1-08-13686/1

(08230104923)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Anne Allik ja Ene Sillo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš, Hedvig Payne Kriminaalasi K.K süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Natalja Vester Süüdistatav K.K eluk xxx, ik xxx, ilma keskeriharidus, pensionär, karistamata Kaitsja kodakondsuseta, varem kriminaalkorras vandeadvokaat S Narusberg RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi K.K KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks vangistust. 4 (neli) aastat Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.02.04.2008.a., so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui K.K 5 (viie) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista J. Polistšukilt riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 26 874,20 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K.K on KarS § 113 järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 31.03.2008.a. kella 17.00 Tallinnas, Nelgi 31-22, pani toime oma venna SP tapmise, lüües teda noaga rinna piirkonda vasakult poolt ja tekitades S. P rindkere lõike-torkehaava südame vigastusega, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Süüdistatav K.K tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et SP oli tema vend. 31.03.2008.a. tekkis konflikt vennaga. Kodus olid veel ema ja isa. Vend tuli koju ja istus köögis sööma. Ta oli korduvalt nõudnud, et vend tagastaks tema spinningu ning lubas pöörduda politseisse. Spinningu tõttu tekkis konflikt. Ta rääkis emaga, seistes küljega koridori poole. Ta näeb parema silmaga halvasti. Vennal oli midagi käes ning sellega lõi teda. Ta võttis laualt juurviljanoa ja lõi venda kõhtu. Vend kukkus ja suri. Ta läks vannituppa, kuna tal oli nägu katki ja verine. Pesi näo puhtaks ja hakkas ootama politseid. Tegi koostööd uurimisega. Kahetseb juhtunut. Ei saa aru, kuidas midagi sellist sai juhtuda. Kannatanu R. P ütluste kohaselt oli kannatanu tema vanem poeg. 31.03.2008.a. tuli vanem poeg S neile külla. S läks kööki. Juri hüppas toast välja ja küsis, millal S annab tagasi spinningu. Ta ei tea kuidas juhtus, et üks hüppas köögist ja teine toast välja. Ta hüüdsin, et mees tuleks ja vaataks, mis toimub. Ta märkasin Jura käes nuga, kuid ei saanudki aru, kuidas see kõik juhtus. Ta ei näinud löögimomenti. Mees võttis Jura käest noa, andis tema kätte. Ta ei näinud, et see oli verine ja viis noa lauale. S hoidis Jural kõrist kinni. Järsku S hakkas vajuma ja Jural oli käel veri. Mees aitas S istuma ja käskis kutsuda kiirabi. Koos mehega panid S koridoris põrandale ning S suri. S särgil nägid verd ja siis nägid haava. Juri on haige, tal oli sünnitrauma. Juri ei tahtnud tappa. 2007.a. tekkis Juril närvilisus. Ta palus arstil poeg haiglasse panna, kuid arst keeldus. Pojal tekkisid sundmõtted, spinninguga seotu oli samuti sundmõte. Peale juhtunut teatas ta sellest arstile ning siis sai poeg statsionaarset ravi. Palub mitte mingil juhul poega vangi panna. Kannatanu N. P ütluste kohaselt 31.03.08.a. kella 17.00 paiku tuli külla vanem poeg Sergei. Tema lamas kušetil, mis on toast kušetiga eraldatud. Poegade suhted ei olnud väga head. Naine oli köögis ja valmistas süü. Järsku naine karjus, et Jural on nuga. Pojad seisid toa uksel ja hoidsid teineteisest kinni. Jural oli nuga käes, ta võttis noa ära. S oli kahvatu ja hakkas kokku vajuma. Naine kutsus kiirabi ja politsei, kuid nende saabumiseks oli S juba surnud. Nägu oli Juril verine ja naine saatis ta vannituppa. Ta ei näinud Juri näol vigastusi. Palub pojalt mitte vabadust võtta. Seda poega, keda enam ei ole, tagasi ei saa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt Xxx korteri koridoris meesterahva laip. Verekahtlased määrdumised köögi põrandal ja vanni serval. Toas laual nuga verekahtlaste määrdumistega /I kd, tl2-30/. Ekspertiisiakti nr 284 26.08.2008.a. eksperdiarvamuse kohaselt S. P surma põhjustas rindkere torke-lõikehaav südame vigastusega. Surm võib olla saabunud 31.03.2008.a. (I kd, tl 39-40/. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt S. P verekahtlased määrdumise / I kd; tl 67-68/. ja K.K riietel ka korterist leitud noal 31.03.2008.a. isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et K.K paremal kulmul ca 3 cm pikkune haav ning vasaku jala väikese varba vahel verekahtlane määrdumine /I kd, tl 95-96/. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 91 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati K.K 31.03.2008.a. põrutushaav peas otsmiku piirkonnas. Kohtuarstlikul läbivaatusel 01.04.2008.a. tuvastati haav peas otsmikul, nahakriimustused näol, kaelal ja parema õla piirkonnas ning nahaalune verevalum paremal õlavarrel. Vigastused võivad olla tekkinud 31.03.2008.a. Põrutushaav otsmikul ja nahaalune verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud löökidega kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (rusikas) või kukkumisel vastu sarnase iseloomuga pindu; nahakriimustused võivad olla tekitatud kriimustamisega teravat serva omava tömbi esemega (sõrmeküüs). Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud /I kd, tl 64/. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt K.K ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust, kuid tal esineb traumajärgne ajukahjustuse sündroom, isiksusemuutuse ja epileptiliste krambihoogudega, mis avaldub temal sageli esinevates peavaludes, peapöörituses, mälu languses, tundeelu labiilsuses, asteenia nähtudes ja krambihoogude esinemises. Temal esinev isiksusemuutus, eriti tundeelu afektlabiilsus on sellise iseloomu ja ulatusega, et oluliselt piiras tema võimet aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ta oli piiratud süüdivusseisundis. Ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral karistust kandma (vastavalt KarS § 60-s sätestatule) /I kd, tl.58/. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 437972 01.08.2008.a. kohaselt on K.K raske puue, mis põhjustab lisakulutusi /II kd, tl 18/. Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et K.K süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii tema enda omaksvõtvate ütlustega kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav K.K seletab, et tekkinud konflikti käigus lõi ta venda noaga kõhu piirkonda südame alla. Kannatanu N. P ja R. P ütluste kohaselt nägid nad K.K käes nuga, peale seda S. P hakkas põrandale vajuma ning suri enne kiirabi saabumist. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajatatud eksperdiarvamuse kohaselt S. P surma põhjustas rindkere torke-lõikehaav südame vigastusega. Kohus leiab, et lüües kannatanut noaga elutähtsatesse organitesse – rindkere piirkonda – möönis K.Kgasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, so tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. K.K karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. K.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani ta kuriteo toime piiratud süüdivusseisundis. Tegemist on ka isikuga, kellel on tuvastatud raske puue. KarS § 35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 kohaselt võib kohus üldosas nimetatud juhtudel kergendada isiku karistust. Kannatanud taotlevad K.K karistamist viisil, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et temal esinev isiksusemuutus, eriti tundeelu afektlabiilsus on sellise iseloomu ja ulatusega, et oluliselt piiras tema võimet aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, so ta oli piiratud süüdivusseisundis leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 60 ja 73 sätete kohaldamisega mõistetud karistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik Anne Allik Rahvakohtunik Ene Sillo Rahvakohtunik