1-09-19712/6

Kriminaalasi nr.1-09-19712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Maksim Tšurkin juuresolekul prokuröri abi Marina Kalistratova kaitsja Merike Borunova osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja K.B Ik XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 10-l korral viimati - 24.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 239 järgi vangistusega 18 kuud, millest 5 kuud kandis alates 28.04.2007.a. ning 13 kuud pöörati täitmisele 10.04.2008.a. Viru Maakohtu määrusega, vabanes 30.04.2009.a. pärast karistuse kandmist, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.B süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud varguste eest 10-l korral, viimased otsused olid 20.06.2009 ja 06.08.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi varguse eest, taas 13.07.2009 kella 01.00-03.00 vahel viibides Tallinnas, Viru 24 asuvas baaris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil AK kuuluva mobiiltelefoni №kia N95-2 väärtusega 9 300 krooni, tekitades vargusega AK varalist kahju selles summas . Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 20.10.2009 kella 19.45 paiku viibides Tallinnas XXXasuvas Halastuse Misjonäride Ordu Kloostris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil magamistoast kapi pealt VD kuuluva mobiiltelefoni №kia 6080 väärtusega 1000 krooni ja garderoobist jope väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega VD varalist kahju summas 2 000 krooni. Seega K.B varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud K.B seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õieti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.07.2009.a. episoodis: Kannatanu AKülekuulamise protokolli, milles kanntanu on andnud ütlusi, et 13.07.2009.a. kella 01-st kuni 03-ni oli AJ Viru tänaval asuvas baaris ning nad istusid tänavalaua taga. Ta pani lauale oma musta värvi mobiiltelefoni №kia N95-2 väärtusega 9300,- krooni, milles oli Tele2 kaart ning ise läks tualetti. Mõne minuti pärast tagasi tulles avastas, et telefoni ei olnud. Koheselt palus A l helistada tema numbrile, telefon kutsus aa keegi ei vastanud. A ütles, et laua juures käis üks tema tuttav, A hakkas kohe helistama, telefoni võttis tütarlaps, ta võttis Atelefoni ja ütles tütarlapsele, et tütarlaps annaks telefoni isikule kellele see number kuulub, tütarlaps ütles, et ta ei tea kus see isik on. Mõne minuti pärast helistas isik A le, A rääkis selle isikuga. Tema helistas politseisse. Patrull tuli kohale, ta andis telefoni politseinikule, et politseiniks räägiks selle noormehega, noormees katkestas kõne. Ühe telefonikõne ajal noormees tunnistas, et varastas tema telefoni. Hiljem nägid, et Viru tänaval kõnnib sama noormees, A jooksis kohe noormehe juurde ja küsis tema telefoni, tema paiskas noormehe maha ja kutsus politsei, kes viis noormehe politseiosakonda .Esitab tsiviilhagi summas 9300,- krooni. /tl 16-20/; Hagiavaldust, AK esitab tsiviilhagi summas 9300,- krooni, mis on mobiiltelefoni N95-2 väärtus. /tl 20a/; Tunnistaja A J ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 13.07.2009.a. oli koos AK Viru 24 asuvas baaris, kus viibisid kella 01-st kuni 03-ni. Algul istusid baaris sees, hiljem istusid baari sissekäigu juures väljas. A oli komme panna mobiiltelefon laual. A läks baari sisse ning samal ajal istus lauda A toolile tema vähetuttav A nimeline noormees. A teeskles, et tal hakkas paha ning lahkus. Tagasi tulles A küsis, kus tema mobiiltelefon on. Mobiiltelefoni varguses kahtlustasid A d. Tunni aja pärast nägid nad A d ning nad pidasid A ta kinni ja kutsusid politsei, kuid kinnipidamisel A käes varastatud mobiiltelefoni ei olnud. /tl 2125; 26-31/; K.B ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ning selgitas, et ei mäleta mis täpselt juhtus, kuna oli alkoholijoobes. Järgmisel päeval ema ütles, talle, et teda ähvardati, kui ta telefoni ei tagasta. Ta ei mäleta, et oleks mobiiltelefoni võtnud ja baaris viibinud. Teab, et tänaval astus tema juurde A , kes kutsus politsei. Võimalik on, et tema varastas antud mobiiltelefoni. /tl 32-34/; Patrullilehte, millest nähtub, et 13.07.2009.a. kell 01:49 võeti vastu väljakutse, mille kohaselt Viru 24 McDonaldsi juures peeti kinni telefonivaras ja toimus kaklus. AK ja A J kaklesid K.B-ga . /tl 36-37/; 20.10.2009.a. episoodis: Kannatanu VD ülekuulamise protokolli koos lisadega, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 20.10.2009.a. kella 19.45 paiku varastati talt XXXmobiiltelefon №kia 6080 ja jope. Ta ööbib XXXasuvas kloostris. Ta käis 19.00 ajal suitsu tegemas väljas ja pani oma jope garderoobi, mis ei ole valvatav. Peale seda läks ta sööma. Sööklasse minnes pidi ta minema läbi magamistoa ja pani oma mobiiltelefoni oma voodi juurde kapi peale. Peale söömist tahtis suitsu tegema minna ning garderoobi jõudes, avastas, et tema jopet ei olnud. Seejärel läks magamistuppa ja avastas mobiiltelefoni kadumise. Jope sai ta tagasi. Mobiiltelefoni väärtus on 1000,- krooni, kuid tsiviilhagi ei esita. /tl 2-4; 5-7/; K.B ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ning selgitas, et läks Ristiku tn 44 toidu järgi ning ootas õues inimest, kes toidujagamisega tegeleb. Nunn kutsus ta hoonesse ja palus ühes toas oodata, kus oli veel 2 inimest, kes seal elavad. Antud isikud läksid kööki ning sel momendil nägi ta kapil mobiiltelefoni №kia 6080 musta värvi, mille ta pani taskusse. Koridoris rippus jope, mille ta võttis ja pani selga. Mobiiltelefoni müüs järgmisel päeval turul 250.- krooni eest maha ühele taksojuhile. Kahe päeva pärast kohtas juhuslikult Ristiku tn-lt inimest ning ta andis jope, mille oli varastanud selle meesterahva kätte. /tl 9-11/; Väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et K.B on väärteokorras korduvalt karistatud ning trahvid on tasumata. Kriminaalkorras on K.B varem karistatud 10-l korral, viimati 24.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt. Vabanes peale karistuse kandmist 30.04.2009.a. /tl 41-49; 66-69/; 20.06.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsus, mille kohaselt mõisteti K.B-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600,- krooni. /tl 62-63/; 06.08.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsus, mille kohaselt mõisteti K.B-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300,- krooni. /tl 64-65/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.B süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on K.B käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem kohtu poolt korduvalt karistatud, käesoleva kriminaalasjas on ta kokku toimepannud kaks kuriteo episoodi. Tal puudub kindel töökoht. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Tsiviilhagi on esitanud AKsummas 9300,- krooni, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315; VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 8 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.02.2010.a. Välja mõista K.B-lt tsiviilhagi summas 9300,- krooni A K XXX´i kasuks. Välja mõista K.B-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1100 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik