Obsah (6)

§ 113§ 68§ 51§ 83§ 115§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24.11. 2010 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Tiit Kullerkupp rahvakohtunikud sekretäri Ermiine Šalk, Silvi Teetlok Aile Siil, tõlgi Tatjana Šibajeva prokuröri Mihhail

§ 113

järgi RESOLUTSIOON B.K süüdi tunnistada

§ 113

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 11.06.2009. Tõkend – vahistamine B.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 51

alusel võtta B.K-lt ära tulirelva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks

§ 83

lg 1 alusel asitõendid 38 Special kaliibriline revolver Rossi mudel 767 nr J171275, kolm padrunikesta, vöökabuur, 50 padrunit ja elektrišokirelv (asuvad Ida Politseiprefektuuris) kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida. Asitõendid meeste teksapüksid, puuvillane kapuutsiga trikoojakk, meeste suvesandaalid (asuvad Narva Politseiosakonna asitõendite hoiukambris) kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanu J Ale. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja B.K-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 205.00 krooni; tunnistajate kohtusse kutsumise kulu 1035,60 krooni määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 5947.20 krooni ekspertiisitasud 21180.00 krooni kannatanu esindajale väljamakstud tasu 13877.20 krooni kannatanu esindajale Eduard Bulattšikule väljamaksmisele kuuluv tasu 6168.00 krooni sundraha 10875.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-09-19418 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanute J A, V Ai ja T A tsiviilhagid mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 01.12.
2. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
3. 12
4. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so hiljemalt 31.12.
5. Süüdistus B.K süüdistatakse

§ 113järgi selles, et tema 11.06.2009.a.

ajavahemikul 21.3021.40 olles alkoholijoobes kaupluse „Xxxx“ juures aadressil xxxx, kättemaksuks alkoholijoobes olnud A Aile selle eest, et too, tekkinud tüli käigus peksis teda kaupluse müügisaalis rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, vahetult peale kauplusest väljumist viimase tapmise eesmärgil tulistas A Ait revolvertüüpi püstolist C*Rossi-767*38 Spesial*J171275 ning haavas kannatanut ühe kuuliga rindu siseorganite vigastusega ja seejärel tegi veel kaks lasku tema eest ära jooksnud haavatud A Ai suunas, kuid need kaks kuuli läksid kannatanust mööda. Saadud vigastustele järgnes massiivne verejooks, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Tõendid Esitatud süüdistuses tunnistab B.K ennast süüdi osaliselt. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 11.06.

1. kella 16.00 paiku oli joonud 100 grammi viina, kella 21.30 paiku sõitis oma autoga Xxxxl kaupluse Xxxx juurde soovides osta pudeli veini, tal oli kaasas revolver, ta teab, et ei tohi alkoholijoobes autot juhtida aga nii juhtus, relv oli kaasas enesekaitseks kuna ta on saanud ähvardusi. Ta läks kauplusse, võttis ära järjekorra ja läks veini valima, kui kassa juurde läks, tekkis vaidlus järjekorra pärast ühe naise ja mehega, naine ütles talle midagi viisakalt, tema vastas samuti viisakalt, et seisis järjekorras ja teda peab esimesena teenindama. Naisega koos olnud mees –A A solvas teda ja kutsus välja, seejärel A lõi teda ja ta kukkus, A hakkas teda peksma jalgadega vastu pead ja nägu, ta ei jõudnud vastu hakata kuna esimesest löögist kukkus põrandale. Kui peksmine lõppes ta tõusis ja väljus kauplusest, et nägu puhtaks pühkida ja ära sõita, ta ei soovinud kätte maksta ega Ait tappa, peaaegu kohe tuli välja ka A, kes võttis kinni tema jope varrukast ja tiris ta kauplusest välja tulles vaadatuna kaupluse vasaku nurga taha, seal A lõi teda rusikaga näkku, ta sai aru, et temast pikem A tahab teda edasi peksta, ta oli löökidest šokis, ta arvas, et ta elu on ohus kuna ka rusikalöökidega võib inimese tappa, tal meenus relva olemasolu, ta võttis kabuurist püstoli ja tulistas õhku, seejärel tuli A talle jälle kallale, proovis relva käest ära võtta, ta lükkas Ai endast eemale ja tulistas u 2 meetri kauguselt kaks lasku tema suunas, ta ei näinud kas lasud tabasid, tulistas kuna tundis, et ta elu on ohus ja tal pole muud võimalust. Tulistamise ajal oli ta maja nurgast u 3 meetri 2 kaugusel, A oli tulistamise ajal näoga tema poole, peale tulistamist A astus 1-2 sammu tagasi ja kukkus sinna samasse maha, ta läks ja katsus pulssi, pulssi ei olnud, Ai abikaasaga ta sündmuskohal ei rääkinud. Kannatanu J A kohtus antud ütlustest nähtub, et 11.06.2009 u kl 21.30 läks koos oma abikaasa A Aiga Xxxxl Xxxx kauplusse, abikaasa, kes oli kodus joonud ühe liitrise pudeli 8 kraadist õlut soovis õlut juurde osta. Kaupluses oli u 8 inimest, kui nad olid jõudnud kassa juurde teatas üks nende taga alkoholiosakonnas olnud mees, et teenindama peab hoopis teda ja müüja läkski selle mehe juurde, ta ütles, et nemad olid järjekorras esimesed ja seepeale vastas mees ebatsensuursete väljenditega nimetades teda muu hulgas rasvaseks lehmaks, tema kõrval olev abikaasa ütles, et mees peaks vabandust paluma, sellepeale võõras mees karjus midagi, ta püüdis oma abikaasat tagasi hoida, abikaasa lõi mehele rusikaga näkku, mees kukkus ja abikaasa lõi teda veel mitu korda jalaga. Peale peksmist rahustas ta oma abikaasat ja hoidis teda tagasi, tegi ettepaneku, et abikaasa läheks välja suitsu tegema ja ootaks teda, abikaasa väljuski kauplusest, ta ei märganud millal väljus võõras mees. Ta nägi aknast oma abikaasat kes tema arvates suitsetas, 2-3 minutit peale mehe väljumist kuulis ja nägi esimest lasku, nägi et B.K seisis kaupluse lahtise ukse juures, sirutas oma käe ja sihtis relvaga tema abikaasat, kes peale esimest lasku jooksis kaupluse nurga poole, B.K jooksis talle järgi. Kokku kuulis kolme lasku, ta väljus kauplusest ja jooksis kaupluse taha, abikaasa lamas maas, B.K kükitas kõrval. Ta küsis B.K-lt mis ta tegi, viimane vastas, et miks talle sinikas tehti, B.K läks lähedal oleva aia juurde, siis saabusid politsei ja kiirabi, kelle ta ise välja kutsus, talle tundus, et B.K oli tarvitanud alkoholi, ta olid viinalõhnad juures. Vastuoluliselt eelnevalt öeldule väitis ta kohtus ka seda, et vaatas ukse poole peale lasku, kui järjekorras räägiti, et see pole päris püstoli lask ning siis nägi Ait hoidmas relva sirutatud käes. KrMS § 289 alusel avaldatud J.Aa kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta ei saanud aru mida B.K ütles peale seda kui ta oli teinud viimasele märkuse järjekorra kohta, ta on öelnud, et mees hakkas porisema, kuid ta ei saanud aru kuna ta rääkis ebaselgelt, sai aru, et see jutt oli suunatud temale. Samuti nähtub avaldatud ütlustest, et ta nägi esimesena väljumas oma abikaasat ja seejärel B.K, et ta nägi, kuidas see mees (B.K) kaupluse lävel vöö vahelt püstoli välja tõmbas ja hakkas tulistama. Eeluurimisel väitis ta ka, et hiljem, kui küsis B.K-lt tulistamise kohta vastas viimane, et J.Aa mees lõi tal näo katki. Kohtus väitis J.Aa, et räägib tõtt, et eeluurimise ajal oli erutatud seisundis ja võis ennast ebatäpselt väljendada. J.Aa esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300000.00 krooni. Kannatanud T A ja V A on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas kokku 200000.00 krooni. Tunnistaja I K kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötas kaupluses Xxxx müüjana, 11.06.2009.a. õhtul 15 või 20 minutit enne kella kümmet tuli kauplusse alkoholijoobes B.K, kes soovis veini osta, ta näitas Andrejavile veine ja B.K jäi veini valima, sel ajal kui B.K veini valis tulid kauplusesse Aid, J.Aa tegi B.K-le märkuse, et viimane pole järjekorras, B.K vastas, et valis veini, oli sõnavahetus Aite ja B.K vahel mida ta täpselt ei mäleta. Asjaolude meenutamiseks kohtus prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et J.Aa märkuse peale kasutas B.K järjekorra kohta ebatsensuurset väljendit ning selle peale oli avaldanud nördimust A.A kes ütles, et B.K on tema naist solvanud, peale nimetatud lausete avaldamist kinnitas I.K, et avaldatud ütlused vastavad tõele. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et seejärel hakkas A.B.K-le midagi rääkima, ta läks veini järele ja kui tagasi tuli nägi kaklust, B.K oli põrandal, A peksis teda, J.Aa püüdis oma meest rahustada, kuid viimane sellele ei reageerinud. Seejärel B.K väljus kauplusest, tema järel väljus ka A.A, u minuti või natukese rohkema aja pärast kuulis lasku, kokku oli kolm lasku, peale esimest lasku nägi läbi akna A.Ait jooksmas, tema järel kõndis tõstetud käega B.K, mõlemad liikusid kauplusest vaadatuna 3 vasakule poole, peale esimest lasku väljus kauplusest J.Aa, edasisest kuulis poodi tulnud inimestelt ja ta helistas kiirabisse. Tema arvates olid nii A.A kui B.K tarvitanud alkoholi, B.K rohkem kui A.A, Tunnistaja J J kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötas kaupluses Xxxx müüjana, 11.06.2009.a. nägi, kui kauplusse tuli alkoholijoobes B.K, kes ei suutnud seletada, mida ta tahab, hiljem tulid kauplusse Aid, Aite ja B.K vahel tekkis arusaamatus kuna Aid arvasid, et müüja I K oleks pidanud neid teenindama, samal ajal aga kutsus varem kaupluses olnud B.K K enda juurde alkoholi leti juurde, B.K jutust ta aru ei saanud ja ka ei kuulnud, mida viimane Aitele ütles, A esitas B.K-le pretensiooni kuna talle ei meeldinud, mis B.K tema abikaasa kohta ütles, tekkis konflikt A hakkas B.K solvama, oli agressiivne ja alustas viimasega kaklust ja peksis ägedalt, B.K sai hoobi vastu nägu ja kukkus, B.K Ait ei rünnanud, kaupluses olevad mehed tahtsid neid teineteisest eemale hoida, A ütles „lähme välja, praegu sa saad mu käest, helistan sõpradele“, B.K ja A väljusid koos kauplusest, ta ei näinud, mis välas toimus, kuulis mingit plaksatust, ei oska öelda, kas see oli lask ja millal seda kuulis, ei näinud, millal väljus Aa. Tunnistaja E E kohtus antud ütlustest nähtub, et
2. juunil 2009 oli tööl kaupluse Xxxx kõrval asuvas parkla valveputkas,, Xxxx hoone on parklast umbes 30-35 meetri kaugusel, ta kuulis tulirelva lasku aga kedagi ei näinud, siis nägi kaupluse juures jooksmas noormeest, noormees jooksis u 5-6 meetrit, kui ümber nurga tuli teine inimene ja tulistas seistes u 5-7 meetri kauguselt jooksva mehe suunas kaks lasku, mille järel jooksev noormees kukkus, tulistaja läks noormehe juurde ja pani püstoli oma taskusse, mõne aja pärast tuli teisest suunast tütarlaps ja läks maaslamava noormehe juurde, ta ei tea kas tulistaja ja tütarlaps omavahel rääkisid, hiljem tuli kiirabi ja politsei, ta näitas politseile pisut eemal olevat tulistajat. -Tunnistaja A J kohtus antud ütlustest nähtub, et oli kaupluse Xxxx läheduses, kui kuulis esimest lasku, ja nägi, et üks inimene püüab joosta ja tema järel u 5m kaugusel kõndis kohtualune ja tulistas kaks korda jooksvale mehele järgi, nägi kui kannatanu kukkus näoli maha. Tunnistaja sõnul oli ta umbes 60 meetrit kohast, kus kannatanu kukus, kinnitab, et esimese ja teise lasu ajaline vahe oli pikem kui teise ja kolmanda lasu ajaline vahe, mäletab, et küsimusele, miks ta nii tegi küsis süüdistatav vastu, et kas tema peab kannatama selle eest et peksa sai. -Tunnistaja Vitali Pikaljovi kohtus antud ütlustest nähtub, et tema ja S. Gerassimov, töötades 11.06.2009 Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonnas politseiametnikuna said 11.06.2009.a. väljakutse sündmuskohale ja pidasid süüdistatava B.K kohapeal kinni, mäletab, et sündmuskohal oli kiirabi ja palju uudistajaid, süüdistatav selgitas neile, et tulistas maas lamavat meest kuna viimane lõi teda ja oli kaklus. Tunnistaja sõnul oli süüdistatav purjus, kuid täitis politseinike korraldusi, tunnistaja sõnul võtsid politseitöötajad süüdistatavalt kabuurist relva. -Tunnistaja Svjatoslav Gerassimovi kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonnas politseinikuna, pidas 11.06.2009.a. koos Vitali Pikaljoviga süüdistatava kohapeal kinni, võttis süüdistatava jope alt kabuurist revolvri ära, mäletab, et süüdistatav oli öelnud, et keegi ei saa teda peksta karistamatult. Tunnistaja sõnul oli süüdistatav purjus, ta kõne oli segane, kinnitab, et süüdistatava näol oli veri. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel KrMS § 296 lg 1 alusel : - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( Ikd, lk 2-16), kus on vaadeldud kauplust Xxxx hoone nurga juures paiknevat õueosa. Hoovis, kaupluse tagumise sissepääsu juures asub kollaseks värvitud rihvelmetallist majandusotstarbeline juurdeehitis. Hoone nurga ja majandus-juurdeehitise juures, lebab mehe surnukeha. Lisaks on vaadeldud kauplus Xxxx müügisaali. 4 -kiirabikaart ( Ikd, tl 17) Ida-Virumaa Kiirabi SB.K filiaali kiirabikaardist nähtub, et väljakutse said kiirabitöötajad kl. 21.42, kohale saabusid kl. 21.46, tuvastasid A Ai surma. -kohtuarstlikust ekspertiisi aktist nr 214 ( Ikd, tl 19-27) nähtub, et kannatanu surma põhjuseks on rindkeret läbistanud ning siseorganeid vigastanud, kauglasuna sooritatud tulirelva vigastus, millele järgnes massiivne verejooks. Märgitakse, et haav on tekitatud ühe lasu tulemusena, haavakanali suunaga rindkere eespinna paremast ülaosast (sisenemisava 145 cm kõrgusel kannatanu jalatallast) rindkere tagaossa vasakule allasuunduvalt ( väljumisava 131 cm kõrgusel kannatanu jalatallast). A.Ai surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uurimisel leiti etüülalkoholi vere 2,34 mg/g ja uriinis 2,68 mg/g, mis rakendatuna elavate isikute suhtes on keskmine alkohoolne joove, narkootilisi aineid veres ja uriinis ei leitud. -joobeseisundi tuvastamise aktist nr 123, nähtub, et süüdistatav saabus läbivaatusele 11.06.2009 kl 23.30 politseitöötajate saatel. Väljahingatavas õhus tuvastati tal alkoholi 0,89 mg/l kohta, suust oli tunda alkoholilõhna. Uuritaval oli näos marrastus ning vasaku silma all turse. -tulirelva ekspertiisiaktist nr TB 146-09/3060 ( Ikd, tl 200- 205) nähtub, et revolver Rossi Rossi mudel 767 nr J171275 on töökorras ja laskekõlbulik, ning et kannatanut tabanud lask on sooritatud 1 meetrisest distantsist kaugemalt. Vigastused on ühe pihtamislaenguga tekitatud lasuvigastused, suunaga rinna eest selja taha, paremalt vasakule ja veidi ülevalt alla. -relvaluba ( Ikd, tl 62), kus nähtub B.K kuni 03.10.2012 kehtiv relvaluba relvale C* Rossi-767* 38 Special* J171275 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( Ikd, tl 68-79), kus on vaadeldud revolvrit C Rossi -767, Special, nr J171275, vöökabuuri ja püksrihma. Protokollist nähtub, et tegemist on kuue laenguga revolvriga, mille trumlis on kolm padrunit ja kolm kautatud padrunikesta. - isiku ekspertiisiakt nr 76 ( Ikd, tl 95-97), nähtub, et B.K esinesid järgmised vigastused: verevalumid parema ja vasaku silma ümbruses, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et rusikalöökidest näopiirkonda. Vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat. -asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga- 26+17 stoppkaadri väljatrükki ( Ikd, tl 127152), ja videosalvestistest 11.06.2009 kl. 21.30-st kuni kella 21.45-ni kaupluses Xxxx toimunud sündmuse kohta (salvestatud kaupluses olnud kahe valvekaamera poolt) nähtub järgnev: B.K siseneb kauplusse kl. 21.31.34 Aid sisenevad kauplusse kl. 21.35.26 A.A lööb B.K käega näkku, viimane kukub põrandale kl. 21.38.22 A.A peksab põrandal lebavat B.K jalgade ja kätega kl. 21.38.24- 21.38.29 J.Aa tõmbab A.Ait B.K-st eemale, hoiab teda kinni kl.21.38.29-21.38.43 B.K tõuseb põrandalt kl. 21.38.31 B.K lahkub kauplusest kl.21.39.26 A.A lahkub kauplusest kl. 21.39.27 J.Aa ja teised kaupluses viibijad pööravad tähelepanu väljas toimuvale kl. 21.39.36 J.Aa väljub kauplusest kl. 21.39.39-21.39.42 KrMS § 297 lg 1 alusel viis kohus läbi täiendavate tõendite kogumise ja määras asjas kohtupsühholoogilise ekspertiisi B.K suhtes. Eksperdi arvamuse kohaselt B.K-le inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 11.06.2009 ei esinenud B.K sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks 5 olulisel määral mõjutanud tema teadvusseisundit ja kognitiivseid funktsioone, või temal ümbrusest ja oma tegevuse iseloomust adekvaatse arusaamise võimalusi piiranud. Lisaks tuvastas ekspert, et B.K ei esine selliseid psüühilise tegevuse või isiksuse püsivaid iseärasusi, mis takistaksid, piiraksid või olulisel määral mõjutaksid tema võimet ümbrusest ja oma tegudest iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Veel märgitakse eksperdiarvamuses, et ka alates 29.04.2009 esinenud reaalse stressori (vägivallaähvardused) foonil ägenenud neurootilised häired ja B.K poolt püsiva ravikuurina terapeutilistes annustes kasutatud ravimid ei põhjustanud püsivaid muutusi tema kognitiivsetes funktsioonides. Kohtu seisukoht süüdistuse põhjendatuse kohta.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.K tegevuses on tõendamist leidnud B.K ütluste ja kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisidega. B.K on omaks võtnud selle, et ta tulistas A.Ait ja põhjustas viimase surma. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 214 nähtub, et kannatanu surma põhjuseks on rindkeret läbistanud ning siseorganeid vigastanud, kauglasuna sooritatud tulirelva vigastus, millele järgnes massiivne verejooks, et haavakanal on suunaga rindkere eespinna paremast ülaosast rindkere tagaossa vasakule allasuunduv. Tunnistajate E.E ja A.J ütlustest nähtub, et nad nägid B.K kahel korral tulistamas tema eest ära jooksva A.Ai suunas. Tulistades inimest lühikeselt distantsilt ( tulirelva ekspertiisi aktist nähtuvalt rohkem kui ühe, B.K väitel kahe meetri kauguselt) tulirelvaga rindkeresse s.o. elutähtsate organite piirkonda, on mõistlik järeldada, et soovitakse inimest tappa või vähemalt saadakse aru ja möönatakse sellise tagajärje saabumist. Eelnevat arvestades jõudis kohus järeldusele, et B.K tegutses A.Ait tulistades vähemalt otsese tapmistahtlusega. Sellist järeldust aitas kujundada ka asjaolu, et B.K tulistas kahel korral tema eest ärajooksvat A.Ait peale seda, kui oli viimast esimese lasuga rindkeresse tulistanud ja surmavalt haavanud. Kohus kontrollis ka provotseeritud tapmise süüteokoosseisu võimalikku realiseerimist B.K poolt ja eelnevalt kaupluses toimunud sündmuste seost tapmisega, kuid leidis, et süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks

§ 115järgi puudub alus.

Kohus tuvastas, et konflikt B.K ja Aite vahel algas arusaamatusest järjekorra üle. Hiljem kauplusse sisenenud Aid ei teadnud, et B.K oli saabunud varem, oli järjekorra ära võtnud ja seega omas õigust teenindamisele enne Aeid. Aid tegid B.K-le märkuse mille peale viimane ka vastas. B.K poolt Aitele öeldu täpse sisu kohta on kaupluses viibinud isikud andnud erinevaid ütlusi, kuid B.K poolt öeldu ilmselt solvas ja ärritas A.Ait, kes just sel põhjusel B.K ründas, viimast algul käega lõi ja seejärel põrandal lebavat B.K jalgade ja kätega näkku peksis. Seejärel läksid B.K ja tema järel ka A.A kauplusest välja, kus umbes kümne sekundi pärast algas tulistamine. Kontrollimaks kas ja millisel määral mõjutas kannatanupoolne vägivald B.K käitumist kuriteo toimepanemise ajal, määras kohus kohtupsühholoogia ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt B.K-le inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 11.06.2009 ei esinenud sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema teadvusseisundit ja kognitiivseid funktsioone, või temal ümbrusest ja oma tegevuse iseloomust adekvaatse arusaamise võimalusi piiranud. Kaaludes B.K tegevuse õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu on vajalik tuvastada, kas tegu pandi toime hädakaitseseisundis, kas esines vahetu õigusvastane rünne 6 tema õigushüvedele, kas oli tegemist vajaliku hädakaitsetegevusega ja kas sellisel juhul hädakaitsetegevus vastas ründele. Kohus ei loe usaldusväärseks B.K ennastõigustavaid ütlusi A.Ai tulistamise asjaolude kohta kuna valdavalt on need vastuolus teiste tõenditega, samuti ei jaga kohus B.K arvamust, et tapmine oli õigustatud enesekaitsega. B.K ütlustest nähtub, et kui ta oli väljunud kauplusest tuli peaaegu kohe välja ka A, kes võttis kinni tema jope varrukast ja tiris ta kauplusest välja tulles kauplusest vaadatuna kaupluse vasaku nurga taha, seal A lõi teda rusikaga näkku, ta sai aru, et temast pikem A tahab teda edasi peksta, ta oli löökidest šokis, ta arvas, et ta elu on ohus, tal meenus relva olemasolu, ta võttis kabuurist püstoli ja tulistas õhku, seejärel tuli A talle jälle kallale, proovis relva käest ära võtta, ta lükkas Ai endast eemale ja tulistas u 2 meetri kauguselt kaks lasku tema suunas, ta ei näinud kas lasud tabasid, A oli tulistamise ajal näoga tema poole, peale tulistamist A astus 1-2 sammu tagasi ja kukkus sinna samasse maha. Kriminaalasjas puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis toimus B.K ja A.Ai vahel pärast nende kauplusest lahkumist kuni B.K poolt sooritatud esimese lasuni. Kohus ei pea usaldusväärseiks kannatanu J.Aa erinevaid ütlusi väljas toimunu kohta kuna need ütlused on omavahel vastuolus ja kaupluse videosalvestusest on võimalik järeldada, et J.Aa nagu ka teised kaupluses viibinud isikud pöörasid väljas toimuvale tähelepanu alles peale esimest B.K poolt sooritatud lasku. Videosalvestusele ja tunnistaja J J ütlustele (kuulis kauplusest väljuva A.Ai ähvardusi) toetudes loeb kohus usaldusväärseks B.K need ütlused milles ta väidab, et kauplusest väljunud A.A oli endiselt agressiivselt meelestatud ja ründas teda. Samas on B.K väited selle kohta, et A.A ta varrukast kinni võttes kaupluse nurga juurde vedas ümber lükatud tunnistaja I.K ütlustega selle kohta, et maja nurga poole liiguti alles peale esimest lasku- ta nägi läbi akna A.Ait kaupluse nurga poole jooksmas, tema järel kõndis tõstetud käega B.K. Arvestades A.Ai poolset füüsilist rünnet kaupluses, ja tema agressiivset meelestatust kauplusest väljumisel peab kohus võimalikuks, et temapoolne agressiivne käitumine ja rünne B.K suhtes jätkus ka väljas, kuigi see ülaltoodut arvestades ei toimunud täpselt B.K poolt kirjeldatud viisil. Vaieldamatult oli A.Ai poolt kaupluses toime pandud peksmine õigusvastane vahetu rünne B.K suhtes ja olukorras kus see rünne jätkus ka väljas oli B.K hädakaitseseisundis ja tal oli õigus kaitsetegevusele. Olles saanud kaupluses jõhkra peksu osaliseks polnud tal ka väljas loota, et ta vaid füüsilise jõu abil suudab rünnaku tõrjuda ning lõpetada. Antud olukorras ei pea kohus tulirelva ründe tõrjumisel sobimatuks vahendiks, küll aga leiab kohus, et B.K kasutas tulirelva viisil millega tekitas ründajale ilmselt liigset kahju. Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kaitsja õigusvastase ründe puhul enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist, kuid olukorras, kus ründaja jaoks säästvam kaitseviis võib, aga ei pruugi osutuda sobivaks, tuleb seda siiski kasutada, kui kaitse ebaõnnestumise korral jääb veel alles võimalus minna üle kindlamale vahendile. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi või tegutsemisviisi vahel, siis peab ta valima neist säästvaima. Säästvama kaitsevahendi ja selle säästvaima kasutamise nõue tuleneb sellest, et ka ründaja ei asetu oma teoga väljapoole õigust ehk ta ei muutu lindpriiks. 7 B.K ütlused selle kohta, et ta A.Ai hoiatamiseks esimese lasu õhku tulistas on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Kõigi tunnistajate ütlustest ja tulirelva vaatlusprotokollist nähtub, et kokku tehti kolm lasku. Kahe viimase lasu tegemist nägid pealt omavahel mitteseotud tunnistajad E.E ja A.J, kelle ütluste usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda, nad nägid, et kaks viimast lasku tegi B.K tema eest ära jooksva A.Ai suunas. On ilmne, et need kaks selja tagant tehtud lasku ei saanud A.Aile tekitada kohtuarstliku ekspertiisi aktis nimetatud surma põhjustanud haava, mille sisenemisava oli rindkere eespinna paremas ülaosas haavakanaliga eest taha. Eelnevast järeldub, et surma põhjustas esimene lask, mille B.K tulistas A.Ai suunas, tulirelva ekspertiisiaktist nähtuvalt on lask sooritatud kaugemalt, kui ühemeetriselt distantsilt suunaga rinna eest selja taha, paremalt vasakule ja veidi ülevalt alla. Seega jättis B.K kasutamata võimaluse hoiatuslasuks. Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel tuleb kohaldada ex ante hindamiskriteeriumeid. Neist omakorda tuleneb, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt. B.K ütlustest nähtub, et kui A.A jätkas tema ründamist õues, meenus talle tulirelv. B.K ise on väitnud, et tulistas eemaletõugatud Ait u 2 meetri kauguselt, ka tulirelva ekspertiisi aktist nähtub, et tulistamine ei toimunud kontaktlasuna rüseluse käigus mil B.K valikuvõimalusi poleks pruukinud olla. Omades võimalust kasutada tulirelva ja omades teatud füüsilist distantsi ründajaga oli B.K võimalus esialgu valida ründe tõrjumiseks ka säästvam viis (hoiatuslask, tulistamine jalgadesse), kui seda oli tulistamine rindkeresse. Olles välja võtnud tulirelva sai B.K aru, et jõudude vahekord on oluliselt muutunud tema kasuks ja tal on võimalik lõpetada rünnak mitmel viisil. Tulirelva kasutamisel relvitu isiku vastu on kohtu arvates nõutav, et esmalt hoiatatakse relva kasutamise võimalusega või tehakse hoiatuslask, mis kindlasti ka ründajale muutunud jõuvahekorrast märku annaks. Kui sel viisil poleks õnnestunud rünnet tõkestada olnuks B.K antud olukorras järgnevalt võimalik tegutseda ründajat vähem säästes. Tulistamine rindkeresse olukorras kus oli ka säästvamaid tegutsemisviise ründe tõrjumiseks viitab sellele, et B.K tekitas A.Aile ilmselt liigset kahju. Ühe-kahe meetri kauguselt tulirelvaga rindkeresse s.o. elutähtsate organite piirkonda tulistades teab toimepanija, et selline tegevus toob kaasa kannatanu surma, sellise teo toimepanija soovib inimest tappa või vähemalt saab aru ja möönab sellise tagajärje saabumist. Nii oli see ka B.K puhul. Eelnevat arvestades jõudis kohus järeldusele, et B.K tulistas A.Ait rindkeresse otsese tahtlusega hädakaitse piire ületada, tema tegevuse motiiviks oli viha ja kättemaks. Kättemaksu motiivi kinnitavad tunnistaja S.Gerassimovi ütlused, mille kohaselt B.K oli oma tegevuse selgitamiseks öelnud, et keegi ei saa teda peksta karistamatult. Kättemaksu ja viha prevalveerimisele kaitsetahte üle viitab ka asjaolu, et B.K tulistas kahel korral tema eest ärajooksvat A.Ait peale seda, kui oli viimast esimese lasuga rindkeresse tulistanud ja surmavalt haavanud. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et B.K tappis A.Ai hädakaitsepiire ületades, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus

§ 56

sätestab, et karistamise alus on isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Kohus arvestab asjaolu, et B.K pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. B.K karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust, asjaolu, et tapmine oli toime pandud hädakaitse piiride ületamisel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka kannatanu A.Ai kuriteole eelnenud käitumist, tema ilmset ülereageerimist kaupluses tekkinud sõnavahetusele kui ta põrandal lebavat B.K jalgadega näkku peksis. Arvestades eeltoodut ja B.K isikut. leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada sanktsiooni miinimumilähedase vangistusega. Tsiviilhagid Kannatanu J A on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300000.00 krooni. Hagi põhjendab ta asjaoluga, et ta kaotas armsa inimese, lapsed jäid isata ja neile on raske isa puudumist selgitada. Kannatanud T A ja V A on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas kokku 200000.00 krooni. Hagi põhjendavad nad asjaoluga, et kaotasid ainukese poja, elu mõte on kadunud, tervis on halvenenud. Võlaõigusseaduse § 134 lg3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. On mõistetav, et lähedase inimese kaotus põhjustab lähedastele asjaoludest sõltumata korvamatuid kannatusi ja leina. Samas tõdeb kohus, et hagejad pole hagi põhjendades viidanud asjaoludele, mida saaks lugeda erandlikeks Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes. Nimetatud põhjusel jätab kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagid rahuldamata Kohtukulud KrMS § 180 alusel kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele menetluskulud. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjad/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Ermiine Šalk ja Silvi Teetlok Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2011 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 5 tühistada Viru Maakohtu 24. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-19418 osaliselt, see on: 1. Kannatanu E A poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 300 000 krooni rahuldamata jätmises. 9 2. Mõista B.K-lt välja 19 173.49 eurot (300 000 krooni) E A kasuks mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Kannatanute apellatsioon rahuldada apellatsioonid jätta rahuldamata. osaliselt, süüdistatava ja tema kaitsja 5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 690.26 eurot (kuussada üheksakümmend eurot ja 26 senti), sealhulgas käibemaks 115.04 eurot (ükssada viisteist eurot ja 04 senti), vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt süüdistatav B.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 6. B.K menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 690.26 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 20. juunil 2011. a. Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 10