järgi RESOLUTSIOON B.K süüdi tunnistada
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11.06.2009. Tõkend – vahistamine B.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
alusel võtta B.K-lt ära tulirelva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks
lg 1 alusel asitõendid 38 Special kaliibriline revolver Rossi mudel 767 nr J171275, kolm padrunikesta, vöökabuur, 50 padrunit ja elektrišokirelv (asuvad Ida Politseiprefektuuris) kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida. Asitõendid meeste teksapüksid, puuvillane kapuutsiga trikoojakk, meeste suvesandaalid (asuvad Narva Politseiosakonna asitõendite hoiukambris) kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanu J Ale. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja B.K-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 205.00 krooni; tunnistajate kohtusse kutsumise kulu 1035,60 krooni määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 5947.20 krooni ekspertiisitasud 21180.00 krooni kannatanu esindajale väljamakstud tasu 13877.20 krooni kannatanu esindajale Eduard Bulattšikule väljamaksmisele kuuluv tasu 6168.00 krooni sundraha 10875.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
ajavahemikul 21.3021.40 olles alkoholijoobes kaupluse „Xxxx“ juures aadressil xxxx, kättemaksuks alkoholijoobes olnud A Aile selle eest, et too, tekkinud tüli käigus peksis teda kaupluse müügisaalis rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, vahetult peale kauplusest väljumist viimase tapmise eesmärgil tulistas A Ait revolvertüüpi püstolist C*Rossi-767*38 Spesial*J171275 ning haavas kannatanut ühe kuuliga rindu siseorganite vigastusega ja seejärel tegi veel kaks lasku tema eest ära jooksnud haavatud A Ai suunas, kuid need kaks kuuli läksid kannatanust mööda. Saadud vigastustele järgnes massiivne verejooks, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Tõendid Esitatud süüdistuses tunnistab B.K ennast süüdi osaliselt. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 11.06.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.K tegevuses on tõendamist leidnud B.K ütluste ja kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisidega. B.K on omaks võtnud selle, et ta tulistas A.Ait ja põhjustas viimase surma. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 214 nähtub, et kannatanu surma põhjuseks on rindkeret läbistanud ning siseorganeid vigastanud, kauglasuna sooritatud tulirelva vigastus, millele järgnes massiivne verejooks, et haavakanal on suunaga rindkere eespinna paremast ülaosast rindkere tagaossa vasakule allasuunduv. Tunnistajate E.E ja A.J ütlustest nähtub, et nad nägid B.K kahel korral tulistamas tema eest ära jooksva A.Ai suunas. Tulistades inimest lühikeselt distantsilt ( tulirelva ekspertiisi aktist nähtuvalt rohkem kui ühe, B.K väitel kahe meetri kauguselt) tulirelvaga rindkeresse s.o. elutähtsate organite piirkonda, on mõistlik järeldada, et soovitakse inimest tappa või vähemalt saadakse aru ja möönatakse sellise tagajärje saabumist. Eelnevat arvestades jõudis kohus järeldusele, et B.K tegutses A.Ait tulistades vähemalt otsese tapmistahtlusega. Sellist järeldust aitas kujundada ka asjaolu, et B.K tulistas kahel korral tema eest ärajooksvat A.Ait peale seda, kui oli viimast esimese lasuga rindkeresse tulistanud ja surmavalt haavanud. Kohus kontrollis ka provotseeritud tapmise süüteokoosseisu võimalikku realiseerimist B.K poolt ja eelnevalt kaupluses toimunud sündmuste seost tapmisega, kuid leidis, et süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks
Kohus tuvastas, et konflikt B.K ja Aite vahel algas arusaamatusest järjekorra üle. Hiljem kauplusse sisenenud Aid ei teadnud, et B.K oli saabunud varem, oli järjekorra ära võtnud ja seega omas õigust teenindamisele enne Aeid. Aid tegid B.K-le märkuse mille peale viimane ka vastas. B.K poolt Aitele öeldu täpse sisu kohta on kaupluses viibinud isikud andnud erinevaid ütlusi, kuid B.K poolt öeldu ilmselt solvas ja ärritas A.Ait, kes just sel põhjusel B.K ründas, viimast algul käega lõi ja seejärel põrandal lebavat B.K jalgade ja kätega näkku peksis. Seejärel läksid B.K ja tema järel ka A.A kauplusest välja, kus umbes kümne sekundi pärast algas tulistamine. Kontrollimaks kas ja millisel määral mõjutas kannatanupoolne vägivald B.K käitumist kuriteo toimepanemise ajal, määras kohus kohtupsühholoogia ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt B.K-le inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 11.06.2009 ei esinenud sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema teadvusseisundit ja kognitiivseid funktsioone, või temal ümbrusest ja oma tegevuse iseloomust adekvaatse arusaamise võimalusi piiranud. Kaaludes B.K tegevuse õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu on vajalik tuvastada, kas tegu pandi toime hädakaitseseisundis, kas esines vahetu õigusvastane rünne 6 tema õigushüvedele, kas oli tegemist vajaliku hädakaitsetegevusega ja kas sellisel juhul hädakaitsetegevus vastas ründele. Kohus ei loe usaldusväärseks B.K ennastõigustavaid ütlusi A.Ai tulistamise asjaolude kohta kuna valdavalt on need vastuolus teiste tõenditega, samuti ei jaga kohus B.K arvamust, et tapmine oli õigustatud enesekaitsega. B.K ütlustest nähtub, et kui ta oli väljunud kauplusest tuli peaaegu kohe välja ka A, kes võttis kinni tema jope varrukast ja tiris ta kauplusest välja tulles kauplusest vaadatuna kaupluse vasaku nurga taha, seal A lõi teda rusikaga näkku, ta sai aru, et temast pikem A tahab teda edasi peksta, ta oli löökidest šokis, ta arvas, et ta elu on ohus, tal meenus relva olemasolu, ta võttis kabuurist püstoli ja tulistas õhku, seejärel tuli A talle jälle kallale, proovis relva käest ära võtta, ta lükkas Ai endast eemale ja tulistas u 2 meetri kauguselt kaks lasku tema suunas, ta ei näinud kas lasud tabasid, A oli tulistamise ajal näoga tema poole, peale tulistamist A astus 1-2 sammu tagasi ja kukkus sinna samasse maha. Kriminaalasjas puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis toimus B.K ja A.Ai vahel pärast nende kauplusest lahkumist kuni B.K poolt sooritatud esimese lasuni. Kohus ei pea usaldusväärseiks kannatanu J.Aa erinevaid ütlusi väljas toimunu kohta kuna need ütlused on omavahel vastuolus ja kaupluse videosalvestusest on võimalik järeldada, et J.Aa nagu ka teised kaupluses viibinud isikud pöörasid väljas toimuvale tähelepanu alles peale esimest B.K poolt sooritatud lasku. Videosalvestusele ja tunnistaja J J ütlustele (kuulis kauplusest väljuva A.Ai ähvardusi) toetudes loeb kohus usaldusväärseks B.K need ütlused milles ta väidab, et kauplusest väljunud A.A oli endiselt agressiivselt meelestatud ja ründas teda. Samas on B.K väited selle kohta, et A.A ta varrukast kinni võttes kaupluse nurga juurde vedas ümber lükatud tunnistaja I.K ütlustega selle kohta, et maja nurga poole liiguti alles peale esimest lasku- ta nägi läbi akna A.Ait kaupluse nurga poole jooksmas, tema järel kõndis tõstetud käega B.K. Arvestades A.Ai poolset füüsilist rünnet kaupluses, ja tema agressiivset meelestatust kauplusest väljumisel peab kohus võimalikuks, et temapoolne agressiivne käitumine ja rünne B.K suhtes jätkus ka väljas, kuigi see ülaltoodut arvestades ei toimunud täpselt B.K poolt kirjeldatud viisil. Vaieldamatult oli A.Ai poolt kaupluses toime pandud peksmine õigusvastane vahetu rünne B.K suhtes ja olukorras kus see rünne jätkus ka väljas oli B.K hädakaitseseisundis ja tal oli õigus kaitsetegevusele. Olles saanud kaupluses jõhkra peksu osaliseks polnud tal ka väljas loota, et ta vaid füüsilise jõu abil suudab rünnaku tõrjuda ning lõpetada. Antud olukorras ei pea kohus tulirelva ründe tõrjumisel sobimatuks vahendiks, küll aga leiab kohus, et B.K kasutas tulirelva viisil millega tekitas ründajale ilmselt liigset kahju. Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kaitsja õigusvastase ründe puhul enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist, kuid olukorras, kus ründaja jaoks säästvam kaitseviis võib, aga ei pruugi osutuda sobivaks, tuleb seda siiski kasutada, kui kaitse ebaõnnestumise korral jääb veel alles võimalus minna üle kindlamale vahendile. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi või tegutsemisviisi vahel, siis peab ta valima neist säästvaima. Säästvama kaitsevahendi ja selle säästvaima kasutamise nõue tuleneb sellest, et ka ründaja ei asetu oma teoga väljapoole õigust ehk ta ei muutu lindpriiks. 7 B.K ütlused selle kohta, et ta A.Ai hoiatamiseks esimese lasu õhku tulistas on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Kõigi tunnistajate ütlustest ja tulirelva vaatlusprotokollist nähtub, et kokku tehti kolm lasku. Kahe viimase lasu tegemist nägid pealt omavahel mitteseotud tunnistajad E.E ja A.J, kelle ütluste usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda, nad nägid, et kaks viimast lasku tegi B.K tema eest ära jooksva A.Ai suunas. On ilmne, et need kaks selja tagant tehtud lasku ei saanud A.Aile tekitada kohtuarstliku ekspertiisi aktis nimetatud surma põhjustanud haava, mille sisenemisava oli rindkere eespinna paremas ülaosas haavakanaliga eest taha. Eelnevast järeldub, et surma põhjustas esimene lask, mille B.K tulistas A.Ai suunas, tulirelva ekspertiisiaktist nähtuvalt on lask sooritatud kaugemalt, kui ühemeetriselt distantsilt suunaga rinna eest selja taha, paremalt vasakule ja veidi ülevalt alla. Seega jättis B.K kasutamata võimaluse hoiatuslasuks. Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel tuleb kohaldada ex ante hindamiskriteeriumeid. Neist omakorda tuleneb, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt. B.K ütlustest nähtub, et kui A.A jätkas tema ründamist õues, meenus talle tulirelv. B.K ise on väitnud, et tulistas eemaletõugatud Ait u 2 meetri kauguselt, ka tulirelva ekspertiisi aktist nähtub, et tulistamine ei toimunud kontaktlasuna rüseluse käigus mil B.K valikuvõimalusi poleks pruukinud olla. Omades võimalust kasutada tulirelva ja omades teatud füüsilist distantsi ründajaga oli B.K võimalus esialgu valida ründe tõrjumiseks ka säästvam viis (hoiatuslask, tulistamine jalgadesse), kui seda oli tulistamine rindkeresse. Olles välja võtnud tulirelva sai B.K aru, et jõudude vahekord on oluliselt muutunud tema kasuks ja tal on võimalik lõpetada rünnak mitmel viisil. Tulirelva kasutamisel relvitu isiku vastu on kohtu arvates nõutav, et esmalt hoiatatakse relva kasutamise võimalusega või tehakse hoiatuslask, mis kindlasti ka ründajale muutunud jõuvahekorrast märku annaks. Kui sel viisil poleks õnnestunud rünnet tõkestada olnuks B.K antud olukorras järgnevalt võimalik tegutseda ründajat vähem säästes. Tulistamine rindkeresse olukorras kus oli ka säästvamaid tegutsemisviise ründe tõrjumiseks viitab sellele, et B.K tekitas A.Aile ilmselt liigset kahju. Ühe-kahe meetri kauguselt tulirelvaga rindkeresse s.o. elutähtsate organite piirkonda tulistades teab toimepanija, et selline tegevus toob kaasa kannatanu surma, sellise teo toimepanija soovib inimest tappa või vähemalt saab aru ja möönab sellise tagajärje saabumist. Nii oli see ka B.K puhul. Eelnevat arvestades jõudis kohus järeldusele, et B.K tulistas A.Ait rindkeresse otsese tahtlusega hädakaitse piire ületada, tema tegevuse motiiviks oli viha ja kättemaks. Kättemaksu motiivi kinnitavad tunnistaja S.Gerassimovi ütlused, mille kohaselt B.K oli oma tegevuse selgitamiseks öelnud, et keegi ei saa teda peksta karistamatult. Kättemaksu ja viha prevalveerimisele kaitsetahte üle viitab ka asjaolu, et B.K tulistas kahel korral tema eest ärajooksvat A.Ait peale seda, kui oli viimast esimese lasuga rindkeresse tulistanud ja surmavalt haavanud. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et B.K tappis A.Ai hädakaitsepiire ületades, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
sätestab, et karistamise alus on isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Kohus arvestab asjaolu, et B.K pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. B.K karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust, asjaolu, et tapmine oli toime pandud hädakaitse piiride ületamisel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka kannatanu A.Ai kuriteole eelnenud käitumist, tema ilmset ülereageerimist kaupluses tekkinud sõnavahetusele kui ta põrandal lebavat B.K jalgadega näkku peksis. Arvestades eeltoodut ja B.K isikut. leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada sanktsiooni miinimumilähedase vangistusega. Tsiviilhagid Kannatanu J A on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300000.00 krooni. Hagi põhjendab ta asjaoluga, et ta kaotas armsa inimese, lapsed jäid isata ja neile on raske isa puudumist selgitada. Kannatanud T A ja V A on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas kokku 200000.00 krooni. Hagi põhjendavad nad asjaoluga, et kaotasid ainukese poja, elu mõte on kadunud, tervis on halvenenud. Võlaõigusseaduse § 134 lg3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. On mõistetav, et lähedase inimese kaotus põhjustab lähedastele asjaoludest sõltumata korvamatuid kannatusi ja leina. Samas tõdeb kohus, et hagejad pole hagi põhjendades viidanud asjaoludele, mida saaks lugeda erandlikeks Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes. Nimetatud põhjusel jätab kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagid rahuldamata Kohtukulud KrMS § 180 alusel kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele menetluskulud. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjad/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Ermiine Šalk ja Silvi Teetlok Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2011 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 5 tühistada Viru Maakohtu 24. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-19418 osaliselt, see on: 1. Kannatanu E A poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 300 000 krooni rahuldamata jätmises. 9 2. Mõista B.K-lt välja 19 173.49 eurot (300 000 krooni) E A kasuks mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Kannatanute apellatsioon rahuldada apellatsioonid jätta rahuldamata. osaliselt, süüdistatava ja tema kaitsja 5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 690.26 eurot (kuussada üheksakümmend eurot ja 26 senti), sealhulgas käibemaks 115.04 eurot (ükssada viisteist eurot ja 04 senti), vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt süüdistatav B.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 6. B.K menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 690.26 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 20. juunil 2011. a. Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.