadelt tulumaksu kinni pidamata ja tasumata jätmist kogusummas 646 905 krooni ( kinnipidamata jäetud maksusumma ja töötuskindlustusmakse summa kokku 684 778 krooni). Süüdistusakti kohaselt pani süüdistatav toime KrK § 1481 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona kvalifitseeritav ka

§ 389lg 1 järgi. Kr

K § 1481 lg 6 sätestab kriminaalvastutuse maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma tähtajaks üle kandmata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma ülekandmisel, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust.

§ 389

lg 1 sätestab kriminaalvastutuse maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksusumma mittetäieliku või mitteõigeaegse ülekandmise eest maksuhalduri pangakontole, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. 1)Töötasud E.B-le on esitatud ka süüdistus selles, et tema

  1. a märtsikuust detsembrikuuni ja
  2. a märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni ja jättis need summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata. Samuti jättis E.B nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 29 015 krooni ning
  3. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja töötuskindlustusmakse summas 274 krooni. 27 Kohtu seisukohad tasude maksmise tõendatuse osas kajastuvad käesoleva kohtuotsuse kohtu järelduste osas, mis käsitles süüdistust § 386 lg 1 järgi järelduste punktis 2 (kohtuotsuse lk 1718). Kohus on seisukohal, et süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevatel põhjustel. - 06.09.
  4. a I. L makstud 10 000 krooni ei saa käsitleda puhkusekompensatsioonina, vaid laenuna ja selle pealt tulumaksu kinni ei peeta. Kohus kordab üle siinjuures kohtuotsuses eelpool väljendatud seisukoha. Kohus leiab, et tunnistaja I. L ning süüdistatava E.B ütlustega, samuti 01.09.
  5. a OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel sõlmitud laenulepinguga (koopia I kd, tl 175) on tõendatud, et I. L №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 06.09.
  6. a tehtud ülekanne 10 000 krooni, mille selgituseks on märgitud puhkusekompensatsioon, oli tegelikult laen. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ja kuna süüdistatava ütlused langevad kokku tunnistaja omadega, siis ka neis. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla ka OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel 01.09.
  7. a sõlmitud laenulepingut. Kohus on seisukohal, et kui käsitleda I. L tehtud makset laenuna, siis sellelt summalt ei peeta kinni ka töötaja töötuskindlustusmaksu. Samas peab kohus vajalikuks viidata asjaolule, et töötuskindlustuse seadus jõustus 01.01.2002.a., seega ka juhul kui saaks I. L makstud 10 000 krooni vaadelda puhkusekompensatsioonina, siis seetõttu, et väljamakse tegemise ajal TKindlS ei kehtinud, ei oleks E.B pidanud kinni pidama töötaja töötuskindlustusmaksu. - samuti on kohus seisukohal, et süüdistusest tuleks välja jätta 07.09.
  8. a E.B-le endale makstud 20 000 krooni töötasu ja puhkusekompensatsiooni pealt kinnipeetav töötaja töötuskindlustusmakse (on arvatud 93 450 krooni sisse) alljärgnevatel põhjustel. E.B oli OÜ E.B Pesukaru juhatuse liige ja tulenevalt TKindlS §-st 40 ei peeta nende summade pealt kinni töötaja töötuskindlustusmakse. Kuid olulisem põhjus on selles, et väljamakse tegemise ajal ei TKindlS kehtinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.B
  9. a märtsikuust detsembrikuuni ja
  10. a märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 83 450 krooni ja jättis need summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata. Samuti jättis E.B nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 25 501 (29 015- 3514) krooni ning
  11. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja töötuskindlustusmakse summas 274 krooni. 2) Sularaha №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 E.B süüdistatakse ka selles, et tema omades ja kasutades TP №rdea panga pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul
  12. a juulikuust kuni
  13. a juulikuuni TP №rdea panga arvelduskontolt välja sularaha summas 1 842 350 krooni, kuid jättis enesele tehtud väljamaksed, mis on alates 01.01.
  14. a kehtiva tulumaksuseaduse (edaspidi ™S) § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juhatuse liikmele makstavate tasudena, TP raamatupidamises kajastamata ja deklareerimata. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni. Kohtu seisukohad arvelduskontolt sularaha väljavõtmise tõendatuse kohta ja väljamaksetele antav õiguslik hinnang kajastuvad käesoleva kohtuotsuses kohtu järelduste osas, mis käsitles süüdistust § 386 lg 1 järgi punktis 3 (kohtuotsuse lk 21-24). 28 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevalt. - №rdea Panga kontolt E.B-le tehtud väljamakseid tuleb käsitleda omanikutuluna mille väljamaksmisel ™S kohaselt tulumaksu kinni ei pea pidama; - E.B-le tehtud väljamaksed summas 1 842 350 krooni vähenevad selle arvelt, et teatud osas maksis väljavõetud raha tagasi Hansapanga ja Ühispanga arveldusarvetele, seega on kohus asunud seisukohale, et omanikutuluna maksis E.B välja mitte 1 842 350 krooni vaid 1 591 474 krooni; - töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmine kvalifitseeruks kohtu arvates KrK § 1481 lg 6 järgi, kuid kohus on seisukohal, et kuna väljamaksete näol tegu omanikutuluga, siis ei tule tuginedes TKindlS §-le 40 töötaja töötuskindlustusmakset kinni pidada ja üle kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kasumi väljamaksmisel tulumaksu kinni ei peeta, vaid ™S § 50 kohaselt maksab dividendide jt kasumieraldiste pealt tulumaksu residendist juriidiline 1 isik, siis ei saa E.B tegevust kvalifitseerida KrK § 148 lg 6 (

§ 389) järgi.

Seega on leidnut tõendamist, et E.B

  1. a märtsikuust detsembrikuuni ja
  2. a märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 83 450 krooni ja jättis need summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata ning jättis nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 25 501 (29 015- 3514) krooni ning
  3. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja töötuskindlustusmakse summas 274 krooni, kokku 25 775 krooni. Kuivõrd nimetatud summa on väiksem kui 500 000 krooni, siis ei ole täidetud

§ 389

lg 1 objektiivne koosseis ja E.B käitumises puudub kuriteokoosseis ning ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas E.B vastu on Eesti Vabariik läbi Maksu –ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse esitanud esitatud tsiviilhagi summas 3 103 652 krooni, mis koosneb: - käibemaksust

  1. a juulikuust kuni
  2. a novembrikuuni summas 360 183 krooni, millele lisandub intress 215 505 krooni; - tulumaksust
  3. a juulikuust kuni
  4. a novembrikuuni summas 692 420 krooni, millele lisandub intress 419 606 krooni; - sotsiaalmaksust
  5. a juulikuust kuni
  6. a novembrikuuni summas 870 774 krooni, millele lisandub intress 527 631 krooni; - töötuskindlustusmaksest
  7. a jaanuarikuust kuni juulikuuni summas 13 290 krooni, millele lisandub intress 8003 krooni. Tsiviilhagist 3 103 652 krooni moodustavad maksuvõlad 1 932 907 krooni ja intress 1 170 745 krooni (X kd tl 89-90). KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. KrMS § 39 lg 1 sätestab, et tsiviilkostjaks on isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekkinud vahetult kuriteoga. 29 Eesti Vabariik on läbi Maksu -ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse esitanud kriminaalasja raames tsiviilhagi, mis hõlmab nii konkreetse maksuvõla kui ka sellest tuleneva intressi. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kannatanule läbi vaatamata jätmise korral selgitada, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilkostjaks E.B, kelle vastu on esitatud tsiviilhagi nii maksuvõla kui ka viivisnõude osas. Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigil on igati seaduslik alus esitada E.B vastu viivisnõuet, kuid seda ei saa käsitleda KrMS §-dest 37 ja 39 tulenevalt õigusvastase teoga vahetult tekitatud varalise kahjuna. KrMS § 39 lg 1 mõttest lähtudes saaks E.B olla tsiviilkostja vaid maksuvõla osas. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-34-05 avaldanud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. KrMS § 310 lg 1 ei anna asja lahendava kohtu arvates kriminaalkohtule õigust ja võimalust süüdimõistmise korral lahendada kriminaalasja raames vaid osa tsiviilhagist ja lahendamata osa saata eraldi menetlemiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Seega tekiks käesoleval juhul olukord, kus kohus, rahuldades Eesti Vabariigi hagi maksuvõla osas, ei saaks asja lahendada viivisnõude osas, sest viivisnõuet ei saa käsitleda vahetult kuriteoga tekitatud kahjuna, mistõttu tuleks tsiviilhagi lahendades kohtul jätta selles osas hagi rahuldamata. Nimetatud moel tsiviilhagi lahendamine tooks kaasa asjaolu, et viivisnõuet ei saaks esitada ka eraldi tsiviilkohtumenetluse korras, sest TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks asjaolu, kui on olemas jõustunud Eesti kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks ja seaduslikuks jätta Eesti Vabariigi tsiviilhagi läbi vaatamata ja teavitada kannatanut õigusest esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, kus kohus saab juba ühes menetluses lahendada nii maksuvõla kui ka viivisnõude. V Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 386

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama seaduse ja paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Lõige 2 kohaselt peab kohus otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Käesoleval juhul on kohtul tulenevalt

§ 386

lg 1 sanktsioonist võimalik E.B karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. Kohus on seisukohal, et otsustamaks, millist karistusliiki kohaldada, on vaja esmalt võtta seisukoht E.B süü suuruse osas. Süüdistatav E.B puhul ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja 58 mõttes.

Samas on kohus juba eelpool asunud seisukohale, et E.B on

§ 386

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega, kusjuures 30 ta varjas maksuhalduri ees ka kohtueelsel uurimisel äriühingule kuuluvat ühte pangakontot. Periood, mille jooksul E.B äriühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest vastutava isikuna jättis täitmata erinevatest maksuseadustest tulenevad kohustused, oli aastatepikkune. E.B on varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata (X kd, lk 93). Käesoleval hetkel tegutseb E.B OÜ-s L. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et E.B teadlikult varjas ühte äriühingu pangakontot ja kasutas seda äriühingu maksete tegemiseks, samuti sealt sularaha väljavõtmiseks, jättes kogu rahalise liikumise raamatupidamises kajastamata ja tegi seda pikema perioodi jooksul, annab aluse käesoleval juhul karistada E.B tulenevalt tema süü suurusest sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega. Samas on kohus seisukohal, et E.B isikut iseloomustavad andmed annavad võimaluse kohaldada

§ 73sätteid ja E.B on võimalik tingimisi karistuse kandmisest vabastada.

Kohus leiab, et E.B puhul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja katseajal allutada käitumiskontrollile. Arvestades E.B süü ulatust ja samas ka tema isikut, leiab kohus, et vangistus tuleb mõista E.B-le sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja peab põhjendatuks 1 aasta pikkust vangistust. Katseaeg tuleb määrata

§ 73lõikes 3 sätestatud minimaalses määras, s.o. 3 aasta pikkune. VI Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas 7.-krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 761,20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele väljamakstud tasu summas 1320.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 31

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.