Väärteoasi nr.4-09-14678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14.septembril 2009 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna esindaja Ants Rulli (tunnistus nr 2641) ja kaebuse esitanud isiku H.D isikukood: xxx Elukoht: xxx Töökoht ei tööta osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 10.09.2009 H.D suhtes algatatud väärteoasja KarS § 262 järgi Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks Väärteoprotokoll AB 1098333 on koostatud selles, et H.D 13.04.2009 kella 13.00 ajal Harjumaal Saue linnas Xxx sisenes võõrale territooriumile, peksis korduvalt käega vastu avaldaja TN maja akent, millega häiris avaldajat ja tema 1,8 aastase lapse CSJ rahu, mille tagajärjel hakkas laps nutma ja ei suutnud magama jääda. Rikkus sellega Saue linna avaliku korra eeskirja p 7.1, pannes sellega toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. H.D end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt eelmisel aastal kolis naabermajja elama perekond N . HN küsis luba linnavalitsusse esitatava projekti jaoks ehitada oma majale teine korrus. Andis nõusoleku tingimusel, et N maja juurdeehitus ei varjuta H.D majas päikesevalgust. Kui sai teada, et HN valetas ja majas kaoks päikesevalgus, pöördus linnavalitsuse poole ja võttis oma nõusoleku tagasi. HN lõpetas nende majade vee ühiskasutuse. 40 aastat tagasi rajasid H.D vanemad ja toonased naabrid ühise puurkaevu, mis asub naabermaja krundil. Tegi naabritele ettepaneku, et annab nõusolekut nende maja juurdeehituseks, kui sõlmivad vee ühiskasutuse kohta juriidilise lepingu. Sellest naabrid keeldusid, nõudes nõusolekut ilma juriidilise lepinguta. Kuna läbirääkimised H N ebaõnnestusid, soovis pöörduda TN poole, et ta räägiks oma emaga. Kohtuväline menetleja keeldus naabriaeda sisenemise motiivi kirjutamast ülekuulamisprotokolli, väites, et see ei puutu asjasse. Selle keeldumisega rikkus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku seaduslikke õigusi anda ütlusi, sest teo motiivi väljajätmine väärteomenetluse dokumentidest on elementaarne väärteomenetluse nõuete ja menetlusaluse isiku õiguste rikkumine. Sisenes Nurgakivi 6 aeda, kuid aias olles mõtles ümber, et kuna on natuke tarvitanud alkoholi, siis oleks targem rääkida kainena. Oli juba tänaval, kui T N ilmus maja uksele ja väljendas pahameelt, et tuli nende aeda. Tekkis sõnavahetus. Peale TN majja sisenemist solvus hetkeks, sisenes uuesti aeda ja koputas 5 sekundit nende aknale ja lahkus. Ei koputanud ega tagunud kümmekond minutit nende maja ustele ja akendele. TN oma tunnistuses ei väida, et oleks ähvardanud teda füüsilise vägivallaga, seega puudus tal põhjus tunda H.D ees hirmu. Kohtuväline menetleja kõrvaldas toimikust H.D taotluse, võltsides seega väärteotoimikut. Timo Napp on toimunu kohta andnud kaks tunnistust. Tegi peale ülekuulamist politseile ettepaneku vastandamiseks. Timo Napp pidas vajalikuks selle kõne peale anda politseile teine tunnistus. Kui oli politseile seletanud, miks käis naabermajas ja kinnitanud, et enam ei lähe, siis ütles, et usalduse märgiks astub üle ukseläve. Sai AL toimiku koopia, mis sisaldasid ülekuulamisprotokolle, kuid puudus kaaskiri. AL ei andnud kaaskirja ka küsimise peale, rikkudes sellega menetlusaluse isiku õigust teada menetlustoimingu eesmärki. Väärteomenetluse raames ei ole teinud mitte midagi sellist, mis annaks põhjuse väita, et “muude mõjutuvahendite rakendamine ei ole tulemusi andnud”. Sel päeval oli joonud AK pool pudelit viina. Välja tulles tundis end enamvähem kainene. Kui oleks täitsa purjus olnud, siis ei oleks välja läinud. Esimest korda aeda sisenedes läks kuni aknani, vaatas, et teda aias ei olnud. Siis tuli tagasi. Kui teist korda tagasi läks, oli TN oma majja tagasi läinud. Otsustas aeda tagasi minna hetkelise solvumise ajal. Läks kavatsusega temaga rääkida ja sai sõimata. Ei tea mitu korda koputas, kuid see oli 5 sekundit. Oli viga, et uksele ei koputanud, ei läinud sinna akent lõhkuma. Suhted naabritega lähevad alati eriti teravaks, kui sai teada, et TN esitas politseile valekaebuse. On pöördunud nende poole kaine peaga. Tunnistab, et koputas 5 sekundit naabri aknale. Sellel teol oleks tõepoolest avaliku korra rikkumise ilmingud. Palub lõpetada väärteomenetlus avaliku huvi puudumisel. Harju Maakohus võiks anda Põhja Politseiprefektuurile kindla märgi, et õigusvastaselt ja ebaseaduslikult läbi viidud väärteomenetlused tühistatakse. Süütegu ei ole nii suur ja süüdistus lähtub osaliselt kannatanu valeütluste andmisest. Kohtuväline menetleja on teadlikult ja tahtlikult rikkunud korduvalt menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja on võltsinud väärteotoimikut, kõrvaldades olulisi dokumente. Kõnealune arestimise nõude tegelikuks ambitsiooniks on kohtuvälise menetleja kättemaks eelmiste kohtuvõitude eest. Väärteomenetlus seaduse rikkumise tõttu on senine menetlus ebaseaduslik ja õigusvastane ning avalikkuse huvidega oleks vastuolus, kui kohus seadustaks ja langetaks otsuse ebaseadusliku ja õigusvastase väärteomenetluse alusel. Tunnistaja Helena Napp andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 13.04.2009 ei olnud ta kodus. H.D on talle kuuluva kinnistu naaber. 13.04.2009 H.D helistas, kuid ei vastanud ta kõnele. Saabus sel päeval välisreisilt, ei oska öelda, kas oli siis Eestis, kui H.D helistas. Tunnistajal ei ole H.D-ga mingit tüliallikat, ei ole teda kordagi tülitanud, ei ole saatnud talle ähvardava sisuga sõnumeid. H.D on pigem tüli. 2008 juulis või augustis soetas kinnistu Nurgakivi 6 ja siis selgus, et H.D on saanud sellest kinnistul asuvast puurkaevust vett. №tariaalses lepingus puuduvad igasugused kitsendused või viited, et H.D on õigus puurkaevust sellele veele. Kuna see puurkaev on väga madal, 15 meetrit, tunnistaja viis vee proovid, hankis passi, remontis pumba, tegi kulutused, ei soovinud seda veevarustamist jätkata ja keeras kraani kinni. H.D antud juurdeehituse kooskõlastus ehitusprojektis on tingimusteta. Tunnistaja ei ole keelduvat dokumenti näinud ja ei oska kommenteerida. Saab H.D-lt palju kirju. Poeg helistas ja teatas, et H.D on ukse taga ja nõuab sisselaskmist. Poeg oli kodus oma pooleteist aastase pojaga. Kõne oli päeval. Ta üritas oma poega magama saada. Laps magab kella 12.00 ja 15.00 ajal. See oli sel ajal. Tunnistaja TN andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 13.04.2009 lapsega kodus. Üritas last magama panna. See võis olla kella 14.00-15.00 ajal. Voodi oli akna kõrval, silmanurgast nägi, et keegi kõnnib maja taha. Ei saanud algul aru, kes see oli. Läks aknale lähemale, kui isik tagasi tuli, siis nägi, et see oli H.D. Läks ukse peale ja küsis, kes andis talle õiguse nende hoovi tulla. H.D olles 20 meetri kaugusel vastas, et tuleb siis, kui tahab. H.D pöördus oma territooriumile tagasi. Läks mõni minut mööda, kui ta tuli tagasi ja koputas ukse taga, nii et laps ei saanud enam magama jääda. Siis läks mõni minut mööda ja ta koputas akna taga. Tunnistaja ust ei avanud. H.D koputas kusagil 7-10 minutit. Laps oli hüsteerias. Last maha panna ei julgenud. Helistas politseisse ja kui politsei hakkas jõudma, vaatas kas H.D läheb välja. Ta ei läinud väravast, vaid läbi aiaaugu oma territooriumile. Siis saabus politsei ja tegeles temaga edasi. Ukse peale koputamine oli 3-4 minutit ja aknale 3-4 minutit, kokku kusagil 7-10 minutit. Kella täpselt ei vaadanud. Esimene kord väljudes küsis H.D-lt, mis annab talle õiguse sinna territooriumile tulla, et talle on öeldud, et ei tohi sinna tulla. Ta vastas, olles värava taga, et tuleb ja läheb, siis kui tahab. Siis pöördus tuppa tagasi ja enam temaga ei suhelnud, ootas ära kui 2 politsei tuleb. Esimene kord väljudes tundis aias alkoholilõhna, sest H.D oli seal käinud ja oli tuulevaikne. Kui koputati läks läbi akna vaatama, kuid lahti ei teinud. Laps nuttis ja oli hüsteerias. Ei jäta pooleteist aastast last üksi tuppa, seepärast ei teinud ka ust lahti. H.D ei puutunud lapsega füüsiliselt kokku, kuid häiris ta unerahu. H.D on agressiivne inimene, ei tea, mida oleks võinud teha, kui oleks ukse avanud. Tunnistaja IA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt said väljakutse Nurgakivi tänavale. Kohale jõudes vestles avaldajaga, kelle kuulas tunnistajana üle. Väitis, et naaber käis tema territooriumil, koputas vastu aknaid ja häiris tema rahu. Kui olid tunnistaja üle kuulanud, läksid H.D-ga vestlema. Koputasid ta uksele ja ta avas ukse. Vestlesid temaga. H.D tunnistas, et ta oli naabri territooriumil ja probleem oli seoses veevärgiga. H.D seisis oma toas. Näha oli, et ta oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Palusid tal alkomeetrisse puhuda, sellest ta keeldus öeldes, et ei soovi. Selgitasid, et ei tohi mina naabri territooriumile ilma naabri nõusolekuta ja naabri rahu ei tohi häirida. Tundus, et sel hetkel sai ta sellest aru. Käitumise poolest oli ta üleolev. Majas oli veel keegi, kuid ei näinud ja nime ei tea, vestlesid vaid H.D-ga . TN oli ülekuulamise ajal häiritud. Alguses H.D ei olnud rahulik. Oli tunda tugevat alkoholilõhna. H.D-lt kohapeal ütlusi ei võtnud, sest tundsid alkoholi lõhna, kuid joovet ei saanud tuvastada. Tunnistaja Ahti Lill andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt menetles H.D väärteoasja, mille sündmus toimus 13.04.
- Kuulas üle avaldaja TNppi, menetlusaluse isiku, kohal käinud politseiniku IA ja AK. H.D esitas taotluse väärteomenetluse lõpetamise kohta, kuid seda taotluste ei rahuldanud. Tunnistaja teada H.D rohkem dokumente ei esitanud. Ei mäleta, et oleks varem näinud H.D tunnistust, mis on lk 31-
- H.D-ga väärteo menetlemise käigus konflikti ei tekkinud. H.D ise ägestus paar korda ja väitis, et avaldajad on tema peale valekaebuse esitanud, et tema ei ole rikkunud. Tunnistajaid suunanud ei ole. Kõik saadud dokumendi on toimiku vahel. AK suuliselt ütles, et oskab ka asja kohta ütlusi anda. H.D ütles, et ta käis seal ja TN narrimiseks lõi vastu akent mitu korda. Keeldus H.D-le andmast kaaskirja, millega menetlusmaterjalid saadeti kohtusse. Tunnistaja Aksel Kuum andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elab kolm aastat H.D katuse all. 13.04.2009 keegi sõber kostitas ja pool pudelit viina jäi järgi, mille tinistasid. Alaril oli plaan minna naabritega veeprobleemi lahendama. Keelas, kuid Alar ei kuulanud ja läks maamõõtja sammuga. Koristas ja vaatas, et H.D oli aia taga ja seletas juba kellegagi kõva häälega. See oli lühikest aega. H.D tuli tagasi ja ei maininud mitte midagi. H.D oli ära vähe aega. Ei näinud, et ta seal üldse oleks käinud. Kahe peale jõid pool pudelit 0,5 liitrist. Tavaliselt juhtub nii, kui on alkoholi joonud, muidu on ta H.D hea inimene. H.D tarvitab aprilli lõpust alkoholi iga päev. Kui H.D oli väljas jõudis toa laua puhtaks teha, lauda puhastada sakummist ja klaasidest, laua kööki tarida, midagi kõbistas seal ja läks vaatama. Isegi suitsu ei teinud. Politsei teda ütluste andmisel ei mõjutanud. AL ei küsinud kui kaua H.D majast ära oli. H.D oli kodust ära 3-4 minutit, see on kodust 20 meetrit. Tunnistaja ei tea, mida H.D väljas 3-4 minutit tegi. Kui H.D tuli õuest tagasi, oli ta ärritatud, ütles, et kutsuti politsei. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Väärteoprotokoll AB 1098333 (lk 3); - Vastus avaldusele (lk 7); - H.D taotlus (lk 9); - vastus taotlusele (lk 10); - H.D avaldus (lk 14); - e-kiri (lk 15); - õiend (lk 20); - H.D tunnistus (lk 31); 3 - H.D taotlus (lk 32); - õiend (lk 33) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Tunnistaja H.N ja H.D kokkulangevatest ütlustest nähtub, et H.D ei ole rahul, et H.N keeras kinni veekraani, mistõttu puudub H.D majas veevarustus. Kohus leiab, et tegemist on vaidlusega, mida saab lahendada tsiviilkorras. Kõnealune vaidlus puudutab H N ja H.D suhteid ning TN ja CSJ ei ole selle vaidluse osapoolteks. Menetlusaluse isiku H.D ja tunnistaja T.N kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et 13.04.2009 sisenes H.D kutsumata Nurgakivi 6 territooriumile, kõndis aias ja lahkus seejärel kinnistult. T.N väljus majast, misjärel oli sõnavahetus T.N ja H.D vahel. T.N läks majja tagasi, H.D tuli uuesti Nurgakivi 6 kinnistule ja koputas maja aknale. T.N majast ei väljunud, vaid kutsus politsei. H.D lahkus Nurgakivi 6 kinnistult. H.D tunnistajate A. K , T.N ja I.A kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et H.D oli menetlusesemeks oleva sündmuse ajaks tarbinud alkoholi. Tunnistaja A. K ei oska öelda midagi selle kohta, mida H.D tegi ajavahemikul, mil ta oli oma majast väljunud. A. K nägi H.D jälle siis, kui ta oli aia taga tagasi. Tunnistaja A. Kuum ei oska öelda ka ajaliselt täpselt kui kaua H.D oli majast väljas. Tunnistaja A. Kuum ütluste kohaselt ei olnud H.D majast väljas kaua. Tunnistaja jõudis laua ära koristada ja kööki tirida. Kuna A. K enda ütluste kohaselt oli ta tol päeval joonud viina, kõigepealt ühe tuttavaga ja seejärel A. H.D-ga, siis arvestades tema joobeastet, võis tal olla ilmselgelt raskusi objektiivselt aja tajumisega. Tunnistaja T. N ja H.D ütlustes on erinevus üksnes aja osas, kui kaua H.D koputas T.N aknale. H.D enda ütlustest nähtub, et olles tarvitanud alkoholi otsustas ta minna klaarima vee probleemi, aias mõtles ümber ja lahkus. Pärast vestlust T.N solvus ja läks tagasi ja koputas aknale. Ta ei oska öelda, miks ta uksele ei koputanud. Tunnistaja T. N ütlustest nähtub, et ta püüdis väikest last magama panna, kuid H.D koputused aknale ajasid lapse nutma ja hüsteeriasse. Laps nuttis ja ei julgenud teda maha panna ning teades, et H.D on alkoholi tarvitanud, ei avanud ta ust. H.D enda ütlustest ja objektiivsest käitumisest nähtub, et olles tarvitanud alkoholi, ei käitunud ta ühiskonnas aktsepteeritud normide kohaselt. Läks solvumise tõttu, naabri aknale koputama. H.D ei oska ka põhjendada, miks ta ei koputanud uksele, mis näitab, et alkoholijoobes käitub ta selliselt, mida ei oska ka ise hiljem põhjendada. Alkoholi tarvitamisest tingituna, ei pruukinud H.D ise sündmusi objektiivselt tajuda. Nagu nähtub tunnistaja A. Kuum ütlustest on aprillist saadik H.D-ga päev alkoholi tarvitanud. Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Kohus tuvastas, et H.D 13.04.2009 kella 13.00 ajal koputas korduvalt ilma põhjuseta Nurgakivi 6 maja aknale. H.D sellisest käitumisest olid häiritud nii TN kui tema 1,5 aastane laps, kes nuttis ja ei saanud, seetõttu uinuda. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Koht, kus H.D aknale koputamise ajal viibis oli küll eravaldus, kuid kuna H.D tegevus toimus õues ja kõigil isikutel oli sinna vaba juurdepääs ning oma tegevusega rikkus ta kolmandate isikute (T. N ja CSJ ) rahu ja väljendas lugupidamatust majas viibivate isikute suhtes, siis seega oli tegemist avaliku korra rikkumisega. H.D oleks pidanud arvestama ka teiste, samas piirkonnas viibivate, isikute huvidega. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. KarS § 262 kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav väärteona. Siinkohal tuleb silmas 4 pidada, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. Saue Linnavolikogu 17.04.2003 määrus nr 15 „Saue linna avaliku korra eeskirja” p 7.1 kohaselt on keelatud lärmata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Kohus leiab, et teise isiku maja aknale põhjuseta koputamist, millega rikutakse majas viibivate isikute rahu saab käsitleda avaliku korra rikkumisena. H.D ütlustest nähtub, et aknale koputamise põhjuseks oli hetkeline solvumine. Kohus leiab, et oma käitumisega ei pidanud kaebuse esitaja kinni ühiskonna moraalinormidest ja T.N ja tema lapse kodust rahu rikkudes väljendas oma üleolekut kaaskodanike suhtes. Saue linna avaliku korra eeskirja kohaselt on keelatud tegevus, mis võib solvata inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Asjaolu, kas kaebuse esitanud isik oli väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes või mitte, ei ole KarS §-s 262 sätestatud süüteo objektiivne tunnus, mistõttu alkoholjoobe täpne tuvastamine ei ole vajalik. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et H.D rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust teiste inimeste vastu, s.o pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuigi H.D tegevuse esialgne eesmärk ei olnud avaliku korra rikkumine, kasvas see tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu selleks üle H.D ütlustest nähtub, et ta ei mõelnud oma tegevuse tagajärgedele, ta ei oska ka tagant järele seda põhjendada, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalikkust. Seega on H.D poolt süütegu toime pandud kaudse tahtlusega. KarS §262 näeb ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades H.D iseloomustavaid andmeid, et ta on varem väärtegude eest karistatud (lk 20), tal on kindel elukoht, hetkel enda sõnade kohaselt ei tööta, kuid varasemalt on tal olnud sissetulek ning süüteo asjaolusid ja KarS § 262 sanktsiooni, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahatrahviga, mis on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra väiksem. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes karistusseadustiku § 262 väärteomenetluse seadustiku §dest 107,108,109,111, Otsustas
- Süüdi tunnistada H.D KarS § 262 järgi avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korra muus rikkumises .
- Määrata H.D-le karistuseks KarS järgi rahatrahv 20 trahviühikut s.o 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. 5 Rahatrahv kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
- Apellatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 07.
- 2009 6