Obsah (6)

§ 263§ 212§ 64§ 66§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-16858 (kohtueelses menet

§ 263

p 1 ja 4 ning kindlustuskelmuse katse § 212 lg 1 - § 25 lg 2 järgi advokaat Endel Tomson Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja U.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx) avaliku korra raske rikkumine

§ 263

p 1 ja 4 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada H.T süüdi avaliku korra raskes rikkumises karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära, s. o 12 500 krooni; ning tunnistada H.T süüdi kindlustuskelmuse katses

§ 212lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 350 päevamäära, s.

o 17 500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.T-le liitkaristus rahalise karistusena 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära, s. o 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata H.T-le mõistetud rahaline karistus 17 500 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndal kuupäeval, alates 2009 a veebruari kuust; 1.2 tunnistada U.K süüdi avaliku korra raskes rikkumises

263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata U.K-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui U.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata U.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxx xxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx 1.3 Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluse kuludes ja kohaldatud tõkendites: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 H.T-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks 2.1.2 U.K-lt sundraha 2 000 (kaks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti, Vello Sikutile 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti; 2.3 tühistada H.T-le ja U.K-le tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse ositi tasumine asjas nr 1-08-16858“); 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0816858“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on H.T toime pannud kuriteona isikute grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra raske rikkumise

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnes, et ööl vastu 30.

juulit 2006.a Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kärstna külas xxxxx xxxx juures grupis koos U.K ja veel kahe isikuga, sõitis sõiduauto BMW küljepeegliga vastu Jüri Almre puusa ning mõne aja pärast vehkis Jüri Almre näo ees pesapallikurikaga, ähvardades viimast sellega 2 lüüa. Teised grupi liikmed peksid samal ajal Kalda talu hoovil Kaspar Lõhmust ja tarvitasid vägivalda Inga Almre kallal. 2) Süüdistusest nähtuvalt on H.T toime pannud kuriteona kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise teel kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamiseks, s. o kindlustuskelmuse katse

§ 212lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et olles 27.

detsembri 2006 kaskokindlustuse poliisi AK1010956206 alusel Hansa Varakindlustuse AS kindlustusvõtjaks sõiduautole Toyota Camry (registreerimismärk xxxx xxx), teavitas kindlustushüvitise saamise eesmärgil

1. jaanuaril 2007 kell 11:32 Hansa Varakindlustuse AS kahjutelefoni 8882111 teel kindlustusjuhtumist nimetatud sõiduautoga
2. jaanuaril 2007 kell 06:30 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Raassilla teel, väites, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli roolis tema õde (Epp H.T). Seejärel lasi ta
3. jaanuaril 2007 Unistar-Auto OÜ-s Mallor Tirmanil täita sõiduki kahjuteate valeandmetega kindlustusjuhtumi toimumise aja ja muude asjaolude kohta ning kirjutada alla sõiduki ülevaatusaktile, mille alusel tuvastati kulukalkulatsiooniga 84 472.97 krooni suurune kahju. Seejärel kirjutas H.T
4. jaanuaril 2007 Varakindlustuse AS kahjukäsitlejale seletuse, milles väitis, et kahjujuhtumi põhjustas auto roolis olnud Mallor Tirman. Tegelikult põhjustas antud kahjujuhtumi mootorsõiduki juhtimisõiguseta H.T ise, kes
5. jaanuaril 2007 kella 18 paiku ei tulnud ebaõigelt valitud kiiruse tõttu toime nimetatud sõiduki juhtimisega ning sõitis Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kärstna asulas Raassilla teel sõiduteelt välja, millega kaasnesid sõiduki tehnilised vigastused ja varaline kahju. Kuna eelpool nimetatud tegevus viitas kindlustuskelmusele, jättis Hansa Varakindlustuse AS kahju hüvitamata. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on U.K toime pannud kuriteona grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra raske rikkumise

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnesid: 1) 29.

juuli

1. a õhtul Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kärstna külas asuva Paku baari juures tõukas pingilt maha Kaspar Lõhmuse ja seejärel kägistas teda kaelast, kuni sekkus Kristjan Pihu, kes U.K eemale tõmbas; 2)
2. juuli
3. a õhtul, Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kärstna külas elamute vahel koos veel ühe isikuga tungis kallale Kaspar Lõhmusele, kusjuures U.K lõi kannatanut rusikaga vastu õlga, põhjustades viimasele füüsilist valu ja pani toime avaliku korra raske rikkumise; 3) ööl vastu
4. juulit
5. a Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kärstna külas xxxxxx xxxx juures grupis koos H.T ja veel kahe isikuga, lõi Inga Almret käega rindu ja tõukas teda. Veidi aja pärast tungis U.K kallale Kaspar Lõhmusele, lüües teda rusikaga näkku ja kehasse. Veel tungis U.K kallale Inga Almret kaitsma tulnud Jüri Almrele, lüües viimast rusikaga vastu kaela. Oma sellise tegevusega põhjustas U.K Kaspar Lõhmusele, Jüri Almrele ja Inga Almrele füüsilist valu.
6. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.T

§ 263p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 250 päevamäära, s.

o 12 500 krooni;

§ 212lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 350 päevamäära, s.

o 17 500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.T-le liitkaristus rahalise karistusena 350 päevamäära, s. o 17 500 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata H.T-le mõistetud rahaline karistus 350 päevamäära, s.

o 17 500 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 3 500 krooni kuus; 2) U.K

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata U.K-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui U.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata U.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 263

p 1 ja 4 ning näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 212

lg 1näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava H.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava H.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Süüdistatava U.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava U.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu 4 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et U.K on õpilane ja tal puudub alaline sissetulek tuleb süüdistataval U.K vähendada sundraha 4 525 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 138.70 (991.20 + 147.50) krooni riigi kasuks; 2) U.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 138.70 (991.20 + 147.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
4. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5