Obsah (4)

§ 293§ 295§ 297§ 263

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-06-7095 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.06.2008 Viru Maakohus koosseisus. kohtunik Tiit Kullerkupp, sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsjad Arvo Suuban, Kaido Kooga, Nikol

§ 293lg1 ja §263 p1,4 järgi.

P.F isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, töökoht xxxx, Varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld.

§ 295lg1 ja §263 p1,4 järgi.

ÜRJO TOIKKO isikukood 36211142243, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxxx Tõkend- elukohast lahkumise keeld.

§ 297lg1 järgi.

Kriminaalasjas süüdistatakse: P.L selles, et tema töötades Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaablina, olles vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg2 p1 vanempolitseiametnik, kes KVS §4 lg1 p18 ja KarS§288 mõttes on ametiisik, kellel tulenevalt tema ametiseisundist lasuvad Politseiseaduse §12 sätestatud kohustused ja vastavalt juhtivkonstaabli ametijuhendi p 2 sätestatud teenistusülesannetele on temale pandud järelevalve ja juhtimisülesanded, kes vastavalt ametijuhendi punktile 2.13 menetles väärteoasju, kasutas oma ametikohast tulenevat ametiseisundit, nõustus 05.01.2006 kell

1. 20 paiku P.F-ilt vastu võtma Yrjo Toikko teadmisel 3-liitrise pudeli viskit Grants, selle eest et tegi oma pädevuse piires 03.01.2006 Y. Toikkot rahuldava otsuse väärteoasjas nr 244005016336, milles LS§ 7419 lg1 alusel määras karistuseks rahatrahvi 9300 krooni ja jättis sõiduki juhtimisõiguse ära võtmata, samas kinnistas P.F-ile, et suurim karistus on rahatrahv 18 000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine kuni 9 kuuni. Oma tegevusega pani P.L toime süüteo, mis on ette nähtud KarS§293 lg1 järgi so pistise võtmise, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumises ja selle vastu võtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades oli toime pannud seadusega lubatud teo. P.L süüdistatakse veel selles, et tema 09.12.2005 kella 24.00 paiku viibides pubis Privaat so avalikus kohas aadressil xxxx linnas, isikute grupis koos P.F-iga rikkus raskelt avalikku korda, pekstes pubis viibivat K P ja nimelt: kella 24.00 paiku vestluse käigus lõi P.L ühel korral põhjuseta K P rusikaga näkku. K. P tundes silma piirkonnas tugevat valu, lõi P.L vastu. Mõneks ajaks mõlemad rahunesid. Peale P.L ja L. 2 P.F vahelist vestlust lõi P.F K. P rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse ja kukkus põrandale. P.F koos P.L-iga tõstsid K. P aknalauale ja peksid abitult aknalaual lamavat P põhjuseta käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda kokku vähemalt kümnel korral. P.L ja P.F lõpetasid P peksmise peale AS Falck Ida turvameeste sekkumist. Eelpool kirjeldatud tegevusega P.L koos P.F-iga tekitasid P nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, näo ja rindkere põrutuse, vasaku silma vigastuse. Kannatanu peksmisega P.L ja P.F rikkusid kohal viibinud isikute rahu ja turvatunnet. Pubis toimunud ansambli „Tuberkuloited“ kontsert katkestati, süüdati valgustus ning kontserdil esinejad nõudsid avaliku korra taastamist vastasel korral lubasid lõpetada esinemise. Seega pani P.L toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt so KarS§263 p1,4 ettenähtud koosseisu tunnustega süüteo. P.F süüdistatakse KarS§ 295 lg1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 05.01.2006 Jõhvi linnas vahendas juhtivkonstaabel P.L-ile pistisena edastamiseks 3-liitrise pudeli Grants viskit, Yrjo Toikkot rahuldava otsuse eest väärteoasjas nr
2. P.F süüdistatakse veel selles, et tema 09.12.2005 kella 24.00 paiku viibides pubis Privaat so avalikus kohas aadressil xxxx linnas, isikute grupis koos P.L-iga rikkus raskelt avalikku korda, pekstes pubis viibivat K P ja nimelt: kella 24.00 paiku vestluse käigus lõi P.L ühel korral põhjuseta K P rusikaga näkku. K. P tundes silma piirkonnas tugevat valu, lõi P.L vastu. Mõneks ajaks mõlemad rahunesid. Peale P.L ja P.F vahelist vestlust lõi P.F K. P rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse ja kukkus põrandale. P.F koos P.L-iga tõstsid K. P aknalauale ja peksid abitult aknalaual lamavat P põhjuseta käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda kokku vähemalt kümnel korral. P.L ja P.F lõpetasid P peksmise peale AS Falck Ida turvameeste sekkumist. Eelpool kirjeldatud tegevusega P.F koos P.L-iga tekitasid P nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, näo ja rindkere põrutuse, vasaku silma vigastuse. Kannatanu peksmisega P.L ja P.F rikkusid kohal viibinud isikute rahu ja turvatunnet. Pubis toimunud ansambli „Tuberkuloited“ kontsert katkestati, süüdati valgustus ning kontserdil esinejad nõudsid avaliku korra taastamist vastasel korral lubasid lõpetada esinemise. Seega pani P.F toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt so KarS§263 p1,4 ettenähtud koosseisu tunnustega süüteo. Ürjo Toikko süüdistatakse KarS§ 297 lg1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 05.01.2006 Jõhvi linnas lubas P.F anda juhtivkonstaabel P.L-ile kui ametiisikule pistisena 3-liitrise pudeli Grants viskit tema poega Yrjo Toikkot rahuldava otsuse eest väärteoasjas nr
3. Seega Ürjo Toikko lubades anda pistise ametiisikule selleks, et ametiisik paneks pistiseandja huvides toime õiguspärase teo, sooritas Kars§ 297 lg1 järgi kvalifitseeritava teo. Pistise episoodis Ü. Toikko, P.F ja P.L ennast süüdi ei tunnista. Ü. Toikko kohtus antud ütlustest nähtub, et on P.F-iga tere-tuttavad, teab, et P.F on tuttav politseis töötava P.L-iga. Tema poeg Yrjo Toikko oli toime pannud liiklusalase väärteo ja 2006 aasta jaanuari algul, ta ei mäleta täpselt kas väärteootsuse tegemise päeval või paar päeva hiljem kohtudes juhuslikult P.F-iga küsis viimaselt poja väärteootsuse kohta. Tahtis, et P.F, kui politseis töötavat P.L tundev isik uuriks järele, kas karistus on määratud ja milline see karistus on. P.F helistaski P.L-ile, sai teada, et karistuseks oli trahv 9300 krooni ning juhilube ära ei võetud. Tal oli hea meel sellise otsuse üle, ta oli natuke alkoholi tarvitanud, oli lõbusas tujus ja seetõttu andis P.F-ile raha 700 krooni öeldes, et 3 ostku endale pudel. Hiljem P.F poest helistas, et pudel maksab rohkem ja ta andis P.F-ile 1000 krooni juurde. Hiljem sellest pudelist P.F-iga juttu ei olnud, polnud juttu ka sellest, et pudel läheb P.L-ile, enne seda päeva tal P.F-iga poja väärteoasjast juttu polnud. P.F kohtus antud ütlustest nähtub, et
4. jaanuaril 2006 sõitis ta Tartust Jõhvi, külastas oma sõpra ja astus läbi ka sõbra elukoha lähedal elava tuttava Ürjo Toikko juurest. Viimane rääkis, et tema poeg oli jõulude ajal toime pannud õigusrikkumise ja palus uurida politseist, kuidas trahviga on ja kuidas otsuse kätte saab. Ü. Toikko oli öelnud, et temale on see asjaajamine võõras ja seetõttu palus abi, kuna teadis, et ta tunneb politseis töötavat P.L. Ta võttiski telefoni teel ühendust P.L-iga, kuna Ü. Toikko poja nimi oli keeruline, saatis P.L-ile ka sõnumi selle nimega. Ta saigi P.L-ilt teada, et küsitavale isikule on tehtud trahv 9300 krooni ja juhtimisõigust ära ei võetud, sai teada ka maksimumkaristuse taolise rikkumise kohta, mis oli 18 000 krooni trahv ja lubade äravõtmine. Ta ütles saadud informatsiooni Ü. Toikkole edasi, viimane küsis ka maksepikenduse kohta, P.L andis teada, et selleks peab isik ise avalduse tegema. Ü. Toikkot rahuldas saadud informatsioon, ta oli lõbusas meeleolus ja lubas talle pudeli välja teha. Ü. Toikko andis talle 500 või 700 krooni ja ta läkski poodi pudelit ostma. Ta valis välja 3-liitrise Grants viski pudeli ja küsis Ü. Toikkolt raha juurde, kuna maksis rohkem kui Ü. Toikko oli talle raha andnud. Ü. Toikko andiski talle juurde 1000 või 1200 krooni, kokku sai viimaselt 1700 krooni. Ta leiab, et Ü. Toikko andis talle raha vabatahtlikult tema poolt osutatud teene so informatsiooni edastamise eest. Poes olles helistas ta P.L-ile ja küsis viimaselt, millist marki ta juua eelistab, kuna P.L oli tulemas sünnipäev, otsustas ta et kingib ostetava pudeli viimasele sünnipäevaks. Nad arutasid P.L-iga markide üle ja valisid Grants viski, rääkisid ka sellest, et ta viib viski P.L-ile koju. Ta väidab, et elas sel ajal Tartus ja ei soovinud viskit Tartusse viia, sünnipäevapidu pidi toimuma samal nädalalõpul so nädal aega enne
5. jaanuarit, mil sünnipäev tegelikult oli. Ta väidab, et ei öelnud P.L-ile kelle raha eest pudeli ostis, ega rääkinud sellest, et see on seotud Toikkole osutatud teenega. Ostetud viski jõid nad koos P.L-iga viimase sünnipäeval ära. P.L kohtus antud ütlustest nähtub, et kuni 2006 aasta jaanuarini töötas politseis juhtivkonstaablina, tema ülesannete hulka kuulus tegelemine liiklusalaste küsimustega sealhulgas ka väärteo karistuste määramine. Väidab, et P.F tunneb umbes viis aastat, Toikkot ei tunne. Ta kohtus P.F-iga 5.01.2006 Jõhvi Statoilis kella 09.00 paiku, muu hulgas mainis P.F ka Toikko-nimelist tuttavat, kes oli liikluses millegagi vahele jäänud, küsis, et ehk saan vaadata, mis seda meest ees ootab, ta palus saata sõnumi nimetatud isiku nimega, hiljem vaatas töö juures järgi, et otsus selle isiku kohta oli tehtud, teatas sellest ka P.F-ile. Sel päeval rääkisid nad P.F-iga korduvalt telefoni teel, korra ka kohtusid rääkides erinevatest asjadest. Arutasid telefoni teel ka P.F poolt ostetavat viskimarki ja seda, et P.F viib pudeli temale koju sünnipäevakingituseks. Nädala lõpul sünnipäeva pidades jõid nad pudeli tühjaks koos P.F-iga. Väidab, et Y. Toikkole määras karistuse keskmises määras ja vormistas kohe ka trahvi ositi tasumise, juhilube ära ei võtnud. Mäletab seda väärteomaterjali, kuna protokoll oli vigaselt koostatud ja ta arvas, et kohtusse kaebamise korral oleks see tühistatud. Väidab, et vahel ta määraski omaalgatuslikult ka maksepikenduse. Ta ei seostanud P.F poolt saadavat pudelit kuidagi Toikko väärteo juhtumiga. 27.03.2006 jälitusprotokollist nähtub, et jälitustoiminguga on kogutud teavet P.L poolt telefoninumbrilt 5278327 edastatu ja vastuvõetu kohta. Jälitusprotokollist ja helisalvestisest nähtub, et 05.01.2006 kell 10.08 on P.F mobiiltelefonilt saadetud sõnum P.L kasutuses olnud mobiiltelefoni numbrile, tekstiga Toikko Yrjo; 10.
6. helistab P.L P.F-ile ja teatab rahatrahvi summa 9300 krooni, P.F küsimusele kaante kohta vastab P.L eitavalt, räägitakse ka maksepikendusest; 10.13 helistab P.F P.L-ile uurides juhilubadest ilma jäämise võimalikku tähtaega ja saab P.L-ilt vastuseks 9 kuud; 10.16 4 helistab P.F P.L-ile ja lepib kokku kokkusaamise; 10.31 helistab P.F P.L-ile, küsib millise kiigega P.L kiikuda soovib, edasi räägitakse alkoholimarkidest ja hindadest; 11.17 helistab P.F P.L-ile uurides, kas viia pudel P.L-ile koju või töö juurde, P.L vastab, et koju. Jälitusprotokollist 27.03.2006 nähtub, et jälitustoiminguga on kogutud teavet telefoninumbrile 53469036 (P.F kasutatav telefon) 3-7.01.2006 sõnumite edastamise fakti, kestvuse, viisi ja vormi kohta. Jälitusprotokollist nähtub, et 4-5.01.2006 on nimetatud telefoninumbrilt helistatud korduvalt Yrjo Toikkole ja P.L-ile, viimasele on saadetud ka sõnum 05.01.2006 kell
8. Otsusest väärteoasjas nr 244005016336 nähtub, et see on koostatud 03.01.2006 19 juhtivkonstaabel P.L poolt. Otsusega on Yrjo Toikkot karistatud LS § 74 lg1 alusel rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses so 9300 krooni selle eest, et tema 18.12.2005 Jõhvi linnas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteomaterjalide juures olevast Yrjo Toikko taotlusest nähtub, et ta on palunud pikendada rahatrahvi maksmist ühe aasta jooksul, taotlusel kuupäeva ei ole. Väljavõttest väärteoasja nr 244005016336 menetluse kohta andmebaasist „POLIS“ nähtub, et väärteoprotokoll on koostatud 18.12.2005, otsus väärteoasjas on tehtud 03.01.2006, avalduse karistuse täitmise edasi lükkamise kohta ja määrus täitmisele pööramise edasi lükkamise kohta on tehtud 17.01.
9. Kriminaalasjas pole vaidlust küsimuses, kas P.L puhul on tegemist ametiisikuga. Kohtu arvates saab P.L süüdistuse tekstis nimetatud asjaoludel lugeda ametiisikuks ja tema poolt 3.01.2006.a. Yrjo Toikko suhtes tehtud väärteootsus oli tema poolt tehtud oma ametiseisundit ärakasutades. Y.Toiko suhtes tehtud otsus on õiguspärane, s.t. otsuse tegemisel pole ületatud ametiseisundist tulenevaid pädevuse piire. Kuna P.L-ile on esitatud süüdistus pistise ja mitte altkäemaksu võtmises, siis on lähtutud eeldusest, et õiguspärane oli ka Y.Toikkole otsusega määratud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamine ja kohus ei keskendu seetõttu karistuse täitmise tähtaja pikendamise regulatsioonile väärteomenetluses. Eelkõige peab kohus vajalikuks välja selgitada KarS § 297 järgi kvalifitseeritava kuriteoga seonduvad asjaolud, sest alles pistise lubamise või andmise järgselt saab rääkida pistise vahendamisest ja pistise võtmisega nõustumisest ja võtmisest. Ü.Toikkot süüdistatakse selles, et ta 05.01.2006 lubas P.F anda P.L-ile pistisena pudeli viskit tema poega Yrjo Toikkot rahuldava otsuse eest väärteoasjas. Seega ei süüdistata teda pistise lubamises või andmises (mis võib seisneda ka pistise edastamises vahendajale) ja mis oleks kvalifitseeritav KarS § 297 järgi, vaid selles, et ta lubas P.F P.L-ile pistist anda. Segadust lisab ka P.F-ile esitatud süüdistus, millest nähtub, et ta vahendas P.L-ile pistisena edasiandmiseks pudeli viskit, kuid ei selgu kellele P.L selle edasi andma oleks pidanud. Märgitud on küll see, et tegevus toimus Yrjo Toikkot rahuldava otsuse eest väärteoasjas, kuid ei selgu, kas Yrjo Toikko oligi isik kelle ülesandel või huvides P.F tegutses ehk kas pistise andjaks peaks olema Yrjo Toikko. Ü.Toikkot pistiseandjana P.F-ile esitatud süüdistuses märgitud ei ole. Ka P.L-ile esitatud süüdistuses pole märgitud, et pistise andjaks on Ü.Toikko, märgitakse, et P.L nõustus P.F-ilt vastu võtma Yrjo Toikko tedmisel pudeli viskit. Vaatamata Yrjo Toikko olulisele rollile süüdistuses märgitud sündmuste põhjustajana on tema osa sündmuste käigus jäänud välja selgitamata ja nii pole ka teada kas ta väidetavast pistisevõtmisest teadlik oli. Kohtul on küll õigus KrMS § 297 lg 1 alusel määrata täiendavate tõendite kogumine, kuid samas tähendaks kohtupoolne liigne aktiivsus ja täiendavate tõendite kogumise määramine olukorras kus kohtueelne menetlus pole täitnud KrMS § 211 nimetatud eesmärke paratamatult kohtu erapooletuse minetamist. 5 Kuigi kriminaalasja materjale tervikuna vaadates on võimalik aru saada milles Ü.Toikkot ja teisi süüdistatavaid süüdistatakse, on selliste ebaselgete ja vastuoluliste süüdistuste esitamine nii süüdistatavate kaitseõiguse kui ka kriminaalmenetluse selguse ja usaldusväärsuse aspektist vaadatuna lubamatu. Kriminaalasjast nähtub, et olulisemateks tõenditeks millele on rajatud Ü.Toikkole, P.F-ile ja P.L-ile esitatud süüdistused pistiseepisoodis, on Ü.Toikko eeluurimisel antud ütlused, P.F ja P.L 05.01.2006 toimunud telefonikõnede salvestus ja P.L poolt 3.01.2006 Ü.Toikko poja Yrjo Toikko suhtes tehtud väärteootsus. Ü.Toikko on eeluurimisel väitnud, et peale seda kui ta oli P.F-ile rääkinud oma poja väärteost, tuli P.F tema juurde öeldes, et karistuse leevendamiseks on vaja P.L-ile teha kingitus viskipudeli näol ja ta andis lumistele selleks 1700 krooni. Kohtus Ü.Toikko eitas neid ütlusi öeldes, et ta meelitati kavaluse ja pettuse teel politseisse kus ta ähvarduste mõjul sellised ütlused andis. Kohtus kinnitas ta, et saades P.F-ilt informatsiooni teda rahuldavast väärteootsusest oli ta lõbusas tujus ja ise andis P.F-ile kui hea uudise toojale raha, et viimane endale pudeli ostaks. KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Riigikohtu korduvalt ( otsustes 3-1-1-89-06, 3-1-1-52-06 jt.) väljendatud seisukohta jagades ei saa kohus jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus arvestada ainult Ü.Toikko kohtus antud ütlusi neisse mõistagi kriitiliselt suhtudes. Kohtule jääb arusaamatuks prokuröri poolt süüdistuskõnes väljendatud, kehtiva menetlusõiguse ja Riigikohtu praktikaga vastuolus olev seisukoht, et usaldusväärsed on Ü.Toikko kohtueelses menetluses antud ütlused, samuti viitamine P.F ja P.L kohtueelsel menetlusel antud ütlustele mida kohtuistungil ei avaldatud. Hinnates jälitustoimingu käigus kogutud teavet s.o. 05.01.2006 toimunud P.F ja P.L vaheliste telefonikõnede salvestust, siis nähtub sellest, et algul on P.F ja P.L rääkinud Y.Toikko karistusest, P.F küsib Y.Toikko juhtumi kohta informatsiooni ja P.L vastab. Nii on toimunut oma ütlustes kohtus kirjeldanud ka Ü.Toikko, P.F ja P.L. Pisut hiljem on P.F ja P.L arutanud viskipudeli ostmist. Salvestisest ei nähtu, et neid kahte jututeemat oleks käsitletud koos, ei nähtu, et P.F oleks P.L teavitanud kellelt saadud raha eest viski ostetakse. Kuna kõned Y.Toikko väärteoasjast ja viskiostust toimuvad üksteisele järgnevalt siis koosmõjus Ü.Toikko eeluurimisel antud ütlustega on need andnud aluse Ü.Toikkole, P.F-ile ja P.L-ile süüdistuste esitamiseks. Vaieldamatult on ka kohtul olemas kahtlus, et Ü.Toikko andis P.F vahendusel P.L-ile pistist. Kuid kohus ei saa rajada süüdimõistvat kohtu otsust oletustele ja kõrvaldamata kahtlused tuleb lahendada kohtualuste kasuks. Kohtu arvates on võimalik ka sündmuste käik sellisena, nagu seda kirjeldab Ü.Toikko, ta oli rõõmus, et pojal juhtimisõigust ära ei võetud, ta oli ise sel päeval alkoholi tarvitanud ja ta oli valmis sel puhul ka hea uudise toojale alkoholi näol kingituse tegema. Kindlasti poleks see tavapärane käitumise viis aga kahtlemata mõjutas sel juhul Ü.Toikko käitumist ka P.F aktiivne valmisolek heategijana esineda ja kingitus vastu võtta. Keskmise kõrvalseisja pilguga vaadates on Ü.Toikko käitumine pudeliraha andmisel P.F-ile kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ühteviisi tavapäratu ja raskestipõhjendatav vaatamata sellele, kas pudel oli mõeldud P.F-ile või P.L-ile. Hinnates kriminaalasjas tuvastamist leidnud P.L poolt Y.Toikko väärteo asjas tehtud toiminguid on neid raske seostada võimaliku pistise võtmisega. Olukorras, kus P.L oli õiguspärase väärteootsuse teinud juba 3.01.2006 ja 5.01.2006 andis sõbra palvel telefoni teel informatsiooni nimetatud otsuse kohta, polnud tal mingit alust loota, et keegi talle sellise 6 tegevuse eest kalli viskipudeli peaks tooma. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kui ta P.F-iga viskipudelist rääkima hakkas ja hiljem pudeli sünnipäevakingina vastu võttis pidi ta aru saama, et see on seotud Y.Toikko väärteoasjaga. Siingi jäävad kahtlused, et Ü.Toikkol (või Y.Toikkol) ja P.L võis P.F vahendusel Y.Toikko väärteoasja kohta ka varem informatsioonivahetus olla ning et näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmata jätmine Y.Toikkolt või trahvi maksetähtaja pikendamine oligi nn tellitud ja tasutud teene. Selliseid kahtlusi kinnitavaid lubatavaid ja usaldusväärseid tõendeid aga süüdistaja kohtule esitanud ei ole. Karistusseadustiku §-des 293 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Pistise võtmine on ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vara või muu soodustuse vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab nn ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat: see on pistiseandja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, pistisevõtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Oluline on, et pistise andja ja võtja on ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tehtava ametialase teo eest. Selleks, et hinnata kas Ü.Toikko ja P.L vahel eksisteeris pistise osas ühine arusaam või ekvivalentsussuhe on vaja selgitada, kas Ü.Toikko ja P.L vähemalt kaudse tahtluse vormis pidasid viskipudelit pistiseks. Kohtu kasutuses olevaid tõendeid hinnates sellise vähemalt kaudse tahtluse olemasolu usaldusväärselt tõendatuks lugeda ei saa. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et pole tõendamist leidnud pistise lubamise või andmise objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu esinemine Ü.Toikko tegevuses, puudub võimalus ja vajadus kontrollida teiste süüteokoosseisu elementide esinemist tema tegevuses ja Ü.Toikko tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista KarS§ 297 lg1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Kuna pole tuvastatud, et Ü.Toikkol oleks olnud tahtlus pistise andmiseks, siis vaatamata P.F egevuse motiividele ja eesmärkidele pole võimalik käsitleda tema poolt toimepandut pistise vahendamisena ja ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista KarS§ 295 lg1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Kuna pole tuvastatud, et Ü.Toikkol oleks olnud tahtlus pistise andmiseks ning arvestades asjaolu, et P.L puhul pole tuvastatud tema poolt pistise küsimist või nõudmist ja temapoolset arusaama, et viskipudel on antud Ü.Toikko poolt temale vastutasuks viimasele osutatud teene eest, siis tuleb temagi selles kuriteoepisoodis õigeks mõista KarS§ 293 lg1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.

§ 263p1,4 järgi P.L ja P.F ennast süüdi ei tunnista.

P.L kohtus antud ütlustest nähtub, et pubis lauas istudes oli tal P vaidlus, ta lükkas P käega näo piirkonda, et ta vaidluse lõpetaks, seepeale lõi P teda rusikaga vastu silma ja seejärel algas kaklus, ta tõrjus kätega P lööke, üritas ka vastu lüüa, aga pihta ei saanud, P.F tõukas P akna juurde maha või aknalauale, rahvas oli nende ümber kobaras koos, keegi tiris teda eemale, turvamehed sekkuda ei jõudnud, kuna kõik oli kiiresti läbi. Peale seda kui P maha või aknalauale kukkus, läksid nad P.F-iga õue, hiljem tuli ka P õue ja ründas P.F, P.F lõi P kahel korral. Ta väidab, et pubis ta P ei löönud, seal polnud ruumigi löömiseks, ta ainult kaitses ennast. Ta tunnistab, et intsident juhtus ansambli esinemise ajal, kuid esinemises pausi tema teada ei tehtud, ta ei tea, et keegi korraldajatest oleks nende tegevusse sekkunud. P.F kohtus antud ütlustest nähtub, et pubis lauas istudes P ja P.L vaidlesid, ta ei tea, mille üle vaieldi ja kes vaidlust alustas, nägi, et P.L tõukas P käega lõuast kinni 7 võttes, seejärel lõi P P.L-ile rusikaga silma. Seejärel läks ta leti juurde jääd võtma ja sealt nägi, et P.L ja P vahel on jälle rüselus. Mõlemad olid püsti tõusnud, hoidsid ja tirisid teineteist riietest, hakkasid kaklema käte ja jalgadega. Ta läks neile vahele, ajas nad laiali, P ründas teda ja ta tõukas P , kes kukkus aknalauale. Aknalaual olles P vehkis jalgadega, tema P ei löönud, ainult kaitses ennast. Rahvas oli pundis rüseluse ümber, umbes 7-8 inimest, turvamehed käskisid lõpetada ja ära minna, hetkeks jäi ka muusika vakka, bänd katkestas mängu, keegi neist midagi ütles esinemiskohalt nende tegevuse kohta. Nad läksid välja, hiljem tuli välja ka verise kulmuga P , P ründas teda ja ta lõi P enesekaitseks. Kannatanu K P kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.12.2005 läks ta koos P.F , P.L ja viimase abikaasaga, R R ning K ja G T pubisse Privaat kontserdile. Eelnevalt oli ta koos P.L ja P.F-iga tarvitanud alkoholi, pubis laua taga istudes vestluse käigus lõi P.L teda rusikaga silma piirkonda, ta lõi P.L vastu, mõne hetke pärast lõi laua juurde saabunud P.F teda külje pealt rusikaga kuklasse, löögi tagajärjel kaotas ta teadvuse ja kukkus põrandale. Hiljem K ja G T rääkisid talle, et kui ta teadvusetult maas oli, jätkasid P.F ja P.L tema peksmist. Teadvusele tuli, kui keegi tõstis ta aknalauale istuma, nägi, et tema kampsun, püksid ja käed olid verised. Ta läks õue lumega nägu puhastama, seal tekkis sõnavahetus P.F-iga ja viimane lõi teda ühe korra pubi ukse juures väljas. Tema ütlustest nähtub veel, et P.L helistas talle järgmisel päeval ja ütles, et ei mäleta juhtunust midagi. Peksmise tagajärjel olid tal näovigastused, silma põrutus, peksmise jäljed kehal, need fikseeriti, kui T ta peale juhtumit traumapunkti viisid, tsiviilhagi ta esitada ei soovi. Tunnistaja M S kohtus antud ütlustest nähtub, et detsembris 2005 oli pubis Privaat kontserdil nägi seal ka oma tuttavat K P ja P.F , keda teab nägupidi, P.L ta ei tunne. Ta nägi kuidas P.F andis P peksa. Nägi juhtunut kaugemalt, P oli põrandal maas, P.F poolkummargil tema kohal ja lõi rusikaga 3-4 korda. Tunnistaja M R kohtus antud ütlustest nähtub, et oli 09.12.2005 pubis Privaat oma seltskonnaga, kui kella 12 paiku öösel kuulis toolide müdinat ja nägi, et P.F ja P.L lükkasid P aknalauale ja peksid abitus seisundis olevat P kätega. Rahvas jäi vaatama, mis toimub ja korraldajad olid sunnitud sekkuma, muusika pandi kinni, korraldajad ütlesid, et ärge pidu segage ja palusid lõpetada, seejärel P.L ja P.F lahkusid pubist oma naistega, P jäi maha vedelema, silm oli tal verine ja kinni. Nägi, et P.L ja P.F mõlemad lõid P rusikatega, jalgadega löömist ta ei näinud, peksmine kestis umbes 5-8 minutit. Tunnistaja G T kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.12.2005 oli koos oma tuttavatega pubis Privaat kontserdil. Seltskonnas olev P.L oli väga purjus ja hakkas tüli norima ja lõi P vastu nägu, P lõi P.L vastu. Mõne hetke pärast tuli P.F laua juurde, rääkis midagi P.L-iga ja siis hakkasid mõlemad P peksma, viimane taganes ja kukkus aknalauale, P.F ja P.L jätkasid peksmist rusikatega, P.F lõi P ka jalaga, peksmine kestis umbes 5 minutit, siis tulid turvamehed ja ajasid nad laiali. Saalis pandi tuled põlema ja laulja tegi üle baari märkuse, et kaklus lõpetataks. P oli nägu paistes ja silm kinni, oli ka verd, ta viis P traumapunkti. Tema arvates oli juhtunu ajal pubis umbes 50 inimest. Tunnistaja K T (endine K. N ) kohtus antud ütlustest nähtub, et oli 09.12.2005 pubis Privaat ansambli Tuberkuloitedi kontserdil, nende seltskonnas olid veel P.L, P.F ja P . Nende lauas oli mingi sõnavahetus ja P.L lõi P näkku, P lõi vastu, seejärel rahuneti maha. Mõne aja pärast läksid P.L ja P.F P kallale, lükkasid ta aknalauale ja peksid. Mõlemad peksid P rusikatega, P.F surus P põlvega aknalaual, samal ajal peksis rusikatega, otseseid lööke jalaga ta ei mäleta. Konflikt kestis umbes 10 minutit, siis sekkusid turvamehed, ka bändi laulja sekkus ja palus kakluse lõpetada. Ta ei tea, mis põhjusel konflikt algas, mehed olid eelnevalt tarvitanud alkoholi, P.L oli kõige rohkem purjus. Tunnistaja H P kohtus antud ütlustest nähtub, et pubis lauas istudes oli õhkkond pingeline, P.L ja P vaidlesid millegi üle, P.L müksas P niisama, mitte paha pärast käelabaga 8 vastu õlga ja P lõi P.L, siis sekkus P.F, algas rüselus ja kaklus, ta ei mäleta kui palju keegi kedagi lõi. Jälitusprotokollist 10.04.2006 nähtub, et jälitustoiminguga on kogutud teavet P.L poolt telefoninumbrilt 5278327 edastatu ja vastuvõetu kohta. Protokollist ja helisalvestisest nähtub, et 19.12.2005 on P.L ülemus R. Kullamäe helistanud P.L-ile , räägitakse baaris toimunud peksmisest, P.L ütlustest nähtub, et koos Sumoga (P.F) panid paugu kirja, et see oli enesekaitseks. 19. 12. 2005 on P.L helistanud P.F-ile, räägitakse sellest, et peksmise kohta on tehtud politseisse avaldus.19.12.2005 on P.F helistanud P.L-ile, räägitakse toimunud peksmisest.21.12.2005 on P.F helistanud P.L-ile, räägitakse peksmisest, P.F viitab P.L-ile kui isikule, kes lõi esimesena. Puru Haigla tõendist nähtub, et 12. 12. 2005 viibis K P arsti vastuvõtul, diagnoositi vasaku silma löök võrkkesta põrutusega, vasaku silma mõlema lau verevalumid. 28.12.2005 arstitõendist nähtub, et K. P on pöördunud 10.12.2005 kell 01.25 Ida Viru Keskhaiglasse, kus on tuvastatud näo põrutus ja alkoholijoove. Kohus leiab, et KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu P.L ja P.F tegevuses on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu vigastusi fikseerivate meditsiiniliste dokumentide ja kannatanu K.P , samuti tunnistajate M.R G.Tarumi ja K.T ütlustega selle kohta, et esimesena lõi P.L K.P rusikaga näkku ja hiljem peksid P.L ja P.F rusikatega lamavat kannatanut. G.T nägi P.F löömas ka jalaga, J.P.F poolt K.P peksmist tunnistab ka M.Silm. Ka P.L ja P.F, kes ennast süüdi ei tunnista, samuti tunnistaja P.L kinnitavad, et füüsiline arveteklaarimine algas sellest, et P.L lükkas või tõukas või müksas K.P . Kohus ei pea usaldusväärseiks P.L ja P.F ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et nemad vaid kaitsesid ennast, et K.P agressiivsuse ja ruumi vähesuse tõttu ei saanudki nad viimast lüüa. Nii kannatanu, kui kõik ülalnimetatud tunnistajad on kinnitanud vastupidist. Kohus leiab, et P.L ja P.F poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena mis oli toimepandud grupis ja vägivalda tarvitades. Pubi on vaieldamatult avalikuks kohaks kuhu on ligipääs kõigil isikutel ja kus tunnistaja G.T hinnangul kuriteo toimepanemise ajal viibis u 50 inimest. Kuigi sõnavahetus ja peksmine oli ajendatud isiklikest suhetest, siis P.L ja P.F agressiivse tegevuse tõttu väljus see isiklike suhete lahendamise pinnalt ning juhtunusse segati nii süüdistatavate lauanaabrid kui ka kõik pubikülastajad ja esinejad. M.R , G.T , K.T ütlustest nähtub, et juhtunusse sekkusid õhtu korraldajad, et esinejad katkestasid muusika ja palusid korrarikkumise lõpetada, sama kinnitab oma ütlustes ka P.F. Kui K.P langes vahetu füüsilise rünnaku ohvriks, siis kõik teised pubis olevad isikud olid oma tahte vastaselt kaasatud sündmustesse, kus P.L ja P.F tegevuse tõttu rünnati nende rahu, turvalisust ja avalikku kindlustunnet. Kohus leiab, et pole tõendamist leidnud P.L poolt K.P jalaga löömine ning see tuleb tema süüdistusest välja jätta. Ülejäänud osas on P.L ja P.F süüdistuses nimetatud teod tõendamist leidnud. Kohus leiab, et lüües korduvalt K.P tegutsesid P.L ja P.F otsese tahtlusega saades aru oma tegude iseloomust ja nende lubamatusest. Vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidid nad aru saama ka sellest, et oma süüdistuses kirjeldatud tegevusega rikuvad nad olulisel määral ka teiste inimeste õigusrahu. P.L ja P.F tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS§ 56 sätteid, süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et varem pole neid kriminaalkorras karistatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Just viimasest lähtuvalt ja süüdistatavate süü suurust arvestades leiab kohus, et 9 süüdistatavatele tuleb karistuseks mõista lühiajalised vangistused KarS § 73 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §179, §180,§ 311-315 kohus Otsustas: P.L

§ 293lg1 järgi õigeks mõista. P.L süüdi tunnistada Kar

S§ 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 3- (kolm) aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda 30. 06.2008. P.F

§ 295lg1 järgi õigeks mõista. P.F süüdi tunnistada Kar

S§ 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 3- (kolm) aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda 30. 06.2008. ÜRJO TOIKKO

§ 297lg1 järgi õigeks mõista.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld P.L , Ürjo Toikko ja P.F suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.L-ilt kohtukulud: 1) väljamakstud kaitsjatasu kohtumenetluses vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 8457,65 ( sh käibemaks 18%) krooni, 2) sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtumenetluses vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 3229,66 ( sh käibemaks 18%) krooni jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda. Välja mõista P.F-ilt kohtukulud: 1) väljamakstud kaitsjatasu kohtumenetluses vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 8457,65 ( sh käibemaks 18%) krooni, 2) sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtumenetluses vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 3229,66 ( sh käibemaks 18%) krooni jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: süüdistatava nimi, 1-06- 7095 kohtukulu; süüdistatava nimi , 1-06-7095, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ürjo Toikko kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Nikolai Rõžovile väljamakstud summa 7734,90 (sh käibemaks 18%) krooni jätta riigi kanda. Ürjo Toikko kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Nikolai Rõžovile väljamaksmisele kuuluv summa 3230,25 (sh käibemaks 18%) krooni jätta riigi kanda. Asitõend- 3-liitrine pudel Grants viskit (asub vastutaval hoiul P.L käes), tagastada P.L-ile kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul 10 alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp I.Golubev Viru Ringkonnakohus 17.11.2008.a otsustas: RESOLUTSIOON : Jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.juuni 2008.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 106-7095 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 27.novembrist 2008.a. Kohtuotsus jõustus 02. veebruaril 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev