S § 275 järgi rahalise karistusega 7500 krooni; 6) 17.05.2005.a.
lg.2 p.4,5 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud; 7) 10.06.2005.a.
S § 263 p.2,3, § 424, KrK § 143 lg.2 p.2 järgi. U.L süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 22.03.2002.a. kella 04.00 paiku Tallinnas XXX asuva baari „Gorodok“ juures küsis pettuse teel võõra vara kasu saamise eesmärgil BS käest helistamise ettekäändel AS kuuluvat mobiiltelefoni „Sony-J70“, maksumusega 3350 krooni ning saanud telefoni enda kätte, lahkus sündmuskohalt telefoni tagastamata. Seega U.L võõra vara saamisega pettuse teel, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KrK § 143 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab KarS § 209 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteole. Samuti tema, olles alkoholijoobes, sisenes 24.01.2003.a. kella 01.20 ajal Tallinnas Merivälja tee 24 asuvasse Pirita kauplusesse, kus karjus kahel korral „see on rööv“, lärmas ja käitus väljakutsuvalt, võttes kaupluse alkoholiosakonnast pudeli õlut, väärtusega 10.00 krooni ja üritas kauplusest lahkuda selle eest maksmata, öeldes turvamehele, et see ta kinni püüaks, häirides sellega teiste kaupluses olevate isikute rahu ja avalikku korda, väljendades ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise reeglistiku vastu, samuti hakkas vastu teda korrale kutsunud, avalikku korda kaitsvale AS M taksojuht K P , kes aidanud kaupluse turvatöötajal U.L-i kinni pidada, palus tal raha võetud õlle eest ära maksta, üritades K.P kaupluses olles lüüa ja joostes kauplusest lahkuvale K.P tänavale järele, lõi juba autosse istunud K.P auto uksega vastu jalga, avas uuesti auto ukse ning peksis jalgade ja kätega K.P rindkere ja vasaku reie piirkonda, millega tekitas talle otsmiku, näo, rindkere, vasema reie ja sääre põrutused, mis ei ole eluohtlik tervisekahjustus ja on lühiajalise kestusega ning viskas relvana kasutatava muu esemega, s.o. õllepudeliga K.P läbi K.P poolt suletud auto juhipoolse esiukse klaasi, mille tagajärjel auto juhipoolse esiukseklaasi killud lendasid K.P näkku ja pudelist vastu lõuga saadud löögi tagajärjel murdus hambast tükk. Seega U.L, rikkudes raskelt avalikku korda, häirides teiste isikute turvalisust ja õigusrahu, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega lüües, väljendades oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud isikutevahelise reeglistiku vastu, pani toime KarS § 263 p.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, 08.07.2003.a. kella 01.25 paiku Rakvere vallas Lepnal juhtis joobeseisundis sõiduautot XXX reg. numbriga XXX. Seega U.L mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, olles isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. U.L-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud vaid osaliselt. Ei ole tõendamist leidnud, et U.L-i tegevus 24.01.2003.a. kuriteoepisoodis oli seotud relvana kasutatava eseme kasutamisega ning ei nõustunud U.L-i tegevuse kvalifikatsiooniga kelmusena 22.03.2002.a. kuriteoepisoodis. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - kannatanu Konstantin Puraski ütlused (t.l.9-10) selle kohta, et 24.01.2003.a. tuli ka kauplusesse, aitas turvameest kinni pidada noormehe, kes pani midagi taskusse. Kannatanu sundis teda kauba eest maksma, mida viimane ka tegi, kuid märkusele vastuseks haaras tal varrukast kinni ja lõi rusikaga vastu rinda, sõimas. Seejärel kannatanu istus oma autosse, kuid noormees lõi ukse jõuga kinni nii, et kannatanu jalg jäi ukse vahele, tõmbas ukse lahti ja hakkas kannatanut peksma jalgadega. Kui kannatanul õnnestus uks sulgeda, viskas õllepudeliga juhipoolsesse aknasse ja klaasikillud lendasid auto sisse ja vigastasid kannatanu nägu, peale selle õllepudel tabas kannatanu lõuga, mille tagajärjel murdus hambatükk ära. Samuti haaras noormees taksoplafoonist kinni, mistõttu see purunes; - sündmuskoha vaatluse protokoll (t.l.13-14), mille kohaselt vaadeldi sõiduautot XXX reg. numbriga XXX; 2 - - - - - - - - kohtuarstliku ekspertiisi eksperdiarvamus nr.175 (t.l.17-19), mille kohaselt K.P on tuvastatud: otsmiku, näo, rindkere, vasema reie ja sääre põrutused, mis ei olnud eluohtlikud, on lühiajalise kestusega; tunnistaja AM ütlused (t.l.29-31) selle kohta, et 24.01.2003.a. sõidutas noormehe Merivälja kaupluse juurde, 5 minuti pärast noormees tuli kauplusest välja, kuid turvamees ja „Marabu“ taksojuht pidasid ta kinni ja veel 2 minuti pärast jooksis kauplusest välja taksojuht, istus autosse, kuid temale jooksis järele sama noormees, avas autoukse ja hakkas taksojuhti peksma, taksojuht püüdis ära sõita, noormees lõi käega vastu ukseklaasi ja kapotti, viskas pudeliga, mille tagajärjel klaas purunes, taksojuht sõitis minema; tunnistaja MP ütlused (t.l.39-40) selle kohta, et 24.01.2003.a. tuli kauplusesse pikemat kasvu noormees, oli purjus ja agressiivne. Administraator soovitas lahkuda, noormees võttis pudeli õlut ja tahtis sellega lahkuda. Kaupluses viibis veel üks meesterahvas, kes ütles midagi noormehele, mis viimasele ei meeldinud. Kaupluses löömist ei olnud ; tunnistaja AN ütlused (t.l.41-42, 43, 193) selle kohta, et 24.01.2003.a. oli tööl Merivälja kaupluses, tuli pikka kasvu, noormees nahktagi seljas, võttis pudeli õlut ja tahtis sellega lahkuda, tunnistaja pidas ta kinni, noormees andis talle õlu eest10 krooni, kaupluses viibis ka taksojuht, kes soovitas noormehel tagastada õllepudeli, noormees hakkas taksojuhti ähvardama ja püüdis teda lüüa, seejärel taksojuht läks kauplusest välja, istus oma autosse, purjus noormees tuli tema juurde, lõi jalaga vastu autoust, viskas õllepudeliga vastu autoklaasi, mille tagajärjel klaas purunes, seejärel lõi mitu korda taksojuhti rusikaga; asitõendi vaatlusprotokoll (t.l.185, 186). Vaadeldud oli pudel õlut „Rock“; tunnistaja BS ütlused (t.l.70-71) selle kohta, et 21.03.2002.a. oli teel koju, tema juurde tuli noormees ja küsis mobiiltelefoni helistamiseks. S andis talle telefoni, mis kuulub tema abikaasale A S , noormees lahkus sellega. Järgmisel päeval sai S teada noormehe nime ja aadressi, võttis temaga ühendust ja palus telefoni tagastada, mille peale ütles U.L, et S kinkis talle telefoni. Mõne aja pärast oli U.L koos A S isa – A.G ja veel kahe noormehele XXX asuvas baaris. G palus tal tagastada telefoni, kuid U.L lahkus taas ning telefoni ei tagastanud; tunnistaja VP ütlused (t.l.72-73) selle kohta, et 21.03.2002.a. istus BS baaris „Gorodok“, nende lauda istus ka noormees, ajasid juttu, jõid. Seejärel läksid baarist välja, tunnistaja eemaldus nendest, S jäi noormehega juttu ajama. Mingil hetkel tunnistaja vaatas tahapoole ja nägi, et S annab noormehele oma mobiili ja mõne minuti pärast tuli tunnistaja juurde ja ütles, et noormees jooksis mobiiliga ära; kannatanu AS ütlused (t.l.67-68) selle kohta, et 21.03.2002.a. andis ta oma mobiiltelefoni „Sony-J70“, väärtusega 3350 krooni kasutamiseks oma abikaasele BS. Järgmisel päeval teatas BS talle, et Mustakivi kaupluse juures tuli tema juurde tundmatu noormees, küsis telefoni helistamiseks ja seda tagastamata jooksis minema. Hiljem tuli välja, et telefoni võttis ära AS isa – AG – tuttav U.L; tunnistaja AG ütlused (t.l.75-76, 283-285) selle kohta, et U.L on tema tuttav. 2002. aasta märtsi lõpus rääkis väimees BS, et U.L võttis temalt mobiiltelefoni helistamiseks ja ei tagastanud. Tunnistaja helistas U.L-ile ja küsis telefoni tagasi, kuid U.L ütles, et S kinkis talle telefoni ja keeldus seda tagasi andmast. Ülekuulamisel prokuratuuris 23.02.2006.a. andis A.G ütlusi selle kohta, et palus Raadiku 9 asuva baari omanikul telefoni asjus U.L-iga rääkida, paari päeva pärast kutsus baari omanik G baari, kus istus U.L, baari omaniku vend ja veel kolm noormeest. U.L andis telefoni omaniku vennale, too küsis G käest B.S numbri ja lubas ise telefoni S üle anda. G ei julgenud baari omaniku käest telefoni endale küsida, kuna kartis seda seltskonda, samal põhjusel ei julgenud sellest rääkida varem; vastastamise protokoll (t.l.78-82), mille kohaselt U.L kinnitas, et andis telefoni G tuttava kätte XXX asuvas baaris, G eitas seda. Vastastamisel U.L-i ja S vahel kordas U.L telefoni saamise asjaolusid, S jäi oma ütluste juurde, et telefoni 3 - U.L-ile ei kinkinud, U.L kinnitas veelkord, et andis telefoni tagasi S naise isa tuttava kätte baaris ja G juuresolekul; haldusõiguserikkumise protokoll nr. AB 386148 05.12.2001.a.(t.l.130), mille kohaselt karistati U.L mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; õigusrikkumise protokoll nr. AB 596448 (t.l.135-136), 08.07.2003.a. juhtis U.L mootorsõidukit joobeseisundis; M.Pekarski ettekanne (t.l.132) selle kohta, et 05.12.2001.a. peeti kinni mootorsõiduk XXXriikl.numbriga XXX, mida juhtis U.L, olles joobeseisundis; Tunnistaja AS ütlused (t.l.139, 192) selle kohta, et 08.07.2003.a. peeti kinni sõiduauto XXX, mida juhtis U.L. U.L tunnistas, et tarvitas alkoholi, auto omanik A Jistus tagaistmel; Tunnistaja Andres Otsa ütlused (t.l.140) selle kohta, et koos inspektor Savviga pidas U.L-i kinni, kes juhtis autot joobeseisundis; U.L-i ütlused (t.l.205, 206), mille kohaselt sai ta B S tuttavaks baaris „Gorodok“, küsis 300 krooni võlgu, nähes tema käes mobiiltelefoni „Sony“, palus seda vaadata, Safarov ütles, et kui telefon meeldib U.L-ile, viimane võib telefoni endale jätta, mõlemad olid alkoholijoobes. U.L tahtis järgmisel päeval telefoni tagasi anda, kuna sai aru, et tegelikult S seda talle ei kinkinud ning seetõttu andis S oma telefoninumbri. Järgmisel päeval helistas S U.L-ile, S ütles, et U.L peab kohtuma S naise isaga – G XXX asuvas baaris ja andma telefoni temale üle. Baaris andis U.L telefoni G viimase tuttavate juuresolekul. Merivälja kaupluses toimunu kohta seletas U.L, et oli purjus, vastas midagi kaupluses viibinud meesterahvale, seejärel meesterahvas tuli kauplusest välja, istus oma autosse, rääkis U.L-ile solvavaid sõnu ja seetõttu viskas U.L tema käes olnud pudeli vastu auto esiklaasi. Meesterahvast ta ei löönud. Mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis seletas U.L, et tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb toimepandut. Kohus, kontrollinud kriminaaltoimikus kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatava ja kannatanu AS, asub seisukohale, et U.L süü on kogu temale inkrimineeritud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud. Vastavalt temapoolsete kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, tunnistas U.L, et tõepoolest võttis BS mobiiltelefoni, kuid selle kättesaamisel ei olnud tal kavatsetust Spetta. Kannatanu AS kinnitas kohtuistungil oma varem antud ütlusi selle kohta, et andis mobiiltelefoni kasutamiseks oma abikaasale BS, BSsai baaris tuttavaks U.L-iga, viimane küsis telefoni helistamiseks ja lahkus sellega, kannatanu rääkis juhtunust oma isale, kuid siiamaani isa ei ole tunnistanud, et U.L andis mobiiltelefoni tagasi. Kohtueelsel uurimisel esitati U.L-ile selles osas süüdistus kelmuses. Tunnistaja B.Si ütlustest nähtuvalt küsis U.L temalt mobiiltelefoni ja lahkus sellega, sama kinnitab tunnistaja VP ja sisuliselt ei eita seda ka süüdistatav ise. Arvestades tunnistajate ja süüdistatava ütlusi, asub kohus seisukohale, et U.L-i tegevust antud kuriteoepisoodis tuleb käsitleda omastamisena ning kuivõrd U.L on varem toime pannud avaliku varguse, tema tegevus tuleb kvalifitseerida KrK § 1411 lg.2 p.2 järgi. Samuti kohus leiab, et kannatanu AS poolt esitatud tsiviilhagi saamata mobiiltelefoni „Sony“ eest summas 3350 krooni tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tagastas ta mobiiltelefoni kannatanu isa – AG– kätte mõne päeva hiljem Raadiku 9 asuvas baaris. Tema ütlused selles osas langevad täielikult kokku tunnistaja AG ütlustega. Nimelt, G ütlustest järeldub, et ta palus baari omanikul telefoni tagastamise asjus rääkida U.L-iga ning U.L, viibides Raadiku 9 asuvas baaris, tagastas telefoni, kuid baari omaniku vend, saades G juuresolekul telefoni enda kätte, lubas telefoni edasi anda BS, milleks küsis ka BS telefoninumbrit. Siinjuures U.L teadis, et annab telefoni AG, s.o. telefoni omaniku volitatud isikule, arvestades sellega, et tema poolt üleantud vara sattub BS kätte. Seega kohus on seisukohal, et tekitatud kahju on süüdistatava poolt hüvitatud. 4 Süüdistatava süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja avaliku korra raskes rikkumises on täielikult tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega ja tunnistajate K.P , A M , A N , A S ja A O ütlustega, kui ka kriminaaltoimiku kirjalike tõenditega. Selles süüdistuse osas on süüdistatava tegevusele antud õige juriidiline hinnang. Kohus leiab, et U.L-i tegevus 24.01.2003.a. kuriteoepisoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p.2,3 järgi avaliku korra raske rikkumisena, kui see oli toime pandud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava esemega kasutamisega. Kohtuliku uurimise käigus tuvastas kohus, et U.L oli käitunud Merivälja kaupluses agressiivselt, provotseerinud kaupluse töötajaid konfliktile, tülitsenud kaupluse turvamehega. Pärast seda, kui K.P kutsus U.L-i korrale, hakkas viimane talle vastu, lüües jalgadega ja visates pudeli õlut vastu K.P autoklaasi, mistõttu see purunes. Seega kasutas U.L õllepudelit relvana, millega reaalselt kahjustas K.P vara. Karistuse mõistmisel kohus arvestab U.L-i süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut. Ta on toime pannud teise astme kuriteod, oma süü üles tunnistanud, tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. U.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kuid inkrimineeritud kuriteoepisoodid leidsid aset enne eelmise kohtuotsuse tegemist. Käesoleval ajal omab U.L ametlikku töökohta ja legaalset sissetulekut. Eelpool nimetatud asjaolusid arvestades, kohus peab otstarbekohaseks, karistades U.L toimepandud kuritegude eest, vabastada teda tingimisi karistusest ja allutades teda käitumiskontrollile. Kuivõrd arutatavas kuriteod on toime pandud enne eelmiste kohtuotsuste tegemist, ei kuulu sundraha väljamõistmisele. Juhindudes KrMS § 238 lg.1 p.3, lg.2, 311, 313, kohus 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Tallinn Tartu mnt. 85, info tel. 6127742); 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 5 kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kannatanu AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 3350 krooni jätta rahuldamata. Välja mõista U.L-ilt KrMS § 175 alusel kaitsjatasu summas 3690,45 krooni riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas XXX viitenumbriga XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend – õllepudel – hävitada. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.