Obsah (7)

§§ 63§§ 66§ 15§ 16§ 2§ 47§ 56

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-11-1466 Otsuse kuupäev 17.juuni 2011.a. Kohtunik Tiit Tiit Kullerkupp Kullerkupp Kohtuasi U.G väärteoasi Teeseaduse § 40 1 lg 33 1; Liikluss

§§ 63

63 lg lg 11 sätet sätet kohaldades kohaldades mõista mõista karistuseks karistuseks Teeseaduse Teeseaduse §§ 40 40 1 lg 1 alusel rahatrahv 128 trahviühiku ulatuses, s.o 512.00 eurot.

§§ 66

66 lg lg 22 ja ja lg lg 33 alusel alusel määrata määrata rahatrahvi rahatrahvi ttasumine 4. 4.

t asumine ositi ositi 10 10 (kümne) (kümne) kuu kuu jooksul alates juulist 2011.a. kuni aprillini 2012.a. (k.a) igakuise igakuise maksega maksega vähemalt kuni rahatrahvi rahatrahvi täieliku täieliku tasumiseni. tasumiseni. Rahatrahv Rahatrahv tuleb tuleb tasuda tasuda 51.20 eurot kuni Rahandusministeeriumi Rahandusministeeriumi arvele arvele nr nr 10220034796011 10220034796011 AS`s AS`s SEB SEB Pank Pank või või arv arv ele nr arvele nr 221023778606 AS`s AS`s Swedbank. Swedbank.Kohustuslik Kohustuslik on on märkida märkida viitenumber viitenumber 102201 10220115064691 15064691.. 221023778606 102201 15064691 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada U.G-le ja kohtuvälisele menetlejale. ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hints koostas menetlusalusele isikule U.G-le 22.02.2011 väärteoprotokolli selle kohta, et menetlusalune isik U.G 22.02.2011 kell 15:50 Lääne-Viru maakonnas Põdruse-Kunda-Pada tee 14-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Veduki esiteljel lubatud 8500, tegelik 9446, teisel teljel lubatud 9500, tegelik 11641, kolmandal teljel lubatud 9500, tegelik
2. Haagise esiteljel lubatud 9000, tegelik 11195, teisel teljel lubatud 9000, tegelik 12204 kg. Lubatud autorongi suurim mass 40000, tegelik
3. Autojuhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg-le
4. Sellega rikkus menetlusalune isik U.G Liikluseeskirja § 196, 197; teede-ja sideministri määrust nr 51 § 7 lg 1 ja määrust nr 50 kood 1302 p 1c, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 7433 järgi. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile menetlusalune isik U.G vastulauset ei esitanud.
5. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus koostas menetlusalusele isikule U.G-le 18.03.2011 otsuse väärteoasjas nr 2402,11,000248 kuna menetlusalune isik U.G juhtis 22.02.2011 kell 15:50 Põdruse-Kunda-Pada tee 14-l kilomeetril mootorsõidukit haagisega xxxx, reg.nr.xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtuseid, juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-le
6. Veduki esiteljel lubatud 8500kg, tegelik 9446kg; teisel teljel lubatud 9500kg, tegelik 11641kg; kolmandal teljel lubatud 9500kg, tegelik 11544kg. Haagise esiteljel lubatud 9000kg, tegelik 11195kg; teisel teljel lubatud 9000kg, tegelik 12204kg. Lubatud autorongi suurim mass 40000kg, tegelik 56030kg. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 196; TSM määruse nr 50 kood 1302 p 1c ja LE § 197; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 7433 järgi. Menetlusalusele isikule U.G-le 1 lg 1 alusel määrati karistuseks

§ 63

lõike 1 kohaselt Teeseaduse § 40 rahatrahv 128 trahviühiku ulatuses, s.o.512 eurot (8011.06 krooni).

1. 12.04.2011 esitas menetlusalune isik U.G Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.03.2011 otsuse peale väärteosasjas nr 2402,11,
2. Kaebuse esitaja avaldab kaebuses, et rikkumine leidis tõepoolest aset. Kaasaegsed metsaveokid on projekteeritud vedama suurema massiga koormaid kui on lubatud EV Teeseaduse kohaselt. Vastavad on ka veo teostamisega seotud kulud. Kuna poolikult koormatud 3 autoga sõitmine pole kasumlik siis ei saa kaebuse esitaja seda ka teha kuna kaotaks seeläbi töö ja niigi napi sissetuleku pere toitmiseks. Kuna rikkumine on toimepandud raske isikliku olukorra mõjul, mida kaebuse esitaja sügavalt kahetseb, siis palub talle määrata võimalikult kergem karistus. Samuti palub määratav trahv ajatada ja võimaldada selle ositi tasumist ühe aasta jooksul. Vastasel juhul tekitaks pere eelarvele ootamatult lisanduv lisakohustus raskusi juba võetud kohustuste täitmisel ja tekiks puudus elatusvahenditest. Kaebuse esitaja avaldab ka, et ei soovi kohtuistungil osaleda.
3. Kohtuväline menetleja oma 15.04.2011 esitatud kirjalikus vastuses Aleksandr U.G`i kaebusele on seisukohal, et väärteootsuse koostamisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Registreerimisel määratud väärtusi oli ületatud olulisel määral (autorongi lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 56030 kg, samuti ületasid autorongi kõik teljekoormused lubatud väärtusi). Menetlusalune isik tunnistas süüd, kuid tema ütlustest ei nähtunud kahetsust toimepandu osas. Vastulauset ja täiendavaid selgitusi samuti ei esitanud. Väärteootsuse koostamisel on võetud arvesse, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt samalaadsete õigusrikkumiste eest karistatud, s.o seitsmel korral. Viimane samalaadne rikkumine oli toime pandud ca kuu aega enne käesoleva rikkumise toimepanemist, mis jõustus 14.03.2011 ning karistuseks oli määratud 520 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuses on isik väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, kuid samas kinnitab, et pani teo toime tahtlikult kuna „pooliku“ koormaga sõitmine ei ole kasulik. Isik väidab, et tema sissetulek pere toitmiseks on väike. Menetleja on seisukohal, et vähene sissetulek peres ei saa olla vabandatavaks asjaoluks õigusrikkumise toimepanemiseks. Nii kohtueelses menetluses kui ka kaebuses maakohtule ei ole isiku poolt lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja ka enda sissetulekute kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule määratud karistuse vähendamine ja põhjendamatu on ka taotlus tasuda rahatrahvi ositi aasta jooksul. Kohtuväline menetleja palub jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-1609; 3-1-1-45-11). 4 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Aleksandr U.G`i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning massimõõteseadme kasutamise protokolli alusel. U.G on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna tunnistanud enda süüd (t.lk 14). 22.02.2011 on liikluspolitseinik Andres Hints teostanud menetlusaluse isiku Aleksandr U.G`i poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx mõõtmise. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli veose tüübiks metsamaterjal ning mõõtmistulemuste kohaselt veduki esiteljel lubatud 8500kg, tegelik 9446kg; teisel teljel lubatud 9500kg, tegelik 11641kg; kolmandal teljel lubatud 9500kg, tegelik 11544kg. Haagise esiteljel lubatud 9000kg, tegelik 11195kg; teisel teljel lubatud 9000kg, tegelik 12204kg. Lubatud autorongi suurim mass 40000kg, tegelik 56030kg. Seega on tuvastatud, et registreerimisel määratud väärtusi oli ületatud olulisel määral (autorongi lubatud suurim mass 40000 kg, tegelik mass 56030 kg, samuti ületasid autorongi kõik teljekoormused lubatud väärtusi). Menetlusalune isik U.G on viibinud sõiduki kontrollimise ja kaalumise juures ning näitudega tutvunud (t.lk 15). KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud rikkumisteks Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi. Teeseaduse § 40 1 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Liiklusseaduse § 74 33 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku U.G puhul on väärtegu õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks Teeseaduse § 40 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. U.G poolt eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, seega tuleb talle mõista karistus

§ 63

lg 1 sätet kohaldades Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel, sest see näeb ette raskema karistuse.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik U.G pani väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on U.G tunnistanud enda süüd ning lisaks on kaebuses väljendanud kahetsust toimepandu suhtes ning kinnitanud, et „pooliku“ koormaga sõitmine ei ole kasulik.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 5 Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku U.G väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik U.G on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 401 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 33 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teeseaduse § 40 1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

§ 47

lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on alates 01.01.2011.a. 4 eurot. Menetlusalusele isikule U.G-le määras kohtuväline menetleja

§ 63

lg 1 kohaselt Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 128 trahviühiku ulatuses, s.o 512 eurot.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja 18.03.2011 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on märgitud ka, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest. Määratud karistused ei ole pannud isikut seadusekuulekalt käituma. Kohus lisab, et nimetatu on tõendamist leidnud Karistusregistri väljavõttega U.G kohta (t.lk 22-25) ning leiab, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 128 trahviühiku ulatuses on kooskõlas karistamise alustega ning kohus määratud rahatrahvi vähendamist põhjendatuks ei pea.

§ 66

lg 2 ja 3 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Menetlusalune isik on kaebuses avaldanud, et määratud rahatrahvi korraga tasumise kohustus tekitab raskusi pere eelarvele juba võetud kohustuste täitmisel ja perel tekiks seetõttu ka puudus elatusvahenditest. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt ei ole lisatud ühtegi tõendit pere majandusliku olukorra ja tema enda sissetulekute kohta, millest tulenevalt ei ole taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi, põhjendatud. Kohus on ise kontrollinud menetlusaluse isiku isiklikku ja majanduslikku seisundit elektrooniliste andmebaaside kaudu (Rahvastikuregister, MTA, Täitemenetluseregister, Karistusregister) ning tuvastatud andmete põhjal peab põhjendatuks võimaldada U.G-le määratud rahatrahvi tasumise osade kaupa. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus U.G kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 6 18.03.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,11,000248 U.G suhtes ja teeb väärteoasjas uue otsuse. 1 lg 1 ja Liiklusseaduse § Kohus tunnistab U.G süüdi Teeseaduse § 40 33 74 järgi ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades mõistab karistuseks Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel rahatrahvi 128 trahviühiku ulatuses, s.o 512.00 eurot.

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi 10 kuu jooksul alates juulist 2011.a. kuni aprillini 2012.a. (k.a) igakuise maksega vähemalt 51.20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 28. juunil 2011. 2011. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne